Tere hommikust ja head uut aastat, aasta 2020,  esimene Televisioon alustab kell on kuus,  55 ja on kuues jaanuar. Sa arvad, et täna veel võib öelda hästi kõlava häälega head  uut aastat ja sellepärast, et juba peaks ütlema,  võib-olla natuke vaiksemalt, kolmekuninga päev  ja siis tuleb võtta need kingitused kaasa,  kui tahad head uut aastat soovida. Kõlavat häält, head uut aastat. Terevisioon alustab ka täitsa uuest stuudiost,  aga vaatame korraks üle, millistes stuudiotes me seda  televisiooni teinud oleme varem. Tere varahommikust. Kaheksas märts ja kell on seitse isegi juba pisut läbi. Tere hommikust. Tere varahommikust. On esmaspäev, algab uus nädal, kell saab viie minuti. Peres seitse. Aga sõna on antud ja see tuleb täita. Nii. Hopsti. Liisu, mul on sulle üks küsimus ka, mul on neli varianti,  sa võid valida, mis sulle jõuluaeg teha meeldiks,  kas rulluisud jalas, kiriku poole kihutada,  nii nagu Venezuelas siis hapukurki otsida kuuse sees,  nii nagu Saksamaal siis ämblikuvõrguga kuuske ehtida,  nii nagu Ukrainas või neljas variant, nii nagu  Lõuna-Aafrikas süüa frititud tõuk. Ma ikka otsiks seda hapukurki, sest et ma tean,  mu vanemate juures on kindlasti äkki ikkagi kuuse külge pandud. Üks. Jaa. Tere hommikust. Mis asi see nüüd on? Hommikust. Ei nahka. Elu su. Saame. Ja siin see meie suurepärane uus stuudio tõepoolest  siis ongi uue kujundusega on, jääb Maritile aitäh kohe  kuidagi pidulik tunne tuleb veel siiapoole,  natukene on nagu ärev ka. Kuhu siis nüüd peaks minema ja kuidas see asi nüüd siin  täpselt käima hakkab, aga igal juhul on ilus  ja muide selle ilusa valguse eest ka aitäh Tõnule Karlile  ja Repsile. Tegelikult on täitsa ükskõik, kuhu me liigume,  sellepärast et meil on Mustafa, lihtsalt suurepärane  operaator õlakaameraga, kes ükskõik kus nurgast ka,  isegi kui me läheme täitsa nagu lahku, ma arvan saab kätte. Aga see suur ekraan, muuseas ootab ka teie pilte täna  hommikul me räägime ka. Mis plaanid meil on, sellepärast et te tõesti saate kõik  selle suurepärase stuudio kujunduses, see on natukene kaasa lüüa,  natuke tuleb vaeva näha, aga sellest siis viimases  pooltunnis pärast kella poole üheksaseid uudiseid. Natuke nõu, kuidas üks korralik loodusfoto teha  ja ka selline, et ta siis näiteks selle suure ekraani peal  näeks uhke välja, nagu see varahommikune vaade. No see küll väga uhke välja ei näe, sest väljas on ju pime. Ja need diivanid on muuseas väga mugavad,  oleme juba proovinud istuda siin eelmise nädala lõpus,  kena oranž värv ka. Ja kui me siit edasi liigume, siis on siin meie jaoks  ka üks väike mõnus laud kus. Ja värsked hääled, siit me tavaliselt seda saadet alustama hakkamegi. Meil on tänases saates muidugi palju teemasid  ja me muidugi räägime sellest, mis maailmas toimub,  me räägime Lähis-Ida olukorrast. Jah, see olukord on päris selline keeruline  ja selliseid hirmutavaid lauseid tuleb üle maailma meedias,  et kas tõesti sõda on see märksõna, mille ümber  siis kõik see tiirleb? No loodetavasti mitte, aga tõesti olukord on see olukord. Just ja see tekkis kuidagi väga ootamatult. Üks otsus, üks rünnak ja nii see kõik on praegu läinud  ilmast ka, räägime sellepärast, et sellise üleilmse kliima  soojenemisega on inimeste külma taju tuuletaju kõik natukene muutunud. Nii et kasvõi seda, et kui on tegemist väga külma ilmaga  näiteks 33 kraadi juures eestlaste jaoks,  siis seda tuleb nüüd natukene allapoole võtta näiteks 30 peale,  sest me tõesti tunnemegi külma rohkem külmana. Inimesed on tundlikumad kuidagi, kas inimesed on  ka vastuvõtlikumad viirustele, gripihooaeg on käes  ja me räägime täna ka gripist. No tüüpiline on see, et öeldakse, peske käsi. Aga kas see ikkagi aitab ja kuidas ennast niimoodi terveks saada? Tere hommikust, te vaatate Terevisiooni,  esmaspäev on ja kuues jaanuar, nii et uus aasta on alanud  ja meie uues stuudios. Uus nädal on alanud lume ja lörtsisajuga siin Tallinnas oli  juba hommikul tegelikult võrdlemisi soe,  kuigi seda valget ikka maa peal oli, aga kõik sulas  ja selline märk. Väga märg oli ikka seda lobjakast. Ma arvan, et mõne tunni pärast on see lumi siit äkki isegi läinud,  sellepärast et tõesti jah, see sooja tunne,  aga mujal Eestis on lumi maas ja kuskil võivad olla teed  ka tegelikult väga libedad, sellepärast et kui miinuskraadid  öistel tundidel on olnud väljas, siis tõesti näete teemanti vaadates. Jäine, jäine jäin ikka seal ja Tartu pool,  aga ka näiteks Narva pool on ilmaolud sellised,  et teed on tõenäoliselt üsna libedad. Jah, aga mereserva pidi tulles, siis on pigem märg. Prognoosid lubavad praegu, et lähipäevadel tulevad jälle  plusskraadid ja neid tuleb kohati isegi päris palju sinna  seitsme-kaheksa kanti taas. Ja kolmapäeval tõesti, aga ilmast me täna hommikul räägime  ka taimi, paljak tuleb sellesse alanud pooltundi  ja me vaatame üle need kriteeriumid, mis  siis määravad ära, kas on esimese taseme hoiatus,  teise taseme hoiatus või kolmanda taseme hoiatus,  sellepärast et johtuvalt sellest kliima soojenemisest  inimeste tunded külma ja kuuma ja tuule ja vihma vastu on  ka natukene muutunud, nii et tuleb neid kriteeriume pisut muuta. Loodusteemasid on tänases saates veel, me räägime näiteks nahkhiirtest. Ma mäletan, et mõni aeg tagasi räägiti palju sellest,  kuidas neid tuleb ikkagi talvisel perioodil kaitsta,  et panna need koopad kuidagi kinni, nii et inimesed ei  läheks häirima neid, kui nad on talveunes. Mis siis on nahkhiire kohta veel põnevat teada saada,  no täna saamegi teada. Sellepärast, et nahkhiir on aasta loom 2020. Põhjus väga lihtne. Ma ei tea, kuidas nahkhiirte pildistamisega on,  igal juhul ei soovita minna, sest neid ei tohi häirida. Aga üldiselt looduses pilt, et muidugi tasub teha väga  ilusaid pilte, annab teha isegi sellise ilmaga,  kui lund ei ole või lumi sulab ja me anname natukene sellist  nõu ka, kuidas siis saada üks korralik loodusfoto,  selle aasta esimesed spordijutud nüüd tere hommikust  ja head uut aastat, Ragnar. Tere hommikust. Head uut aastat ja väga ilus uus stuudio. Tore, et sulle meeldib, aga räägime siis kõigepealt nendest  kõige kõvematest sportlastest ehk parimad said valitud. Ja laupäeva õhtul see suur gala toimus Tallinnas Alexela  kontserdimajas ja tõesti millest alustada? Ma arvan, et sellest, et kolmes kategoorias seal  põhikategoorias ehk siis parim naissportlane,  parim treener ja parim võistkond seal ei olnud kahtlust,  sisuliselt kõik ühehäälselt otsustasid nii ajakirjanikud,  liidud kui ka rahvas ise ja parim naissportlane Kelly sildaru,  mõistagi parim noor sportlane Kelly sinna samuti mõistagi  mõistagi parim siis treenerite meeskond,  seekord osutus siis Kirdi juhendajad Marek Vister  ja Indrek Tustit jällegi võrdlemisi oodatult. Ja lõpetuseks siis mis meil üle jääb, parim võistkond  jällegi väga oodatult, Ott Tänak, Martin Järveoja ainuke  siis kategooria, kus nii-öelda tuliseks vaidluseks läks juba  juba mitu mitu nädalat tagasi oli siis parim meessportlane. Võitis selle siis Magnus Kirt ja see oli ainuke kategooria,  kus siis need arvamused läksid veidi lahku. Kui rahvas hääletas selgelt parimaks meessportlaseks,  siis Ott Tänaku siis ajakirjanikud ja liidud,  Magnus Kirdi ja kokkuvõttes siis Kirt. Selle võidu võttis Maicel Uibo, teise koha sai  ja Ott Tänak selles arvestuses kolmanda koha. Aga mis mulle head meelt teeb, on see, et kõik,  kes pidid mingisuguse auhinna saama, said  ja ei tasu ju alahinnata võistkonna nii-öelda seda auhinda,  et, et kuidagi selles mõttes, et äkki siis meessportlase  auhind kuidagi parem oleks või, või midagi sellist,  et, et kõik, kes pidid midagi saama, kes suurepärase aasta  selja taha jätsid ka midagi, võitsid, nii et igal juhul kõik  kolm meest tublid. Niikuinii, kui naistest rääkida, kuidas see häälte arv seal oli,  kas seal oli ikkagi nii, et Kelly sildaru  ja siis tükk tühja maad või? Absoluutselt et see aasta tõesti see oli,  nii et Epp Mäe maadluse MM-i pronksiga seal võis talle  ainsana konkurentsi pakkuda, tegelikult aga,  aga nii nagu öeldud, nii liidu ajakirjanik kui rahvas  hääletas suure häälteenamusega parimaks. Kelly sildaru talispordist saame rääkida,  Tour de Ski'le võib nüüd joone alla tõmmata  ja seitse tappi. Eilsega siis lõppesid Tour de Ski. Tänavu läbi sai ja valitsejad kokkuvõttes norralased  ja venelased, nagu oodata oli, ka naistest võttis võidu  Terese Johaug. Meestest. Ja just meestest Aleksandr Bolshunov ja siin on pildis hästi näha,  et esimest korda Tour de Ski siis ajaloos lõpetati see võistlus,  ehk siis viimane etapp sõideti ühisstardist,  mitte siis nii-öelda intervalliga nagu tavaliselt. Mis see muutis, oli see, et kui tavaliselt  siis see, kes ületab viimasel etapil finishijoone esimesena  on ka tuuri üldvõitja siis seekord. Massi stardist võisid ka lõpetada kuskil hiljem  ja ja sa said ikkagi esimese koha ja, ja tõesti meestest  ka nii läks, Aleksandr Bolshunov, kes alustas seda viimast  etappi viimast sõitu siis teiselt kohalt,  kaotades Johannes Hösfu Klabole Norrast vaid ühe sekundiga. Võitis kokkuvõttes eilsel etapil kolmanda koha ja,  ja esimest korda ta siis Tour de Ski võitjaks krooniti. KlÄbo ise eile sai alles 21. koha, nii et tegelikult püsis  ta seal kannul küll kuskil kuus, seitse kilomeetrit niimoodi  ja siis ikkagi Bolshunov võitis selgelt oma kokkuvõttes  siis teine koht Sergei Ustjugovile, nii et venelastele  kaksikvõit ja Kläbo jäi kolmandaks. Lao väsis ära, aga räägime nüüd naistest  ja Therese Johaug ei väsinud ära, vaid. Pani pika puuga ja täpselt, et viis kokkuvõttes etappi olid  sellised kümnekilomeetrise ja siis kaks sprinti,  oodatult Johaug sprintides väga ei säranud,  parim tal koht oli vist 11., mis ta laupäevases viimases  sprindis siis sai, aga jah, eile väga selgelt sõitis eest  ära juba kuue kilomeetri peal noh, tegi selgeks,  et tema selle võidu seal võtab ja tegelikult oli ta  