Kuulsite sügis peab sünnipäeva. Aet, millal täna just praegu läheme külla, sest kõik on palutud. Ärge nüüd kahelge ilmaaegu. Lauad on laiad ja küllaga kaetud. Sügis kostitab külalisi. Pähklite põsed on päikesepraetud. Uudse sepikul sädeleb meesi. Virnade viisi on tomat, täid toodud kuhjade kaupa kurke köögist, ent kantakse 10-l kandikul kogukaid, keedise purke. Õunu jääb õhtukski, pirne on piisavalt. Päikeseloojanguni. Sööge terviseks. Kõigile jätkub. Olge või hommikuni. Kuidas siis nõnda? Eks aega niidetud sügisel päev oli raske. Olgu nüüd kullake, kosti eest kiidetud magama minna, tallaske vahtralehtedest vaibal, puhaku, linnu samblast laul kohase. Ärgu toitude pärast ohaku. Koristustööd teeme ise. Seedib elan ilusad mehed ja saab Marial käia ja üldse on sügisel väga huvitav Sa kastanitammetõrusid korjata ja nendest midagi teha. Sügisel langeb väga palju värvilisi ning ilusaid lehti ja sügisel õunad ja ploomid valmis ja need maitsed muleeritest. Minule meeldib sügisel kõige rohkem seenel käia. Minule meeldis. Sügis selle poolest, et siis saab lehti korjata ja neid ära kuivatada, kaarti teha. Kõige halvem on sügise algus, sellepärast et siis on nii vihmased ilmad ja aga siis, kui juba kesksöögist tuleb, siis hakkavad need vihmad vähemaks jääma. Tõesti, sügise algus polegi nii kena, kui sügise keskel. Õhu hõbe voogudel tuuletõukehoogudel sõuab sügis meile ka viie vahtralehega. Kolmatgeeri jõud, neljaskeerium, viies kirjumatest kirjum. Ühel lehel üsna laial karged, sügisesed aiad teisel õhtud tõsised, veidi kortsu põsised. Kolmandana uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad, lausa silmi pimestab. Neljandal on põllud, truud Rikkad, helded sügiskuul. Viies mida kannab see? Sellel on ju koolitee? Mina hakkan ootama sügise sihika, kui kooli juba hakanud minema ja siis on nii tore, kui pärast kooli jääb vaba aega ja siis saab kastaneid korjata ja siis polekski myya, kui suvi oleks ikka edasi, käid koolis ja soe suvi jäi kuskil väljas olla. Parem ikka kui juba sügisel saab seenel käia ja marjul ja kast lihtsalt korjakesest, dialoomi ja linde. Ta on ootame siis, kui kool esimesel septembril siis hakkab sihuke tunne tulema. Igas õues õunad õetavad Kressi peenar põleb nagu leek. Tomat küpseb sügispäeva soojas. Viljadest on raske vana kreek. Igas õues õunad õhetavad kõrvits suur ja kollane, kuid kuu sügisise Mayamatest May piirlanes ööd tal mahlast magus suu. Sügiseses aias tulevad kyll väga niuksed sügises mõtted pähe. Kõik, et ja puude lehed hakkavad juba kollaseks minema ja mõni leht on maha kukkunud ja õunad on puu otsas, ilusalt poolakad juba ja. Niuke sügisene tunne, et kõik on kollane ja punane ja kirev ja kuna ta on valmis ja meil on maal mitu kastani pood ja siis me vaest mängime poistega kastanidegajad, ehitame igasuguseid asju, nendest, kes meil on mul ka natuke aiamaad. Seal kasa on meil ka ploomi-kreegi-ide õunapuud ja mustsõstrad ja tikrid ja meil vanaisa pani mitu aastat tagasi kastanipuu kasvama, nüüd ta on juba umbes minule linnani kasvanud ja võib-olla mõnede aastate pärast saame sealt juba kastaneid võtta ja nendest midagi ehitada. Sügiseses aias on tõesti väga ilus. Suured õunad olid, puul tuli tuhisedes tuul õuna puutassaaputas tugevasti raputas. Oigas puu Moigalt oksalt punapõsk-seid, õunu, otsad. Ütle, kas sa tõesti tahad, et nad kukuksid kõik maha. Tagan vingus vastutuul, tiris õunad õunapuult rõõmsalt maridu. Pagadus hõiskas aias õunasadu. Kas te mäletate oma elu kõige esimest kokkupuudet? Õunapuu? Ka mina, Mäedel, küll mina olin siis alles väga väike, enam midagi niimoodi kahe-kolme aasta, see oleks väga suur ja vana metsõunapuu, aga seal head õunad ja siis vanemad ehid mahla ja moosi siis muidugi ninaga väga, sõime ideole, mängisin nendega ja andsin vanemale kätte. Minul on lemmikpuualge klaas meile üks viis-kuus aastat tagasi istutati väikseid noori puid ja minule istutati valge klaar. Kas ta on ilus ja nii armas, mulle veel maalav, palju Õunap hoida, siis kui ma esimest korda vanaisa vanaema juurde läksid, siis mul ei olnudki kõige lemmikumaid valveni, väike ei teadnud, mis see kõige parem on, siis mul jäi kõik õunapuud meelde, aga nüüd mul on üks õunapuu. Ta Valge Klaar, ta on, meil on maal, koerdan otse koera juures, aga meie koer on nii kuri. Ma käin tihti vanaema juures ja ta ta vahest ei tulnud, Leena on mind ära ja siis ma ei saa siin