Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadiojaam on raadio kaks, mida kuulad tervist kõigile. Eetris on kolmas osa sellenädalasest puust ja punaseks teadusuudiste rubriigist stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja raadio kahe saatejuht ja ajakirja imeline teadustoimetaja Madis Aesma. Ja meie kolmas teema sel nädalal viib meid siis kuumuse ja niiskuse maailmasse ja üks uuring on meil nüüd siin ees, mis on pärit väljaandest Science Advancis ja see on nüüd siis võtnud arutleda teemal, et missugune on ikkagi inimese niisugune füsioloogiline taluvus, kui kõneks on selline parameeter nagu siis, kui sellised sellised asjad nagu siis kuumus, niiskus tegelikult kuigi siin töös räägitakse sellest kraadist või sellest temperatuurist kui nagu sellisest teada väärtusest, siis ma arvan, võib-olla väga paljud raadiokuulajad ei teagi, mida tegelikult peetakse just nimelt selleks, et nii-öelda ülempiiriks, millest üle inimesel on juba noh, praktiliselt võimatu ikkagi elada ja tuleb välja, et see meie füsioloogiline ülempiir siis on 35 kraadi, mis on siis praktiliselt ma arvan, võrdne mõne väsinuma inimese kehatemperatuuriga. Siin tulebki kohe täpsustada, et see on 35 kraadi mõõdetuna märja termomeetriga, ehk siis kui meil suurem osa õhutermomeetrite selline tavaline õhutermomeeter viskab paljuski paljuldel endalgi aknast välja ripub või siis kui me kuulame ilmateadet või vaatame mõnda mõnda ilmajaama mõõtmisi, siis seal tavaliselt on kirjas teatatakse kuiva temperatuuri näit. Aga kui me räägime inimese kuumuse taluvusest, siis see kuiv del temperatuur iseenesest veel ei näita seda taluvuspiiri, sest et me reguleerime oma kehatemperatuuri suhteliselt hästi peamiselt siis, kasutades higinäärmeid, mis juhivad vett naha pinnale ja seal see aurust aurustades seda siis jahutab kehatemperatuuri. Aga siin on siis oluline eeldus see, et õhk oleks, oleks kuiv, ehk sellel v aurul oleks üleüldse kusagile liikuda meie kehalt ära, kui kui õhk meie keha ümber on niiske, siis seda aurumist ei toimu ja, ja sellepärast ongi see märja termomeetri näit just nimelt hea selle inimese kuma taluvuse määramiseks, ehk nagu me teame, meie kehatemperatuur ise on 36,6 kraadi, see on siis kehasisene temperatuur, mida me siis mõõdame, kas kaenla alt või siis kui tahame täpsemalt ja kindlamalt teada, siis arst mõõdab pärakust. Aga siin tuleb ka kohe väikse, aga olulise erinevuse Ena märkida, et naha pinnal, kui me saaksime sellise mikroanduri oma naha pinnale, kus ka siis higinäärmed paiknevad, et seal on tegelikult temperatuur juba 35 kraadi ümber ehk siis see juba annabki meile aimu sellest, et, et mis temperatuurini üldse meie keha suudab reguleerida. Ühesõnaga suudame normaalselt funktsioneerida ja hakkama saada. Jah, et kui, kui meie keha võimete nahapinnatemperatuur juba kerkib oluliselt üle 35 kraadi, kehasisene temperatuur hakkab kerkima juba siis arusaadavalt palaviku, sellistele temperatuuridele ja me teame ka seda omast käest, et need juba sellised kümnendikku kraadilised tõusud meie kehasiseses temperatuuris juba tähendavad väga viletsad, et olukorda ja sellised pikaajalised ja kehvema tervisega inimestele need võivad ka juba üsna kiiresti lõppeda surmaga. Ja edasi, mis sellest veel tasub kindlasti teada on, et see on see 35 kraadi, mis sai siis välja toodud seda siis märja Teromeetriga mõõdetuna. Ja jäi võib-olla natukene pinnapealseks see, et mis, mis see märgtermomeeter siis õieti on võrreldes kuivaga ehk märgtermomeeter ei olegi õieti midagi muud kui, kui sellele samale andurile, mis on tavaliselt terasest või teras korpusega, et sellele on ümber mässitud kas selline õrn kangas või võib ka see olla tualettpaber ja, ja see on siis tehtud märjaks ehk siis küllastatud niiskusega ja mida, mida suurem on erinevus kuiva ja märja termomeetri näidu vahel, seda madalam on siis suhteline õhuniiskus ja suhteline õhuniiskus just nimelt näitabki õhuvõimet endasse niiskust koguda ehk siis selle meid ümbritseva õhu. Või ütleme teisipidi võttes siis meie maha võimalust üldse aurustamise teel meie temperatuuri reguleerida. Ja, ja nüüd tegelikult see uuring, milleni me väga palju või väga veel ei olegi jõudnud, sest me oleme