ka ju enne eilset etappi üldarvestuses esimesel kohal  ja 50 sekundiga võitis oma kaasmaalasnat Heidi Vengi kokkuvõttes. Nii et Johaug kolmandat korda Tour de Ski võitis,  ei ole selles arvestuses ta veel kõige parem. Nimelt Justina Kovalik on võitnud selle kokku neli korda,  aga alates aastast 2013 on võitnud Tour de Ski vaid norralane,  nii et oodatult oma ülemvõimu näitasid teine koht  kokkuvõttes venelasele Natalja Neprjajevale. Ja siis kolmanda koha. Nüüd. Therese on juba 31 aastane, kas ei liigu mingeid jutte,  et karjääri viimased sõidud või midagi? Ei liigu, ei paneb ja, ja tal oli ju see kerge dopingupaus  ka vahel ja, ja pärast seda, ta on motiveeritum kui kunagi varem,  nii et ma ei usu, et ta niipea neid suusasaapaid varna riputab,  vaid kindlasti soovib ka Tour de Ski'l osaleda järgmisel  hooajal ja, ja tiitlivõistlustel samuti,  mis tegigi selleaastase Tour de Ski väga võib-olla  siis oluliseks on see, et tiitlivõistlusi ju ei ole,  nii et tegelikult kokkuvõttes kõige prestiižsem  nii öelda auhind, mis sellel hooajal välja jagati. Jo haug selle eile võitis. Aasta 2020 on alanud ka uus spordiaasta on alanud. Mida põnevat siis sellist suurt põnevat on lähiajal oodata? Kiirelt, mis siis suvel toimub? Tokio olümpia, jalgpalli EM Need on kaks sellist täielikku  tippsündmust üle kogu maailma, aga lähiajal vaadates nüüd  siia juba jaanuari lõppu, tegelikult kindlasti saame rääkida tennisest. Aasta esimene suure slammi turniir 20. jaanuaril Austraalias  hakkab ja enne seda siis toimub ju nüüd juba Brisbane ise. Kahjuks juba Kaia Kanepi Kaia kanepi kvalifikatsioonis  langes välja, kaotas ta Buskovale, sellisele tšehhitarile küll,  aga ajakava järgi ma täna hommikul vaatasin ööl vastu homset  astub ju võistlustel Anett Kontaveit ja tema vastane  Taiwanist Su-Wei sie on seal avaringis. Kontaveit on maailma edetabelis 26., see 32. väga tasavägi  vahel on meil nii, et Kontaveit on võit ja kaks matši on nad  omavahel pidanud viimati 2019 ehk siis eelmisel aastal ja,  ja mõlemad need matšid Kontaveit võitis,  nii et loodame, et jätkab seda liini Austraalia lahtised,  midagi veel. Ja 20 jaanuar algab ka esimene ralli Monte Carlo ralli,  kus siis Ott Tänak ja Martin Järveoja uue auto Hyundai  roolis starti lähevad. Ragnar, suur aitäh sulle ja uute kohtumisteni,  aitäh. Ja. Ja nüüd räägime ilmast ilma jutt läheb absoluutselt  kõikidele korda. Tere hommikust, taimi, paljak, tere hommikust. No nädalavahetusel ikkagi siin-seal tuul sakutas  ja elekter oli mõnes peres ära ka täna hommikul Tallinnas  maa valge, mujal Eestis ka, aga tundub, et Tallinnas vist  õhtuks lumi läheb ära, et selline on hetkeseis. Eks ta kipub ikka ära minema, jah, sest õiget talve praegu  veel veel näha küll ei ole. Aga pigem on jah väga, väga heitlik, väga ütleks tormiline  see tormilised, need muutused, atlandilt järjest tuleb madalrõhkkond,  need on tõesti sellised vihased ja, ja tõstavad tihti tuult  ja nii on kolmapäevaks jälle väga tugevat tuult oodata,  ehk siis jälgige ilmaprognoosi ja kui palju neid puhanguid  täpselt tuleb? Kui sünoptik ütleb, et on oodata väga tugevat tuult,  mis see siis tähendab, kus see numbri piir on sellisel juhul? Me ei tahaks paar päeva ette näiteks tuule tugevust täpselt täpsustada,  sest sest tuul on nii tundlik element, et ta võib paar-kolm  meetrit rohkem olla, paar-kolm meetrit vähem,  olla aga üle 20 meetri sekundis, kindlasti on need 25,  on need rohkem, seda, seda me tahaksime täpsustada veel  täna-homme ja siis kõik, kes jälgivad, need saavad  siis need täpsed numbrid kolmapäevaks teada. Tore, miks ma seda küsisin, sellepärast et tegelikult on  nüüd uued kriteeriumid, et kas on siis esimesed ase me teise  või kolmanda aseme taseme oht, meie kliima soojeneb,  see tähendab seda, et meil võibki neid tuulisemaid  ja tormisemaid päevi rohkem olla ja samal ajal on  ka soojem, ehk et inimeste külmatundlikkus kuumatundlikkus  on muutunud. Need taseme kriteeriumid on nüüdseks üle vaadatud  ja neid on natukene muudetud. Me näeme siin tase, üks tase kaks, tase kolm on erinevad,  kolmnurgad, arvesta sellega, sinu tegevus on ilmast mõjutatud,  on esimese astme taseme hoiatus, et ilm võib teatud  olukordades olla ohtlik. Teise taseme hoiatus, ilm on ohtlik ja kolmas on  siis on juba erakordselt ohtlik. Kui võrrelda nüüd neid uusi kriteeriume siiani kehtivatega,  siis mis on need peamised erinevused? No tuleb seda kindlasti kohe öelda, et need tasemed on nüüd kõik. Samaks jäänud, et meil endiselt kolm taset. Ja see esimene kollane tase peakski tähendama seda,  et, et inimene võiks olla teadlik, teadlik sellest  missuguseks ilm kujuneb, et see ei vaja mingeid,  väga suuri, erilisi ettevalmistusi. Tase, teine on juba selline, et, et ta peaks olema valmis,  et ilm on ohtlik tema jaoks ja et ta juba teaks,  milleks ta valmis on ja kolmas tase on tõesti see,  kes siis sellisel juhul peaks juba järgima niisugust  turvalisust tagavate ametite päästeamet põhiliselt siis. Siis ettekirjutusi, mis nüüd põhiliselt muutunud on,  kui me räägime jah, kliima soojenemisest kogu aeg,  siis tõesti nii see on olnud viimaste aasta aastakümnete  temperatuuri tase on olnud märksa kõrgem,  kui ta nüüd varasemalt oli. On see püsivalt nii või siin toimuvad meil muud ilm on. Seotud perioodilisusega, aga vähemalt praegusel perioodil  näiteks tase üks juures on meil siis. Kuuma ja külma hoiatuse toodud veidi madalamale tasemele see  esimene tase, see, et inimene teaks, et,  et on oodata selliseid temperatuure näiteks  siis kuuma puhul, 30. sest me tõime selle allapoole 27 peale,  et kui kolm päeva on oodata maksimumtemperatuure 27 kraadi,  et siis me anname selle esimese taseme hoiatuse,  siis saab inimene valmistuda selleks ta teab  selle kas ta sõidab linnast ära või ta siis teab oma  tegevust niimoodi arvestada. Ja see teine tase siis, mis siiani oli, pluss 30,  esimeseks nüüd on siis see pluss 30 siis teiseks tasemeks. Ja, ja külma puhul siis on külma uueks esimeseks hoiatamise  tasemeks miinus 26 miinus 30 asemel, sest miinus 30 kraadi  meil viimastel aastatel kõik teavad, et seda praktiliselt ei  olegi olnud, aga külma vastu täpselt samamoodi inimene teab  siis siis sättida nii, teab, teab, valmis olla  ja siis järgmine tase on see miinus 30. See on nüüd kuuma ja külma puhul siis tuule puhul natukene muutsime,  meil on olnud hästi palju hoiatusi 14 meetrit sekundis. Et nüüd oleme seda ühe meetri võrra tõstnud,  et see 15 meetrit sekundis ehk siis on natukene vähem neid hoiatusi,  et nende tuulehoiatuse ga muidu on nii, et hunt karjas,  hunt karjas ja keegi ei panegi tähele. Tuulekiirust on siis nagu tõstetud natukene,  mida me siis hoiatuse na võtame, aga samal ajal kuuma  temperatuuri ja külmatemperatuurid on siis nii-öelda meile  kuidagi omasemaks saanud, sellepärast et on olnud soojemad. Talved lihtsalt. Ja ja, ja siis saju sadude juures ka on just et vihma puhul,  et siiani olid meil pikema perioodi peale 12 tunni jooksul,  kui meil oli 15 millimeetrit sademeid, siis me andsime juba hoiatuse,  aga analüüsides olukorda, et tegelikult,  kui ta nii pikema perioodi peale see vihm  siis jaotub, et siis ta ei olegi niivõrd ohtlik  ja nüüd on ta siis 25 millimeetrit, siis 12 tunni jooksul,  aga sinna on juurde lisatud nüüd hoogsademed. Et kui hoogsademeid on juba 20 millimeetrit ühe tunni jooksul,  no see lihtsalt tähendab seda numbrit meelde ei jää praegu aga,  et kui on ühe tunni jooksul oodata rohkelt sellist sadu just  näiteks äikesevihma on olnud ka viimastel aastatel väga  ägedad ja samas arvestame olukorda, kus linnades on üha  rohkem linnad on laienenud, asfalteeritud pinda on rohkem  ja seal vihma lihtsalt ei olegi kusagile minna,  kanalisatsioon ei jõua seda ära ära siis kanda. Ja, ja siis on sageli olnud ju niisuguseid lühemaajalisi üleujutusi,  et, et siis hakkame ka selliseid hoiatusi sagedamini andma,  et teaksid olla linnavõimud ka, näiteks selleks valmis. Taimi, kas meie lähinaabritel on sarnased kriteeriumid,  et kui näiteks olen Rootsis, Soomes antakse teise taseme hoiatus,  et siis ma võingi arvestada nende samade kriteeriumidega,  millega kodus. No natukene nad on erinevad, aga võrdlesime kindlasti Eesti,  Läti, Leedu, Soome, et, et nad oleksid natukene võrreldavad. Noh Soome puhul tuleb kindlasti öelda, et neil on veel  jaotatud maa, kuna ta on nii pikalt põhjast lõunasse välja veninud,  et, et neil on kindlasti temperatuuri osas teistsugused hoiatused,  aga Lõuna-Soome ga näiteks temperatuuri osas küllalt sarnane  siis ka need hoogsajud. Jah, Nad on sellised sarnased samal ajal Rootsis on ju  ikkagi see Skandinaavia mäestik ka ja, ja nendel on natukene  teistsugused olud, et, et ju teame, et seal on olnud üleujutus,  mis on mis on rohkem neile kahjustusi põhjustanud. Et kui, kui mägedest juba ka tulevad Veed alla ja, ja ujutavad üle, et meil selliseid olukordi ju  tavaliselt ei ole, et nüüd tugevate hoogsadudega meil mõne veetase,  jõe veetase nii palju tõuseks. Aga nad on võrrelda. Ja taimi aitäh täna hommikul tulemast ja avasta see kliima  soojenemine siis tõepoolest mõjutab meid kõiki  ja kliima soojenemisest, muuseas kirjutatakse lehtedes  ka näiteks kasvõi see, et lund lihtsalt ei ole  ja kas Tartu maraton siis toimub või ei toimu Tartu  Postimehes suur pealkiri, must maa rikub Tartu maratoniks valmistumist. Ja muidugi on siin tore, et tegelikult inimesed ikkagi ju  harjutavad puhtal murul, ma ütleks, suusad all. No näis, mis see ilm teha võtab. Aga kui rääkida maailmast, siis loomulikult on esimene teema teema,  millest ka kõikides ajalehtedes täna kirjutatakse. Olukord Lähis-Idas. Päevalehe suur lugu kannab pealkirja Trumpi ebatõenäoline  valik ähvardab Lähis-Idas põrgu valla päästa. Ja siin on ka Erkki Bahovski kommentaar,  muuhulgas ka küsimus, kas ja kuidas vastab Iraani kõrge  sõjaväelase tapmine Eesti huvidele. Ja vastus