Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte eetris on meie populaarteaduslike uudiste rubriik puust ja punaseks ja stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma imelise teadlase toimetaja ning raadio kahe saatejuht ja me räägime sel nädalal erinevatel maateaduse teemadel. Teine teema on meil nüüd täna, teisipäeval, 19. mail siin siis geoloogiateema ja nimelt on siis lugu selline, et teadlastele on juba Neid aastaid tekitanud parajat peamurdmist. See, et miks ikkagi meie planeedi magnetiline põhjapoolus aina hoogsamalt Siberi poole liigub. See on siis erinevalt geograafiliselt põhja poole, sest mis on siis fikseeritud punkt ehk siis naba hoopis teistsugune asisem, magnetiline põhjapoolus liigub ikkagi ringi ja ta liigub või siis see liigub ringi tänu sellele, mis toimub sügaval välistuumas, välistuum koosneb siis vedelast rauast ja igasugused seal toimub protsessid, siis liigutavad seda magnetilise põhjapooluse asukohta ja alates 90.-test on see tõmme sinna Siberi poole eriti tugevaks muutunud ja magnetilise põhjapooluse liikumine sinna on nagu öeldakse, lausa siis sprindiks muutunud, sellepärast et kui varem selle magnetilise põhjapooluse asukoht liikus kusagil kuni 15 kilomeetrit aastas, siis nüüd võib öelda, et poolus pab juba 50 60 kilomeetrit aastas, mis on päevas ikkagi päris palju meetreid juba. Jah, ja mis võib-olla laiemalt veel öelda sai, ilusti ära räägitud, mis üldse maa magnetvälja tekitab, ehk siis selle välistuumamagnetiliste metallide, noh, ütleme siis kontsentratsioon ja selle selle muutused, raud on nendest põhiline, aga nikkel on teine oluline. Ja, ja lihtne vastus olekski, et need kontsentratsioonid siis siis on kiiresti muutumas, aga mis just tuli välja selles uuringus on, et sellel magnetilise pooluse liikumise sellel on ongi kaks tõmbekeskust, et needsamad Kanada, mis mille juurest on siis ära liikumas, see tõmbekeskusi ja teine ongi Siberi all ja, ja see ja ja kiiruse suurenemine viimase viimasel ajal ongi tulenenud selle siberi keskuse tugevnemisest, et see siis muudkui laieneb, suureneb noh, muidugi siis tuhandete kilomeetrite sügavusel maa sees ja Kanada keskus nõrgeneb ehk. Ja tulemus ongi loogiline. No need jah, tõepoolest need kaks nii-öelda siis või noh, sõna otseses mõttes tõmbekeskust asuvad siis tõesti sügavusega vabal maapinna all seal seal maa välistuumas, eks ole, põhimõtteliselt, mis on siis vedelast rauast tänu millele maal on ka ju olemas üldse magnetväli ja võib öelda, et tänu seal vedelal tuumale on meil ka siin planeedil elu olemas, sellepärast et ilma magnet väljata ilmselt atmosfääri lendaks siiski kusagile kosmosesse laiali ja ja maa oleks nagu marss, millel teatavasti magnetvälja ju ei ole. Aga aga minu küsimus on see ikkagi, et kas me peaksime inimestele kuidagiviisi? Noh, see on jällegi selline loogiline küsimus, kas me peaksime kuidagiviisi inimestena muretsema sellepärast et maa magnetpoolused liigub ja aktiivsus seal vedelast rauast välistuumas on kuidagiviisi tundub, et nagu niimoodi balansist väljas või? See iseenesest ei pruugi otseselt mingit ohtu tähena tähendada, see magnetvälja magnetpooluse liikumine on loomulikult suur tehniline probleem, alustades sellest, kui me läheme välja kompassiga ja tõesti veel ütleme üheksakümnendatel oleks kompass näidanud ikkagi mitu kraadi mujale võrreldes sellega, kuhu ta näitab praegu praegu konkreetselt küll Eesti suhtes, see viimase aja liikumine on tähendanud, et enam-vähem jääbki magnetpoolus ka geograafilise pooluse ka samasse kohta, ehk siis just nagu oleks korraks kõik parimas parimas korras, aga, aga nagu öeldud, siis seal kiires muutuses ehk siis igasugused kaardid ja muidugi üha rohkem kaart on meil ju ju hoopis pigem sellised. Q informaatilised süsteemid. Noh, nagu Google'i kaardid ja muud indokaardi, jah. Ja interaktiivsed ja no igal juhul juba arvutikaardil mitte enam sellised rullid lahti. Jah, et mõnes mõttes siis see mure jääbki siis nende nende kaartide koostajatele, aga, aga noh, ütleme võtame sellise elualad ikkagi Deerumine või eks paberkaarte siin-seal noh, sõjaväes kindlasti kasutatakse edasi, et arvestatakse ju olukorraga, et, et need igasugused veebiteenused sõjaolukorra puhul, et ei ole erilisi. No ütleme, et internet ja mobiilside tõenäoliselt on, on esimene asi, mis ju rajalt maha võetakse sellise potentsiaalse sõjaolukorra juures, ehk siis paber paberkaardid kusagile ikkagi ei kao ja tõesti nende kasutamise juures ja just siis nende põhjasuuna arvestamise juures selline oluline tehniline probleem on, ja kaartidele siis ka on peale märgitud vähemalt üritatud siis märkida sedasama magnetilist kõrvale kallet. Aga tõesti, see tähendab nende paberkaartide vananemist. Ja ma mäletan ise, meil oli kunagi kodus, ma arvan, juba kaheksakümnendatel selline väike saksa Taskuatlas, mis mulle väga meeldis haaki, väike atlasele, see, kus oli tohutult palju igasuguseid tillukesi linnasid, väga täpne mulle meeldis kangesti sirvida ja minu arust seal oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, see magnetiline põhjapoolus tõesti. Ja see oli umbes aasta 85 seisuga äkki kusagil kusagil seal Põhja-Kanadas. Ma ei tea, kas labradori poolsaarel lausa või kusagil sealkandis natuke eksida mitte päris jah, ja, aga nüüd on see siis üle põhjapooluse just nagu purjetanud, kuigi tegelikult kõik need protsessid on muidugi toimunud hoopis maa sees sügaval, mis tähendab siis seda, et et tõepoolest kui on tarvis nüüd selle vanakooli kompassiga orienteeruda, tulebki hakata mingisuguseid kraadior. Jah, nagu ma rääkisin, et praegu hetkel just on see selline olukord, kus väga kraade ei pea arvestama, et ütleme, nende geograafiliste pikkus joonte ehk siis meridiaani meridiaan pidi liikudes me jõuamegi mõtteliselt või liigumegi siis ka magnetilise pooluse suunas ja, ja vastupidi, aga probleem on tõesti selles, et lähikümnenditel on see kiiresti muutumas. Kuulad raadio kahte eetris on meie teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, sel nädalal räägime maateadustest ja stuudios Jaan Pärn ja Madis Aesma homme juba sootuks teine teema ja heidame pilgu ühele temperatuuridega seonduvale küsimusele, täpsemalt siis keskmiste temperatuuridega seonduvale küsimusele. Puust ja punaseks.
