Tere kõigile aiasõpradele. Kevad on edenenud nii kaugele, et meil on põhjust jälle mesinikud üles otsida. Maarika ja Sulev Puusepp peavad Uulu kandis Pärnumaal juba 25 aastat mesindustalu ja Maarika Puusepp ongi meil täna hommikul stuudios. Tere Marika. Tere hommikut. Kuidas siis tänavust talve varasematega võrreldes hinnata? Niimoodi mesiniku vaatevinklist? Tänasel talvel on palju plusse, sest on olnud piisavalt külmakraade, see on nagu mesilasperede talvitumise koha pealt on parem kui see väga Covet kümnete kraadidega kord miinus viis testis umbes null ja pluss et see talv on olnud pigem selline stabiilsem. Samuti on lund olnud piisavalt. Lumi on see, mis tarude ümber on kuhjunud ja siis hoiab seda temperatuuri püsivana, et ei lase ka hirmsasti. Praeguse seisuga tundub, et see talv on nagu meie pere mesinduses päris hästi, päris hästi. Möödunud. Sügisel oli teil kokku 160 taru. Kas kõik läksid tervetena talvele vastu? Tervetena läksid talvele vastu jah, aga praegu nagu ei oska öelda, et kas need 160 tulevad samamoodi kevadele ka vastu, sest ikkagi nagu vara on veel siin kaarte lagedale laduda, et ennem kui toimub see päris põhjalik perede puhastus ja ülevaatus, et siis nagu saab kindlamalt öelda, et mis seisus pered täpselt on ja kui palju neid tugevaid või nõrgemaid on. Aga millal te prognoosite, et see puhastuslend võiks toimuda, et millal ilmad juba lähevad nii soojaks, et mesilased usaldavad selle kinni, kititud lennuava uuesti lahti teha? No seda on raske öelda, et kui tegelikult taru peale päike paistab, et siis siin aeg-ajalt, et on juba mõned väljas käinud, aga seda ei saa nii päris suureks puhastuslennuks nimetada, et pigem ikka oleks vaja neid soojakraadi ja päikest rohkem. Ja meie mõtleme selle puhastuse ajal seda, kui me ikka taru katuse lahti võtame, seal mingil määral ka ütleme raame liigutame ja natuke vaatame, mis seal toimub, et aga sellist see nagu miinuskraadidega ja siis seda ikkagi nagu teha ei soovitaks. Kuidas siis rotid, nirgitu, gurud ja karud Pärnumaal, kas nad on tundnud talvel mesilastarude vastu elavat huvi? On meil tegelikult endale ühes osakonnas oli sügisel üllatavalt palju just selliseid väikseid närilisi ei teagi, kas päris rotid või hiired, mis nad olid, aga üritasid sisse tungida, aga meie oleme omale võtnud kaitse meetodid käsil, et me paneme suu augu ette, sellised võrgud ja võred ja kõik vähegi võimalikud kohad, et kust võiks sisse saada, me lihtsalt nagu isoleerime, ära tõkestame kõik ära, et nad ei pääseks sisse. Ei läheme siis selle juurde, et üheksandal, 10. on Tallinnas jälle Eesti meetootjate meepäevad ja mis alati inimesi väga huvitab, et kas suhkru hind, mis nüüd siin viimastel aegadel on üsna stabiilselt alla 50 eurosendi kilost püsinud, et kas see teeb kamee oma hinna odavamaks? Ma ei oska öelda, ma tegelikult arvan, et see suhkru hind ei olegi väga see, mis seda mee hinda peaks mõjutama, et me hinda mõjutab siin pigem see kütte hind, siis loomulikult mesindusravimite hinnad. Et see suhkur on loomulikult suur osa, et me peame ju mesilasi talveks maja nad talvekorterisse panema, aga tegelikult ju, kui ma oma pere seisukohalt vaatan, et iga päev sõita. Neid mesindus osakondasid siis autoküte on ikka üks osa, mis võtab hästi suure summa sellest. Ja vaatasin, et bensiinihinnad hakkavad jälle jälle tippu jõudma ja varasemaid piire ületama. Nüüd mida siis inimesed, kes tulevad oma talvel otsa saanud meevaru Tallinnasse uuesti täiendama, siis mida meepäevadelt leiab? No nagu alati on kõik meie, Eesti meetootjate ühenduse liikmed väljas oma täis kaubavalikuga väga suures valikus mett ja muid mesindussaadusi toimuvad tasuta loengud, seekord on see suunatud just ka sellise kevadise külmetuse ja ravimise peale ja paneme rõhku rohkem mitte ainult meile, vaid ka kõigile muudele kõrvalsaadustele nagu taruvaik, suira, õietolm, kõik, mis tarust tuleb, et see on nagu jäänud väga tahaplaanile, et inimesed nagu arvavad, et mesinikud tegelevadki