Tere kõigile aiasõpradele. Mõnikord on mõttekas vaadata ajalukku ja täna hommikul siis taimeteaduse ajalukku. Tartu Ülikooli botaanikaaed avab homme näitused, Botaanika kollektsioonid sõjas. Me saame nüüd küsida Tartu Ülikooli botaanikaaia aednikud Kristiine senskelt, et kas näitus on juba peaaegu et üleval? Näitus on üleval. Ja mis puhul niisugune näitus Näitus on seotud tegelikult akadeemilise pärandipäevaga. Ülikooli muuseumid tähistavad akadeemilise pärandi päeva igal aastal ja siis me teeme tavaliselt alati sellel ajal sellise pisikese väikese pop-up näituse selle aasta teemaks ongi nüüd sügised kollektsioonid. Sõjas ja meie näituse pealkiri on Botaanika kollektsioonid sõjas. Kui nüüd nende sõjasündmuste peale tagasi vaadata, et siis tegelikult meie väärikas 200 kolmeteistaastane botaanikaaed siin Tartus on jõudnud üle elada kaks suurt sõda esimeses maailmasõjas botaanikakahjusid ei kandnud, aga teises maailmasõjas enam nii hästi ei läinud. Kõige kurvem sündmus juhtus sel ajal siis 1943. aasta 27. jaanuaril. Siis toimus Nõukogude lennuväe õhurünnak ja Tartule visati vihistumi üksindust pommitama, järjest kukkus siis botaanikaaia peahoonesse purustas siis peahoone hoone osa täielikult ja kasvuhooned siis, mis olid peahooned. Tiibades hävisid ka ja samamoodi siis hävisid taimed seal nendes kasvuhoonetes. Selles õnnetul päeval hukkus ka tolleaegne botaanikaaia juhataja professor Theodor Lipp. Ma koos oma naise ja tütrega sellepärast et temal Uri ometi korter botaanikaaia peahoones. Nii kurb päev oli üks kurb päev ja, ja tegelikult, kuid me oleme siin nüüd selle näituse koostamisel leidnud päris huvitavat materjali siinsamas Tartus laial tänaval asus sel ajal ka Tartu kunstimuuseum ja kunstimuuseumi direktor Voldemar Erm on pidanud siis terve selle aasta kohta päevikut, mida me käisime siis lugemas Tartu kirjandusmuuseumis ja seal on siis need sündmused niimoodi üksipulgi läbi Voldemar Ermi silmade siis kirjeldatud. Ja on käsitletud ka botaanikaaeda. Mida siis vaataja nüüd esmaspäeval avataval näitusel näeb? Näitusel on meil välja pandud siis mõned aiaplaanid, et näha, milline, milline see kasvuhoonete asetus oli siis on väljavõtted sellest Voldemar Ermi päevikust, kus on võimalik siis lugeda tema tema kirjeldatud sündmusi. Samuti on meil säilinud tegelikult ka hävinud taimede nimekiri, mis on väljas, seal on üle 400 erineva taimeliigi siis üles loetletud ja neid taimeeksemplare muidugi on rohkem sellepärast et mõningaid liike too tegelikult on välja toodud ka siis need haruldasemad eksemplarid taimedest, millest siis nagu kõige rohkem kahju oli. Et nende hulgas oli siis üle 100 aasta vanuseid palme, suured banaanitaimed ja ka päris mitu sellist bambuseliiki, mis olid haruldased. Mida meil veel näha saab, kuna taimekollektsioon oli üks asi, mis nagu häbised selle kohta on, siis need paberil materjali me saame näidata ka sõjaveterane see üle elasid selle pommitamise, sellepärast et mõned taimed jäid tollel ajal ikkagi ju ellu ja siis neid taimi päästeti, neid viidi, viidi ülikooli teistesse ruumidesse sooja külma talve eest. Ja meil on alles siis üle sajaaastane kanaari, datlipalm, mida me võime täiesti elujõus vaadata ja samuti on alles sellest ajast siis Mehhikos Arv käbikus. Mis taim, see on? Meid käbikas on, on selline haruldane haruldane taim, et tema tegelikult kuulub rohkem sinna sellist nii-öelda okaspuudega ühte gruppi, nimelt tema kasvatab käbisid, elab Mehhikos ja ta