Tere kõigile aiasõpradele. Raplamaal asuva Haide puukooli omanik ja meisteraednik Arnold Hannust rääkis eelmises aia saates okaspuude väikevormide talvevalmidusest ja tänada, jätkab, rääkides okaspuid, kimbutavad test viirushaigustest. Roomavatele vormidele, eriti kui on tegu väga haruldase ja, ja väga kalli taimega võiks talveks panna okste alla kas või mingid puu algusid või kuuseoksi. Et ikkagi need oksad tihedalt ei saaks vastu maad kleepuda. Aga ma ei soovita puulehti panna, sest ei ole vahet, kas need oksad on siis seal maa peal lidus või on puulehtede peal lidus. Ühtemoodi on oht õhuvaesusele ja seoses sellega tekkivatele, seenhaigustele ja nendes seenhaigustest. Ma tegelikult tahakski natuke rääkida. See ongi see põhjus, miks me ei tohi kata okas puukesi soojendamise eesmärgil. Me tekitame ju seentele väga soodsad elutingimused. Kaetud taim on tõepoolest soojemas keskkonnas, tihtipeale on ta kaetud väga hästi, liigagi hästi, õhk ei liigu niiskust, on seal piisavalt palju, et seenhaigused areneksid. Isegi kui on tegemist hästi paksu ja tihedal lumikattega talvel. Meie talved ju on kord sulakord külm ja niimoodi see lumi kokku vajub, kordan seal lumi lausa märg. Ja siis kokku vajunud lume all õhk ju ei liigu. Ja seenhaigused leiavad seal otsemaid väga soodsa pinnase arenemiseks. Ja just tänasel päeval ongi nende okaspuude seenhaigustega hoopiski suuremad probleemid, kui neid oli vanasti. Kui vanasti paljundasime siin oma nii-öelda kohalikku materjali siis tänapäeval tulevad meile ju taimed igalt poolt välismaalt ja tuleb väga palju uusi taime liike ja sorte ja loomulikult kaasa nendega tulevad ka uued seenhaigused. Eriti puudutab see kadakaid, elupuid ja mände. Ja kuuski see nii väga ei puuduta, aga väga haigustele vastuvõtlikud on just kõik kadakaliigid ja kõik vormid. Nii et mida õhulisema me ikkagi oma okas puhukese ümbruse suudame ta talvel hoida, seda kindlamini taim talvitub ja ei nakatu seenhaigustesse. Külm ei ole neil nii või teisiti, sellepärast et me ju ei kasvata ühtegi külma, hella okaspuud. See on lihtsalt mõttetu ja ebapraktiline ja see ei olegi võimalik. Kas sügisel, kui oli veel ööpäeva keskmine temperatuur pluss 10 oleks pidanud profülaktika mõttes okaspuude väikevorme seenhaiguste vastu pritsima? Jah, kellel on nüüd aias hästi palju okaspuid ja on ka märganud, et okaspuud On jäänud seenhaigustesse siis võib muidugi profülaktika mõttes sellist tööd teha. Ma ei oska ütelda, kuivõrd tõhus on oma kogemustelt, ma siiski julgen väita, et isegi mürgitamine ei pane väga piiri nendele seenhaigustele. Kui nad ikka tulevad, siis nad tulevad ja nendest on väga raske lahti saada. Pigem tuleb luua nendele okaspuudele õhulisemad, paremad talvitustingimused ja siis need seened lihtsalt ei taha areneda. Mul oleks lühikene küsimus lõpetuseks veel, mis puudutab California ebake pressi, mida on ohtralt varasematel aastatel Eestisse lillepoodidesse jõuluajal sisse toodud ja mida inimesed on püüdnud siis järgmisel kevadel aeda istutada aga varem või hiljem need lähevad välja, kas see on selle viga ikkagi, et ei kohane see taim Eesti oludega või tasub siiski proovida ja mitte pidada Kalifornia ebaküpressi ühekordse kasutamisega taimeks? Tegelikult Kalifornia ebaküpressi ei pea meil vastu, sellel Kalifornia ebaküpressi-il on olemas üks või kaks sorti vormi. Nende nimetusi ei tule mul praegu meelde ütelda. Kes siis on külmakindlamad ja kuskil eestimaa soojemates piirkondades nagu saarte peal ja läänerannikul ja võib-olla Tallinna piirkonnas. Saavad hakkama. Aga tõepoolest need sinised ja ilusad, mida on müügikohtades pakutud. Ja ma olen tõepoolest isegi näinud, et inimesed on nendest hekegi istutanud. Seda ei maksa iialgi teha, sest Need ei ole meil külmakindlad, nad võivad õnneliku, sooja talvega on mingisugune paar talve ju üle ka elada. Aga siis tuleb kindlasti üks tõeline Eestimaa talv. Ja nad kindlasti külmuvad ära. Et ei, Kalifornia ebaküpressi jah, Eesti tingimustesse ei sobi. Sobib paremini nutka ebagripress ja tema mõned vormid. Kusjuures ikkagi jälle tuleb arvestada ikka läänerannik ja saared ja Lääne piirkond on soodsamad ka nutka ebaküpressi kasvatamiseks. Kesk-Eesti ja Ida-Eesti siiski nii head kohad ei ole. Eba kütressidest võib, Eesti on peaaegu et igal pool ikkagi proovida kasvatada mägi-ebaküpressi, see on tegelikult külmakindel igal pool. Täname Haide puukooli omaniku meisteraednik Arnold Hannust nõuannete eest ja peame siis meelised talvekülma asemel tuleb okaspuid ereda märtsipäikese eest kaitsta. Nädala alguses saime kirja Pärnumaalt kirja, tor kurdab kirjas oma fuksia kurba saatust. Kirja vastuse loodame eksperdilt saada juba järgmisesse saatesse. Vahepeal on meile kah kadripäev. Vanarahvas luges kadripäevaga naiste sügistööd lõppenuks. Vanasti ei tohtinud kadripäeval villaga seotud töid teha, ei tohtinud kedrata, kududa ega nõeluda. Kadripäevaga seotud ilmaennustustest teavad kõik vähemalt seda, et kui mardipäeval külmetab, siis kadripäeval sulatab või vastupidi. Tasub kontrollida ka seda innustust, et kadripäevaaegsed, tuuled ja tormid toovad jõuludeks ilusa ilma ning samuti, kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. Pangem siis teisipäevast ilma tähele. Tänaseks kõik kuulmiseni, tuleval pühapäeval.