on keeruline öelda, sest me ei tea,  kuidas, vastab Iraan, aga kindlasti on tugev USA Eesti jaoks oluline. Õnnetustes jättis mullu elu 148 inimest,  sellest on suur lugu Postimehes ja see 148 inimest on vähem  kui siis möödunud aastal. Ja ainsana kasvas tööõnnetuses hukkunud inimeste arv aga  tõesti siis uppunuid tulekahjudes Hukud ja liiklusõnnetustes  hukkunuid oli vähem. Selles mõttes on need sellised toredad ja rõõmustavad numbrid. Õhtulehest ka ja kõigepealt üks vahva nupuke ühest vahvast kutsast,  nimelt siis kutsa ärni päästis ära sellise eaka memme. Võrumaal leidis ta metsast üles memme, kes oli ära eksinud. Aga juttu on ka siin, sellest, mis muutused ootavad ees  patareid kindlasti see paljude jaoks on päris huvitav,  et mis sinna siis tulema hakkab ja Urmas Sõõrumaa ütleb,  et no sinna tulevad sisehoovid kohvikutega,  sinna tulevad kontorid, tõenäoliselt ka korterid. Aga see kõik võtab muidugi väga palju aega,  nii et praegu räägitakse siin sellisest kuue aastasest perspektiivist. Kiirmoe äri allakäigus ka kirjutatakse tänases äripäevas,  mitu suurt tuntud kiirmoeketti on viimasel aastal pankrotti läinud,  mis annabki märku sellest, et poodlemine kolib internetti. See on see üks põhjus ja teine põhjus on see,  et inimesed on teadlikumad tarbijad ka. Aga probleemiks on muidugi see, et ikkagi neid riideid  toodetakse liiga palju, mis siis, et justkui looduslikest  materjalidest ja taaskasutust, aga neid lihtsalt on liiga palju. Tere hommikust ja head uut aastat. On esmaspäev, kuues jaanuar ja hea meel on tervitada teid  terevisiooni uues kuues stuudiost. Ja siin meie selja taga on natukene näha seda eelmist  kujundust ja aga see kõik korjati kokku ja nüüd on meil  mariti kujundatud suurepärane uus valge ja hele stuudio. Vaatame, kuidas see kokku korjati. Ja. A. Aga nüüd tänase saate teemadest juba õige pea,  räägime olukorrast Lähis-Idas, mis on väga pingeline. Ja nahkhiir tuleb ka teemaks, sellepärast et nahkhiir on  aasta 2020 loom ja neid on Eestis muuseas 14 liiki  ja osad neist ikkagi peaaegu et pooled on läinud talvituma  ka lõuna poole, neile see meie kliima ei sobi,  võib-olla kunagi hakkab sobima, kui meil  ka soojem on, aga need, kes siin on, siis tõesti neid ei  maksaks häirida sellepärast et nad on kogunud endale  optimaalse rasvavaru, et see talv üle elada  ja kui nad vahepeal peavad ärkama, kulutavad liigselt energiat,  siis nad võib-olla kevadet ei näegi, aga nahkhiirte  elust-olust räägime tõesti siis selles alanud pooltunnis. Nii et nahkhiiri pildistama ärge praegu minge,  neid ei tohi häirida, küll aga võite pildistada ju parte  või põõsaid või puid maastikke, kuidas pildistada,  näiteks meil tuleb loodusfotograaf külla  ja annab natukene nõu. Ja annab nõu sellepärast et me ootamegi teie väga aktiivset  sekkumist meie stuudiokujundusse, sest meil on tore suur ekraan,  kuhu me saaksime siis teie väga õigesti ja väga hästi tehtud  loodusfotosid ka näidata. Aga ma lähengi nüüd selle suure ekraani juurde,  sest ma näen, et seal ekraani juures on ka üks mees,  kellega saab ju juttu rääkida ja just nimelt sellest  Lähis-Ida olukorrast, mis põnev on. Tere hommikust, Indrek, head uut aastat. Tere hommikust. Head aastat. No see kuidagi ootamatult see olukord tekkis  ja tekkis siis selle rünnaku pärast. Kui natukene spekuleerida sel teemal, miks Donald Trump  sellise otsuse tegi, siis miks ta tegi? Ma arvan, et tõlgendamise võimalusi on päris palju,  ma arvan, üks lihtsamaid on see, et seda on  sisepoliitiliselt tarvis. Lihtsalt sellepärast, et USA-s on juba novembris tegelikult  presidendivalimised tulemas. Aga, aga eks küsimus on nagu laiemalt, et,  et tegu ei olnud selle Kaam salimani puhul,  siis mingi sellise Suvalise ametnikuga, et tegelikult see on mees ikkagi,  kes on. Orkestreerinud nii palju neid rünnakuid ameeriklaste vastu,  et siin võis olla ka sama hästi lihtsalt,  et olukord, kus tekkis võimalus rünnata,  seda ajaakent kasutati ja nii-öelda võimalike tagajärgedega  ollakse siis valmis leppima või tegelema. No kui me räägimegi sellest hukkunud kindral Soleimanist,  siis inimesed, kes pidevalt ei jälgi olukorda Lähis-Idas,  neil tekib küsimus, et kes see siis oli,  kas selliseid mehi on veel palju, kes võiks  nii suure ülemaailmse reaktsiooni esile kutsuda  ja ma arvan, et selle tema olulisuse mõistmiseks mõistmiseks  on tarvis aru saada, et see, kuidas sõjavägi allub Euroopa  riikides või USA-ski peaministrile või presidendile,  et see ei ole vähemasti Kesk-Aasias, Lähis-Idas see viis,  kuidas üldjuhul neid riike juhitakse. Et tegelikult tema oli erivägede juht, ütleme väga jämedalt  saaks seda võrrelda võib-olla CIA-ga külma sõja ajal,  kelle ülesanne oli siis kõrval olevates riikides režiime  hoida nii-öelda rühmitusi rühmituste võrgustikku hoida,  olgu siis Liibanonis või Süürias või ka Iraagis. Et selles mõttes see on mees, kes on orkestreerinud Iraani  sellise ütleme siis selle siitliku võimu  nii öelda sõjalist haaret kogu piirkonnas. No kui me nüüd räägime sellest, mis edasi võiks juhtuda,  siis kui suureks sa arvad, see sõjaline konflikt võiks areneda? No? Kohe päevad pärast seda rünnakut, minul isiklikult jäi mulje,  et mis puudutas eurooplasi, et sellele olukorrale reageeriti  natukene üle. Et kindlasti see ei ole selline lihtne olukord,  aga ma arvan, et üks. Samm, mis aitab võib-olla mõista, kuhu see edasi võib minna,  on see, et Iraan teatas, et nad lahkuvad sellest tuumaleppest. Aga selles mõttes ongi see märgiline, et  ega see tuumalepe praegu juba tegelikult ei toiminud,  et selles mõttes Iraani jaoks on ta suhteliselt mugav viis  teha justkui suur samm ilma tegelikult mingit sammu astumata  ja seega nagu päästa natukene nägu ja näidata,  et nad kuidagi reageerisid sellele rünnakule. Muidugi, nagu näitas sügisene rünnak Saudi Araabias,  kus siis tõenäoliselt Iraani toetatud üksused ründasid Saudi  Araabia naftaväljasid. Et, et ka selliseid pauke võib tulla, et lõppkokkuvõttes on see,  et vähemasti keskmisel poliitikavaatlejal Eestis  või Euroopas on suhteliselt raske nagu ette ennustada,  mis päriselt juhtuda võib. Siin meedias on räägitud juba sellest, et tsiviilisikud  tõenäoliselt langevad ka mingisuguste rünnakute ohvriks. On see täiesti paratamatu, et Ameerikas võib olla,  ka Euroopas hakkavad toimuma sellised väikesed rünnakud. Eks tegelikult on olnud see, et et suuresti on Iraani  tegevus olnudki see, mis viis ka ameeriklaste rünnakuid,  nii et selles mõttes ei saaks öelda, et praegu nagu midagi  ei toimunud ja siis nüüd tuleb midagi hullemat,  et tegelikult Iraani eriti, mis puudutabki,  ütleme näiteks Hamasi toetamist Palestiinas või,  või muudes sellistes piirkondadeski, kus tegelikult Iraani  väed kontrollivad mingi teise riigi nii-öelda siseelu  ja kaasa arvatud korraldavad ka terrorirünnakuid,  et selles mõttes see toimub juba praegu,  et ma, ma otseselt nagu ei rõhutaks seda üle. No praegu Iraan, Iraak vannuvad USA-le surma,  kättemaksu ja nii edasi, kas see kohapealne meelestatus  ikkagi ongi selline, et põhimõtteliselt on kogu rahvas seda meelt,  et USA on üks midagi sellist väga paha, mida tuleb rünnata? Ilmselt avalikult, võib-olla küll, aga selles mõttes,  et. Ei tasu nagu unustada. Iraan on väga suur oluline riik, mis on ikkagi selline  tsivilisatsiooniline riik, et selles mõttes? Ma arvan, et keskmise televaataja arusaamas on enamik  Lähis-Ida Kesk-Aasia riike suhteliselt sarnased,  sellised suhteliselt. Nõrgad ja nii-öelda autokraatlikud, aga Iraanis on tugev  ühiskond tegelikult, et sõltumata sellest,  et 40 aastat tagasi oli seal selline revolutsioon,  mis viis demokraatliku riigina, siis tegelikult ühiskond ise on,  on ikkagi väga nagu mõõdukas küsimus ongi see,  et milline on see avalik väljendus ja milline on tegelikult  inimeste meelsus, niisama palju on ka neid pealkirju,  et kas nüüd algab reaalselt sõda, kui algab,  siis millist sõda see reaalselt tähendab? No Iraan ei ole kindlasti lihtne vastane,  et see, mida USA tegi 2003. aastal Iraagis,  kus tegelikult sellise hästi suure jõulise pealeminekuga  tehti see asi kiirelt ära, et Iraaniga ei ole seda võimalik  teha on tuumarajatised, on keeruline maastik  ja nii edasi. Aga. Ma arvan, et enne kui me saame ikkagi sõjast rääkida,  siin tuleb veel mitu etappi vahele, et et,  et ma arvan, et sellest sündmusest nüüd otseselt midagi ei sünni. Veel räägime naftast ka see puudutab kogu maailma Eestit,  samamoodi see, et hinnad tõusevad, see on paratamatu. Kas mingisuguse aja jooksul saab olla nii,  et tänu teistele naftariikidele see olukord kuidagi stabiliseerub,  kuidagi kompenseeritakse? No see, et Iraan on olnud selline keeruline punkt,  on tegelikult nafta hinda juba sisse kirjutatud,  Iraan on ka päris palju sanktsioonide all. Küsimus on nüüd vähem selles, mis on Iraani nafta tootmine,  mis on küll nagu maailma mastaabis suhteliselt suur,  aga, aga siiski mitte nii määrav. Selles olulisem küsimus see, mis saab Hormuzi väinas,  ehk siis tegelikult sealt liiguvad need naftatankerid läbi  umbes viiendik maailma toodangust. Et kui seal tekivad takistused, siis sellel on palju suurem  mõju kui see, mis on nagu Iraani nafta ise teeb,  et kui sellest sündmusest kaugemale vaadata,  siis tegelikult alanud aastal ei ole väga palju põhjuseid,  miks nafta hind peaks oluliselt kallimaks minema. Hormusi väinal ei ole ka mingisugust alternatiivi. Alternatiiv on alati, aga need on oluliselt kallimad. Ja, ja kui üks asi läheb kallimaks, siis läheb  ka kallimaks see, millal ta sisendiks on,  et igal juhul nafta hind praegu kas või selles kartuses tõuseb. Siin ÜRO on kutsunud üles, et tuleb käituda vastutustundlikult. Paljud riigijuhid on võtnud sõna sel teemal,  et me peame tegema kõik selleks, et olukord ei eskaleeruks. Mis siis, mis siis annab teha? Eks siin on jälle küsimus selles, et kuidas me sellesse  asjasse