Tere kõigile aiasõpradele pärast Simunapäeva, nagu rahvakalender lubas, tuligi, külmaiad on kerge lumevaibaga kaetud ja praegu ei saa õues eriti midagi teha. Kuid küllap tuleb novembris veel plusskraadidega päevi ja siis saab need asjad korda ajada, millele arvatust varasem lumi sundpuhkuse andis. Täna räägime kasvuhoonesügisesest koristamisest, mis ei peaks vana taimmaterjali väljaviimisega piirduma. Saate aluseks on ühe kuulajakiri, kes on hädas kasvuhoonekari lasega. Kas väävlisuitsust oleks abi, küsib kuulaja ja kurdab samas, et aianduspoodides pole väävli suitsuks vajaliku materjali alati saada. Priit Põldma Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi aianduse osakonnast. Mis nõu siin anda? Üsna üsna efektiivne erinevate kahjurite tõrjeks ja kasvuhoone desinfitseerimiseks omamoodi ka keldrisse. Põhimõtteliselt ikkagi esimene soovitus on ikkagi jälle seesama väävelmadin isegi uurisin igaks juhuks järgi kauplustest näiteks hansa plandis ja Bauhof is on tegelikult väävlitablette olemas, nii et et kui eelmine sügis võib olla juhtunud just nii, et ei olnud, siis ma usun, et see aasta, kui minna uuesti vaatama, siis kindlasti leiab neid sealt. Seda saab täiesti edukalt väävli väävliga teha. Kas väävlitablettide abil suitsu tegemine milliseid ohutusnõudeid seal peaks aednik rakendama? No kindlasti, eks ju, et seda tehakse siis sügisel peale seda, kui taimed on kasvu lõpetanud või ütleme, lihtsalt enam toodakut ei võeta, eks ju kas siis taimed on välja viidud või noh, põhimõtteliselt võivad ka taimed sisse jääda. Et sealt väävlisuits tapab ka need ära või siis kevadel enne kasvu perioodi algust, aga kasvuhoone tuleb siis ilusti tihedalt kinni panna, et ei oleks õhutusluugid lahti panna, see tablett sinna siis põlema mingisugusele metallalusele või keraamilise alusele kasvuhoone sulgeda ja muidugi ise sealt välja minna, eks. Ja soovitav oleks muidugi see õhutemperatuur peaks olema ikkagi üle viie või 10 kraadi soojema ilmaga ja siis laseb tabletid ära põleda seal ja natuke aega siis ikkagi võib, mõned päevad võivad suid seal sees olla ja siis kasvuna korralikult õhutada ja ja ongi kõik. Õlise sees olla ei tohi muidugi. Kui nüüd juhtub, et see kasvuhoone ei ole nii õhku ja suitsukinnipidav, et on niisugune vaba tuulutusega, et kuidas seal saaks karilasi tõrjuda. No eks nüüd kui seda väävlisuitsu ikkagi tahaks teha, siis peab selle kasvuhoone kuidagi niimoodi ära tiheldama, kas siis veel kile või mingid materjalidega katta, need õhutusavad tihedamalt. Aga kui väävlisuitsu ei tee, siis noh, põhimõtteliselt kasvuhoonekarilase vastu on ka muid preparaate, et näiteks neema saal on üks selline taimset pärit taluga maheviljeluse lubatud taimekaitsepreparaat, mis siis on nagu praktiliselt kõigile kahjuritele, nii et ja seda võib kasutada siis ka taimede kasvuajal, eks ju, et kui seal tomatil või kurgil või kipral on need karilased peale tulnud pritsida tuleb siis sellise 0,3 0,5 protsendilise lahusega. Kui suits pääseb kasvuhoones, siis igale poole mullale klaasidele, puit või metallraamistikule siis mida pritsida tuleks? Pritsida, eks ju, kui on taimed sees, siis ikkagi seal, kus need kahjurid on taimede peale selle neema saaliga, aga põhimõtteliselt ka kasvuhoone karkassi, kuhu vahele need kahjurputukad võivad minna puitkarkkastide puhul eriti aga ka mullapinda, eks ju siis sellised võib pritsida. Räägimegi nüüd Mulla vahetamisest kasvuhoones, kus tavaliselt kasvatataksegi kast tomateid, kurke, paprikat, võib-olla mõni lill on ka pandud kasvama, mis tahab natukene