Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere, hea kägu, hea lugupeetud kägu, aitäh selle ette, sest millega saame kuulutada siis looduselainel rubriigi avatuks, kus meil on täna zooloog Lennart lennuk ning me saame rääkida ilmselt selle suve ühest kõige kuumemast teemast nimelt puukidest, mida me teame puukidest ja mida me ei tea? No alustame, sellest võib olla, mis on enim levinud valearusaamad? Kõigepealt see, et puuk ei ole putukas, et tal on kaheksa jalga, mitte kuus nagu putukal ja mis siis veel, et võib-olla, et see nii-öelda emane puuk, kes siukseid pruuni tagakehaga üleni must, väiksem puuk on eri riigid, tegelikult ei ole see buss väiksemal lihtsalt isane ja see suurem natukene emane-emane, lihtsalt Ta on suurema kehaga, kuna ta vajab pigem verd, et toota mune, aga siseselt puugid söövad ka inimesi. Ikka ikka ja söövad ka tegelikult nii-öelda nooremad puugid, et need nii-öelda kuidas siis öelda siukesed, teenekad, puugid, kes ei ole veel siis täiskasvanuks saanud. Et puugil on tegelikult kolm baasi, et ta toitub alguses väga väikeste imetajate peal IT peal näiteks siis kui on juba suurem, suuremaks kasvanud. Aga kui juba inimese nahale, hammas peale või hammast on siuksed, suised meil on siin algandmed sinu kunagise maalehele loo põhjal ning siin on 20 huvitavat asja, mida siis mida puukide kohta võiksid teada ning nimelt see, et puugid suudavad nälgida mitu aastat. Issand kui kaua üks puuksis elab. Et ma pean ütlema, et ma ei tea, kui kaua ta elab, aga kui ta ikka mitu aastat suudab nälgida, siis ega tema eluperiood ongi ju see, et ta imeb ennast verd täis nii-öelda muneb ära ja siis ta paljas kest või nahkkerale siis ta elu nagu lõpebki, võib-olla siis ongi seal kuskil kaks-kolm aastat, millest sõltub puukide siis arvukus, ütleme, et võid hooaja lõikes, et mis need tingimused eeltingimused peaksid olema? Noh, arvukus on meil ilmselt kogu aeg selline, nagu nagu ta on. Kohati mulje, et on just mõnel aastal rohkem ja et just, et millal nad nagu aktiivsemaks muutuvad, on ju, et kui on ikkagi nagu palju sellist head sooja, ilma et siis ta nagu suudab kaugele maale levida ja rohkem rohkem levida. No üks selline küsimus, millele ma kujutan ette, tuleb ikkagi aeg-ajalt ju päris palju vastata, on see, et miks loomadega väga midagi ei juhtu või juhtub, aga mis võib-olla ei tähenda seda, loomad on ilmselt siis nagu lihtsalt evolutsiooni käigus palju kauem juba nendega kokku puutunud need haigused, mis, mida puugid levitada, et noh, puuk ise ju ei tekita haigust, vaid see nii-öelda viirus, mida ta kannab, või siis bakter, mis tekib borrelioosi. Et nende viirustega lihtsalt need loomad on väga pikalt kokku puutunud inimene ei ole lihtsalt et veel niivõrd arenenud selle, kui immuunsüsteem ei ole niivõrd arenenud veel kui puukidele meeldib soe suvi, siis tundub, et puukidele meeldib soe talv, sellepärast et seda sooja talve tuuakse siin siis teksti nende esimeste andmete põhjal, mis on murettekitavad, üks Tartu Ülikooli teadlased olid need, kes suutsid siin mingi 100 meetri peale kõndides 60 puuki üks ja teine 40 puuki saada, kas nad sattusid lihtsalt reaalselt võib olla ühe koloonia otsa või me võimegi oodata niivõrd puugirohket suve? Jah, see võis olla pigem niisugune, ütleme tihe tihe piirkond Eestis iseenesest on puuke tõesti üsna palju, samas Euroopaga võrreldes ei ole nagu nii hull see lugu, et mujal Euroopas on isegi rohkemgi, et noh, kas on soojemad ilmad on ju et kui me räägime just neist kahest võsapuugid ja laanepüü huvist, aga noh, kui Eestit vaadata, siis Lääne-Eesti ja saared räägitakse, on, on