Südame-veresoonkonna haiguste järel on vähk Eestis enneaegse suremuse põhjusena teisel kohal. Sellele vaatamata pole Eestil alates 2015.-st aastast riikliku vähitõrjeplaani tervise arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütleb, et viimased viis aastat pole olnud riikliku plaani, sest. Enne kui see 2015 ehk riikliku vähistrateegia lõpp kätte jõudis Karpi koostama rahvastiku tervise arengukava ja selle esimene versioon või isegi 2010 kuni 2020 aastat, eks, ja kõik erinevad strateegiad integreeriti selles rahvastiku tervise arengukavasse. Vähistrateegia oli üks, seal oli terve hulka teisi riiklikke strateegiaid. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti vähiliidu nõukogu esimees doktor vahul valvere ütleb aga, et koostatud rahvastiku tervise arengukavas on vähiteemat puudutatud põgusalt ning peamiselt keskendutakse ennetusele. Samas on olulised ka kliinilised pid ehk näiteks nii vähi avastamine, ravi kui ka taastumine. Kuna eelmainitud punktid on arengukavas kirjeldatud valvere hinnangul puudulikult või pealiskaudselt, ongi juba aastaid puudus tuntud riiklikust vähitõrjeplaanist, mis põhjalikumalt ja täpsemad ees märgistaks ning kirjeldaks. Kõik etappide tegevused, mis vähivastasele võitlusele edukalt kaasa aitavad, jätkab Vahur valvere. Meil on arenguruumi, mis puudutab näiteks vähivarast avastamist, vähi sõeluuringuid ja ka selline taastustoetus ehk paljatiiv ravi, kuigi me oleme viimastel aastatel teinud siin suuri edusamme, tegelikult on meil ka veel selles vallas üsna palju arenguruumi. Valvere lisab, et riikliku vähitõrjeplaani oluliseks kohaks on kindlasti mõõdikud või indikaatorid, mis päriselt aitavad hinnata ühe või teise sammu edukust vähivastases võitluses. Seda mõõtmist peaks tõesti regulaarselt tegema nii riiklikul tasandil kui ka vähikeskuste tasandil, et siis me saame öelda, et kas need investeeringud, mis me oleme vähivastasesse võitlusse teinud, kas nad on efektiivsed, kas saaks midagi parandada arenenud riigid tegelikult, kus need vahiplaanid on juba aastakümneid olnud niimoodi tegelikult toimetavad? Nii valvere kui ka Veimer tõdevad, et rahvusvahelise kogemuse põhjal saab öelda, et läbimõeldud vähitõrjeplaan aitab vähendada nii vähki haigestumist ja suremist kui ka parandada vähihaigete elukvaliteeti. Aruteludega on jõutud siis sinnamaale, et sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on tehtud see otsus käesoleval aastal vähitõrjeplaan koostada ja tervise arengu instituudil on siis ülesanne, sest sisuliselt see töö koos ekspertidega ära teha. Me oleme väga väga algusjärgus ja ettevalmistused hetkel käib.