soojemat ja tuule varjulisemat kasvukeskkonda. Kui nüüd juhtub, et see töö on jäänud mitu aastat tegemata, siis mille põhjal üks aiasõber võib aru saada, et seda tööd enam edasi lükata ei või? Mulla vahetamine eks ju, et kui kasvuhoone on ühe koha peal olnud ja, ja mitu aastat kasvatatakse kultuure seal, siis tuleb haiguste eelkõige haiguste vältimiseks vahetada siis mulda 10 15 sentimeetrit, selline Mulla pindmine kiht võiks ära koorida ja siis kasvuhoonest välja viia ja asendada siis uue kompostiga või, või mullaga, eks ju. Aga tihti on ka niimoodi, et kui iga aasta natuke Vene tuua ütleme viis kuni 10 sentimeetrit selline kiht uut mulda peale, siis siis täiesti täiesti piisaks sellest. Aga tomati juured ulatuvad sügavamale kui kui viise 10 sentimeetrit. Ei noh, seda küll jah, aga, aga noh, see mulla vahetamine on nagu just ikkagi selline pindmine kiht on see, kus neid haigustekitajaid rohkem olla ja ja mulle vahetamisega siis see toitainete bilanssi ka nagu parandatakse, tuuakse värskelt kompostist, eks ju, toitaineid juurde, et ilma lisaväetiseta, nii, ehk nii ei saa, et ja noh, seda nüüd karta, et tomati juured on sügavamal ja seal tekib mingisugune mullaväsimus, nüüd sellepärast et seal tomatit kasvatad kogu aeg tegelikult praktikas minu arvates ei ole õige arvamine, toimub mullaga esinemine. Kui nüüd rääkida veel haiguste tõrjest kasvuhoones, siis ma olen kuulnud, et on soovitatud mullapinda mingi kemikaaliga pritsida, kas sellel on mõtet ja mis kemikaalistan, jutt. Tähendab põhimõtteliselt meil siin praegu kaubandusvõrgus on saadaval selline kemikaal nagu kasvuhoone keldriseptik prootephension, ta nimi ja müüakse teda siin. Vaatasin Hansa plandis, leiab, mitmel pool on teda ikkagi müügil. Ja see on nagu just selliste hallituste ja bakterid, hallitusseente ja bakterid tõrjeks pritsitakse kasvuhoone karkassi ja mulda korralikult. See on siis nagu selline preparaat, mis siis peaks need mikroorganisme hävitama. Et ta muidugi toimib ainult siis, kui ta pihta saab. Sellel mikroorganismile sügavamatesse kihtidesse ei lähe. Selline pindmine, desinfitseerimine. Ja ka pluss 10 kraadise õhutemperatuur. Ka kõik sellised taimekaitsetööd ikkagi ja taimekaitsepreparaatide efektiivsus on ikkagi pluss 10 ja kõrgemale siis ta on nagu toimivad efektiivsemalt samamoodi, eks on, mikroorganismide elutegevus on ka kõrgemal temperatuuril ja siis nad on nagu sellised tundlikumad nende preparaatide suhtes. Veel midagi, mida kasvuhoonekoha pealt peaks sügisel tähele vanema või meeles pidama. Üldine hügieen ikkagi jah, see, et, et kui on kasvuperiood lõppenud, siis taimed, taimejäänused kõik välja viia kasvuhoonest ja kasvu on ikkagi sügisel korralikult ära puhastada ja noh, kui on, siis eks selle väävlisuitsuga võib kohe siis neid desinfitseerida, seda kasvuhoonet. Ja ega muud ei olegi, et kevadel siis tuleb uuesti kas siis tuua seda komposti juurde ja segada, kaevata kasvuhoonemuld läbi ja noh, võib-olla see asi veel, et tulebki nagu kasvuhoone karkass selliselt üle vaadata, et ta oleks ikkagi tugev, et kannataks seda lund ja noh, talvel siis peab olema hoolas, et kasvuhoone katuselt lund maha võtta. Vajuks ja ilmatargad ennustavad külma talve nii mesilaste kui lahkuvate rändlindude lennukõrguse järgi, nii et peab hoolas olema. Aitäh. Priit Põldma Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudist. Kordame siis üle, et kasvuhoone ja keldriseptik kannab nime prootephensio ja hävitab baktereid, viirusi ja hallitusseeni. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