tegelikult on väga aeglase kasvuga. Ja huvitavaks veel teeb selle sarv käbica puhul võib-olla see fakt, et sarv käpikas, tegelikult on selline iidne taim, et veel sel ajal, kui maakeral elasid dinosaurused, kasvasid juba sarv, krabikad. Samamoodi uskumatu elujõud ja uskumatu elujõud. Võimalik on vaadata ka paar lehti, kus on näha siis need nii-öelda pommikahjustused. Herbaarium asus nii-öelda kõrvalmajas botaanikamuuseumis, aga ka sinna on siis need pommikillud sisse lennanud ja kahjustanud siis herbaariumeid. Te ütlesite, et selles nõukogude sõjaväe õhurünnakus 43. aasta jaanuaris hävis umbes 400 liiki taimi Tartu Ülikooli botaanikaaia 132. Kui palju on õnnestunud vahepealse 70 aasta jooksul neid samu taimi, mis tookord hävisid, samast liigist, taimi juurde hankida ja mis on niisugused, mida ei olegi võimalik olnud nii-öelda taastada? Nende hulgas tegelikult päris päris mitmed liigid on, on meil ikkagi tagasi näiteks banaanid, banaanitaimed on tagasi, aga nende hulgas tegelikult on ka selliseid, mida meie nimekirjas praegu veel ei ole, eks need kindlasti on, vahepeal on seemnetena uuesti kasvama pandud aga noh, võimalik, et, et nad ei ole lihtsalt tänase päevani kõik, nagu alles Tedrega mitmed taimed muidugi on sellised, kes ei ole väga-väga pikaealised seal ka, nii et meie taime taime nimekiri tegelikult on tänaseks päevaks kasvanud küll palju suuremaks, kui see oli siis 1900 neljakümnendatel aastatel. Eks taimed, valik on ka võib-olla natukene teistsuguseks muutunud. Mis on Tartu Ülikooli botaanikaaia kõige pikaealise elav taim? Kas seesama palm, mis üle elas ka 43. aasta õhurünnaku? Kasvuhoonetaimedest on see Palmima tõesti praegult kõige vanem. Aga kui me vaatame nii-öelda botaanikaaia kaija pilti, siis tegelikult on meil neid vanu puid siin aias palju. Kõige vanemaks puuks peetakse siin aias meie hulgalehist. Temal on unust nüüd tegelikult natukene rohkem kui botaanikaaiale, sellepärast et Olga lehis kasvas botaanikaaias juba siis, kui, kui botaanikaaeda alles rajama hakati. See oli aastal botaanikaaed rajati 1803, aga teadlased on siis puu vanuseks mõõtnud ligikaudu 250 260 aastat. Nii paistab puude peal välja ajalugu ja see, kuidas ajaloosündmustele suudab loodus vastu panna. Nii et kutsume kõiki Tartu Ülikooli botaanikaaia homme avatavale näitusele ja see mehhiko sarv käbikas on kindlasti nii eksootiline, et kes veel ei ole seda näinud, siis kindlasti tema on sellel näitusel aukohal. Tahaksin veel seda öelda, et akadeemilise pärandi päev tegelikult toimub 18. novembril. Seitsmeteistkümnendal novembril on võimalik nii seda näitust kui ka botaanikaaeda külastada, õhtul veidikene kauem, kuni kuule, kaheksani oleme me lahti ja siis selle akadeemilise pärandi päeva eelõhtul on meil tegelikult ka sellised väikesed ekskursioonid kella viie ajal õhtul. Me vaatame koos näituse üle ja otsime need taimed üle, räägime natukene juttu sinna juurde ja siis tunni aja pärast, kella kuue paiku läheme ja vaatame üle ka Need herbaariumi kollektsioonid, mis tegelikult asuvad siin, et meie enda kasvuhoonete juures vaid natukene nii-öelda kõrvalruumides ja kuhu tavaliselt inimesed juurde ei pääse, nii et ootame teid kindlasti arsti külastama. Aga näitus, muidu võib siis vaadata, kuni 27. novembrini. Talvist meelelahutust aiasõpradele kutsus nautima Kristiina, Svenska Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik. Tänaseks kõik uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
