Tere kõigile aiasõpradele täna Tallinna botaanikaaias viimast päeva lahti orhideede näitus, see avati esimesel märtsil ja eelmisel nädalavahetusel said huvilised kõige enam meeldinud käpalisi ka endale koju kaasa osta. Kuidas tõus on vastu võetud, millistest orhideedest on saanud tänavu külastajate lemmikud? Sellest kõigest räägib meile täna hommikul Jaan Vetik Tallinna botaanikaaiast, tere tulemast. Tere hommikust. No orhideed on muidu ka Jaan Vetik, teie lemmikud, te käite mööda maailma orhideede messidel ringi, noh, seda just ei saa öelda, et ma niimoodi orhideemesse pidi ringi, käin päevast päeva hommikust õhtusse. Aga eks jumal tänatud, mõnel on käidud, oli ju tegelikult see on suhteliselt tarvilik asi, sellepärast et siis saad teada, kas sa ise oled õigel teel kuhuris, mujal maailmas suundutakse, mis on mujal maailmas populaarne ja noh, igasuguste näituste kujundamine on jumala, et selline kerge kerge idee, vargus, vaatad, et kuidas, kuidas siin-sealpool on näiteks ekspositsiooni need etiketid välja mõeldud. Kuidas on ekspositsiooni alused püsti seatud, kuidas midagi eksponeeritud? Sellepärast et orhideedega on sageli see, et neid vahel üsna keeruline ilusasti eksponeerida. Sellepärast, et nii mõnedki neist on sellised suhteliselt kopsakad, suure potiga taimed ja, ja siis on, õied on kuskil, ripuvad seal poti kõrval ja siis tahaks nagu seda potti peita ja neid õisi näidata, aga siis nagu ei leia alati seda õiget õiget nurka, õiget kohta, õiget kõrgust, kui see pott kõige vähem välja paistaks ja kus need õied kõige rohkem välja paistaks ja see on selline mängimise küsimus. Alati ja, ja alati on hästi põnev vaadata, kuidas siis mujal maailmas siukseid asju toimetatakse. Eks seal vist kodus ka see probleem, et tahaks potti peita ja õisi kõige paremal moel esitleda. No eks küll jah, et aga kodus kodus on tavaliselt alati see Ta päästab see, et kodus on üldiselt selline suhteliselt tehislik keskkond ja enamasti kui on tarvis potti peita, siis võib-olla piisab sellisest kenast ümbris potist või millestki taolisest. Aga kui panna taim kuskile noh, nagu näiteks meil kasvuhoonetes kuskile taimede vahele siis selline tehislik ümbrispott vahel üsna kole välja näha. Jutustage, palun, millega te siis Tallinna botaanikaaias külastajaid sellele orhideede näitusele meelitati? Eks me püüame nii palju näidata, kui me näidata on, ega me üle oma varju hüpata ei saa. Ja ausalt öeldes, ega me tegelikult ega ühelgi aastal ei tea päris täpselt, palju meil neid on noh, neid eksponaate erinevaid nimetusi. Kuna näitus kestab tegelikult 10 päeva, ametlikult, siis selle aja jooksul alati mõned taimed jõuavad juba mära närtsida, mõned õied ja tavaliselt alati mõned õied jõuavad juurde tulla. Nii et, et see on selline muutu suurus. Aga tänavu on meil mudi laias laastus öeldes erinevaid nimetusi, sorte, vorme, hübriidliike natukene üle 200. Ja üks asi, mida me oleme alati püüdnud näidata ja ja mis on meile oluline, on just see, et püüda inimestele näidata seda, et, et orhidee ei ole ainult see kuuking või ei ole ainult see hübriid nii-öelda kambri ja tegelikult see orhideemaailm on palju, palju kirju. Ja teine asi, mida me püüame alati näidata, rääkida inimestele, on see, et ega orhidee tegelikult ei ole nii habras, kapriisne pirtsuta ja kui, kui nende puhul selline eelarvamus valitseb. Sageli on nad