Tere kõikidele toalillesõpradele täna räägime saates orhideedest seest, nii Tallinna botaanikaaial kui Tartu Ülikooli botaanikaaial on kena komme juba päris mitu aastat naistepäeva nädalal korraldada täpselt ühel ajal ligi 10 päeva kestev orhideede näitus. Ja täna me oleme helistanud Tartu Ülikooli botaanikaaiaaednikule Astrid Lepikule, et küsida, kui suurt Tähelepanu orhideede näitus tartlaste hulgas on pälvinud. Tere, orhideenäitus on iga kevadel oodatud ja, ja väga, väga selline meeldiv sündmus, et inimesed tõesti käivad, inimesed ootavad seda kevadet, siis orhideenäitus on just see aeg, kus saab seda kevade hõngu juba tunda värviliste õite ja lõhnavat õite näol. On mingisuguseid publikurekordeid juba püstitatud ka viimase nädala jooksul. Kahjuks ei oska nüüd praegu seda küll öelda, sest need andmed lüüakse ikkagi peale näitust kokku, aga, aga huvi on hästi suur, et kohati on kasvuhoones ikka Loksal kitsas olla. No aga see on ju väga tore, et inimesed päikeseliste päevadega on saanud õieilu nautida. Kas me saame rääkida sellest, kui mitut sorti või liiki orhideesid siis Tartu Ülikooli botaanikaaias selle nädala jooksul on näha saanud? Päris täpset numbrit ma ei oska kahjuks öelda, aga, aga üle 70 liigi ja sordi on küll näha, et mõned jõuavad muidugi ära õitseda, aga kui tagatubades jälle midagi õitsema läheb, et eks me siis vahetult Toomega jälle juurde. Kui suur osa eksponaatidest on siis Tartu Ülikooli botaanikaaia oma kogudest ja kui palju on tulnud erakogudest juurde laenata näituse jaoks? Näitusele me erakogudest päris juurde ei ole toonud, et meil on head koostööpartnerid, kelle kaudu me siis saame orhideesid, aga meie enda kogudest on praegu õitsemas ja näitusel väljas umbes kolmandik vast nendest õitsvatest taimedest. Ainult. Ja no osa on ära õitsenud enne orhideenäitus toda alles tuleb, et noh, me ei saa päris niimoodi öelda, et hakake tantsima näitusel, et päris nii ei ole see asi. Kas need päikeselised ilmad, mis on siin märtsikuu algusest meil valdavad olnud, kas on kuidagi mõjutanud orhideede õitsema hakkamist? Ja need kõik, mis olid alguses pisikeste-pisikeste nuppudega orhideed, et need kõik on nüüd kenasti päikesega õitsema hakanud, et päike ikka meelitab, hoiad välja küll ja päris kiiresti. Ja räägime siis, kes on orhideede hulgast olnud tänavu publiku erilised lemmikud. Vaat niimoodi ei oskagi öelda, et kui konkursi alla võtad, siis need tulemused meil on ka kokku lugemata, need selguvad alles siis päris pühapäeva õhtul, et enne me ei oska nüüd öelda, aga no vändad muidugi on need orhideed, mis jah, inimestele väga meeldivad, kuna nad on võimsad, suured juurekava suurlehed on suured, õied on suured ja värvilised, et uudis püüavad pilku, küll konnad kenasti vahel ripuvad. Kas vandad lõhnavad ka? Ei, pigem mitte. Nemad jah, võluvad ikkagi oma oma uhke uhke õiega. Aga kas orhideede hulgast on üldse mõni sort või liik, kes lõhnab? Ja onsiidiumid on sellised toredad orhideed, kes geid hullutavad ja meelitavad lõhnaga ja dendro hiilumi liigid on päris päris paljud, mis lõhnavad. Et need on ikka täitsa omajagu, on isegi selliseid, kelle õisid lõhnavaid, pigem haiseb, et mugullehe perekonna esindajad on, on sellised, et tõesti natukene ebameeldiv on see lõhn lausa. Aga noh, see on lootuse kohast doos nendele nad meelitavad ligi tolmeldajaid putukaid ja nende vahel siis toimub selline tore koostööd. Aga ma saan siis aru, et inimestele meeldivad rohkem suureõielised ja ühevärvilise õiega orhideed. Vist võib öelda küll, et ikka suurt ja värvilist kõik ikkagi tahetakse, et see kutsuks sellise vau-efekti, et, et need inimesed, kes juba natuke rohkem orhideedest peavad, nemad ajavad taga ikka sellist pisikest miniatuurset, tõid ikka sellist puhast liik, et tavakülastajale meeldib ikkagi see inimese aretist rohkem natukene. Kas Tartus on rohkelt teada kollektsionääre, kes just orhidee tele on keskendunud? Kas just rohkem taga, need on ikka päris palju jahekes orhideesid kasvatavad ja see arv minu meelest lausa suureneb ikka iga aastaga, et neid huvilisi järjest tuleb juurde. Ja siis internetist tellitakse uusi sorte ja liike. Ja on inimesi, kes käivad ise toomas erinevatest aianditest, noh, Euroopa liidu piires eelkõige tellitakse interneti vahendusel, üht-teist leiab meie kaubandusest, kaubanduses on küll pigem jah, hübriidid rohkem, et see on natuke vähevõitu, aga aeg-ajalt leiab isegi sealt täiendid toovad päris põnevat materjali, aeg-ajalt. No