Eesti geoloogiateenistuse geoloogi Siim nirgi sõnul antakse täpsem ülevaade jõhvi maapõuest saadud teabest aasta lõpus, kuid esimesed uuringud on näidanud, et väärtuslike andmete saamiseks on puurides kivimkeha tabatud võrdlemisi hästi. Oleme teada saanud nii mõndagi selles mõttes, et meil on tehtud esialgne kirjeldus, oleme teinud logisid nii puuraugust endast, geofüüsikaliste meetoditega kui ka siis mõõtmiseid, puursüdamiku, seda, et meie esialgne, see info on kogutud, et edasi jõuab siis asi juba proovimicine ja siis keemilised analüüsid, mis annavad meile siis juba täieliku nii-öelda põhjaliku tulemuse. Vaatlused ütlevad seda, et meil on tegemist magnetiliste kivimitega, mis sisaldavad rauda. Sulfiidid sisaldavad siin meil rauda, väiksel määral vaske, näiteks kogustest me praegusel hetkel rääkida ei saa. Need mineraalide elemendid, mida me sealt tahtsime leida, need seal on, et selles mõttes mööda. Me ei puurinud millestki. Uutele puursüdamike lisaks on kasutada võrdluseks 1900 kolmekümnendatel aastatel jõhvist saadud puursüdamike geoloogsi nirgi näitas uute südamike kastist üht huvitavamat tüki. Siin on siis pronksikarva, on püratiin, mis rauasulfiidsisin Se kuldsemat tooni. Need on püriidi kristallid, mis on siis teise väevalemiga teise kristalli struktuuriga Roosufiil. Ja siis on siin sees meil tegelikult ka sellise kollaka tooniga kalkowioriidilistallid, mis on tegelikult vasema noh, iseenesest ta läigib, läigib üsna hästi ka sellisel lõigatud pinnal. Geoloog Lennart maala käesolev tester mängis puursüdamike kohal muusikat, mille helinivoo sõltus südamiku rauasisaldusest. Kaator tegelikult salvestab need andmed ära, aga siis heli ütleb ka, et algul ongi vastuvõtlikkust on mida kõrgem nelik, seda suuremat särtsu. Kokku on jõhvi rauaanomaalia piirkonnast uurimismaterjale enam kui 2,7 kilomeetri jagu Harba verest raadiouudistele Rene Kundla.
