Aiatark. Aednik arborist Ülle Michelson vastab täna aia sõprade küsimustele kontpuulõikamise Pampli ja vaarikakasvatamise, maapirni, mugulate ning viljapuude talvise katmise kohta. Kõigepealt küsitakse, kas siberi kontpuud tuleks sügisel lõigata ja kui lõigata, siis kui palju kontpuid tegelikult me ju muretseme omale aeda eelkõige nende ilusa võrsevärvi pärast ja osadel sortidel siis ka väga ilusa lehevärvi pärast. Järelikult meil on vaja hästi palju ilusaid võrseid saada ja et ilusaid võrseid saada, tuleb neid maani maha lõigata. Ja just sellisel ajal siis, kui jälle taimejõud on talveks maa alla pugenud, siis ära lõigata Need, vanad võrsed, ütleme kuskil kolme nelja aasta tagant kõik seda teha. Ja siis saab jälle ilusad noored võrsed, aga niiviisi pealt näpistada ja kärpida ei ole neid mõtet, et siis nad kasvatavad lihtsalt niukse tutiotsa ja lähevad muidu ka koledaks ja ja ega see värv ei ole ka enam nii intensiivne. Sellele mõrsjale soovitan küll lõigata ja mida rohkem, seda ilusamaid võrseti saate, nii et iga nelja aasta tagant kui maatasa ja vähemmaaga tasa, jah. Ja kui võib kolm kolmandal aastal juba lõigata ja kasvatab uinuvatest pungadest absoluutselt. Loodusel on fantastiline elujõud. Kas tänavu kevadel istutatud Pampli taimi peaks kuidagi talveks ette valmistama, Kaspampelon murakaaedmurakas just aedmurakad on siis hästi sarnased taimed vaarikale ja kasvavad, noh, neid tuleb ka hooldada väga sarnaselt vaarikale. Pumplid on siis Ameerikast pärit taimed meile toodud siis mõned kümned aastad või nüüd juba siis umbes 50 aastat tagasi, et ega nendega väga palju pole kokku paljud puutunudki. Ja mõned sordid võib-olla on natukene talvekülmad, aga üldiselt Ma ei ole neid kunagi katnud ega midagi nendega mänginud ja kasvavad nad väga elujõuliselt, nendel on väga tugev juurestik ja isegi kui kogemata on maha lõigatud või vahest saab nendest villand, siis aeg-ajalt aastate tagant, jällegi pilt ajab ennast mullasest välja ja ei maksa selle külma pärast küll karta. Nii toimetage analoogiliselt, kuidas vaarikaid hooldatakse? Vaarikad ongi meie järgmine teema. Kui tahad istandiku uuendada, kas peaks otsima uue, puhanud maa või kui on vaarikad istutatud näiteks krundi piirile, kus nad saavad aiale toetuda. Kas võib panna ka vana peenra kohale uuesti uued vaarikad kasvama? No kui nad on ikka kaua aega, ütleme, 10 aastat vii teab, kui kaua seal ühe koha peal olnud, siis oleks ikka hea alati kõigi kõigi viljadega, ütleme siis nii, viisin viljavahelduse mõttes on hea kohta uuendada, et see on nagu haiguste vältimiseks eelkõige kõige parem ja noh, ma puhanud ehk jah. Aga mis puudutab nüüd naabrite krundiga kõrvuti vaarikaistanduse rajamist, siis oleks hea küll naabritega taas kord juttu ajada. Ja hea, kui siis mõlemal pool aeda, siis on vaarikaistandus. Et vaarikas teatavasti ajab väga palju juurevõsusid ja, ja kui naaber ei taha meie vaarikaid, siis on jälle üks, üks tüliallikas, mida oleks vaja. Nii et parem on jah siis uusistutusala ette valmistada ja see istutusala tuleb tõesti korralikult ette valmistada, nii nagu kõigi teiste taimede Tegagi ja sealhulgas ka puudega istutusala ettevalmistamine on see kõige tähtsam asi. Muidugi, millele eelneb hea planeering, ise on enamasti sügisele töö. Jah, see võiks sügisene töö küll olla. Palju huumust komposti, no kui on, kui on nüüd paljas juursed taimed, et me oleme kellegi käest saanud, need taimed siis on hea muidugi hilissügisel, ütleme nüüd siis oktoober on see hea aeg Novembris, nüüd võiks juba maa külmunud lumi maas, et nüüd ei saaks teha. Kuigi tänasel päeval näiteks võiks seda vabalt veel teha ja jõuavad nad isegi veel juurduda. Aga kui on konteinertaimed, siis võib istutada millal iganes vegetatsiooniperioodil, peaasi, kui maa on sula, just samamoodi nagu pank. Tal ei ole Eesti aedades väga tuttav, on ka maapirnisugune uudis, külaline, meil küsitakse, millal maapirni mugulad ületavad. Maapirn on niukene. Naljakas tai Ma olen ka ise kasvatanud teda ja ja proovinud teda nii pidi ja naapidi ja keeta ja küpsetada ja maa sisse jätta ja üles võtta ja ja ongi nõndaviisi, et hea on maapirn isegi maha jätta talveks jah, et kui näiteks maa ära külma nüüd nagu meie viimased talved siin on tihtipeale siis muudkui käige, võtad nagu sahvrist ja alati on ta kõige parem just siis, kui sa ta maa seest võtad niiviisi. Et teda hoiustada väga pikalt ei saa. Ja kui nüüd kasutada, siis kõige