Tere kõigile aiasõpradele tänase ja tuleva pühapäeva aia saate pühendame ammu tuntud kaunviljade, oa ja hernehingeelule ja kasvatamist pidele. Abiks on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender, kellelt on hiljaaegu ilmunud ka Maalehe herne ja oaraamat. Tere, Ingrid Bender. Tere. Me teame nüüd, et selged ja päikeselised päevad ning klaarid ja jahedatööd on kestnud juba mitu nädalat. Ka äsja lõppenud nädalal langes õhutemperatuur mõnel ööl peaaegu nulli lähedale ja see juba Oaseemnele ei meeldi. Öelge palun, Ingrid Bender, kui soojad peavad ööd olema, et uba otsustaks mullas idanema hakata. No ideaalne oleks muidugi, kui oleks öö juba üle 10 kraadi soe. Aga kui on päevasoojust piisavalt, siis hakkab kauba vaikselt idanema ja lihtsalt see jahe öö, kui ta ei ole ikkagi päris miinustes, tugevates miinustes, siis jahe lihtsalt paneb arengu seisma või aeglasemaks, tekitab sellel külmal ajal, aga, aga noh, päeval läheb jälle areng edasi, nii et noh, see ei ole lootusetu olukord, kui öö on, on alla 10 kraadi. Kas see alla kümnekraadine öö kahjustab ainult mullas olevat toaseemet või ta võtab ära ka esimesed võrsed, mis on tekkinud mullapinnale. Tegelikult ju kahjustab alles miinuskraad seda võrset noh, lihtsalt see alla kümnekraadine, temperatuur ei ole soodne, ta saaks kiirelt areneda ja samuti ka mullas olevat seemet ei kahjusta see alla, kümnekraadine temperatuur küll. Ja sedavõrd, et ta nüüd ei annaks saaki. Aga ikkagi miinus miinuskraadid on need, mis kahjustavad. Aga kui nüüd selle sooja maikuu lõpetuseks ja nüüd juba esimestel juunikuupäevadel, kui meie saade eetris on, kas on veel vajaduste oakülvikattelooriga katta või seda ei ole mõtet teha. No siis on mõtet, kui on tulemas öökülm, et siis tasuks panna nagu peale küll, et kui on tõesti näha, et on külm tulemas, et sihtasuks et, aga mitte seda külvi, mis on mullas, seda ei ole vajadust katta või tähendab kui seenel alles veel mullas, kui ta on tärganud, et siis on mõtet panna see katteloor peale küll ja siis juba kahekordselt isegi kahekordse kihina. Kui me esimestest külmadest kevadepäevadest ja öödest oleme üle saanud ja oad on juba tärganud peenras siis hakkavad tegutsema kõikvõimalikud kahjurputukad ja neil on komme panna need esimesed pärislehed nahka, nii et alles jääb sellest toast ainult üks niukene lehitu vars ja varsti kuivab seega ära ja tuleb jälle uus külv teha, mis selle vastu aitab? See on nüüd hernekärsakas, peaks olema see, mis kahjustab seda uba. See on nüüd üks, üks periood, kui tema tegutseb. See ei ole väga pikk periood ja selle vastu muidugi selle kahjustuse vastu aitab. Kui me paneme katteloori peale külvi juba Voa külvile peale või sellele maale, kuhu me oleme külvanud, siis kärsakas ei pääse lihtsalt sinna katteloori alla või nende taimede juurde, et see kaitseb nüüd küll seda värsket tärkavad taimikut. Kui tõhus oleks, et puistata puutuhka kohe, kui seemned on maha külvatud. Võib-olla see aitab tõesti jah, et ma ei oska öelda, et mul kahjuks lihtsalt puudub isiklik kogemus, aga see võib aidata jah, et puutuhk on ju kõikidele kahjuritele niisugune ebasoodne keskkond või ta teeb ebasoodsaks selle mullapinna, et see võib küll aidata, tõesti, täpselt ei oska öelda, aga võib-olla et on olemas nihukesi väga häid kogemusi aiapidajatel. Sageli aiapidajatel on üks huvitavaid häid nippe teada, mida üldiselt jälle ei teata. Kui hilja on üldse mõtet aed või põlduba veel teist või kolmandat korda maha külvata, ehk kui pikk on see periood, kuni saagini oleneb muidugi sordist. Jah, tõesti, oleneb sordist. Kui me külvame mingi varase sordi maha, siis võime teha neid külve küll kindlasti nüüd juunikuus veel enne jaanipäeva ka siis me saame lihtsalt, et sügiseks selle ilusa rohelise kauna saagi, me ei saa enam seda valmisseemet, et kui eesmärk on kasvatada seemet siis viimaste külvidega see ei valmi kindlasti. Aga kui me tahame lihtsalt head rohelist värske toakauna saaki saada, siis enne külvata tõesti jaanipäevani teatavate vahedega, et nii, kuidas keegi soovib seda teha? Nagu öeldud, praegu on väga kuiv periood ja ega