Veebruaris kogu riik 2,8 miljonit eurot hasartmängumaksu. Nii märtsis kui aprillis laekus hasartmängumaks umbes miljon eurot vähem. Juba aprilli alguses hoiatas sotsiaalministeerium oma partnereid, et aasta teine pool võib endaga tuua kuni 50 protsendilise eelarvekärbet. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ütleb, et loodetavasti õnnestub kärpeid siiski vältida. Ja see plaan on siis nagu see tänases kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos haridusministeeriumiga oleme me esitanud ka vabariigi valitsusele lisataotluse, et kriisiolukorras kingitud alalaekumist täiendavalt ministeeriumitele kompenseerida. Kokku küsivad ministeeriumid riigieelarvest umbes miljon eurot, sotsiaalministeeriumi osa sellest on pisut üle 400000 euro. See raha ei kataks siiski ära kogu hasartmängumaksu alalaekumist. Näiteks võivad ära jääda kolm väikeprojektidele mõeldud taotlusvooru kokku 300000 euro eest. Lisaraha toetaks pigem ministeeriumi strateegilisi partnereid. Niisuguseid mitmeaastase lepinguga partnereid on ministeeriumil 14. Mõni neist toetab vanemaid inimesi, mõni puuetega inimesi, mõni aitab edendada esmaabi, mõni võrdõiguslikkust Eesti lastekaitse Liidu juhataja varje Ojala ütleb, et vajadusel saaksid nad siit-sealt kokku hoida, aga kerge Seppolex. Võib-olla isegi eriolukorrast tulenevalt on meil lisandunud erinevaid kohustusi, midagigi ära jätnud ei ole, et me oleme leidnud variandi, kuidas teistmoodi korraldada, koolitusi läbi veebi. Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Ege rünne ütleb, et nemad jätsid kevadel ära mitmekesisuse päeva. Pisut kokkuhoidu on Annuka koolituste veebikolimine, kuid sarnaselt lastekaitseliiduga on eriolukord inimõiguste keskusele tööd pigem juurde toonud. Inimesed, kes varem nõrgemas positsioonis olid, võivad nüüd veel kergemini hätta sattuda. Ja nüüd, kui inimesi koondatakse meie eriliselt, vaatleme just seda, et kuidas koheldakse siis eakaid töötajaid, me teeme siis kohtuse, nõustame inimesi. Egert rünne ütleb, et juhul kui Inimõiguste keskuse toetus ikkagi vähendatakse, siis on nende prioriteediks just juhtumipõhine töö inimestega ehk teavituskampaaniate pealt võib ju häda korral kokku hoida. Aga nõustamise pealt. Rait Kuuse loodab, et niisuguseid valikuid partnerid tegema ei pea. Kuuse lisab, et isegi kui valitsus annab ainult osa küsitud rahast ei plaani ministeerium oma partnereid kuidagi tähtsuse järjekorda seada. Me püüame nagu jõuda sellesse olukorda, kus kõik need projektid täies mahus realiseeruvad ja ma arvan, et selline plaan B pigem on mõningad tegevused ajatada ja projekte väheke pikendada, et need oleks võimalik ellu viia, et mõte sellest, et tegevusi päris ära jätta, et see on nüüd küll kõige kaugem mõte.