suhtume, et kui ma ütlesin enne,  et minu meelest oli eurooplaste reaktsioon natukene üle pingutatud,  siis siis minu meelest ongi küsimus selles,  et. Et tihtipeale reageeritakse USA sammude peale valulikumalt  kui seda, mida näiteks teeb Iraan või Venemaa,  ütleme Lähis-Idas, et tegelikult See oli ainult üks vastulöök, lihtsalt väga oluline  ja suur vastulöök. Aga. Noh, eks lõpuni on raske öelda, kuidas neid asju oleks  mõistlik teha, see on suurte jõudude vaheline jõuvõtt ja,  ja ma arvan, et siin ka sellisele rahvusvahelisele õiguse  apelleerimine on isegi rohkem nagu maailmavaate küsimus,  et. Ilmselt on nagu see mingil määral paratamatu,  et ütleme nii, et ka varasemad USA presidendid ei ole  töötanud selle nimel, et see olukord ka ameeriklaste poolt  vaadatuna nagu parem oleks, et võib-olla siin on mingite  jõudude tasakaalude uus tekkimine võib-olla rääkides tasakaalust,  kuidas sulle Indrek tundub, äkki on meie meedias see teema  natukene ülepaisutatud, kui näiteks USA meediat vaadata,  siis seal kindlasti on see kajastus hoopis teistsugune  ja ei ole nii mustades värvides? Jah, eks eks sellistele sündmustele on oht üle reageerida,  eriti kui me saamegi teada, et, et. Ütleme nii, et ma arvan, et ka enamike ajakirjanike seas ei  olnud tegelikult Kasam Salemani mingi kodune nimi,  eks ole, mis kohe kohe kuklas oli teada,  et, et see on ikkagi nagu nii-öelda spetsialistide pärusmaa  ja kui öeldakse praegu, et et see oli väga oluline samm,  siis on On võimalus sellele väga tugevalt reageerida ei saa muidugi öelda,  et ka üle on tingimata reageeritud, aga,  aga jällegi, et ma arvan, et siin on nagu paar sammu vahepeal,  enne kui me saame mingist konkreetsest sõjast rääkida. Indrek Lepik, aitäh sulle, et tulid ja uute kohtumisteni. Aitäh. Ja. Aasta loom 2020 on muuseas nahkhiir ja nahkhiirtest me täna  ka räägime. Eestis toimetab neid 14 liiki, praegu talvisel ajal küll  oluliselt vähem ja nad magavad. Aga Oliver Kalda, kes nahkhiirtest kõike teab,  on täna hommikul ka terevisioonis. Oliver, tere hommikust. Tere hommikust. See oli see kiire. Tere, aga kõigepealt vaatame ühte sinu 10 aasta tagust teledebüüti,  sellepärast et nahkhiiri oled sa uurinud juba omajagu aega. Ja tuleb nii välja. Ja. Kuidas nad seda verd imevad üldse? Neil on kaks sellist väikest hästi teravat hammast  ja siis sellega nad kraabivad oma ohvri siis kas jala sisse  või turjale, kuhu nad ligi pääsevad väikese augu  ja siis limpsivad sealt verd. Maailma kõige suurem nahkhiir on suurtiibur,  kelle tiibade siruulatus on 1,5 meetrit ja kaal 1,2 kilogrammi. Kõige väiksem nahkhiir on pisinounina, kes kaalub kaks  grammi ning kelle tiibade iiruulatus on 15 sentimeetrit. Umbes pooled Eesti liigid lendavad talveks Kesk  ja Lõuna-Euroopasse kuna seal on soojem ja on talvel lihtsam olla. Pooled liigid jäävad Eestisse talvituma. Nad kogunevad suurtesse koobastesse, kus on mõned  plusskraadid umbes pluss neli kuni pluss seitse. Ja siis jäävad talveunne. Aga mis asendis need? Nahkhiired üldse talveund magavad. No nad võivad olla väga erinevates asendites,  aga tihtipeale nad ripuvad pea alaspidi,  et me võime näidata, kuidas see käib. See väga, väga lihtne, et nahkhiir läheb koopasse  ja siis Paneb jalad paneb kivinuki taha ja siis jääb niimoodi rippuma. Ja niimoodi talvel kuus kuud järjest. Et mis, mis tunne on? Kas ta siis pea valutama ei hakka või jalad ära ei väsi? Ei nahkhiire, jalad ära ei väsi, sest et tal on sellised  spetsiaalsed varbad ja kõõlused. Ja. Ja. Oliver, siin noored reporterid küsisid juba enamasti need  küsimused ära, mida ma oleks tahtnud ka pärida. Aga tõesti need nahkhiired, kes siia talvel jäävad inimesed  kangesti tahavad neid minna ju pildistama,  meie ka kutsume üles, et saatke meile toredaid loodusfotosid. Moraal seisneb selles, et neid nahkhiiri ei tohi minna häirima. Miks. Ja et probleem on meil siis suurte talvituspaikade,  me nimetame neid koobasteks, aga tegelikult looduslikke  koopaid Eestis meil selliseid suuri ei ole,  et nad kas on vanad kaevandused või militaarrajatised  ja sinna tõesti ei tohi minna, sest et kõiksugu ed häiringud,  kui inimesed seal käivad, kui teevad pilte või,  või sageli neid isegi tegelikult ei huvita mitte nahkhiired,  vaid see maa all seiklemine, siis see häirib nahkhiiri,  nahkhiirid, nahkhiired selle tõttu ärkavad ülesse. Nad väga erksa unega sellisel juhul jah. Nad on tegelikult talveuni, ei tähenda, et nahkhiir külmub  selliseks nii-öelda piltlikult öeldes kiviks vaid ta  tegelikult ta tajub, mis ümberringi toimub. Kui on häiring, siis ta ärkab ülesse ja ülesärkamine kulutab  väga palju neid rasvavarusid, mis siis on talve üle elamiseks,  mis on talveuni on umbes kuus kuud selleks  siis vajalikud. Et nad on ikkagi väga optimaalselt kogunud,  need rasvavarud nii-öelda organism arvestab,  loodus on nõndamoodi sättinud, et nad peaksid  siis see kuus kuud ilusti kevadeni vastu,  et mitte vähem ega rohkem. Jah, just, ja sinna veel lisandub see et nahkhiired  tegelikult talveunest ärkavad ise ülesse  ka see periood on kusagil umbes 30 päeva  selle jooksul nad korra ärkavad ülesse selle peale kulub  väga palju energiat ja iga siis täiendav lisaärkamine,  see võib olla just see kriitiline energiavaru  mis ära läheb. Kui suured need nahkhiirte koloonia d, need,  kes sinna talveunne suikunud on, sellesse erksasse unne võib olla. Kui rääkida tervest talvituspaigast, ehk  siis ütleme ühest koopast, siis on erinevaid kohtasid,  et Piusa koobastikus on kokku üle 3000 nahkhiire seal on  tegelikult mitu koobast nende peale kokku. Siis kui rääkida Tallinna ümbruses olevatest nendest militaarrajatistest,  siis seal ühes käigus võib olla kusagil umbes kuni 400  nahkhiirt aga mõnes kohas on ka mõnikümmend,  et see sõltub väga talvituspaigast. No seda, kuidas nad talvituvad ja magavad  selle kohta, on üldiselt nahkhiireuurijatel,  ma saan aru, päris palju juba informatsiooni  ja teadmisi olemas, aga see, kui nad siis ärkvel on,  milline nende elu siis on, et tegelikult te natukene tahaksite,  et inimesed aitaksid teid sellel nahkhiireaastal. Just et Eesti talvituspaikasid, me teame üsna hästi,  sest neid on üsna vähe ja neid on Piusa all. Täitus see aasta oluline juubeli üle 70 aasta  või või 70 aastat, nüüd siis uuritud, et seda me teame üsna hästi. Aga suvel on jah, et suvistest elupaikadest me teame üsna  vähe tegelikult nahkhiirte poegimiskolooniatest,  et mõnede liikide puhul me teame neid mitmeid mõnede liikide  puhul Eestis me ei tea mitte ühtegi poegimiskolooniat. Nahkhiire aasta raames, siis meil olekski üleskutse,  et kui inimestel on kas oma hoones kodus  või kusagil hoovis olevas vanas puus näiteks nahkhiirte kolooniad,  kus neid sisse-välja lendab, kus neid palju tiirutab  siis võiks teada anda. Selle kohta. No siin on üks päris kole pilt, ma ei tahaks sellist tüüpi  ausalt näha väga lähedalt, natuke hirmutav,  ehkki ta on selline tillukene, aga kaunis kuri näeb välja. See on üks või see ongi meie kõige tavalisem nahkhiireliik,  et tema põhjanahkhiir selline ilus, värviline  ja jah, muidugi, et kui ta kätte võtta, siis ta saab kurjaks,  et ta kardab, ta arvab, et ehk teda rünnatakse,  aga tegelikult. Lööb ikka hambad sisse, kui niimoodi kätte võtta. Kui, kui valesti võtta, siis lööb et tuleb,  teab, peab oskama, kuidas nahkhiirt käes hoida,  siis ta ei saa hammustada. Pigem me ei õpeta, kuidas võtta, sest tegelikult ei ole vaja  võtta niisama ju nahkhiir. Nii palju võib ütelda, et, et kui nahkhiir satub suvel  või sügisel tuppa näiteks, et siis võib ta ikkagi kätte võtta,  aga siis tasub panna selline korralik töökinnas kätte  või siis võtta mingisuguse rätikuga ta kinni  ja õue viia, et siis ohtu ei ole. Aga palja käega ei tasuks. Rääkisin ja siin selles väikeses toredas intervjuus ka,  mis 10 aastat tagasi oli tehtud, juttu oli sellest,  et ikkagi osa enamasti pooled nahkhiireliigid lähevad ära  Kesk-Euroopasse ja talvituvad hoopis seal Neile lihtsalt see  meie kliima on liiga külm. Jah, et viis nahkhiire liiki siis rändavad meil  ja nemad rändavad siis tõepoolest talvituma  siis kesk ja Lääne-Euroopasse praeguste teadmiste kohalt. Et nemad siis mitte ei toitu seal nagu rändlinnud,  kes siis rändavad toituma talveks, nemad  siis talvituvad ja enamasti siis puuõõnsustes,  mis siis meie kliimas on liiga selline vähe külma eest  kaitstud koht. Ja mida me siin praegu näeme? Siin on siis kaks nahkhiirt talvitumas, et on  siis kaks tõmmulendlast, kes siis talvituvad sellises Piusa  koopas ilmselt olevas praos. No sellised talvituvad nahkhiired on märksa armsamad kui see,  keda me nägime sellises natuke vihases olekus,  kes oli kohe valmis sisse lööma. Kas seesama Piusa koobas on üks olulisemaid kohti  ka Euroopas, kus on nagu suur koloonia või? Piusa koobas on üks olulisemaid suuremaid talvituspaikasid  meie siis siin Euroopa osas, et, et Lääne-Euroopas on,  on veel suuremaid talvituspaikasid, mis siis on enamasti maailmasõjaaegsed,  sellised suured militaarsüsteemid ja tunnelid maal. Miks on vaja nahkhiireaastat? Mulle tundub, et neid on ju päris palju,  nad on levinud ikkagi maakeral ka päris hoogsalt,  noh, päris liustikke nad ei toimeta, aga ikkagi,  kui vaadata gloobust, siis panna need nahkhiiretäpid saab peaaegu,  et igale poole, miks me nendega peame tegelema? Jah, nahkhiiri kui vaadata kõigepealt seda levikut,  siis tõesti, et nahkhiired on levinud globaalselt peaaegu kõikjal,  kus ei ole püsivalt liustikud või ei ole. Täielik tühi kõrb ja kokku on neid siis üle 1300 liigi aga  Eestis siis ennekõike tuleb neist rääkida  ja nad on kõik siis looduskaitse all teises kaitse kategoorias. Seetõttu, et nahkhiirte elu on mitut pidi inimestega väga  tihedalt seotud. Et kui meie liike ühekaupa vaadata, siis mõned neist haruldasemad,  mõned mõned on siis tavalisemad, aga neid kokkupuutepunkte  on kõigil liikidel, et