parem ongi ta toorelt just no ja gurmaanid võib-olla oskavad temaga veel midagi põnevat teha, aga igal juhul keeta nagu kartulite eriti maitsev ei ole. Aga selle eest olen ma kuulnud, et ta on tervisele väga kasulik, eriti inimestele, kes diabeeti põevad jah, kindlasti ja maitseb nagu pähkel ja ilusad õied on ka. Kui taim õitseb, sügise poole, küsitakse veel seda, et kuidas oleks kõige otstarbel pekam õunapuid, aga ka teisi viljapuid kitsede ja muude loomade kahjustuse eest kaitsta eriti siis, kui tegemist on noorte, alles tänavu kevadel istutatud viljapuudega. See on nüüd hästi oluline tegevus neid kaitsta. Ja eelkõige seal, kus ei ole istutusalad või aiad, piiratud jänesed ja kitsed ja põdrad ja kes iganes saavad ligi, nendega tuleb väga hoolas olla ja praegu on viimane aeg küll sellega tegelema hakata, sest et need metsakülalised juba käivad ringi igal pool pael, nad isegi käivad suvel meie aedades. Et katta oleks siis kõige mõistlikum neid. Mina teen nõndaviisi, et pikad kuuseoksad ja siis toominga oksad ümber ja siis mingi nööriga õrnalt kinni siduda, tuul laiali, puhu neid. Ja mida kõrgemale me saame neid nõndaviisi katta, seda parem. Tooming aga sellepärast, et toomingas levitab niivõrd tugevat lõhna, mida, mida ei taheta ja siis ei lähe ka keegi neid näksima, neid õunapuid sealt. Ühesõnaga te mässite viljapuude tüved kõigepealt kuuseokste, seejärel toominga oks, teie siis mingi nööri või sidumisvahendiga kinni ja te ei piirdu ainult tüvega vaika, need jämedamad oksad, mis tüvest tulevad, need üritate just noore õunapuu ei ole ju väga kõrge ja neid ei ole mitte lausa mässida, lihtsalt niuksed, pikad kuuseoksad, lopsakate torgata, sulanud maa sisse, et nad ilusti kinnituks ja siis ümberringi ütleme, ühele õunapuule kolm-neli kuuseoksa ja siis sama palju, võib-olla toomingaoksi sinna ja nööriga ilusti ümbert kinni siduda, siis on nad ka tuulest ja külma eest kaitstud ja samas ka kevadpäikese eest. Aga kui me nüüd viljapuuaiast välja tuleme, kas jänesed ja metskitsed võivad närida ka näiteks ilupuude oksi ja tüvesid, on seda teie praktikas ja loomakene tahab ju süüa ja, ja tema sööb kõike, mis temale maitseb, kui süüa ei ole, talvel. Talvel söövad nad ära surnuaedades näiteks ka jugapuud elupuud siis ka näiteks igihaljaste lehtedega rododendronid, nii et kõik need tuleb ära katta, kus aedades sealhulgas ka siis kalmistul on karta nende ligipääsu. Jah, tulebki, kata kui see on teada, et need loomad aias käivad, kus aias nad ligipääse või kus nad lihtsalt ei käi, seal ei ole probleemi. Surnuaedades on elupuu, on väga armastatud kujunduselement, kuidas kaitsta elupuu heki näiteks jäneste rünnaku eest. Ega ei olegi muud, kui lihtsalt võrguga tuleb katta ja samamoodi kui on mingid väiksemad puusakesed või ütleme, üks elupuu seal siis, siis ongi niiviisi, et natukene kuuseoksi, noh, lihtsalt, et see ligipääs ei oleks nii lähedalt ja jälle toomingad. Toominga oksad on kõige parem vahend, mis peletavad neid läksijaid eemale. Kui jugapuul on veel uinuvad pungad, millest kasvab nii nagu kontpuud, te rääkisite, kasvavad uued võrsed, kui kas pealt maha lõigata või on lihtsalt talvel metsloomade poolt ära söödud, siis elupuul niisugust uinuvad punga ju ei ole. Jugapuu üldiselt on väga palju neid uinuvaid pungi ja tema annab väga hästi, nad on üks kõige paremini kärbitavaid. Kujutad sa kujundada vaid üldse ja ilu poole on ka, aga teda saab, lihtsalt tuleb korralikult see paranduslõikus alati teha, kui on pealt näksitud, et tegelikult annab päästa küll, et mul on ka oma praktikas, et ma olen need ära näritud, jugapuud, lihtsalt vahetanud kalmistul välja mingi teise taimega ja viinud oma puu koolinud ja siis neid edasi putitanud seal. Nii kaua, kui nad jälle nii-öelda kaubandusliku välimuse saavad, see võtab mõned aastad aega. Aga elupuudega on muidugi raskem. Jah. Seal on see taastumine natukene keerulisem kui üldse. Oleneb, kui suur ja mis ulatuses on see kahjustus tehtud. Talv on meile kõigile raske aeg nii metsloomadele, inimestele, taimedele, aga teisest küljest on ta ka väga ilus ja aastaaegade vaheldus on seda väärt, et natukest kahju kanda. Kahtlemata, nii et suhtugem loodusesse, nii nagu Meie oma lähedastesse inimestesse Ki. Ja mõelgem nendega kaasa, sest nemad mõtlevad ka meie peale isegi talvel nõu andis aednik arborist Ülle Michelson. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aianduspunkt e kuulmiseni.
