Tere kõigile aiasõpradele. Täna räägime hernest hernekasvatusest, sortidest ja abiks on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender. Tere hommikust. Tere Teie Ingrid Bender, olete oma teaduri töö jooksul vähemalt ühe uue aedhernesordi virges aretaja. Mis siis oli hernesortidel puudus, et te tahtsite midagi erilist ja, ja päris oma aretada. Kui ma selle tööga alustasin, siis tundus, et juba kõik vajalikud sordid on tõesti olemas siin Eestis aretatud. Aga tegelikult on niimoodi, et me vajame väga vara valmivaid sorte, et see on nagu üks tähtsamaid aretussuundi, see, mida me siin nende aiakultuuride aretuse juures vaatame, et saaks võimalikult vara saagi. Ja kuna me teame, et varane saak sageli on väike saak siis aretus võib aidata ka saada varas ja natuke suuremat saaki. Meil on hästi varane sort olemas nimega Valma. Tema saak sageli ongi väike, ta on tõesti nii varane, et see on ime, kui kui vara võib üks, üks väikene hernetaim saaki anda aga tema saak jääb väikeseks. Ja nüüd Virkes on selline, kes on samuti varane natukene hilisem, oma õitsemise algusega kui valma. Aga tema saak on palju suurem. Et see on selles mõttes niisugune noh, nii-öelda imesort, et, et ta on varane ja suure saagiline. Et sellist tulemust saada on küllalt raske ja just oligi nagu puudu see sort, mis siis nüüd valma järele annaks, annaks natuke suuremat saaki, nii et ta sobis hästi meie aretatud sortide nimistusse siin. Teiseks valmimise järgi. Kui suur soojanõudlus aed hernel on? Aedhernes on küllalt plik sooja suhtes või temperatuuri suhtes ta ei ole. Ta ei ole sooja nõudlikult tuur ja teda võib ikka väga vara juba külvata. Ja võid tõesti esimestel võimalustel külvata Nadiaan tublisid hernekasvatajaid, kes külvavad tõesti juba aprilli esimeses pooles sest kui järgnebki öökülmasid, siis need tõusmed ja noored taimed on küllalt külma, taluvad nad seal kuni viis-kuus kraadi lühikest öökülma. Nad taluvad ja nad elavad edasi rõõmsalt. Aga nii, et nii suurt külma ikkagi on harva ja kui ongi, siis on, see on tavaliselt lühiajaline. Ja selles mõttes on ta tõesti väga leplik, nagu temperatuuri suhtes. Kevadel. Mõnes talu aiamaanurgas on täheldatud seda, et vareseparv vaatab kuuseladvast, kuhu pererahvas herned maha külvab ja siis läheb see vareseparv ja nokib nad sealt need herned kõik ükshaaval üles, et kas see nüüd legend või see võib olla tõsi. No see on päris igapäevane elu, kohe ütleksin niimoodi, et see tõesti on, et varesed ja, ja isegi nüüd suurematel põldudel on ka haneparved ja kui on suured hernepõllud, siis, siis noh, need on ikka meelistoit ka hanedele. Kevadeti suuremate põldudega muidugi juba päris keeruline, aga aias on lihtne ju kaitsta külvi tõesti jälle kate looriga. Kattelu on see, mis siis nüüd varjab seda ilusat noort taime linnu eest. Et ta nüüd katteloori alla küll ei lähe ükski linn katteloorist läbi nokkima. Ei, seda ma ei ole nagu kuulnud. Katteloor peale panna hernekülvile see on, see on üks niisugune hea abi abinõu. No ega hernekasvatamisel vist väga palju tööd vaja ei ole, lihtsalt tuleb vaadata, et õigel ajal maha panna, õigesse sügavusse ja siis on hernest vaja toestada. Ja see ongi jah, põhilised niisugused ütleme, tarkused või tööd, ütleme, mis teha tuleks. Herne puhul. Nii, see on tõesti, jah. Aga see on küllalt, et noh, selles mõttes küllalt keeruline. Noh, kui me suudaksime seda teha, et me paneme õigel ajal ja õigesse sügavusse need on need kaks märksõna, siis on meil peaaegu garanteeritud see hernesaak igal aastal. Aga kui on olnud väga märg, et siis on jälle peab jälgima, et see hernes ei läheks liiga märga liiga juste märga mulda. Sõidanemine lihtsalt on kaua, võtab aega kauem ja, ja see muld ei ole siis piisavalt kobe sellisel juhul ka. Et hernes ikka tahaks, et oleks ka see muld selline ikkagi õhurikas nagu iga kultuur tahab, ta ei tohi olla