sellised päris head ellujääjad, päris vintsked, tegelased. Ja üks asi, üks põhjus, miks me seda orhideenäitust teeme, on tegelikult on hästi tore saada tagasisidet. Eks meil botaanikaaias on ju kaase orhidee kasvatamise kogemus on ju aastakümmet rikuna, kuid Meil on ta ka mõnevõrra ühekülgne, meie oleme, kasvatame neid ju kasvuhoones ja natuke teistes tingimustes. Ja sageli on hästi põnev kuulata nii-öelda kodukasvatajate kogemusi, mis peab vastu, mis ei pea vastu. Et näiteks siin möödunud nädalavahetusel oli mul hästi põnev vestlus prouaga kes rääkis pikalt sümbeediumitest ja neid üldiselt peetakse kodus sellisteks küllalt kapriis sateks ja noh, kuna nad tahavad talvel natuke jahedamat temperatuuri, nad ei pruugi alati võib olla väga hästi õitsema minna ja tema väga armsalt ütles, et ei minul kõik teised surevad ära, aga tsümbiidiume kasvavad hästi, õitsevad mina vist muid ei saagi kasvatada. Nii, kes siis on sel aastal publiku vaieldamatu lemmik? No eks ikka, eks ikka võib öelda, et igalühel oma. Aga millega me oleme, nad nagu ise tänava väga rahul on, siis meil on paar asja, mis meil on tänavu väga hästi õnnestunud. Üks on selline koleda nimega orhidee, mille nimi on harjakas, torukäpp. See kõlab nagu mingisugune santehniku töövahend. Aga tegelikult on pärit imekauni Himaalaja mägedest pärit orhideedega kellel on imekaunid valged õied ja teda kutsutakse inglisekeelses maailmas lumekuningannaks. Ja meil on enamikul aastatel on ta jäänud alata. Orhideenäitus ajaks natuke hiljem et just orhideenäituse ajal on ta just esimesed õied avanud, aga tänavu mingil põhjusel on nad siis otsustanud, et nemad tahavad ka näitusele tulla. Ja kuna meil on taimed, on uhke, et neid on palju, siis nende üle oleme me tänavu tänavu tõeliselt uhked. Ja siis, kui me räägime Koduarstiteede valikust või nii-öelda kommertsorhideede valikust siis see kuukingade maailm on tegelikult hästi-hästi põnevaks muutunud. Kui me kerime aega, ütleme kümmekond aastat tagasi, siis olid need kuukingad kõik sellised, enamasti ühte tüüpi p üks vars suurte õitega ja, ja nii oligi. Aga tänapäeval on sordiaretajad läinud seda teed, et hästi palju on tekkinud selliseid väikse õierisi hübriide. Mis on siis jumal tänatud, kasti populaarseks muutunud. Sest minu meelest need väikseõielised hübriidid on kodu taimedena tublisti paremad. Esiteks sellepärast, et kui selline suureõieline hübriid ära õitseb, siis ongi kõik, enamasti vaata oma isiku partelt külgharusid ei anna ja, ja siis ootate õisi, kuni järgmise korrani. Aga väikseõieliste hübriididele sageli tulevad isikutelt külgharud, siis hakkavad neil kasvama isikutele tütartaimed. Need on sellised palju põnevamad ja see on hästi inimlik väljend, aga võib-olla lillede puhul ei sobi seda kasutada, aga need suureõielised on minu jaoks kuidagi selliselt pealetükkivad. Aga väikeseõielised on sellised nagu päris moevärv tänavu loika roosa. Eino, roosa, roosa läheb alati hästi kaubaks või troosama, nagu tegelikult liialdan. Just kuukingade maailmas on toon läinud sinna sinna roosast ülespoole, sinna lilla suunas, selline roosakas-lillakas kas ja loomulikult puhas valge läheb. Ta läheb alati nii-öelda hästi kaubaks ja, ja tegelikult, kui need valida endale koju orhideed, siis alati on nutikas, kui teil ei ole just mingi väga põnev sisekujundus, siis alati on nutikas valida heledama