õuna õunapuu ligidale Minnaga vaest vanaema või keegi mulle sealt õunapuu on seda ihaldusväärsem, et tema juurde raske pääseda ja vahest ma saan ringiga minna, siis ma saan mõne õuna kätte. Ma ei tea, kui kaua ma seal vanaema vanaisa juures olin maal käinud. Siis ükskord mul hakkaski meeldima Valge Klaar seaks ka minu lemmik Books ja ma olin siis kolme nelja aastane, ta asus meil täpselt maja taga, siis oli meil magamistoas seda nii tore vaadata, mõned õunaoksad puudutasid meile aknaid ja siis oli tore vaade. See puu on üldse ka üks ilus puu. Õunad on tal, ma mõtlesin, et no minu lemmikõunapuu oli üks valge klaar, kuigi mulle kolderineetid natukese rohkem maitsevad, aga riis tuli ükskord toorium, aga see pool juba vana vana, kuskil 40 aastane siis murdus üks oks ära, kõige alumine oks, siis läks kuskil kolm nädalat, siis tulime jälle linnas tagasi, siis oli juba terve see puu maha murdunud. Hästi kordon oli, see oli nii hea puu ja selleni ja ronide, ta oli veel minu lemmiku. Tuul võtab vile ja metsa all vilistab tänada puid ega põõsaid Eisi liita. Tänadal hoopis on hullata isu. Tänaneid Raaputab, saputab, kisub, tõmbab siis hinge ja veidi neid, paitab lehti ta sügisel värvida aitab. Üksteise järel need langevad lehed. Tuulaga tuhandeid vigureid tehes hüüab. Kui tore on lehtedes hullata kirjuks neid värvida. Üle neid kullata. Lehte on siiski ole korjata munad raamatu vahe ja panna ja ära kuivatada, ise siis talle seal ka pilte teha ja niux ahtleksisegi koolis tarvis lehtedes pilte teha. Nii tore on neid otsida. Vaata kollaasid ja punased ja rohelised värvid on kõik, isegi nagu oleks ise värvitud sära. Me korjame vaeste poisiga vahtralehti ja teeme nendest igasuguseid asju. Me tegime ükskord tegime loomad ja siis tegime vahtralehtedest puid, panime ja tegime täitsa nagu metsa, panime pahalaste liini ja. Kui sügis poleks kirev, ega ta siis nii väga riided sinise muljet ei jätaks siis poleks nii tore aias käia ja pojaks. Kus nagu sügisel tavaliselt ikka on, kuivatasin ilusa kireva vahtralehe Äravis, tegin nõelaga kastanis rahaaugu sisse ja panin nagu paabulinnusabaks tiku panin ettekaelaks, päev olin üle, siis panin tammedest, peavad siis kaks tammede lõikasin pooleks, siis need pooled panin jalle siis tikkudest, tegin nagu tiivad sellele paabulinnule, siis kinkisin vanemale üks kord tuli üks tädi meile külla ja kinkis mulle sellise raamatu, kus oli igasuguseid lehti ära kuivatatud ja ja nimed olid vene keeles all kirjutatud ja neid oli nii huvitav vaadata. Telliseid kuivatatud lehti oli ka, mida ma polnud veel näinud ja siis ma mõtlesin, et teeks ka sellise bloki ja otsiks ise lehti ja kuivatatakse ära ja siis jääb nagu mälestuseks. Tõin õueaiast õhetavaid õunu. Kas midagi veel pildist puudu jäi? Kui siis mu vanaema heegeldatud lina kus hoolejäljed igal mustrireal peab olema mu sügispildi? Kino joonistan sügised, Miki tavalieldik, akvarell idega ja modem, maastikud kõige rohkem ikka enamasti kus ta kallani metsal roheline ja kollakagaja. Kindlasti Camuletbuutia uudlejalt mehedru rohekad ja kollakad punased, ja nagu sügis ikka mõni lehti enda pea oli, oli, mõned on isegi maas diaga, nii et natukene nagu tuutu jääks. Ma olen kolm korda elus sügist joonistanud aga tavaliselt alati seenemetsa, mina joonistasin ükskord, kui ma väike olin, viie-kuue aastane, siis ma joonistasin oma aeda Jancisi sinna õunapuud ja siis värvilised lehed, igasugused füüsilised maha kukkunud rohelise muru ja maalapikese, mis meil seal oli. Kaugele-kaugele lendasid koos. Vaatasin kurgi ja mõrkja heina, lõhnas kanarbik tühjas kurgede soos. Vaatasin kurgi, Nad lendasid, eemal kõrgusest kostis veel kaugene luuväljadel tühjus. Ja üksikuid lehti sambla-le pillas raagudes puu. Jääkirme kildudeks puruneb, teel. Kuulatan. Kuulan, kas kaugusest kostab Kurek, luu viidi? Me oleme alevist kolm kilomeetrit seal alevis, kohe auto tee ääres. Kõrge männi otsas on juba 40 aastat olnud pesa ja kogu aeg on seal kurat sees olnud. Ja need on ka eskord, ma nägin 20 koorgerentsid kolmnurgas. Näed et 10 pool ja 10 teisel pool ma nägin ykskord, kuidas neli, viis kurge lendasid ja Äälid käisid ja siis piirutasid jääle mõni kulg keedee saali läks vahepeal taha ja tuli jälle ette ja mõned tõusid maast jälle lendu lendasid parve juurde. Üldsegi ilusam vaatata, kui kured lendavad. Kuulsite sügis peab sünnipäevaaed, millal täna just praegu?