need puugirikkad kohad, praegu käib uuring, et siin ringvaate saates käis üks tervise, mis ta siis on, tervis, arenduse instituudi inimene ja soovitas, et kui leiate puugi, pange ümbrikusse, saatke sinna, et väga hea meelde jätta seda asutust, tai on see siis nagu niisugune lühendiga. Ja tõesti, kui tahate teada saada, kus siis nüüd kuhugi nii-öelda kõige ohtlikumad kohad on, siis aidake kaasa, saatke puuke, aga meie tegime siin Sarnase üleskutse saadama puuk meile raadio kahte otsima suvepuuki. Suve Liis Haavel, aga kui see puugi avastanudki endal, siis tuleb välja, et tuleb eemaldada otsetõmbega, mitte keerates see minu jaoks küll täiesti uus uudis, sellepärast et kogu oma lapsepõlve ma kuulsin just vastupidist Jutad keerata ja kummale poole ja mis kõik veel, see on küll üks niisugune levinud valearusaam, et puukidele ilmtingimata keerata õiges suunas, et kui tegelikult ei pruugi seda nii-öelda nokist vaadata, mis tal seal ees on, siis seal on niisugune nagu tahapoole suunatud ogadega Möök, et ta ei ole mingisugune kruvikee kruvi, mis on nagu vinti, vint seal on peal ei ole sellist asja, et ta on. Kõige parem on ta otse välja tõmmata, sest et kui hakata keerama, siis võib juhtuda, et murrad seal puugi lihtsalt katki. Ta on ju ka selline habras loom, nii et pigem pigem otse tõmmata ja hästi pea lähedalt või võimalikult nii-öelda Nokian nokkis lähedalt. Aga kas, kui ta on selline nagu Nagadega töö peal või või nagu sa ütlesid, mõõt, millel on siuksed nagu konksukesed, kas võiks, võiks proovida pinsetti otstega seda auku laiemaks teha, siis tõmmata või see on ka ülemõtlemine? See vist ei ole vajadust, et piisab, kui niimoodi korralikult kinni haarates õigest pea lähedalt kohast siiski muidugi kõvasti tõmmata aastasele Bertha lausega üle mõtlemine, aga ma olen kuulnud siin rahvasuus sellist lauset, et justkui sellel aasta puugid on nagu mürgisemad Mele, kas sellist asja saab üldse välja tuua, millest oleneb see tegelikult, ega seda vaadatakse tõenäoliselt selle pealt, et kui palju siis pukki, sellist nagu nakatumist on olnud inimestele, et võib-olla siis see aasta on tõesti rohkem. Aga tegelikult ega me ju ei tea, meil ei ole Neist ülevaadet, nii et ma arvan, et sellest day is, mis ta nüüd on see tervise arengu instituut, et sealt ilmselt tuleb. Need esimesed puugi arvukuse uudised on pannud mind mõtlema, et peaks minema ikkagi vaktsineerima, aga selle vaktsineerimisega olen mina kuulnud, et on ka üks selline, aga et et on vaja siis ühe kuni kolmekuulise vaheajaga neid süste teha ja mitu vaktsiini on vaja teha või mitu süsti, et see asi mõjuma hakkaks, kas see vastab tõele, et vahepeal ei tohi saada hammustada, muidu läheb vaktsiin luhta? Selle kohta ma kahjuks ei oska öelda, et ma ei ole viroloog ega, ega ka nii-öelda meditsiinitöötaja, aga selles mõttes, et jah, kaks süsti on suhteliselt väikse vahega ja siis on vist mingi aasta pärast üks ja siis on iga kolme aasta tagant hiljem isegi viie aasta tagant. Sa tahad öelda, et sa oled, pole ühtegi süsti tehtud? Puugialast jah, ei nullvuuki eel Voogilast mulle noorele null poogiala žesti, aga siis ta jälle sai hakkama. Tänase sinul, minul ka, kusjuures ma ei ole, hakkasin tegema seda vaktsiini ja keha reageeris nii hullusti, et jätsin pooleli, hoopis. Tundub, et kõigile ei sobi. Samas mine tea, äkki tänapäeval paremad vaktsiinid juba peaks uuesti proovima, mõtlen ise ka juba, et eks vaktsiini ära tegema mingeid vaktsineerige ennast puukentsefaliidi vastu oleks siis meie tänase looduselainel lõppmoraal meil Ali stuudios, zooloog Lennart lennuk. Looduselainel.