ainult mee tootmisega. Aga tegelikult on seal ka kõike muud. Nagu juba ütlesin, siis loengud on tasuta, on väljas väiksemad Eesti ettevõtjad, tootjad, kes samuti reklaamivad kohaliku kodukandi kaupa hoidiseid, käsitööd, maitsvaid toiduaineid, kasteid, salateid, kõike lastel, võimalus seal joonistada, värvida, puslesid teha. Ühesõnaga kogu pere võiks tulla, võiks lihtsalt tulla ja veeta ühe päeva oma perega. Tulles tagasi taruvaigu juurde, kas selle müügiks jaemüügiks pakendamine on varasemaga võrreldes kuidagi muutunud? Taruvaiku on tegelikult hakatud justkui natuke rohkem tarbima ja ostma, et pakendatakse teda ikka tavaliselt 10 grammi, 20 grammi, sellised ümmargused numbrid. Et inimesed, kes vähegi huvi tunnevad ja loevad, siis igal pool kirjanduses on enam-vähem see kõige tavalisem retsept välja toodud, et et 100 grammi piiritust või siis kanged, 80 kraadist ja 10 grammi taruvaiku. Et sellised taruvaiguportsjonid käivad siis seal 100 ja 10 grammi vahekordadega, sellised. Ja taruvaik on see, mida saab nii seespidiselt kui ka välispidiselt kasutada. Ja taruvaiguga näiteks meie ise teeme taru. Et see on väga hea, kui kurk on haige, et lihtsalt võtta lusikaga seda taruvaigu, metsis natuke seda suus hoida ja pärast loomulikult mitte midagi enam peale juua ega süüa, et siis on see mõju kõige parem. Aga taruvaigus tehakse igasuguseid salve, tegelikult tehakse ka lausa hambapastasid huulepulka, ütlesid, et kõikvõimalikke asju ja seda võibki ka samamoodi peale määrida haavade ja harrastuste korral või siis isegi tavalist taruvaigutüki või ta valutava hamba peal. Et selleks on hästi-hästi palju võimalusi, et ma arvan, et need meie loengut meie päevadel nagu annavad inimestel täpsema ülevaate kõigest. Et kõik, mis mesilastarust tuleb, on tõenäoliselt nii väärtuslik ja nii kallis, et seda taimekaitses vist kasutada ei saa. Või on teada, et keegi on püüdnud ja, ja kui tulemuslikult? No ei oska öelda, kas jah, päris taimekaitses on kasutatud. Et taruvaigule, kui hästi suur imevägi küll, aga, aga päris sellised andmed mul puuduvad ja lihtsalt ma aia saates püüan aiahuvilistele meelde tuletada, et looduslikud taimekaitsevahendid on alati eelistatud nende sünteetilistega võrreldes, nii et ma otsin neid kõikvõimalikke vahendeid ja võimalusi, et, et leida veel ja veel, aga tõenäoliselt kõik, mis sealt mesilastarust tuleb, on tõesti nii nii hinnaline, et seda taime kaitseks võib-olla või kui just siis mingil tõesti mingi väga haruldase taime päästmiseks, et siis võib seda endale lubada. No ma arvan, et igas suunas tehakse tööd ja püütakse nagu leida neid looduslikke lähenemisviis, et ega see ime ei ole, võib-olla, kui, kui varsti on need täiesti olemas. Rääkides vill meie tootjate ühenduse juhatuse liikme Marika teiega, siis aeg-ajalt saan ma maaeluministeeriumist pressiteateid, et nüüd hakatakse ka Eestis esmakordselt mesilasperedele toetust maksma. Ma ei tea, kas juba jõuab 2019. aastal et see maksmise aega ka, aga kui suureks positiivsete mõjude ennustate niisugusele riisitoetusele? No see on hästi positiivne, sest mesinikud on seda ammu oodanud. Ja ega see toetus tegelikult kulubki ära ju mesilaste perede ravimise peale, samuti talvesööda peale. Et mujal riikides makstakse seda juba pikemat aega. Et see on hästi teretulnud, et ma loodan vähemalt, et et sellest on suur abi kõigile mesinikele, et saavad oma mesindust arendada ja, ja tublisti edasi töötada nendega. Täna hommikuks siis kõik, tuletame meelde, et järgmisel nädalavahetusel saab minna Tallinnasse lillepaviljoni oma meevarusid täiendama ja nagu ma varasematel aastatel olen näinud, siis inimesed kasutavad seda võimalust üsna meelsasti, nagu ka seda võimalust, et käia ühe mesiniku laua juurest teise juurde ja maitsta, missugune mesi on magusam, missugune on endale sobivam parem, nii et olgem siis varmad seda võimalust kasutama. Tänan Marika Puuseppa Eesti meetootjate ühendusest ja järgmine aiasaade on meil jälle nädala pärast kuulmiseni.