õiega taimed, et toodab, kipuvad alati olema natuke hämaramad ja lihtsalt heledamad õied paistab natuke paremini silmatoas. No kas teil tänaseks, kas see pühapäevaks veel on jäänud alles taimi, mida huvilised võivad koju osta? No jumal tänatud, midagi veel ikka on. Päris tühjade kätega ei, ma arvan, et ei pea keegi keegi koju minema, et kui te ütlesite, et tänavusel näitusel kõige eksootilisem on see torukepp noh, kas just kõige eksootilisem, aga me just ütleme, et ta on nagu näitab ennast tema tõelises ilus. Aga noh, kui me siin eksootikast räägime, siis praegu on meil kaks hästi tihti taime väljas. Ma tahan siit ka olnud hästi tublid, täpselt just nüüd selleks nädalavahetuseks välja tulnud on siis orhideed perekonnast gongora nemad on hästi-hästi põnevad, et selle poolest, et nemad kasvavad puude okstel ja siis nendel on sellised pika allapoole rippuvad haprad õisikud ja siis õiekuju, kui teda püüda kirjeldada võib-olla meenut tab laiali aetud lõugadega mao pead nad on sellised kohvikarva ja sellised hästi põnevad. Ja nende puhul on ka hästi põnev see, kuidas nad tolmlevad. Mõned aastad tagasi oli Budapestis Euroopa orhideekongress. Orhideenumbrist on alati hästi põnevad ettekanded ja seal rääkis üks saksa härrasmees seda, kuidas ta oli neid Kongoraid Mehhikos nende kodumaal uurinud alati orhideede määramine väga keeruline, sellepärast et nad on küllaltki varieeruvad liigisiseselt õied võivad olla üht värvi, teist värvi, kolmandat värvi ja siis peab igasuguste imelike tunnuste alusel neid määrama. Ja noh, alati on klassikalises botaanikas loetakse üheks määramise aluseks siis herbariseeritud taimmaterjali. Aga kuna orhidee õied on noh, niivõrd kolmemõõtmeliselt, et kui neid herbaarlehele laiali pressida, siis nad kaotavad enamiku oma määramistunnustest siis just neid tuleks määrata niimoodi nii-öelda laivis elusast peast. Ja siis temagi käiski uurimas neid Kongoraid looduses, et kuidas neid siis täpselt määrata. Ja siis tema jõudis oma uuringute tulemusel järeldusele, et kui tahta neid Kongaraid, noh, riigid on ka küllalt sarnased omavahel täpselt määrata, siis tegelikult tuleks jälgida seda, millised mesilased neid tolmeldamas käivad. Et ainult taimetunnuste alusel ei saagi päris kindlalt ühte või teist liiki määrata. Aga tuleks siis vaadata looduses, kas neid käivad tolmeldamas rohelise tagumikuga mesilased või punase tagumikuga mesilased. Ja see on jah, selline hästi hästi põnev maailm, et just orhideede puhul on see tolmendamine sihuke hästi nipikas teema. Loodus on imeline. No igal juhul ma arvan, et, et kõik, kes täna tulevad Tallinna botaanikaaeda orhideesid imetlema, saavad ka selles mõttes haruldase elamuse, et teie troopilistes ja subtroopilistes kasvuhoonetes on siis väljas kogu see ilu kõigis oma värvides ja akna taga on kõrged valged hanged kloostrimetsas. Ja, ja täna on jälle see ilus ilus hetk, kui me saame taaskord korrata ühte parimat komplimenti, mis me oleme läbi aegade saanud üks külas, Ta lahkus meie juurest, naeratas ja ütles. Oi, teil on siin nii ilus, teil on nagu Singapuri lennujaamas, aga seal pole veel akna taga lund, nii et teil on veel ilusam? Kõigest sellest ilust rääkis meile täna Jaan Vetik Tallinna botaanikaaiast ja viimast päeva on siis orhideede näitus kloostrimetsast täna lahti. Seekord aia saates kõik uus aiasaade nädala pärast kuulmiseni.