selline märg ja plink. Ja, ja siis, kui me niisuguse õigel ajal külvi saame teha, siis on tõesti noh, edu on praktiliselt garanteeritud. Ja ka umbes nelja viie sentimeetri sügavusele nagu oad. Ja just, ja niimoodi, see on jah, et mitte liiga madalale külvata, et see on tähtis, et sügavamal on niiskust rohkem ja, ja tärkamine on parem. No see, mis suurepärase hernesaagi mõnikord ära rikub, on herneuss. Kuidas me selle vastu saame? No koduaias on selles mõttes võimalik Airne ussiga hakkama saada, et et koduaeda võiks panna need liimpüünised või, või spetsiaalsed mähkuri herne mähkuri püüdmiseks ette nähtud püünised. Neid on müügil ka kauplustes ja need püüavad päris hästi need liblikad kinni, kes siis oleksid potentsiaalsed kahjustajad. Need tuleks panna nagu Erne enne herne õitsemist juba välja hernepeenarde lähedusse, taimikust kõrgemale, natukene kas kusagile sinna, samas kui seal on õunapuid õunapuu oksa külge või siis panna spetsiaalse mingi kepiga. Ja need püüavad hästi neid kahjureid kinni tõesti koduaias. See on nüüd üks niisugune päris kindel abinõu. Siis ma vaatan neid, lisaks Valmale ja virgesele on teie herne ja oaraamatus toodud veel Jõgevasortidest Erme jaamissepp. Ja need on siis valmimiselt kohe järgmised nende valm aia Virkese järgi ja Erme on samuti üks niisugune tore ja saagikas ja, ja ta on küllalt uus, et teda väga palju võib-olla ei tunta, et uus tähendab seda, et ta on nüüd natuke üle 10 aasta vana, kusjuures siis Aamisepp on niisugune väga tuntud sort ja ta on meie sortidest kõige kõrgem. Ja tema vanus on nüüd juba üle 60 aasta ja ta on siiani väga populaarne, sest tal on erakordselt maitsev tera. Ja taimed on kõrged, nad annavad pika aja jooksul saaki. Kui need poolkõrged virges ja, ja Erme annavad nagu oma saagi ära ühel perioodil, siis nende saak lihtsalt lõpeb ära. Aga Aamisepp on niisugune, mis kasvab ikka edasi ja noh, võib pika aja jooksul saaki anda. Aga tema vajab kindlasti juba siis pikemakepiga või vaiaga toestamist. Ta võib kasvada seal poolteist meetrit ja möödunud aasta oli väga soodne herne kasvu aasta lihtsalt selle vegetatiivse kasvuaasta, siis ta kasvõi kuni kaks meetrit pikaks. No mis on ikka väga pikk. Siin raamatus on öeldud, et enamasti kulub herned ärkamisest esimeste kaunte valmimiseni keskmiselt 50 60 päeva, see on siis kaks kuud. Kas see tähendab, et siin juunikuu alguses, kui on veel mõni peenrakoht vaba, võib veel suhkruhernest külvata? Ja kindlasti võib aedhernest ja suhkruhernest, eks ole, suhkruherne, et see on see, mida me sööme kaunaga, suhkruhernes, ehklest, hernes ja aedhernes on see, millele me võtame siis kauna sees tera, selle rohelise hernevälja ja sööme seda rohelist hernest, et ja võib juunis võib teda külvata kuni 10. juunini on soovitav, sest ta on pikapäevataim, talle see väga hiline külv ei sobi, et kui me läheme juba kusagil juulis külvama, teoreetiliselt võiks ka saada Kauna sügisel, aga, aga ta on, ta ei arene siis päris normaalselt. Päev läheb lühemaks ja talle ei sobi väga hästi see see aeg, et kuni 10. juunini ja vabalt võib külvata, teha järgmisi külve. Mida veel hernest peaks teadma? Ta on väga lihtne kasvatada ja ta on tõesti niisugune väga väärtuslik toit, et, et noh ma arvan, et hernes on selline asi, mida võiks igas koduaias kindlasti kasvatada. Ja tema kõrval ka siis seda aeduba, aga, aga hernes on nüüd tõesti niisugune hästi lihtne kasvatada, et seda võiksid ka väikesed lapsed või, või siis koolieelsed lapsed või koolilapsed kõik iseenda peenar telepanna natukene ja ja kasvatada, et see on päris huvitav tegeleda nagu selle ühe taime kasvatamisega, mis on hernes ja herne kasvatamine, lihtne, et see, see peaks õnnestuma ikkagi. Aitäh julgustamast Ingrid Bender Eesti taimekasvatuse instituudist täna rääkisime siis hernest ja vaatame, millest me räägime tuleva nädala aia saates kuulmiseni.