näiteks poegimiskolooniad kogunevad  sageli hoonetesse, mis siis võivad, võib tekitada probleeme. Nahkhiired talvituvad meil siis väga arvukalt sellistes inimtekkelistes,  maa-alustes, käikudes ja igal pool on siis neid kohti,  kus me võime nahkhiirtele teha liiga või halba,  üsna palju. Aga samas, kui me oleme sellest teadlikud,  siis neid saab sageli üsna kergesti vältida. Tasub. Aeg-ajalt tuua see teema esile, et sellist teadlikkust  siis tõsta. Looduses tal pigem vaenlasi ei ole, pigem on inimene see,  kes lihtsalt tema need talvitumiskohad ära likvideerib  ja segab. Noh, kui looduses vaenlased üldse ei ole,  eks, et on sellised ökoloogilised suhted,  et, et seal sellist vihavaenu ei tunta. Aga, aga kui rääkida sellest, et kas keegi nahkhiiri sööb,  siis, siis seda küll jah, et, et mõned. Kakud võivad nahkhiiri süüa, tõenäoliselt  ka mõned väiksemad kärplased, aga ta ei ole kellegi  põhitoiduobjekt meie looduses. Aitäh Oliver, nahkhiirte elust-olust hingelaadist saime nüüd  natukene rohkem teada ja tõesti siis see 2020 on nahkhiire  aasta ja lindudest me räägime muuseas siis kolmapäeval,  ülehomme, sest 2020 on siis tutt aasta, nii et  siis saame temaga ka rohkem tuttavaks. Aga muusikaga me praegu siin Terevisioonis jätkame  ja on Tallinna bänd, kes teeb siis ingliskeelset pop  ja rokkmuusikat ja täna hommikul on nad televisioonis  viimases pooltunnis natuke ajame juttu, ka,  saame teada, kes nad täpsemalt on. Ta. Morning. Annet. Eks Ma. Domina. Morn. Ja. See. Ja. Et. Oma. No. Et. On? Se tod ri mine ise. Oma. Ülem Semlov. Nele. Tee. Ja. Ja. Tere hommikust kõigile ja muidugi head uut aastat,  nagu Elogi uudistes ütles, on täna kolmekuningapäev,  on selle aasta kuues päev ja selle nädala esimene päev  ja meie oleme esimest päeva uues kuues stuudios. Kui raske lause see oli üks väga pikk võimlause Aga kõik sai öeldud tõesti, mis seda tänast kuupäeva  ja kolmekuningapäeva siis puudutab, aga nagu te näete,  Terevisioon alustab siis seda uut aastat siin täiesti uues stuudios,  aga pisikene, selline meeldetuletus ja hästi käbe vaade sellele,  kuidas me vanast lahti saime ja uue saime. Ja. A. Ja nii viuhti see käiski. Uus on olemas. Meelde tuletatud tuletame ka meelde kõikidele liiklejatele,  et teeolud on praegusel hetkel sellised,  et mitmel pool võib esineda libedust ennekõike just Lõuna-Eestis,  aga ka seal ida pool no saartel on märje,  ma käisin vahepeal telemaja uksest ka välja piilunud. Kas lumi oli alles või? No mingi lörts seal veel on, aga ikka väga vesi. Ja taimi paljak arvas, et see tegelikult sulab ikkagi tänase  päeva jooksul ära see ilus valge lumi, mis Tallinnas öösel  maha 100.. Praegu on selline hooaeg, et ka gripiviirus levib jõudsalt  juba õige pea. Me räägime natukene juttu sellest, mis grippi puudutab. Jah, tavaliselt oodatakse seda leviku kiirenemist  ja hoogustumist just siis, kui koolivaheaeg saabki läbi,  ehk et inimesi on rohkem ühes kohas ja lapsed saavad taas kokku,  nii et tõesti hooaeg on alanud. Me anname varsti ka nõu, kuidas teha üht korralikku loodusfotot,  seda saab teha ausõna ka sellise ilmaga,  nagu praegu väljas on võib-olla mitte siis,  kui päris pime. Aga ajalehed ka ikka nagu tavaliselt siis täna kaks toredat  külalist üle ja läbi lugenud need Sander Punamäe,  Postimehe ajakirjanik ja meie oma teadustoimetaja Marju  Himma ka. Tere hommikust. Nii. Millest me alustame? No täna muidugi kõik lehed käsitlevad Lähis-Ida  ja kindlasti soovitan nendele, kes ei ole hoidnud silma peal  kogu teema arendus el Päevalehes on väga hea käsitlus,  saab ülevaate ja saab uut infot ja saab kaasa mõelda. Aga, aga Päevalehes oli veel üks lugu, mis noh,  tegelikult võiks igal ajal olla päevakajaline. Ja võib-olla niimoodi hommiku alustuseks ei ole kõige  lõbusamate killast, aga aga Vahur Koorits on kirjutanud  siis sellest, et kõige õnnetumaid surnud ootab nimeta haud  ja et oligi eelmisel aastal sängitati sellistesse haudadesse  54 inimest, see tähendab kõige õnnetumaid,  see tähendab seda, et nendel kas ei ole lähedasi,  need surevad kuskil hooldekodus üksinda või kui need  lähedased on, et siin on isegi ka öeldud,  et omaksed ütlevad, et meil ei olnud selle inimesega eluajal  väga lähedasi suhteid ja ei teagi, miks peaks matma  ja nii ongi, et need inimesed surevad sisuliselt üksinda. Nende viimase teekonna alguses ongi ainult sotsiaaltöötaja  on ära saatmas seda inimest. Et võib-olla see on selline, me oleme võib-olla sellises ühiskonnas,  kus need lähisuhted ei ole nii tugevad ja,  ja tekib see olukord, kus inimene surebki lõpuks üksinda ja,  ja ta ongi üksinda. Et noh, muidugi artiklis nenditakse ka, et võibolla peaks  siis lihtsalt oma eluaja jooksul hoolitsema  selle eest, et oleks neid lähisuhted. Et vähemalt siis keegi oleks ka matustel kui,  kui nii võtta, aga, aga see on, ma arvan,  jätkuvalt kasvav probleem arvestades üksildus,  kui selline on lääne ühiskonna nii-öelda uus katk. Ja põhimõtteliselt nende inimeste nimed on ju enamasti teada,  kui nad surevad hooldekodus või kus aga tegelikult sinna  kivi peale läheb lihtsalt üks number. Tegelikult ma olen ühes sellises surnuaias käinud,  see oli Aa külas. Aakodu kõrval ja, ja sinna veel maeti samamoodi veel  võib-olla aastal 2005, neli kolm sel ajal just  siis hooldekodu elanikke ja kui ma seal käisin nüüd hiljuti,  eelmisel aastal, siis oli täielik põld lihtsalt ja,  ja see vaatepilt oli üsna šokeeriv, minu jaoks. Üks pool on see, mida inimene ise saab teha,  et, et tal oleks rohkem neid lähisuhteid,  aga mida võiks teha ühiskond? Ühiskonnas tervikuna võiks mõelda selle peale,  et noh, ma arvan, me jõuame ühel hetkel ühiskonda,  kus nendel eakatel inimestel lapsed on kuskil välismaal,  kas neid üldse on, kas nad tulevad siia tagasi,  neid sidemeid ei ole, aga kui meil oleksid näiteks täitsa  mõtlen lihtsalt, et kui, kui oleks selline võib-olla kommuun,  kus ongi hooldekodu, oleks selline, et see ongi sinu uus kogukond,  sa ei pea olema sinu perekond, aga et, et keegi,  kellega koos siis lõpuks ikkagi siit ühest teekonnast  teisele üle minna või vähemalt veeta see aeg,  et mõnes mõttes kunstlikult tulebki hakatata tekitama meie  jaoks neid perekondi ja kogukondi. Mul on küll oma sõpruskonnaga neid juttu olnud,  et ühel päeval võiks kusagil olla. Palju, ma arvan, enamasti juba inimesed jah,  räägivad, et mõeldes tõesti, kui see, see vanus kätte tuleb,  et kuidas hakkama saada, ikkagi mul natuke tekib,  miks ma ütlesin ka seda, et pannakse lihtsalt number,  et miks pannakse number, kui on teada inimese nimi? Kusjuures hea küsimus, ma peaks nüüd täpsemalt vaatama minu  sellest siin juttu, ma ei tea, kas sellest seal juttu on,  aga seda saab tegelikult hiljem vaadata. Aga küsimus jah, on. Just siis ole vaevutud, kui saab, siis ei ole lihtsalt  järelikult tahetud. Õnnetustes jättis mullu elu 148 inimest,  kõlab päris kurvalt, kuid tegelikult siin on positiivne noot olemas,  et üle-eelmisel aastal hukkus veel rohkem  ehk siis tegelikult me liigume positiivses suunas. Ja, ja õnnetusi on olnud üldse just vähem just näiteks liikluses. Tulesurmasid on, on olnud vähem uppumissurmasid,  samuti et liikluses. Tundub, et üks selline põhjus võib olla see,  et politsei oli eelmisel aastal üpris palju tänavatel  ja teedel. Lisaks tuli siis see lühimenetluse vorm,  mis, mis võimaldas siis trahvida palju kiiremini  ja samuti neid tunde tegelikult rohkem. Teedel veeta ja ja, ja, ja tegelikult, sel aastal eelmisel  aastal sai siis politsei musta jõulukaardi neile,  kes siis on olnud sellised korduvrikkujaid,  see rekordarv, see oli 800, mis justkui näitab,  et olukord on kehv, aga samas see näitab  ka seda, et politsei lihtsalt on teinud tegelikult päris  päris tublid tööd. Tegelikult uppumissurmade kohta saab ju sama öelda,  et ka päästeamet on mitu aastat teinud erinevatele  sihtgruppidele mõeldud teavituskampaaniaid. Küll on need eakad ja küll on see, ära mine purjus peaga  ujuma ja ma arvan, et seda langevat trendi me seal täpselt näemegi. Ja ka tööõnnetustega on natukene nüüd teistpidi 2017 on see  number päris väike, see kuus hea tulemus 2019 ikkagi juba  jälle 15 ja selline kasvutrend ja no 26 ligi õnneks veel ei ole,  mis oli 2016. Et tulekahjudes hukkunutega nii palju, kui ma seda siit  loost praegu välja ei tulnud, aga kui ma olen seal  ametkondade erinevate inimestega rääkinud,  siis 44 50 või 30, see vahemik, see kipub olema viimasel  ajal tegelikult see number, kus nad, nad ei ole suutnud  kuhugi poole väga liikuda, et see on selline pidev trend,  et ehk siis oma kampaaniatega on jõutud nende inimesteni,  kes on oma harjumist valmis muutma, on olemas lihtsalt mingi  selline korduvkülastajate grupp, kes kes ei ole sellest  kampaaniast võib-olla teavitatud näiteks  või oma elu. Kellega, nagu ei ole lõppkokkuvõttes midagi peale hakata,  kes lihtsalt ei võta kuulda, mida talle räägitakse. Alati jääb selline hulk inimesi ja kas me räägime lumest  ka või siis mitte? Lumes. Iga aasta ikkagi see teema, et Tartu maratoniks valmistumine  ja siis see, kas maraton tuleb või ei tule,  kõik keerleb ümber lume ja, ja saan aru,  et sul on isiklik suhe sellega nüüd. Plaan oli, ma viimati suusatasin 10 aastat tagasi  ja vastu tahtmist kooli ajal ja, ja nüüd ma mõtlesin  ja otsustasin, et ma lähen maratoni siis suusatama  ja võtsin suusad keldrist välja, vedasin Tallinnasse  ja nüüd ma ootan lund. No ma arvan, et sa ootad ikkagi veebruari alguseni,  sellepärast et tõenäoliselt seda siin jaanuaris väga ei paista,  võib-olla mingid väikesed lühikesed episoodid ainult. Jah, ma olen tegelikult leppinud, et leppinud,  et mina maratoni sel korral ikkagi veel ei lähe. See lumeootus s on küll väga võimas, Tartu Postimehes on  esikülje loo sellele pühendanud ja tegelikult on siin see  teine või kolmanda külje uudis on siis sellest,  et Anu Raual on tut uus vaip valmis saanud