Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Kell on üheksa, 38, kägu on kukkunud ja see tähendab vaid ühtaegu nakata muru niitma. Meil on külas bioloog Sanderolot. Tere hommikust. Tere hommikut. Meil selle muruga on väga hea küsimus geoloogilt, tegelikult on jah, natukene veider, võib-olla kuulata geoloogi rääkimas muru niitmisest, aga mul oli eelmine nädal imeline võimalus salvestada nii-öelda loodusmuuseumit podcasti Aveliina helmiga. Ja mina olin nagu senimaani olin ikkagi veel üpriski veendunud, selline muruniitja ikkagi muru peab olema tasane ja ilusa kena, eks ju, et see on nagu kõige ilusam asi. Aga mind pöörati ära. Roni hakkab pihta, lame maa jutt hakkab tulema, seda juttu päris ei tule. Aga, aga ma sain aru, et tegelikult keskkonnakaitsjad ei taha päris seda, et muruniitmise ära lõpetaksime. Aeg-ajalt võib jääda selline mulje, et puru niitmine on kõige halvem asi, elurikkus langeb lõpetage ja, ja üldsegi võiks kusagile metsa ära kolida ja linnad kinni keerata. Tuleb välja, et, et muru niitmisega saab hakata väikest viisi looduskaitseks oma hoovis ehk tegelikult elurikkuse tõstmiseks oma aias märkimisväärsel tasemel piisab kasvõi näiteks ruutmeetrise lapijätmisest, kujundati endale sellise Rimmarguse ühe meetrise diameetriga lapi. Hakkad lasteaiaga vaatama, mis taimed ja loomad sinna elama asuvad, need on need nii-öelda puugi tared. Ja tihtipeale arvatakse jah, puugisaare tagapukk ka sinna kusagilt jõudma, et kui sul on ümberringi teraga koera pealt pukk enam ära minna ei taha, seal ta imeb verd, aga ütleme niimoodi, et et puuk tahab ka sinna tripimiseks mingisugust heina välja. Aga kui sul on ümberringi ainult sihuke ilus muru nii-öelda klassikalises mõttes ilus muru, siis, siis tegelikult, et see, see, see plats nagu puugiohtlikuks nii väga ei muutu. Aga ütleme nii, et väikeste mutukate ja elukate jaoks see plats on kui linn. Ja need õied, mis me seal näeme, nüüd on kui suured toidupoed väikestele elukatele ja, ja sellise väikese liigutusega juba tegelikult elurikkus tõuseb ja, ja põhimõtteliselt sellel hetkel me võime kutsuda ennast juba väikest viisi looduskaitseks. Et minu jaoks oli see äärmiselt inspireeriv ja, ja põhimõtteliselt seda lappi seda ühe ruutmeetrist lappi või kahe ruutmeetrist lappi sa võid niita näiteks kord aastas jaanipäevaks lõikad selle maha jaanipäeva järele, et noh, et siis on suuremad asjad õitsenud ja siis on võib-olla löödud varad maha ja vaatame, mis sealt edasi, kas, mis siis saab, kui seal sirguvad näiteks võililled õige pea, terve kollane? Noh, ma ei tea, see on ilu, on vaataja silmades, et võilill tõesti on, võib-olla ma ei tea, minu jaoks, kui ta õitseb, päris kena ja olgem ausad, tegelikult tolmeldajate jaoks kevadel on ta kullaauk, et väga palju selliseid väikseid tolmeldajaid, mitte mesilasi, vaid ka muid elukaid, need saavad sealt oma selle vajaliku toidu kätte. Tegelikult võib-olla laskuks korra sinna, et kust see muru niitmine üldse alguse on saanud, kust see siuke muru sihuke hullumeelne hooldamine alguses seal tõenäoliselt ikkagi sealt kultuur kultuurist, kõrgkultuurist Lääne-Euroopast. Ja see sai alguse sellel hetkel, kui aadlikud, rikkad inimesed said näidata oma ülimat rikkust sellega, et nad ei pannud maad põllumajanduse alla, vaid nad lihtsalt suured