Aiatark. Eelmisel nädalal oli Eestis ikka päris hea pakane ja see on põhjus, miks me täna räägime Eesti maaülikooli taimefüsioloogia osakonna juhataja professor Ülo Niinemetsaga niisugustest asjadest nagu külmakindlus ja talvekindlus. Kuidas nendel asjadel taimefüsioloogia seisukohast vahet teha? Külmakindlus tähendab põhimõtteliselt taime võimet taluda madalaid temperatuure. See on selline üldine mõiste, aga nüüd talvekindlus konkreetselt hõlmab endas rohkemat ja see seisneb mitte ainult selle madala temperatuuri talumises, vaid ka selles et taluda mulla külmumist Lund jäätumist, mitmesuguseid asju, eks ole. Need puud näiteks, mis pleed nüüd maha viskavad, Nendele lumi suurt midagi ei tee, välja arvatud see, kui eks ole, palju koguneb ja poksi murda ja nii edasi, aga okaspuud on palju tundlikumad näiteks lumele ja eriti kui on külm lumi, Crystalliline, ta lihtsalt kulutab lehepinda ja seal on mitmeid faktoreid, et täpselt üks-üheselt need mõisted. Mis siis Eestis kasvavatele taimedele kõige rohkem talvel hävitustööd teevad, kas see on hästi madal temperatuur või vastupidi, see, et külm vaheldub kergesti sulaga ja vahepeal tekib jää ja muud niisugused asjad Kui me räägime Eesti kodumaistest liikidest, meil on suhteliselt vähe neid, puu, põõsa liike, mis on pärismaised, kodumaised, eks ole, neil on vähem, mida lõuna poole me läheme, neid on rohkem, need, kes siin veel on kasvanud, et nemad on suhteliselt hästi kohastunud sellistele tingimustele näiteks nende külmakindlust siin ütleme, haavapuul või kuusel, võib-olla seal miinus 100 kraadi ka, kui nad on täielikus puhkeolekus, eks ole, ja isegi alla selle, et nemad taluvad seda suhteliselt hästi, aga üldiselt, mis on kõige kriitilisem tavaliselt on see kevadeperiood, kui maa ei ole veel ära sulanud, aga päike paistab, on soe. Eriti just okas puudel, nendele hakkab vesilehtedest aurustuma juba, aga samas ei tule mullast järgi, sest kõik on külmunud. Vot see võib olla kaunis ohtlik, eriti just väiksematel puudel, mis on väiksema juuresüsteemiga, juured ei lähe nii sügavale, mis on selles külmunud pinnases, eks ole, nendel on kõige kriitilisem see. Aga nüüd, kui me vaatame nagu üldisemalt, eks ole, et me võtame, meil ei kasva siin ainult mitte need taimed, mis on meie pärismaised taimed vaid järjest aedades ja igal pool see enamus on, on võõrliigid, mis suures osas tulevad lõuna poolt ja nendele teeb pahandus, nii külm temperatuur kui ka perioodid, kus on külm, vaheldub soojaga, eks ole, ja, ja see on isegi kriitilisem, kuna tulemus on see, et need taimed ei ole nii sügavas puhkeolekus ja nad võivad lihtsalt kasvama hakata, näiteks, mis on lõunapoolsed? Enne jõulutuli see uudis, et võib juba minna Peipsi järve jääle, sest järvejää on 15 sentimeetrit paks. Mis te arvate, kui sügavalt maapind on jõudnud enne jõulu ära külmuda, kui meil siin on olnud miinus 25 kraadist pakast mõnel ööl? Seda on raske öelda, see sõltub väga palju mulla lõimisest, sellest, kui tihedalt see muld on pakitud ja kui hästi ta soojust juhib. Kui vett täis ta on, et, et seal on mitmeid faktoreid, mis seda määravad, eks ole, kui juba jää nii paks, siis maapind tavaliselt on veel rohkem, eks ole külmunud. Vot füüsikas on selline termin nagu soojusmahtuvust tähendabki seda, et kui palju muutub temperatuur teatud hulga näiteks soojus äravõtmisele juba kui palju peab ta soojust, kaotavad temperatuur muutuks külmumisele, sama on täpselt soojenemisele, et kui palju on soojust vaja temperatuuri tõsta. Sellest on ka näiteks vee puhul on defineeritud