Tartu rahu  aastapäevaks ja kui sa siin alustasid seda plokki  selle lausega, kus oli tohutult palju, komasid ilmselgelt sees,  eks väga pikk lause oli siis kui Tartu rahu puhul oli ka,  et seal oli üks koma, oli vales kohas ja kõik tuli uuesti trükkida,  seetõttu kõik asi venis, eks ju. Siis Anu raud on selle kõik kenasti nüüd vaiba sisse pannud,  et siin ja siin on ka see vaip on valge ja kõik on  niisuguses lumeootused ja ikkagi, et kõik tuleb valge  ja puhas ja ilus. Aga seda vaipa ma tahaksin küll näha, juba vaip läheb  linnamuuseumi üles? Jah, Tartu linnamuuseumi seinale, et õige pea saab teda  siis näha seal. Huvitav, kui kaua sellise vaiba tegemine võis aega võtta? Seda siin kirjas ei olnud, aga, aga arvestades,  et Anu raud on neid palju teinud, siis tal on asi. Just. Sinul läheks kindlasti kauem. Sa kooksid ikka mitu aastat, ma arvan, selge,  aga. Väga väga, väga tore. Et. Kõik kõik, mis käsi, eks ju, midagi seal  kelle käed on, eks ju, kes kirjutab alla  kelle näpitsprillid on, et inimesed, noh,  ja kõik on tähendus, kõik on tähenduslik,  Ants Piip on seal esindatud küll ainult piibuga. Ja, ja siis muidugi tähenduslik koma on ka näha seal küünla sulg,  mille alla kirjutati, et kõik olulised elemendid on peal,  et seda tuleb hoolega vaadata ja artikkel natukene annab  siis niisuguse võtme ka, et kuidas seda vaipa lugeda tuleb. Tartu linnamuuseumisse vaatama siis. Jah, aitäh teile, Marju ja Sander ja head uut aastat on veel  soovimatu t head uut aastat. Aitäh. Täh väljas on ilm selline pime ja niiske  ja tundub, et see peaks küll see ilm olema,  mis gripiviiruste väga meeldib. Me räägime küll nüüd just nimelt gripihooajast  ja hea meel on öelda tere hommikust. Tere hommikust ja head uut aastat. Head uut aastat just nimelt muidugi nende inimeste jaoks ei  ole see aasta algus hea, kes on haiged. On siis nii, mis see haigestumiste seis näitab,  kas on gripihooaeg käes? Ja gripihooaeg on käes ja haigestumus on täiesti tavapärane,  ootuspärane ja isegi natukene veel madalam tavapärasest. Nii et on oodata, et kasvab see haigestumiste arv. Jah, et, et see on pea iga nii pea, iga aasta  nii olnud ja, ja tõenäoliselt on ka see aasta Mingil hetkel räägiti, et gripivaktsiin läks tänavu täkkesse. On see seis jätkuvalt selline, läks täkkesse,  ei läinud. Ja et selle üle on väga hea meel, et teine asi on tõesti  siiralt hea meel, et meil oli võimalus vaktsineerida oma riskigruppe,  hooldekodu inimesi et loodetavasti nende seas haigestumus  jääb madalamaks. Kas põhimõtteliselt, kui inimene on vaktsineeritud,  siis võib ta ennast täiesti rahulikult tunda  või jääb seal mingisugune tõenäosus, et ta võib ikkagi  sellesse selle viiruse saada ja haigestuda? Infektsionistid ütlevad vahvasti, et ta on nagu liikluskindlustus,  et ta ei ole nagu päris kaskokindlustus,  et võib küll haigestuda, aga see haiguskulg on kergem. See puudutab ikkagi ainult gripiviirus, ma saan kasvõi  iseenda põhjalt lähtuda teletöötaja privileeg. Kolm nädalat. Nohu tuleb, peaaegu saad terveks, hakkab jälle otsast peale. Jälle vesi jookseb. Tõenäoliselt see ei ole gripp, aga see on ikkagi mingi viirus. Ja neid viiruseid on meil siin õhus üle 150. Aga tõesti gripp on neist kõige raskem ja sellepärast  ka me soovitame gripi vastu vaktsineerida. Aga need nohud ja köhad ja nii-öelda see gripilaadne haigus,  et neid on. Kui ma nüüd päris aus olen, siis ega ma sellest aru ei saa,  kuidas see toimub, et ühel aastal kusagilt hakkab mingi  viirus tulema, mis on võtnud sellise kuju,  seekord ta mõjub, nii. Tundub niimoodi, et kusagil on keegi, kes meisterdab  selle valmis ja laseb nüüd maailma peale lahti. Jah, see, see selles suhtes päris niimoodi  ka ettearvatav ei ole, et kuigi meile siis maailma  terviseorganisatsioon annab soovitused, et  mida sinna vaktsiini pista, et millised tüved võiksid  liikvel olla, siis päris sellist sajaprotsendilist garantiid  ei saa öelda, kuigi nüüd on juba meie vaktsiinis on neli  erinevat tüve, mis annab juba ise võimaluse,  et see pihtaminek on nagu suurem. Aga võib juhtuda ka nii, et see aasta tuleb kaheksa erinevat tüve. Päris kaheksat ehk ikka ei tule, aga, aga üks üks nendest  kogub ja, ja juhtivamaks saab, et hetkel on hea meel  selle üle, et siin vähemasti Põhja-Eestis levib B-gripp  mis ei ole nii nakkav, aga, aga A-gripil on omane,  ta on rohkem nakkav, aga, aga üldiselt nad mõlemad  põhjustavad sellist väga halba enesetunnet,  kõrget palavikku, luu ja lihasvalu ja, ja ütleme,  et see selline Vastik valulik köha, aga gripile väga iseloomulik selline  nohune olek ei olegi, et ma tahaks öelda,  et igasugune, selline nohutunne ei ole veel gripp ja,  ja, ja et esialgu inimesed ikkagi jälgiksid enda enesetunnet  seisundit ja, ja, ja hoiaks selle paanika natukene niimoodi kaugemal,  et tavapärase asjad palju vett juua, käsi pesta. Gripp on selles suhtes väga kaval tegelane,  et ta püsib pindadel ja, ja, ja käte tegelikult paar kuni  mõned tunnid ja, ja nüüd, kui inimene siis nende pindadega  kokku puutub või siis oma kätega kedagi edasi katsub,  siis see levib kiiremini ja paremini, jälle jälle teistele inimestele,  et tegemist on nakkushaigusega ja gripp on väga nakkav haigus. Seda, et kätepesust räägitakse küll väga palju,  aga no kui ma lähen näiteks kellelegi külla,  kus pererahvas aevastab või tuleb, pakub mulle teed  ja kooki ja on seda oma kätega katsunud,  siis ei ole mul ikka sellest nakkusest pääsu. Ja siis, kui ma käed ära pesin Ja, ja, ja nii hea, et sa tegid juttu, et sellest küllaminekust,  et tegelikult ei soovita minna külla ja ei soovita minna külla,  kus on riskigrupid, kus on väiksed lapsed,  kus on vanainimesed, kus on haiged inimesed,  et ega haiglad ka ilma asjata ei tee külastust keeldusid  ja asju, et et tõesti, nemad on rohkem ohustatuna  ja see külla minek, et patsiendid palju küsivad,  et noh, et millal võib minna, et, et me siin naljatame,  et mais, aga, aga tegelikult seitse päeva nädal on see  inimene nakkusohtlik. Et sellega võiks arvestada, et tavapäraselt täiskasvanud  inimesed põevad selle gripi suhteliselt kergelt üle,  aga nad on nakkusallikad. Et minnes tööle minnes külla kollektiivi,  siis nad ikkagi kannavad seda haigust edasi. Ja see meie soovitus, et võtke aeg maha ja,  ja andke kehale. Et tunneks ennast paremini, aga et tõepoolest  ka vastutustundlikumalt, et teistele edasi ei nakataks. Loomulikult, paljud inimesed, kes mingisse viirusesse nakatunud,  olgu see gripp või midagi muud, ei jõua haiglasse,  ei jõua isegi arsti juurde. Mis hetkel ikkagi peaks pöörduma arsti poole? Gripi tavapärane kulg on või üldse viirushaigustele,  on, on selline viis kuni seitse päeva ja,  ja siis ta hakkab ikkagi paremaks minema. Et kui on näha, et see seisund läheb seal kolmandal,  neljandal päeval järsult halvemaks, tekivad hingamisraskused. Palavik ei lähe ära, valud aina süvenevad,  et see on kindlasti see koht, kus siis võtta kontakti oma  perearstikeskusega ja, ja, ja see kontakt ei pea olema  tõesti näost näkku, et võib kontakti võtta  nii telefonitsi kui meilitsi, et saada nagu see esimene  nõustamine või selline kindlustunne, et mis suunas edasi  peaks toimetama. Kui ei ole väga hull, aga samas ei lähe üle,  siis tuleb ka ikkagi mingil hetkel arstiga ühendust võtta. Ja sest, et paraku kuskil niimoodi noh 15 20 protsenti  võivad ikkagi tekkida tüsistused ja, ja tüsistustega,  peame juba meie tegelema aga, aga eelkõige võtta aeg maha  tegeleda enda enda ravimisega kõikide koduste rahulikkude meetoditega. Ja selles õudses olukorras, kus need gripiviirused kihutavad  meil mööda Eestit ringi, me peame elama siis kuni maikuuni välja,  jah. See selles suhtes, et ei ole mitte midagi õudset,  on kõik, kõik on tavapärane, meie kliimale lihtsalt on see  sessoonne haigestumine iseloomulik ja, ja,  ja ma arvan, et eesti rahvas saab sellega kenasti hakkama. Kui ilmad külmemaks peaks minema, kas siis jääb seda viirust vähemaks? Tal on halvem levida ja püsida seal õhus,  et selles suhtes küll, et praegu siin tõesti nagu sa alguses ütlesid,  et udune ja sudune ilm, et see soodustab kindlasti. Diana Ingerainen, aitäh, et tulite ja jõudu teile teie töös. Jah. Ja nüüd me viime teid Austraaliasse sellepärast,  et Lõuna-Austraalias on ikkagi välja antud johtuvalt nendes  maastikupõlengutest siis kõrgeima astme hoiatus  ja Indrek Ott, kes meiega ka eelmisel aastal  siis ühenduses oli ja rääkis, milline olukord Austraalias on  ikka täna hommikul ja tere hommikust, Indrek. Tere hommikust. No tundub, on mul õigus, kui ma väidan, et tegelikult  ega nende maastikupõlengutega ennem toime ei tulda,  kui päriselt hakkab vihma sadama, sellepärast et nad levivad,  temperatuurid on endiselt kõrged ja tuul puhub  ja õhu kvaliteet on ka päris kehvaks läinud. Jaa, eks ta niimoodi on, et. Et seda vihma, vihma oodatakse ja oodatakse,  aga. Minule, mida mina olen nagu kuulnud ja tean,  et ennem maikuud siin mingisugust suuremat vihma oodata ei  ole ja täpsustada siis ma olen. Sydneys New South Wales'i osariigis. No seal Lõuna-Austraalias tegelikult ju evakueeritakse  ka inimesi, turistid on seal lõksu jäänud natukene,  et see on nüüd see piirkond, mis tundub,  et põleb lihtsalt puhtaks, nii kurb kui see  ka ei ole. Võib-olla natuke täpsustan, et ma arvan,  et me räägime lõuna New South Walesi osariigist,  kus see kõik toimub, et. Et, et ma just täna hommikul käisin jalutamas siin ühes Natuke lähemal ühes rahvuspargis, kus see samasugune  või noh, loomulikult väiksemas skaalas, aga toimus üks,  neli-viis aastat tagasi. Siiamaani puutüved on söestunud ja mustad. Ja kuhu ma sellega võib-olla jõuda tahan,  on see, et et see, et praegult põleb, põleb küll jah,  nii New South Walesis, Victorias kui ka South Austraalias  ehk siis Lõuna-Austraalias, siis. See kestab veel ikkagi kuid ja tõenäoliselt. Järgmised paar aastat on need põlenud alad võib-olla