platsid jätsid muruks ja lasid seda oma orjadel või töölistel niita lihtsalt see oli selline ülim rikkuse märk ja ütleme niimoodi, et need töölised, kes seal elavad, aga tihtipeale nad tahavad seda, mida on kellelgi teisel ja niimoodi see muru niitmine on hakanud, selline hullumeelne muru niitmine on hakanud levima ja mäletan kuidagi ka mingeid Inglismaa seostada ka väga tugevat, et ka seal justkui on olnud näitajad muruniitmise tee näited, jah, nimetame siis nime nagu asja siis õigete nimedega jah, et suure tõenäosusega Inglismaalt on see asi pärit ühe otsana, inglased viisid selle täiesti äärmuslikule tasemele, nemad on suutnud muru, muru näib roheline ja kõik, mis on roheline, tundub kohe looduslik, aga need on viinud selle nii kõrgele tasemele, et nemad praktiseerivad maailmas kõige suuremat rohekõrbe, et nemad lihtsalt aereerivad, tapavad, mürgitavad väetavad oma murumõrtsukad siis jah, aga kusjuures tegelikult praegu Suurbritannias on üleskutse know-Mei, et ära niida majja ja seal ongi selline sotsiaalmeediakampaaniaga ju juures, et et loe kokku, mitu õit lille õitse hoovi muruplatsile üldsegi ilmub, Inglismaal käinuna on tõesti peab tõdema, et neil seal muru on vinge, mitte ainult jalgpallimuru, vaid üldse parkides olev muru on ka kuidagi väga tihke ja need suured pargid, mul on raske uskuda seda terved seltsi kogu aeg mürgitavad või kuidas, kuidas nad saavad oma muru nii heaks, kas lihtsalt Inglismaa kliima meeldib murule? Pigem pigem otsa juba selline pikaajaline nii-öelda töö pikaajalise töö tulemus, et lihtsalt lihtsalt see pidev murukultuur, nii-öelda selle harimine tegelikult sa hävitad, ülejäänud, kõik need taimed sulle kõik, mis on, nagu ei sobi, sinna loetakse umbrohuks sarnaselt lahti saada, et tõenäoliselt parkides nii suurt mürgitamist ei käi, sest et kui olles ka Londonis käinuna tegelikult olen näinud, et parkides on päris kõrge rohi kohati, et lastakse kasvada küll ja, ja ei ole nagu viie sentimeetrine muru. Viimane küsimus, aga nüüd, kui mõni võtab seda üleskutset väga tõsiselt, mõni kuulajat kohe üldse ei niida, siis saab ei midagi halba, et rohi kasvab ja jaanipäevaks põlvekõrguseks, aga olgem ausad, kui sa hakkad siukest katset tegema ja sa teed seda päris mõttega, siis siis ütle oma naabrile peale, ongi see naaber, tuleb, niidab ärada, ei naaber naaber tihtipeale kutsub mupo Tallinna näitel ja siis tuleb mupo ja ütleb kõigepealt, et trahvi ja siis selle eest trahvi saada. Ma ei tea muidugi, et ma ei niida kodus oma kodus mainida, lihtsalt kui ma ei eksi, Tallinna heakorra eeskirjades on see, et muru kõrgus ei tohi ületada 15 sentimeetrit, et kui see ületab, siis kui naaber hakkab kaebama peamiselt mupo trahvi, siis kui kui tuleb, teeb trahvi, kui ma olen kuulnud, et kui naaber hakkab kaebama, et oh, mul siin naabri-Vello päris hulluks läinud, mingi malts kasvab ja sa hakkad minu minule sad inglise muru juba reostama. Vaata siis minu naabrid gaasitavad mind pistikupesadest kortereid selline põhiteema. Aga ma tean lihtsalt võib-olla viimase üleskutse ka, et kui te jätate oma selle ruutmeetri, tehke sellest pilti, vaadake läbi kevadet, mis sellest saab ja võib-olla pange see pilt üles, kuidagi. Ma tea. Hashtag minu ruutmeeter. Tehke seda, meil oli stuudios geoloog Sandro looduselainel.
