Tere kõigile aiasõpradele erakordselt kuuma aiapõuast suve järel kanduvad mured nüüd juba järgmise aasta saagi võimalustele. Me keskendume täna viljapuude veel täpsemalt õunapuude uue saagi ettevalmistamisele ja oleme palunud õpetusi jagama Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi aianduse õppetooli hoidja professor Kadri karbi. Tere. Kas teie olete ka kuulnud niisugust juttu, et nii põuase suve puhul on õunapuude elu nii kuiv, et oksad murduvad lihtsalt kuivusest? Paraku sellist murdumist me oleme ikkagi näinud ju siin ka eelnevatel aastatel kui õunu on hästi palju. Peamine põhjus on ikkagi see, et kui õunapuud õunu täis, ta ei suuda seda raskust kanda ja kui siis tuleb veel mingi niisugune äiksevihma tuuleiil siis juhtubki see, et oksad murduvad. Paraku sellele oleks pidanud mõtlema. Tänavu oli siis väga hea õitsemise aeg õunapuudele mesilased said tolmeldada kõik õied, enamasti viljusid aga õiekobara või moodustunud vilja. Algmete kobara harvendamisega. Öeldakse, et ei maksa ju kiirustada, sest jaanipäeva ajal tuleb ju nagunii suur varisemine. Jah, koduaedades tavaliselt taimekaitsepritsimist ei tee ja selle tõttu tulebki kõigepealt ära oodata see ilus õitsemisaeg. Peale õitsemist on näha, et osad õied varisevad siis, kui on väikesed viljahakatised. Kui neil ei ole toimunud vajalik viljastumine või on seal mõni kahjurseemneid vigastanud, siis puu viskab veel neid väikseid õunu maha ja kuskil juuli alguses võiks siis vaadata õunapuu üle ja tavaliselt ühes kobaras on, eks ole, viis õit. Ja kui nüüd kõigis nendes on moodustunud viljad tuleb lihtsalt need teised süda kõvaks teha ja ära noppida ja jätta ühe kobara kohta üks õun ja siis vaatame, kui palju on neid kobaraid oksakohta, kui kobarad on liiga tihedalt mõnest kobaras, võtame kõik õunad ära ja tavaliselt siis jah, see aeg siin meil on olnud kuskil juuli alguses ja teinekord võiks siis üle vaadata ka kuskil juuli lõpus ja augusti alguses ja teha veel üks arvendus. Nii et igal aastal tuleb olla hoolas juba varakult kevadel, siis. Aga kuidas seda arvendamis tööd ikka täpsemalt teha, sest et ega seda ei ulata ju käsitsi kõrgemalt tegema kui kindlasti mitte üle kahe meetri. Aga kui te vaatate Aadades õunapuud kasvavad kuni nelja meetri kõrguseks. Puu istutamisel missugust puute tahab, kas ta tahab siis õunu saada, kas ta tahab ilupuud hästi suurt puud omale aeda ja vastavalt sellele juba alustama võra kujundamisega? Üldiselt puud hooldada ja ma olen ikka öelnud, et puuomanik käsi püsti, äärmisel juhul õunakast veel jala alla ja kõrgemaks, seda puud ei tohiks lasta. Ja siis me saame ikkagi tegeleda võra kujundamisega lõikamisega, sest samuti ka okste lõikamine on oluline, et hoida võra selline, et ta jõuaks neid õunu kanda. Kui me nüüd tahame niisugust suurt ilupuud siis tuleb valida sort. Soovitate nüüd raskete kandvate okste alla tugesid panna? Jah, kellel kõik need tööd on tegemata ja on näha, et puu on vaevas siis viimane pääsetee on ikkagi toed alla panna. Räägime nüüd sellest, et väga mitmed püsikud, muuhulgas ka marjapõõsad näiteks maasikad, vaarikad, aga ka viljapuud mõtlevad tuleva aasta saagi peale juba eelmise aasta sügisel. Kuidas teen niisuguse väga erakordse suve järel viljapuid eeskätt õunapuid aidata, et me ka tuleval aastal saaki saaksime? Paraku nüüd praegu augustis on natuke hilja, sest õunapuudel algab järgmise aasta saagi moodustumine, ehk siis pungade sõi