Veel mõned aastad tagasi oli üsna tavaline, et kui hooldekodusse mindi kontrollkäigule, leiti eest ebaseaduslikult lukustatud uksed ja märgid loata antud rahustitest. Nüüd reagi vinni valla sotsiaaltöö spetsialist Martin Kasema klientidest, kes käivad ise poes ja raamatukogus. Näiteks ühe meesterahvaga oli see teema, et tema mõningal hetkel otsustas nagu nii-öelda koju minna, mis asus kuskil tsirka 60 kilomeetrit eemal ja siis ta hakkas mööda Teedvantsima. Aga meesterahvaga oli kaasas GPS seade, mis tähendab, et tema teekonda võis kaardibel jälgida. Kuna oligi seal hästi ja ülevaadet, vot mis ja kus ta liigub, sealt siis lasime tal täiesti rahumeeli nagu, nagu toimetada, jalutada. Martin Kasemaa räägib ka elu põlisest metsavahist, keda sugugi metsast eemale ei saanud hoida. Kui tal on see suur kirg ja eluaeg on ta korjanud marju ja seeni, et siis palun väga, mingu ja korjaku paga võtet, kui ta nüüd teatud Kell ei tule tagasi, ehk siis metsasid, mida ta võib-olla teab suurepäraselt, aga mida ju töötajad ei tea, et siis me saame kiiresti tegutseda. Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi rist räägib Vinni valla lahendusest ülivõrdes ja soovitab seda ka teistele hooldekodudele. Tänavu on Lääne-Virumaal otsitud juba kümmet hooldekodust lahkunud inimest, õigemini mõnda inimest on otsitud koguni mitu korda. Mitut hooldekodupidava Viru haigla aktsiaseltsi juhatuse esimees Kadri-Ann tiivas on samuti GPS-i andmetest huvitatud. Hiljuti käis ta Rootsis kogemusi hankimas. Inimestel on siis väga modernsed ja asjalikud käekell, mis siis võivad ka GPS seadmega ära, kus kohas kliente parasjagu asub, sellist lahendust oleks ilmselgelt Eestile väga vaja ja üle maailma praktika, et alates kuni kinga sisse käivatest siseToldadest, mis siis on nagu GPS seadmega siis varustatud vastavalt kuni tõesti see, et, et sul on nagu kassis väga peened käekellad. Adrian tiivas lisab, et jälgimisseadmetest ei pruugi kasu olla ainult hooldekodudel, vaid inimestel, kellel dementne lähedane kodus on. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Renee Randver tõdeb, et GPS-seadmete kasutamist on Eestis veel küllalt vähe arutatud ja ka selle õiguslik külg on üsna lahti, rääkimata näiteks, mis inimese õigusi rohkem piirab. Kas see, kui uks või värav tema ees lukku keeratud või see, kui hooldekodu pidevalt asukohta näeb? Ma usun, et me peamegi tegelikult need rahvusvahelised juhtnöörid ja head praktikad, nõuandeid ekspertidelt ja partneritelt osapooltelt tegelikult kokku panema ja mõtlema, et ma usun, et see ongi selline juhtumipõhine suuresti, mis on nagu ühel või teisel viisil parem, et kuidas inimese heaolu oleks nagu paremini toetatud, seetõttu ongi hästi oluline, et seda ei otsustatakse kusagil vaakumis. Oma etab.