räägime siis orhideede kodusest kasvatamisest ka kõigepealt sellest, et kas orhideedel on haigusi ja kas neil on ka mingeid kahjureid On nii haiguseid kui kahjureid, et kahjuks või õnneks jah, ei ole orsi teedki nendest priid. Kahjuritega ollakse omajagu hädas. Villtäi on üks levinumaid on kilptäid, lehetäid teevad neile natuke vähem liiga, aga esineb aeg-ajalt ka lehetäisid, eriti noortel õievartel noorte kasvadel, nii et ollakse nendega päris omajagu kimpus ka. Ja haigused on need, mida ma siis on koos lillega poest. Mitte ainult, et haigused levivad ka taimed taimele ja Hiina nendega on jah, üsna keeruline võidelda. Tasub oma taimedest piisavalt hoolitseda, et siis ei taba neid ka haigused nii kiiresti ja lihtsalt, et. Oli siin naistepäeva ajal oli, oli hästi palju ka tavalistes toidupoodides lillelettidest müügil igasuguse õie ja värvi ja täpilisi ja ühevärvilise õiega orhideesid müügil ja hind on olnud ka soodne, mis tähendab seda, et inimesed meeleldi ostavad endale koju ja, ja ostavad kingituseks. Ka minu meelest küsimus on selles, et väga sageli ei taha need orhideed järgmisel aastal õitsema minna. Mis vea me kodus teeme kõige sagedamini, mis takistab õitsema minekut. No see on nüüd väga palju erinevaid põhjuseid olla nii liigist kui sellest hübriidist. Hooldusest tulenevalt vigasid, et põhjuseid on väga mitmeid olla, no kasvõi ainult et valgust võib väheks jääda, et taim ei suudagi seda õiepunga moodustada või on toitained natukene vähe ujuvkastmine ebaregulaarne, et kõik need asjad võivad mõjutada, et tasub alati enne kui taime endale koju tuua, kui on tahtmist teda pikaajaliselt pidada, natukene uurida, mis taimega täpsemalt tegu on ja milliseid kasvunõudeid tema vajab. Et see tegi selle aedniku tubase aedniku elu lihtsamaks, kui, kui taime kasvatamise. Kuidas teie oma botaanikaaias orhideesid väetate, sest poodides on müügil nii vedelväetist kui neid vitamiinipulki? Jah, meie kasutame vedelväetist, et seda on lihtne doseerida, kontsentratsioonid on hästi lahjad, et ei kahjustaks taime juuri ja ikkagi kasvuperioodil, et päris päris pimedal külmal ajal ei ole mõistlik taimi väetada, taimed ei kasva väga intensiivselt ja siis ei ole nende väetisetarbega väga suur, nii et siis aga väetama peab päris ilma väetamise, et ta ei saa. Jah. Aga kuidas te kastate, kas tõstate kõik potid vee vanni ja siis lasete tühjaks nõrguda või, või kastate pealt või alt. Alustasin. Päris mitmeid võimalusi ja mooduseid, kuidas me kastame, sõltuvalt, kus meil taimed on, need, need, mis on korvides nende kastmiseks, kasutame pihustit. Aga need, mis meil on Pattides, et neid me uputame veevannis, et, et nii ja naa võimalused ja võimalusel kasutamegi vihmavett, et vihmavesi on orhideedel, on väga pehme, ei kahjusta juuri. Ja tänavu talvel siis ka lumesulamisvett. Natukene oleme kasutanud jah, lumesulamisvett ka, et, et head puhast lund sulatanud ja sellest on täitsa palju abi olnud. Te rääkisite valgus neil nõuetest, et peab olema valge, aga arhiivist ka liiga tugevat päikesepaistet ei talu. Ja vot sellega peab ettevaatlik olema, kui orhideed on sellisel valgel päikeseküllase aknalauale, siis päris kõrvetava päikesekiirt orhideed ei taha, et põletused on üsna kiired tulema, et kas harjutada siis õhukese kardinaga või tõsta akna äärest natukene kaugemale, et valgust küll jah, alguse vastu ei ole neil küll kõige vähematki, aga jah, päris sellist kõrvetavad päikest nägid. Kas igal orhidee on oma iseloom selles mõttes, et ma tean lilled, mis õitsevad lausa vahetpidamata, peaaegu et aasta läbi, et üks õis närbub, järgmine läheb lahti ja, ja nii ta õitseb. Ja eks need orhideed on samamoodi pirtsakad ja iseloomuga kapriissed nagu nagu teisedki taimed ja ka inimesed, et eks kõik näitavad oma iseloomu, et kui midagi ei meeldi, siis pirtsutatakse, loobitakse õisi maha. Kui kõik on hästi, siis õitsetaks uhkelt ja, ja pikalt ja lopsakalt, et on orhideed samamoodi väga iseloomuga taimed. No ma arvan, et täna hommikul meil siis õnnestus seda iseloomu ja kasvunõudeid ka natukene kaardistada Astrid Lepiku abiga, nii et palju tänu teile ja ja tänase päeva jooksul siis saab veel orhideede näitust külastada nii Tartu Ülikooli botaanikaaias kui Tallinna botaanikaaias, nii et kes tahab ka nõu saada ja, ja uute sortide ja liikidega tutvust teha, siis veel täna õhtuni on need näitused kahes linnas lahti. Palju tänu teile, Astrid Lepik ja uus aiasaade on meil kavas Elle nädala pärast kuulmiseni.