rohkem sellised. Turismiobjektid isegi võib-olla. Et see sünge Sünge taha. Emane must, põlenud selline vaade ja ka see lõhn,  mis võib olla natuke, meenutab niisugust jaanipäeva  hommikust lõkkelõhna, et, et see ei lähe sealt. Nii pea, mitte kuhugi. Kas arutatakse ja kirjutatakse ka ajakirjanduses,  et mida siis tegelikult sellistes olukordades teha  või kuidas selleks valmis olla, sest noh,  praegu on see arusaam, et sellised suured maastikupõlengud  võivad puhkeda ju olemas ajaloos neid varem  nii hoogsaid ja suuri olnud ei ole. Ta. No nii ja naa, et neid on olnud ikkagi läbi aegade päris mitmeid. Ja loomulikult see valmis. Valmisolek inimestel sellest on räägitud juba kuid,  ja rohkemgi veel. Ja päris paljud loomulikult, kes teavad,  kes on nendel aladel, kus see võib olla ohtlik on  ka olnud selleks valmis varunud vett varunud. Süüa nii edasi ja on ka valmis evakueerima oma kodudest. Tänase seisuga just hetk tagasi kontrollisin üle üle 1450  kodu on hävinud ainult New South Wales'is,  millele lisandub veel ligi 800 muud. Asutust ettevõtet, kaasa arvatud koolid,  lasteaiad ja nii edasi. Et, et loomulikult olukord on niisugune võrdlemisi  võrdlemisi kurb, siin. Indrek Ott Sydneyst, Austraaliast aitäh meiega täna hommikul ühinemast. Te, vaatate Terevisiooni, viis minutit on kell pool üheksa,  läbi on esmaspäev, kuues jaanuar, kes alles ärkavad,  pole meiega veel kohtunud ja meie teiega  ka siis head uut aastat täna veel võib soovida,  on kolmekuningapäev. Head uut aastat tõepoolest väljas on see uus aasta alanud  pimedalt jätkuvalt, kuigi öösel natukene lund siin-seal tuli  ja see tähendab ka seda, et mitmel pool on teeolud  tegelikult libedad, heidame korra pilguga teeilmakaardile  ja teeilmakaardilt on näha tõepoolest jäine,  jäine, lumine. Nii et mõnel pool ikka teeolud on ja muidugi  ega need märjad olud ka väga mõnusad ei ole,  mis on siin Lääne-Eestis, Põhja-Eestis, saartel? Öised külmatemperatuurid kindlasti tekitavad olukorra,  kus kõrvalmaanteed võivad olla päriselt libedad  ja päeval tulevad siis jällegi plusskraadid,  aga üha soojemaks jälle läheb sellel nädalal vaatamata sellele,  et on jaanuar, võiks olla südatalv põhimõtteliselt,  aga näiteks kolmapäevaks päevasel ajal pluss seitse. Tegelikult, kui on palju vett ja näiteks suured vesised  pinnad siis annab ju teha ka väga ägedaid fotosid. Juba õige pea räägime sellest, mis puudutab just nimelt  looduses fotode tegemist. Ja ja nendest toredatest lühilugudest ka,  mida Eesti Televisioon ikkagi aeg-ajalt näitab,  Eesti lood on selle lühilugude sarja pealkiri. Üheksa neist on valmis saanud taas, täna õhtul on üks neist  eetris pealkirjaga suurem kui sport. Aga kolmest me siis täna hommikul jõuame natukene pikemalt  ka rääkida. Üks üsna noor bänd on meil ka külas, ka nendega teeme  natukene juttu ja muidugi kuulame ka muusikat. Seda siin uues stuudios ja siin uues stuudios kõnnin nüüd  mina uue suure ekraani juurde ja me räägime just nimelt  siis loodusfotode tegemisest. Tere hommikust, Remo. Tere hommikust. Muide, kui vana sina olid, kui sina oma esimese foto tegid? Oi, kes seda mäletab, ma arvan, et see esimene foto oli juhuslik,  kus ma kogemata vajutasin isa näiteks kaamerale,  et see võis olla esimene selline pilt, aga ikkagi just kaamerale,  mitte mobiiltelefonile. Ikka kaamerale, sest noh, ma olen päris vana siis,  siis siis ei olnud selliseid ni. Aga tänapäeval on ja kui me nüüd räägime piltide tegemisest,  siis me räägime ka mobiiltelefonist. Ja kahtlemata mobiiltelefon on ju, mis on parim kaamera  tegelikult parim kaamera on ju see, mis sul alati kaasas on  ja mobiiltelefon on enamus inimestel ju kaasas. Ja kui me siin neid loodus pilte vaatame,  siis esimesed pildid ma valisin tegelikult,  mis ongi tehtud mobiiltelefoniga. See on tehtud, see on tehtud mobiiltelefoniga,  kes vaatab ja mõtleb, palju siin pildi töötust on  või mingeid filtreid peale pandud, siis mitte midagi,  täpselt sellisena see pilt tuligi mobiiltelefonist välja. Mis siin oluline on siis oluline on kindlasti see,  et olla õigel ajal õiges kohas, aga kindlasti ütleme selline  päikesetõusuaegne raba pakub väga palju ainest. Mida, mis on veel oluline? Maastikupildi juures on kindlasti kompositsioon,  paigutus, millele ja kuhu panna rõhk, näiteks siin on rõhk esiplaanil,  et oleks see kena rabamänd olemas. On näha, et kaks kolmandikku on seda esiplaani  ja üks kolmandik üleval on see taevaosa. Kui ongi selline noh, klassikaline pilt,  et on näiteks maapind on mets on taevas,  siis kuidas need proportsioonid võiksid umbes paigas olla? No siis võikski niimoodi olla, kaks kolmandikku  siis võikski jah, ütleme väike ribakene seda maapinda  siis suurema osa, seda võiks öelda, et siis jagas  selle pildi lausa neljaks üks neljandik maapinda,  kaks neljandikku metsa ja siis väike kriipsukene  hingamisruumiga sellist taevast, et nii ta võiks olla,  aga kõik oleneb ikkagi sellest, mida me pildistada,  kuidas me pildistame, siin on oluline selle pildi juures  ka kindlasti ämblikuvõrk, mis on paremal pool,  siis kaadrist paremale jääb. Selle peaks ka täiesti läbi mõtlema, et noh,  et, et kuhu sul, mis objekt nüüd jääb, et et. Ja ideaalis, ideaalis ikka ja et noh, kui me vaatame seda rabamändi,  et need oksad ei oleks häirivalt lõigatud,  vaid siin on näha, see hingamisruum olemas  ja kes mõtleb, kas sellisest pildist saab näiteks näituse pilti,  mis on tehtud mobiiltelefoniga siis tänase päevaste  mobiiltelefonidega muidugi saab, kui me vaatame siin  ka seda pilti praegu, no kuidas on detailsus? Kui vaadata ämbliku võrku, kõik väiksemad detailid on näha,  noh suurepärane, ma ütleks, see pilt ka mobiiltelefoniga  tehtud ja, ja mis on oluline, oluline ikkagi õige koht  kompositsiooni siin on siis valitud kompositsioon,  see on Emajõgi siin näha, on valitud selline kena paju,  et pajuoks ülevalt mahuks ilusti kaadrisse ära,  vasakul oleks tüved peal ja siis sellise pallina,  kus on näha ka peegeldus, on see vastaskalda Paju olemas. Ja ongi pilt olemas. Hästi oluline asi on ju ka valgus. Kuidas peaks nüüd lähenema, kuhu poole see päike võiks jääda,  kuidas selle valguse suhtes peaks? Objektist, kui me räägime näiteks sellest pildis,  siis siin on, ütleme selline päikeseloojangu valgus tund  pool tundi enne loojangut, selline magus valgus,  selline päevane kärts, valgus see piltide jaoks enamasti ei ole. Hea, et tuleks valida seda valgust, kes soovib,  et ta pildid kohe saaksid ja oleksid paremad. Käige pildistamas siis, kui on see magus valgus,  kus tuleb ärgata, tõesti, võtame näiteks järgmise pildi,  kus tuleb ärgata ebanormaalsel ajal. Nii et pigem varahommikul või hilisõhtul me rääkisime sellest,  kui pime siin Eestimaal praegu on, selle päris pimedaga,  sellega ei anna suurt midagi. Annab ikka, sellest tuleb ka paar näidet,  aga vaatame näiteks seda pilti. Kes mõtleb, et läheb näiteks päikesetõusuks rappa pildistama,  siis saab häid pilte küll, aga see pilt on tehtud suveööl  kell kaks öösel, see on kaks tundi enne päikesetõusu  ja vot siis võib kohata juba selliseid müstilisi värve  ja toone. Aga päris pimedas sa ütlesid, et sellest räägime  ka sellest tuleb ka no päris pimedas, mida päris pimedas pildistada,  siis läheb kindlasti vaja, näiteks noh, tähistaevas virmalised,  sellest tulevad mõned näited natuke hiljem. Aga mis veel maastikupildi puhul oluline on? Esiplaan näiteks siin on see pilt on tehtud Ida-Virumaal  taaskord selline kuldne kuldne tund. Pildi järgi ma ütleks selle, kui ma päikest vaatan,  10 minutit enne päikeseloojangut, valgus on kuldne esiplaanis,  põdrakanep sätitud niimoodi ilusti ja ongi pilt olemas. Kas sa ise olid? Kükakil kõhuli, kui sa seda pilti tegid Püsti seisin ja täiesti. Püsti, siin ei olnud vaja olla kükakil. Ka üks lihtne vaade saadjärvele, et mitte lihtsalt  pildistada seda kena loojangut, olen ma otsinud näiteks  pilti sellise puutüve, mis annaks lisa sellise mõõtme juurde,  tekitaks huvi. Ja ongi ema. Kuidas puutüve puhul puuvõra puhul jälgida neid oksi,  et kui palju neid võiks olla kaadris sees,  mis jääb kusagilt välja, et oleks. Justnimelt natuke niimoodi parajalt nagu siin on näha,  et kui teda on vähem, vot seal on oluline ikkagi selline  hingamisruum ka, et mõtteline ruum, et ei oleks liiga karbis,  et ta oleks niimoodi parajalt kaadris. Võtame järgmise pildi. Järgmise pildi peal on, siin on siis Hiiumaa,  siin on üks huvitav selline loodusnähtus,  kus, kui päike, loojus samal ajal 100. ka vihma,  tulid erilised värvid ja taaskord esiplaanile on sätitud  sellised huviobjektiks kivid. Ma jälgisin ka, kuidas laine mängib, see pilt on tehtud nüüd  statiivilt natuke pikema sariajaga ja sellest on jätnud  siis laine sellised vahused jäljed. Või ka siin üks lihtne vaade ja kui ma muidu räägin,  et vot maastiku puhul tuleks panna rõhk,  kas siis näiteks kaks kolmandikku esiplaanile  või kui taevas on huvitav, siis hoopis kaks kolmandikku taevast,  siis siin on näha, et horisont on täpse kesk  ja see on puhtalt selle tõttu, et tabada seda sümmeetriat,  see auk pilvedes, mis on üleval näha ja oleks  ka all. Ja kui me vaatame seda hingamisruumi,  siis on näha, et vasakul all pilve ümber  selle augu ümber on ilusti hingamisruum olemas. Võtame järgmise foto, muide ma vaatasin,  kui oli see vee pilt, kus vesi oli niimoodi natuke liikumises,  siis ma arvan, et mõni inimene vaataks, et,  et see on udune ju. Ei, see on liikumises, udune ei ole, see on liikumises ja. No ma loodan, et me nende öiste teemade juurde jõuame ikkagi ka,  et kuidas seal pimedas siis pildistada saab? Et mõned pildid võiksid tulla küll, mis mul on välja valitud,  mis on öised, no näiteks siis see on kodumaised virmalised  tehtud Vooremaa voorel ja et mitte lihtsalt pildistada neid virmalisi,  et vot meil olid virmalised, võiks mõelda,  et kuidas see pilt võiks huvitavam olla,  siin on minul näiteks