selline ühik nagu kalor, eks ole, ühe grammi veetemperatuur tuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra igal pool võib ta olla erinev, sõltub ka kui paksul lumekate, eks ole, see 10 15 sentimeetrit kindlasti sellise pakasega külmub ja võib ka rohkem olla mõnel pool. Räägime veel sellest jõulukuu pakasest siin ühe nädala jooksul langes õhutemperatuur pluss viie kraadi juurest nullini ja siis ühe ööpäevaga veel kuni miinus 10 kraadini ja sealt edasi miinuspoolele veel, kuidas taimekudedele mõjub nii kiire temperatuuri vahetus. Jällegi ühest vastust siin ei ole, aga põhimõtteliselt mida kiiremini temperatuur langeb, seda suurem on see mõju taimele, et siin on ka füsioloogilise katseid tehtud. Kui nüüd aeglaselt temperatuuri langetada, siis reaalselt taimele nagu ohtlik on see, et kui tekib jää kudedes tavaliselt sellise aeglase temperatuuri langetamisel tekib nagu alajahtumine, see temperatuur võib olla mitmeid-mitmeid, kraade nullist allpool, miinus 10 miinus 20 miinus 30 ja seda jääd ikkagi ei teki veel. Jää tekkeks on vaja, et oleks ebastabiilne olukord, mida nimetatakse alajahtumisega, eks ole. Kui mingi häiring tekib, siis võib laps, eks ole, tekib jää. Kui see temperatuur langeb aeglaselt, siis taim lähebki alajahtumisse. Kui temperatuur langeb kiiresti, siis võib tekkida kristallile ja üldiselt on meie kodumaiste liikidega tavaliselt nõnda, et nad on juba sügavas puhkeolekus. Kudedes on nii ehk naa juba seda vett suhteliselt vähe. Need taimed on kohanenud juba sellele külmale, et isegi kui see külmalaine tuleb lihtsalt ei pruugi suurt midagi teha. Taim talub tegelikult nagu füsioloogiliselt seal miinus kolm, 40 50 100 kraadi, eks ole, siis talle see 10 15 kraadine hõbe ei tee suurt midagi, aga kui ta seal ei ole, koed on vett täis, eks ole, ta ei ole piisavalt ette valmistanud, siis on see täiesti drastilise tagajärgedega, võib olla. Ja kui me mõtleme selle peale, et oktoober, november olid Eestis üldiselt üsna sajused, siis võib arvata, et taimekoed on ka vett täis ja jäätumisele hästi altid. Tegelikult on meil nii selle külmale kohanemisega, et, et seal on kaks faktorit, üks on see temperatuur ise. Teine faktor on päeva pikkus meie laiuskraadidel, liigid, mis on siin kohanenud, nende päeva pikkuse varieerumine. On väga oluline, et see on juba see signaal, mis paneb nad kohanema. Puudel tulevad lehed maha siis ka, kui on suhteliselt soe peal Mäljas, eks ole, ja me läheme lõuna poole siis näiteks needsamad liigid, see on geneetiline, eks ole, et, et näiteks kased, mis arukask, mis meil siin Eestis kasvab, see kasvab ka Saksamaal kasvab Prantsusmaal. Aga seal on see perioodi selle päeva pikkuse mõju nõrgem, tema hoiab lehti kauem seal. Ja, ja kui me toome ka selle prantsuse kase nüüd siia, siis ta hoiab samamoodi kauem, tema ei pruugi olla valmis, eks see ole sellele saabuvale külmale. Aga, aga need liigid, mis on siin kogu aeg kasvanud, need jälle on mitmed võõrliigid kindlasti nemad ei olnud selleks valmis ja eks seda siis kevadel näeb, et mis siis tegelikult juhtus, kas nad olid valmis või ei olnud valmis, aga osad taimed tõesti tõenäoliselt ei olnud, osad, ma ütlen suure tõenäosusega meie oma metsaliigid, nendele ei tee see midagi. No eks hästi külmad perioodid meie heitlikest talvedes vahelduvad jälle sulaperioodidega ja mõnikord on jaanuaris ja veebruaris olnud ikka täiesti plusskraadid ja mitu nädalat järjest. Mis te arvate, mis taimedega juhtub, kui nüüd niisugusel päris külmale tuleb jälle soe sula ja jääb mitmeks nädalaks plusspoolele. See