rääkinud, me oleme defineerinud seda, mis on märgtermomeetril rääkinud sellest, miks just nimelt see 35 kraadi on ju oluline, see uuring nüüd siis on vaadelnud seda, et kus ja kui palju maailmast praeguseks hetkeks juba siis selliseid piirkondi olukordi on, kus see temperatuur märja termomeetri järgi ongi sellisele tasemele jõudnud. Jah, ja neid piirkondi vähemalt nendel andmetel siis siin on küll suhteliselt tihe ja ülemaailmne võrgustik ja ega, ega neid ei olegi nii palju, et see 35 kraadi siis märga. Mis siis tähendaks, et kas 35 kraadi siis täiesti sajaprotsendilisest niiskuses või siis kõrgemat kuiva temperatuuri. Noh, aga ütleme näiteks siis 90 protsendilise niiskuses, et eks see, eks see on ka täitsa maa kogu maakera vaadates äärmine situatsioon, ehk siis kõrged temperatuurid meil ikkagi noh, ütleme siis üle 35 kraadised temperatuurid meil ikkagi esinevad peamiselt kuivas kliimas, kuiva koos kuiva ilmaga ja, ja jällegi niisketes kliimades isegi noh troopiline vihmamets on siis see kõige nendest palavatest kliimades siis see see niiske, et seal tegelikult 35 kraadi on, on haruldane. Aga nagu näitab siin maailmakaart on ka seda esinenud, ehk siis selge, et kuid troopilises vihmametsas vihmametsa kliimas esineb 35 kraadi on 100 protsenti niiskust, siis see see on karm situatsioon, aga tegelikult kõige rohkem selliseid ilmajaamasid, kus on registreeritud see selline üle 35 kraadini märja termomeetriga temperatuur jääb Pärsia lahe äärde ja ka siis induse jõe valglasse, ehk siis Pakistani ja India siis looder piirkonda, ehk need kaks on siis kõige kõige karmima löögi all ja, ja ja ka edasised kliima projektsioonid ennustavad just sellele piirkonnale siis seda, et et midagi pole teha, see, see muutub nendele biljonit kümnetele miljonitele inimestele seal elamiskõlbmatuks. Ja mida me siit võime muidugi sellest uuringust tõesti, ma arvan kaasa võtta inimesed, kes terminiga kursis on siis tõepoolest selline asi olemas nagu märgtermomeeter ja nii-öelda sajaprotsendilise õhuniiskusega keskkonnas siis nagu öeldud, 35 kraadi on see, millest ülespoole inimesel enam võimalik väga hästi eluga hakkama saada ei ole. Aga kui me nüüd vaatame sellele uuringule seal ikkagi ülemaailmne uuring ja sellele nii-öelda temperatuurile ja kogu sellele märja temperatuuri mõõtmisele nii-öelda Eesti Kont tekstist, siis mida see uuring meie kohta ütleb, siis mõtlesin, et induse jõe valgala ja Pärsia lahe äärsed piirkonnad, kus on selgelt kõige ohtlikum. Hea küll, aga need on siiski meist ütleme kaunis kaugel. Ja meid puudutab see ka otseselt, sest et see jutt, mis siis sai räägitud, et mida see 35 kraadi märga temperatuuri tähendab, et see on sellised ideaal tingimustes, kui meil on, on siis selline kerge tuuleõhk ja ja hea hea tervis, siis, siis see just nimelt toimub nii, aga selliseid ideaalseid tingimusi tegelikult esineb suhteliselt harva ja nendega ei tasu arvestada ja üks oluline asi, millega, millega tuleb arvestada, kindlasti on ka temperatuuriga kohanemine ja see on meil tegelikult kõigil erinev. Aga üks asi, mis seda loomulikult mõjutab, on üleüldse milliste temperatuuriga, et ega me oleme ise harjunud. Ja siin on nüüd selge, et ekvaatoril troopikas eemal parasvöötmes elavad inimesed eriti põhja põhjamaistes maises kliimas. Me oleme harjunud hoopis madalamate temperatuuridega ja siin siin need need temperatuurid, mis juba meile ja ütleme siis Eesti ja Eestiga sarnase kliimaga kliimas elavad Teele võib-olla nõrgema tervisega inimestel hakkavad mõjuma on hoopis madalamad ja sellesama artikli autorid tõid tõid ka välja, et, et näiteks Venemaa ja üldse Ida-Euroopa viimase viimaste kuumalainete temperatuurid märjad temperatuurid, mille juures inimesed hakkasid juba jah, milles juba oli ka ohvreid olid palju madalamad, ehk siis ei üllatanudki kahtekümmend kaheksat kraadi märja termomeetriga, et mis ütleb, et, et see, see 35 kraadi sellel maailmakaardil, see ise ei näita midagi, et me võiksimegi sellesama 28 kraadi pigem võtta võtta endal selliseks punaseks foori tuleks. Color raadio kahte ja see on teadusuudiste rubriik puust ja punaseks stuudios Jaan Pärn ja Madis Aesma. Neljanda teema juurde läheme homme, neljapäeval. Puust ja punaseks.