see oaseeme seal kuivas mullas mõnikord päikese käes päris kuumaks köetud mullas ei idane. Kui palju on vaja oakülvi kasta ja kui tihti? Kastmisega on niimoodi, et tegelikult Cuba tahab ju idanemiseks ikkagi palju niiskust saada ja noh, soovitav on ideaalne on külvata just märga, mulda, märga ja sooja mulda, siis see oleks ju ideaalne olukord. Aga kui meil seda ei ole, siis üks võimalus on valida kastmine tõesti, kui see tee valida, siis peaks päris sageli kastma kohe nii et tõesti see muld oleks siis noh, enam-vähem ikkagi niiske, pidevalt deta ei kuivaks läbi ja teine võimalus on lihtsalt jääd ootama, kui tuleb tõesti niiskust juba, et siis need seemned, mis on alles värskelt külvatud, kuiva mulda, need ootavad lihtsalt selle niiskuse ära ja hakkavad siis hoogsalt idanema. Need seemned, mis on juba alustanud tanud idanemist ja on jäänud kuiva kätte, need vajaksid kindlasti kastmist siis ja kastma peab nüüd olenevalt kasvukohast, et kui on väga niisugune soe kasvukoht, siis tuleb sagedamini kasta. Kui on selline koht, mis nii kiiresti ära ei kuiva siis võib ju paremini kasta ja muidugi väga palju sõltub ju mullast, kui on tegemist kerge lõimisega mullaga niisukese liivase mullaga, siis sealse kastmine on tõesti väga sage, peab siis olema? Hästi raske on Niukest ühte kindlat retsepti anda, et kui sageli ja kui palju kasta see nüüd väga täpselt, teab aiapidaja ise seda jälgima ja vaatama. Kui mitu tundi enne mahapanemist peaks oa ja herneseemet vees leotama? Sellel eutamisega on nüüd hästi keeruline lugu selles mõttes, et kõige kindlam on mitte üldse leotada. Ma tean küll, et kui minagi noor olin, siis alati leotati oa ja herneseemet ja see oli nagu reegel. Ja siis meil ka ei mäleta, et meil oleks ebaõnnestunud see leotamise tõttu see külv tähendab, pandi siis ka järelikult alati märga mulda. Aga kui me paneme nüüd leotatud tera kuiva mulda, siis see on väga ohtlik, see tähendab seda, et terve külv või pikaldada või me ei pruugi sealt üldse taimi saadagi. Ja kui me tahame tõesti leotada, siis piisab vähesest ajast mõnest tunnist, aga võib ka leotada seal rohkem tunde kuni kuus tundi, ütleme nii. Noh, mitmesugused astmed on võimalikud, aga pigem ma soovitan mitte katsetada leotamisega eriti algajatel. Külvata ikkagi seda kuiva seemet. Siis on kindlam saaki saada. Kui sügavale oaseeme maha panna, sest võib loota, et kui panna sügavamale, siis on seal niiskust rohkem ja ta ei ole nii kuiv ja kuum. No väga sügavale siiski panda teda teda pannakse kuskile kolme, nelja sentimeetri sügavusele, umbes keskeltläbi seda seemet, mitte väga pinnale, aga kusagile sinna niimoodi kolme-nelja-viie sentimeetri sügavusele. Räägime mõnevõrra ka oha sort tõdes, neid on hästi palju valmis oad veis, saak sordist olenevalt olla kas punast või kollast värvi, valget või musta värvi võivad olla triibulised ja täpilised. Ja teistpidi siis oad jagunevad aedubadeks. Põldubadeks on kallike, Toad põõsas, oad õis, oad, spargel oad. Mis nendest on Eesti oludes kõige enam ennast õigustanud ja, ja mis annavad varakult rikkalikku saaki, on sealjuures ka haiguskindlad. On niisugust liiki. Ja kindlasti on, et kõige levinumad ongi meie aedades ju praegu tänapäeval Need, väikesed põõsa, Soad, madalad tähendab toad. Varasematest aegadest on väga palju nagu pärit neid kõrgemaid ube, latt, tube. Need on olnud väga populaarsed ja võib-olla et enne sõda ja ka hilisemal perioodil. Aga praegu on kõige populaarsemad just põõsa Soad, kuna nende kasvuaeg on lühem, see sobib meie kliimasse paremini kui kõrge latt tuba. Kõrgel latt toal on küll saak suurem, kokkuvõttes. Aga seal on selles mõttes riske, et ta võib jääda, see saak, isegi külmade kätega on jahedam suvi ja osa saaki kindlad jääb külmade käte ja ei pruugi alati andaga idanevad seemned siis jahedal ajal kasvanud ja külma saanud seeme ei idane alati hästi, nii et, et me ei pruugi järgmine aasta siis ise saada sealt seemet. Seetõttu siis on kindlasti põõsa, saad sobivamad. Ja noh, meie oleme ka Eestis aretanud põõsa Soa sorte, kaks eesti sorti, need on varased oma saagikande alguselt on saagikad