algnete moodustumine juba juulikuus. Ja kui on puu hästi õunu täis, siis paraku puu on kohastunud selleks, et ta eelkõige varustab ikkagi olemasolevaid õunu, et need seemned valmiks. Ja selle tõttu, kui puu on saagi all lookas, siis tal ei jätku enam varusid moodustada järgmiseks aastaks neid õia algmeid. Nii et praegu võib siis öelda küll, et see aeg on juba möödas ja kellel tänavastan puudest nii täis, siis järgmine aasta on seda saaki vähe ja sellepärast ongi oluline kasesaagi harvendamine varakult puu jõuaks nii olemasolevaid õunu välja kasvatada kui ka siis järgmiseks aastaks saaki. Aga mis on nüüd praegu oluline, et talv on tulemas ja ka sellisel puhul eriti need talveõunad, kus need õunad on kauem kyljes või? Uue ei saa ennast ette valmistada talveks. Neil võivad tekkida talvekahjustused. Kuidas neid vältida? Siin tuleb neid siis kõigepealt vaadata seda, et praegu on olnud tõesti hästi põuane suvi ja õunapuude kastmine, eriti suurte puude kastmine on ju problemaatiline. Praegu neid õnneks küll sademeid pidevalt tuleb ja ma arvan, et selle niiskusega ei teki probleeme. Siis peaks vaatama ikka seda õunapuulehtede järgi, kas tal on toitaineid küllaldaselt ja sügisel siis väetada selliste väetistega, kus on siis vähem lämmastik kui sees kus on just olulised fosfor ja kaalium. Ja kui me nüüd sellist suurt puud väetame, siis seda võib teha ka sellisel, et me lööme kangiga augud võra piirile ja siis valame selle väetislahuse sinna aukudesse, siis on ta kõige kiiremini sinna juurtele kättesaadav. Aga kui puulehed on niisugused tumerohelised ja puu on täis elujõudu, siis ei ole seda vaja teha. Tänavu on õunad ka pisut teistmoodi kui varasematel aastatel ei ole nii mahlased ja kuidagi tihke, on see viljaliha. Ja see on tingitud sellest kuivusest. Aga kellel on neid õigel ajal harvendatult puu. Kas luuviljalistel aadressil oleks ka mõni nõuanne? Nüüd ploomidega ka oleneb kasvukohas, kus on olnud niisugused viljakad mullad ja, ja puu on niiskust saanud. Ploomid on suhteliselt ilusad, et ei ole sellist probleemi. Muidugi kui ploomipuu on kuivale jäänud, eks siis ole näha, kas nad on krimpsus ja varisevad. Aga nüüd talveks ettevalmistumine ploomipuudel on sama põhimõte, mis ma rääkisin ja mistõttu tegelikult loomid ja üldse luu viljaliselt meil kahjuks tuvad. Talvel ei ole mitte niivõrd nende enda varustatust, toitainetega ja sügis, vaid just need sulaperioodid. Kui meil veebruaris-märtsis on vahepeal sula ja siis tulevad jälle tugevad külmad siis hakkavad puus mahlad liikuma ja tekivad sellised külmakahjustused. Nii et luu viljalistega on selles mõttes natuke keerulisem. Õunapuud ja pirnipuud ei reageeri nii kiiresti nendele sulaperioodidele ja selle tõttu selliseid talvekahjustusi neid ei esine. Nii et mõeldes tuleva aasta saagi peale tuleb vaadata õuna- ja pirnipuulehti. Et kui nad ikkagi näitavad, et on toitaineid juurde vaja, siis tuleks väetada lämmastikuvaese väetisega parema istun vedelväetis. Jah, et siis nad omastavad kiiremini, et me ei tea, kui palju seda vihma tuleb, kuidas väetis lahustub. Nii et sellepärast oleks ja siis vedelväetisega. Sest puud peavad need alustama ju talveks ettevalmistamisega. Ja kui neil ei jätku neid varuaineid, siis nad jäävad külmaõrnaks. Nii et praegu käib võitlus ellujäämise nimel Täna hommikul andis meile nõu professor Kadri Karp Eesti maaülikoolist uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
