Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kohta ja eetris on neljas osa meie teaduse uudistevoost puust ja punaseks esmaspäevast neljapäevani iga päev siis üks uudis, kõik uudised ühel suuremal teemal ja me oleme sel nädalal rääkinud siin igasugustest erinevatest meie koduplaneediga seotud asjadest ja stuudios on Tartu Ülikooli geograafia On ja raadio kahe saatejuht ja ajakirja imeline teadustoimetaja Madis Aesma, meie viimane neljas teema siis puudutab nüüd niisugust nähtust, nagu seda on siis mulla hetero troopne hingamine. No ütleme, võõrsõnadega võib öelda küll nii troopilises tähendab, hetero troosne, siis koloogias tähistab ütleme peamiselt erinevaid mikroobe, kes siis siis toituvad sellest, et mida, mida taimed neile on ette valmistanud ehk ühesõnaga. Kas need on need on need mikroobid, kes elavad taimedega sümbioosis või? Jah, võib küll nii öelda, et need on siis jah, keskkonnas elavad peamiselt võib-olla kõige tüüpilisem malt võib-olla mullas, aga tegelikult ka? Jah, võib-olla kõige kõige tüüpilisem siin hetero Trofftne tegelane ökosüsteemis elab mullas. Sellest samast nii-öelda siis mikroobi taimevahelisest suhtest on siis põhjustatud ka just nimelt sedasama Mulla või pinnase hetero trookne hingamine, mis siis, nagu ma aru saan, on maa süsinikuringluse üks selliseid keerulisemaid ja müstilisemaid osi teemal, millised on siis aga nüüd ikkagi üks. Välja tulnud, mis ta nüüd müstiline on, aga. See ebakindel, öeldakse vähemalt selles sissejuhatuses, eks ma siin tahtsin natuke. Nojah, võib-olla ilutada jah, no igatahes selgelt et kõik organismid Hingavad nii nagu ka meie ise ehk siis hingame siis hapnikku ja välja laseme süsihappegaasi ja see on siis siis on selge, et, et see süsinikuringe osas on äärmiselt oluline, et kui intensiivselt see hingamine siis toimub ja hingavad, kui me räägime ökosüsteemist, siis hingavad nii nii taimed kui ka kui ka muld ja mullas, siis siis suurem osa hingamisest ongi just just nimelt nende mikroobide teha. Ja mida, mida siis sellest siiamaani ma olin teada, on väga üldiselt rääkida siis siis üldiselt mida kõrgem temperatuur. Ja on ka toonud välja, et, et ütleme, et, et selleks, et sinna mulda see hapnik pääseks, selleks on ka mingil määral vaja niiskust, ehk päris päris kuiv muld ei pruugi nii hästi hingata, kui võib-olla veidi veidi niiskem, kus ka nendel samadel mikroovidel on ka parem elada, sest et nendest suurem osa baktereid ja arhed elavad tegelikult vees ja mulla puhul siis siis mulla vees ja kuivemast keskkonnast lihtsalt seda nende eluks kõlbulikku kohta on, on vähem. Ja nüüd siis selliseid globaalselt ka ilusat kaardid ja üldistused on välja tulnud. Ja, ja võib-olla jah, nagu öeldud, üllatav ei ole see, et, et üldiselt sellises troopilises piirkonnas ehk siis kuumas ja niiskes keskkonnas on see see mullahingamine või ehk siis peamiselt jah, mikroobide hingamine kõige intensiivsem, aga võib-olla eriti huvitav tuttav ja natuke isegi alarmeeriv on see globaalsete trendide kaart, ehk siis millistes piirkondades on kõige kiiremini suurenemas mullahingamine ja, ja see on nagu me teame, siis, siis põhja maistes kliimapiirkondades, tundraaladel on kliimamuutus kõige suurem ja seal on ka kõige kiiremat mullahingamise tendentsi märgata. Mida me peaksime nüüd siis sellest järeldama, et et ühesõnaga siis mikroobide rohkus tundra pinnases on oluliselt suurenenud, et ma saan aru, eks ole? Väga ilus tropp. Otseselt mikroobe võib seal ju ka olla, mikroobid reageerivad keskkonna muutusele väga kiiresti, sest et nad paljunevad väga kiiresti. Aga kõige, kõige tähtsam selle juures ikkagi on see keskkonna muutus ise, ehk siis kui temperatuur suureneb ja nagu me teame, seda, ta teeb eriti kiiresti just siis Arktika piirkonnas ja lähis Arktikas siis sellest tuleneb selline tagasiside, mis põhjustab omakorda veel suuremat süsihappegaasipaiskamist õhku. Ehk siis selline nõiaring. Aga ühesõnaga see uuring siis, mis nüüd neid tendentsi näitab, mis just nimelt seda Mulla hetero traagiliselt hingamispuudutavates uuring siis on, lihtsalt võib vist niimoodi öelda. Et see on üheks järjekordseks tõendiks siis selle kohta, et ühesõnaga kliima soojenemine toimub ja selle kohta siis ka missuguseid piirkondise teistest enam ohustab. Ühesõnaga see kinnitab mõningaid teisi, selliseid, see on juba välja öeldud vaatenurki või. No ma niimoodi päris ei ütleks, sest et tegemist vähemasti, kui me räägime nendest modelleerimise tulemustest ütleme ennustusest, siis see pigem rakendab just nimelt neid varasemaid teadmisi, varasemaid tendentse, isegi konkreetsemalt ta rakendabki just nimelt kliimastsenaariume ja ja, ja siis mis võib ka öelda, juhtuks, kui just nimelt need stsenaariumid käiku läheksid, noh muidugi need stsenaariumid ongi hetke parim teadmine, aga ka selle tuleviku osas tulevikusoojenemise osas ta võib-olla muud uut teadmist juurde ei too, kui seda, et päris üha suureneva kindlusega me peame arvestama. Siis positiivse tagasisidega ehk selle nõiaringiga. Selge kuulasid raadio kahes meie teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, sel nädalal olid erinevaid maateadusega seotud teemasid meie planeediga seotud teemasid siin lahkama Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Kõike head ja toredat nädala jätku. Puust ja punaseks.