sõltub väga palju sellest, kui me räägime sellest puhkeolekus, taim läheb talvel puhkeolekus, seda aktiivselt taide sisuliselt mitte midagi, eks ole, hingamine on maha surutud, ta ei kasva, ta ei kogu süsiniku. Ta on selles puhkeolekus, eks ole. Nüüd sõltub, eks ole, et, et on nii-öelda see süvapuhkefaas, mille ta peab läbima ja kui ta seda segapuhkefaas ei läbi, eks ole, siis ta järgmine aastaga lehte uuesti ei lähe, eks ole, et see tähendab seda, et kui me võtame näiteks metsapuu, eks ole, paneme potti, lehed on maha langenud, toome sisse sooja, siis ta tegelikult kevadel meil lehte ei lähe. Ta on ikka, jääb ikka sinna, sega puhkebaas, et ta peab saama selle külmaperioodi. Sõltuvalt liigist on see külmaperioodi pikkus erinev ja siis ta läheb uuesti lehte ja üldjuhul on sellest puhkefaasist. Nüüd, jaanuari, veebruari külmade puhul on ta sellest süvapuhkefaasist välja tuldud, ta läheb teise faasi, mille nimi on siis sundpuhkus, kus ebasoodsad tingimused ei lase tal kasvama minna. Isegi kui meil on seal paar plusskraadi seal pluss kaks pluss kolm see ei ole veel piisav, et ta hakkaks kasvama aktiivselt, aga me saame, võtame, oksad toome sisse, siis lähevad lehte kasel või, või sarapuul, eks ole, paju täiesti reaalne on see aga ikkagi, see temperatuur on piisavalt madal, et hakkaks aktiivselt kasvama. Siis on küsitud veel seda, et talveks soovitatakse ju külmahellad, potitaimed, näiteks mitmed igihaljad päikesed kääbusvormid tõsta keldrisse, kus on paar kraadi sooja ka, kus on paraku pime. Kas niisuguses nullilähedases või mõnekraadise soojusega ruumis kavadka okas, Polokad varisema ja kuidas on fotosünteesi ja temperatuuri seos, see tähendab, millisest temperatuurist algab fotosüntees ja kas valgust on ikka vaja? See on tegelikult keeruline küsimus, see on väga-väga liigispetsiifiline, kui me nendest taimedest, mis meil toas räägime, see, see valgus, mida need taimed saavad, on tegelikult tohutult väike. Kui ära mõõta, lihtsalt see tavaline akna peal, mis meil on valguses näiteks varjulises küljes, ta saab võib-olla 100 korda vähem see taim, seda valgust kindlasti 10 korda vähem on õues täisvalguses, metsa, alusrinde algaan, see valgus on võib-olla 100 korda väiksem Taiwan sellise madala valgusega, ta saab suhteliselt hästi hakkama. Kui see on isegi 100 korda väiksem see valguse intensiivsust, siis ta juba fotosünteesib nii palju, et ta oma elutegevuseks ta saab kõik kätte, ta ei hinga seda ära. Kui ta on pimedas, siis ta ikkagi kulutab oma elutegevuseks. Mida soojem, seda rohkem süsiniku, mida ta talletanud, talletanud okstesse tüvedes on talletatud mitmesuguseid varuaineid, tärklis, eelkõige hüdrolüüsitud. Seda ta siis kasutab oma elutegevuseks ja sellest jätkub kaunis pikaks ajaks. Aga päris pimedas ja paar kraadi Uta võib hakata tõesti okkaid maha viskama. Näiteks Soomes on näidatud, et kui meil talvel on seal temperatuurid miinus üks miinus kaks, võib-olla isegi miinus viis kraadi ja päike paistab, et siis on täiesti positiivne fotosüntees näiteks männimetsas see on täiesti mõõdetav. Nii et hea, kui see taim natuke valgustel seal saab, aga väga palju vaja ei ole ta tegelikult see nii-öelda see kompensatsioonipunkt, kui hingamine vaatasin, et ees on võrdsed, on suhteliselt madala valguse juures on enamusel taimedest. See taimefüsioloogia on väga huvitav, ma arvan, et kui kuulajatel tekkis huvi, et siis internetist on võimalik lisa otsida. Aga praegu täname teid, professor Ülo Niinemets, maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudist.