ja küllaltki haiguskindlad, nii et soovitan neid eesti sorte kindlasti katsetada kõikide sortide kõrval, mis, mis meil müügil on. Neid saab siis Jõgevalt osta. Nüüd saab igast seemnekauplusest osta. Need on sordid, vaia ja lemmik ja neid saab osta igast seemnekauplusest, ka väga palju on ka sisse toodud sorte, aga meie sordid peaksid ka müügil olema kõikjal. Räägime ubade puhul veel kahest asjast, need on muldamine ja toestamine. Toestamist on vaja teha kindlasti latt tubade puhul, need on need kõrgekasvulise toad ja muldamine on niisugune mõte, mis nüüd päris hädavajalik ei ole, aga noh, ta on soodne igal juhul. On taimele soodne. Aga see ei ole nüüd nii hädavajalik võte. Võib-olla ta ei taha, et juure ümber pidevalt üks tants ja trall käib. No tõesti jah, need aedu juured on küllalt õrnad, et ei olegi väga vaja, jah, tõesti on vaja kobestada peale vihmasid umbrohtu on vaja eemaldada. Aga noh, liigselt ei ole seal tõesti vaja toimetada, et las seda vajadust nagu Aedoal ei ole. Ma küsiksin lõpetuseks veel lilleoa kohta, seest uba ju, lõppude lõpuks seegi, et mul on see mure olnud, et kui mul on õnnestunud nii kasvuhoones lilleva taimed ette kasvatada ja manad peenrasse istutan, siis on seal kindlasti keegi putukas, kes need lehed nahka paneb, et kas seal aitaks ka võib-olla kattelooriga katmine. Ma arvan küll, et see võib aidata, jah, külma väga ei tea seda lehtede kahjustust, et see võib-olla tõesti, kui ta on kasvuhoones ette kasvatatud, et siis on seal mingi spetsiifiline kahjur, keegi ka süüdlane võib olla Öörlased, tegutsevad kasvuhoones. Et nad võivad süüa noor joalehti, aga nüüd avamaal kasvatades need tavaliselt sellist asja nagu ei esine, et ei oska. Loor seal, seal võiks aidata ka jah. Kuigi kasvuhoones jälle kasvades katteloori järgiva vajadusi see ei ole, et siis on liiga soe seal isegi või seal on isegi piisavalt soe, ütleme nii. Ma mõtlesin just, et kui välja istutada Et kui välja istutada jah, ja siis on hakanud seal keegi kajastama on seni olnud ahhaa, siis see võib olla ka seal põllul või seal seal aias tegutsevad ka Öörlased, kes söövad tõesti lehtedesse auke. Aga Öörlased on niisugused tegelased, kes võivad tulla mullast ja siis nad näitavad ennast. Ta ainult öösel. Ja nende vastu aitab see mulla liigutamine, näiteks Nad lähevad peitu päeval. Nad on niuksed, pikad sikesed või niukesed röövikud. Üsna suured võivad mõned olla ja nad lähevad päeval peitu, neid ei näe. Ja nad on kusagil lehtede all varjus või, või kusagil mullapinna lähedal ja kui seda mullapinda liigutades tulevad nähtavale, sest neil on see ebasoodne, sest need, nende elutegevus on siis häiritud, kui see on öölane, et ma ei oska nagu pakkuda mingit sellist väga tuntud kahjurite, väga levinud kahjurid nüduaal ei ole, kes lehti süüks niisugust väga spetsiifilist selles mõttes, et kes ainult toa kallal on. Noh, ilmselt on niisugune, kes on paljude kultuuride kahjustaja just töölased võivad need olla. Ega aeduaal vist väga suuri haigusi ei ole ka, et kui on vihmane suve lõpp ja augustit, siis seda hallitust võib tulla valmis Kaunadel, aga muidu on ju suhteliselt haiguskindlad. Nad on, kui püütakse just seda külvikorrast kinni, aga kui hinnad kasvavad nüüd tihedasti mitmeid aastaid samades kohtades, siis võib sinna tulla, see valgemädanik talvitub just mullas sihukeste mustades clerootsemidena. Noh, neid ei näe silmaga, aga põhimõtteliselt seen talvitub mullas. Ja kui tuleb jälle seesama kultuur, siis ta hakkab seal tegutsema üsna kiiresti ja võib päris palju kahjustada, et meie oleme siin näinud, et kui me oleme järjest me oleme küll pidanud kultuuride vaheldusest kinni, aga kuna meil on nii pikk traditsioon neid kasvatada kultuure, siis ikkagi Me peame leidma nagu jälle mingi uuema platsi või ala, et kus on väga pikk vahe olnud, siis on seda valgemädanikku vähem. Et see on nüüd nagu üks niisugune probleem. Aga üldiselt jah, koduaias ma ei ole isegi seda näinud. Ubade kasvatamisest rääkis meile täna Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender. Uus aiasaade on meil jälle eetris nädala pärast kuulmiseni.