otsitud objektiks sellised puud  ja ma olen jooksnud ka ise pildile ja on tulnud selline pilt  ja see on palju huvitavam kui lihtsalt vaadata seda taevast,  mis võib olla ju tehtud kus iganes. Et kindlasti tasuks see pilt teha huvitavamaks,  kui ole mingit objekti võtta ilusaid puid,  ilusaid võrasid, sättida ennast pildile. Natukene keerulisem tase on juba see, kui pildistada näiteks loomi,  linde, me jõuame põgusalt sellest rääkida. Anna paar nõuannet selleks, kui inimene tahaks pildistada nii,  et sinna jääks ka loom või lind peale. Kindlasti. Ei tohi kärsitu olla, tuleb varuda aega siis kui me  pildistame näiteks looma see võib olla ka näiteks sisalik,  siis tasub laskuda selle looma silmade tasandile,  kasutada madalat võttenurka, et kui siin nüüd tuleksid  pildid oravatest just nimelt näiteks see siin,  siis siin on kasutatud madalat võttenurka,  kus ma mitte ei kükita, vaid ma laman, tänu sellele saab  sellise ilusa tausta. Või siin tuleb üks teine pilt, kus ma olen pildistanud  oravat niimoodi, et ma läksin puu alla ja orav vaatab otse  ülevalt alla. Ka see ka see on selline teistsugune võttenurk. Tasub, tasub olla loominguline või oravatest veel näiteid. Ma usun, et nüüd tuleb järgmine, kus ma olen kasutanud kontravalgust,  mis tähendab, et siis päike jääb orava taha,  ta paneb karvastiku ilusti niimoodi helendama. No näiteks selline. Rohkem näiteid praegu ei tulegi, sest meie aeg on  nii otsas, aga aitäh nende nõuannete eest  ja muidugi me ootame televaatajatelt ka toredaid fotosid,  mida siin ekraanil saaks siis näidata. Aga loodust, emadega mõnes mõttes jätkame ka,  sest osoon alustab uut hooaega. Väidetavalt on tekstiilitööstus maailmas üks esikolmes oma reostuselt. Eesti üks keskmine neljaliikmeline perekond viskab aastas  280 riideeset ära. Kui käia kaubanduskeskustes ja selle värvilise plastmassi ja,  ja nafta haisu sees seal ringi hullata, siis kas see teeb  meid õnnelikuks? Seda madalakvaliteedilist kaupa on maailmas  nii palju, et sellega lihtsalt ei olegi nagu midagi teha. Me tunnistame, et tekstiilijäätmetega on suur probleem  ja otsime nende likvideerimiseks lahendusi. Viimase 15 aastaga on riiete tarbimine maailmas kahekordistunud,  nende kasutusiga aga ligi kolmandiku võrra vähenenud. Riiete kvaliteet on halvenenud ja suuremahulised lahendused  tekstiilide ümber töötlemiseks täna puuduvad. Me upume oma riietesse. Osa on siis täna õhtul pool üheksa, aga enne seda kell  kaheksa on veel üks tore vaatamine nimelt suurem. Kui sport on lühi, lühilugude sarja Eesti lood,  esimene saade, siis üheksa on neid taas valmis saanud  ja täna hommikul me natukene räägime, mis need teemad on,  mida siis režissöörid on käsitlenud, mis neile on meeldinud  ja kolmest pisut pikemalt ka. Tere hommikust, Filipp Kruusval. Võtame kohe selle tänaõhtuse spordi teema. See on ühest maadlustreenerist. Jaa, tõepoolest, et Eesti lood on tähistamas,  siis juba kuueteistkümnendat hooaega ja selle hooaja avafilm  on väga intrigeerival teemal nimelt siis Eesti naiste  maadluskoondise treenerist on see lugu. Vaatame ühe sünkrooni ära, siis räägime kohe edasi,  laiendame natuke. Jalad pane õieti. Nii. Mismoodi sul jalad stopp? Stopp, buss, sto, sõita, haps, kuidas sul jalad praegu on,  mis sa seod selle jalaga seda jalga praegu? Me näeme praegu 10 aastastest. Me näeme kolme tüdrukut, kellel on potentsiaal. Me ei tohi seda maha magada, vaid otse vastupidi,  me peame nendega täna juba töötama. See, mismoodi see metoodika, see on siin. Lugu siis Arvi Aavikust tohutu intensiivne treener  ja tohutult intensiivne trenn oli siit näha. Ja et Arvi Aavik on ikka niisugune väga põnev kuju,  sest tegu on siis vabamaadluse kuuekordse Eesti meistriga,  kes on käinud ka olümpia Kes on olnud seotud ka väidetavalt allilma allilmaga,  on olnud ärimees ja nüüd on ta leidnud endale elus  siis sellise tõesti missiooniga tegevuse nagu tüdrukute abistamine,  et nad jõuaksid siis sporditeel maadlus maadlusteel tippu. Kas see on Arvi Aaviku selline suurem portree  või pigem ikkagi seotud just nimelt selle treeneri  positsiooniga ja ametiga? No ta on eelkõige seotud selle treeneri positsiooniga,  aga kui nüüd nagu mõelda, et, et üks võib öelda,  siis keskealine mees on nüüd endale võtnud sellise missiooni,  siis see natuke kõlab ka kahtlaselt, et mis seal taga võib olla,  et seetõttu on ka näidatud üsna põhjalikult ka,  on intervjuusid nende tüdrukud, Arvi Aaviku sõpradega,  ehk me püüame ka põhjalikumalt aru saada,  et mis on tema elufilosoofia ja kas see,  mida ta teeb, vastab ka tõele. Ja no eks peab ütlema, et tegu on siis mitte lihtsalt mehega metsast,  vaid ta on saanud ikkagi väga tugeva professionaalse põhjata  on õppinud Moskvas maadlust, kus on üks maailma parimaid  koolkondi ja ta on valinud sellise elutee,  et veel taustaks öeldes, et ta tegeleb näiteks  ka joogaga ja selliste vaimsete praktikatega. Nii et, et see, selline haridus või ettevalmistus,  mis ta tüdrukutele annab, on tõesti väga mitmekülgne. Ja selle filmirežissöör on siis Kertu Saansoe. Ja, ja kes on saanud väga lähedase kontakti peategelasega  nii et see, see saab olema igal juhul väga põnev vaatamine. Ja see on eetris täna õhtul kell kaheksa,  aga nüüd järgmised esmaspäeval ka veel ära mind lahti lase,  mis film see on? See on siis 13. jaanuaril nädala pärast? Et Eesti lood on ju sellised lühidokid, mis näitavad  siis Eesti elu väga erinevatest vaatenurkadest tahkudest  ja nagu me kõik teame, et, et paljuski sellist Eesti elu  toimub ka Eesti vabariigi piiridest väljaspool  ja see film siis keskendub Euroopa eestlaste koorile,  mis siis ühendab põhimõtteliselt inimesi  või eestlasi üle kogu Euroopa, aga nad siis kohtuvad  Saksamaal selle jaoks, et harjutada näiteks nende üks suur  unistus ongi jõuda laulupeole. Ja selle filmi peategelased on siis ka väga põnevad tüübid. Esiteks on Elo, kes on leidnud endale siis  või kes on kohtunud saksa mehega Hartmutiga  ja kui tavapäraselt me oleme, ütleme, mures,  et kas eesti keel võib-olla kaob ära siis elu elu on niivõrd  kange naine, et ta on Hartmuti pannud rääkima,  ütleme nii, et puhast eesti keelt ja vähe sellest,  ta on pannud Hartmuti ka laulma. Puhtas eesti keeles ja. Kohtuda eesti keeles, kuigi no ega ei saa salata,  nagu me ka filmis näeme. Nii mõnedki laulud ja nende tempo ja, ja sõnad,  arhailised sõnad ei ole muidu kõige lihtsamad,  aga, aga Elo on väga kange naine ja ja see koor,  Euroopa, eestlaste koor siis finaalis lõpuks jõuab  ka laulupeole ja see on siis väga liiguta tutav hetk kõigi  nende eestlaste jaoks, kes siis võib-olla igapäevaselt  elavad väljaspool Eestit. Ja selle režissöörid on Ingrid Hübscher ja Sigrid reede. Ja, ja no ka on huvitav, et nemad ka igapäevaselt elavad  ka väljaspool Eestit, nii et nad on ka selle filmi  siis teinud ka südamest endale olulisel teemal. Paar lauset sa jõuad öelda veel selle kolmanda filmi kohta ka,  mis teed Gruusia, see on eetris 20. jaanuaril. See on samamoodi eestlastest, kes tegutsevad väljaspool  Eestit tegutsevad Gruusias ja nad on endale võtnud sellise  väga põneva ettevõtmise ehk nad tahavad taastada ühe vana teeistanduse. Inimesed, kes on elanud nõukogude ajal, võib-olla meenutavad,  et oli kuulus gruusia tee ja tegelikult gruusia,  ütleme, pinnas ja kliima on väga sobiv hea tee kasvatamiseks,  aga see tegevus on jäänud soiku. Nii et nüüd eestlased on läinud ja ütleme,  raiuvad lahti selle džungli püüavad leida neid teepõõsaid  ja sellest teha siis tegelikult tipptasemel teed. Neil on väga suur ambitsioon. Aitäh sulle täna hommikul tulemast, kolm esimest,  Eesti lugu on siis natukene põgusalt lahti räägitud  ja täna õhtul suurem kui sport eetris kell kaheksa. Aga Ove, sa saad nüüd rääkida noorte muusikutega,  kes ühe loo täna hommikul terevisioonis on juba teinud  ja kui keegi nägi neid esimest korda, siis nüüd te saate teada,  kes nad on. Just nimelt koosseis nimega on meie tänane muusikaline  külaline ja täpselt pool sellest koosseisust on praegu minu  juures tere hommikust, head uut aastat. Tere hommikut, tere hommikust, teil on võimalus kiirelt  ennast tutvustada, kes te olete, kus te tulete? Rokkbänd, poprokkbänd Tallinnas asume, poisid on küll pärit  mujalt ka üle Eesti kokku korjatud, aga Tallinnas me kõik  baseerume ja siin me tegutseme ja formuleerusime natuke üle  aasta tagasi. Kirjutasime aasta aega lugusid ja nüüd üritame ennast  siis seda, seda tööd nagu eksponeerida, siis. Nii mast. Stiili leidsite, tulite kokku, hakkasite proovima  või oli teil juba ammu selge, et vot just nii. Kus meil väike väike ikkagi kujutelm oli,  mis see olla võiks, et see roki pool tuli nagu natuke enne  ja siis mingil hetkel läks natuke popilikumaks lihtsalt. Me saame seda võtta omaks, et me nagu proovime,  me ühte stiili kindlasti ei hoia, et me katsetame nagu  nendes eri piirites tahame küll rokkbänd olla,  aga me kasutame neid eri nüansse, mis siis  mis igalt poolt on siis sisse toodud, mis bändi saab panna,  mis lähitulevik toob, millised esinemised? Ütleme jaanuaris saab meid näha akustilises esituses,  mis ei nüüd rokkbändile võib-olla niisugune esimene asi,  et lihtsalt tahaks kohale tulla, aga jaanuaris esimene  sessil kohvikus ja baaris ja seal on meil väike akustiline ülesastumine. Et lähiajal meil veel ei ole ühtegi kindlat,  tulge kohale, uusi lugusid tuleb, uusi lugusid tuleb. Aga kokku lugusid on repertuaaris. Üheksa, üheksa ütleme ühe seti jagu on ikkagi olemas,  saame esineda laul heast. See on croset, mis on meie esimene singel  ja see juba ilmus meil tegelikult eelmise aasta kevadel,  jah. Aga. Täitsa soojaks mängitud, võite juba vabalt ära teha. Et meile on ta küll nagu ammune tuttav, aga mõtlesime,  et noh, et inimesed ikkagi eesti rahval ei ole. Saab kohe tuttavamaks, nii et palungi teid lavale. Ah, N. Me. Ise ja. Asi. Siis. New seos seire, see on. Reis. Ja. Ja.
