Koopad. Väikese õnaruse kuusekooreürask selle kevade kõige  kurikuulsam putukas sellisele puul mingi kolm-neli 1000  üraskit tuleb. Tutvume lähemalt Eesti madudega, et vabaneda asjatust,  maohirmust. Niikaua, kuni sina annad neile ruumi ja annavad nemad sulle ruumi,  ega ta sind taga ajama ei hakka. Veeelus tüdinenud jõgi, hobu vastne igatseb päikest. Siin on näha ilusti üks sisenemisava, nagu ta looduslikult on. Siit on see isa sisse löönud. Ja siin ta siin ta nüüd istub. Kui me puhtbioloogilise läheneme, siis selle putuka Nii-öelda soov või, või kutse on paljuneda mitte meie metsi  ära hävitada, just et ta ei ole kuri putukas. No kes üldse looduses on kuri? Kindlasti mitte, ei ole ta kuri, putukas,  tema tuleb siia, sööb, sigib nagu iga teinegi,  olen metsas või, või kus kus iganes. Kuusekooreürask on üks mardikas kärsaklaste sugukonnast. Ja meil üsna tavaline loom. Kokku on Eesti süraskeid üle 70 liigi ja kuuse kooreresk on  ilmselt neist kõige kõige tuntum ja kõige kurikuulsam. Miks ta kurikuulus on, siis? Sellepärast, et aeg-ajalt ta põhjustab suuri kahjustusi,  mille tagajärjel kuusikud noh, kas päris kuusikud,  aga kuused ühekaupa grupiti vahel päris suurte suurte  gruppidena kuivavad. Siin on isa selle juba emane ka juurde tulnud. Isast putukas närib, ava tuleb siia sisse,  emane tuleb juurde reeglina üks kuni kolm emast  ja nemad närivad siis pikki piki tüve oma käigu,  kuhu nad, kuhu nad serva munevad. Ja siin ta on juba ka munenud. Nii et järglaste ja näete, siin on emakäik juba pikem  ja siin on munakoopad. Närib siia sellise väikese Õnaruse või väikse niisuguse süvendi muneb siia  ja katab näripuruga pealt. Kus need üraskid siin, talvel elavad üldse talvel,  nemad elavad siin mullas mullas, mullas maa sees maa sees,  enamasti nii 50 sentimeetri sügavuses Ja siis, kui läheb soojaks, kui läheb soojaks,  siis, siis tulevad välja ja, ja lendavad puudele. Võtavad esimese ettejuhtuva puu, ei, ta päris esimest ei võta,  reeglina on nii, et noh, kes puu esmaasustaja on,  isas putukas, nii kui ta noh, lendab ringi lõhna järgi,  ta otsustab selle puu üle, kas see sobib  või ei sobi ja nüüd tuleb neid siia järjest rohkem  ja rohkem. Igaüks hakkab närima auku iga isasputukas  ja eritab ka feromooni, nii et siin tekib selline noh,  tugev magnet, meil raske see nagu, nagu sipelgapesa juba elama. No siin ongi silisel puul mingi kolm-neli 1000 üraskit tuleb peale,  kolm-neli 1000 ja kui kiiresti siis ära asutatud,  no reeglina ühe päevaga kahega. Aga miks see puu ikkagi ära sureb selle ürask tõttu,  mis juhtub selle puuga, kui siin nüüd need vastsed,  niikaua kui siin on ainult need emakäigud ei ole hullu  midagi puul mahlad liiguvad. Aga kui need vastsed siit nüüd nüüd kõik need sooned läbi  lõikavad koore all siis puidu või selle puu laskuvad voolud,  mis tulevad toitainetega võrast ja lähevad näiteks juurtesse  ja süvaalumise ossa. Need lõigatakse need sooned läbi ja ja puu lihtsalt sureb  selle tagajärjel. Ja siis ta lahkub siit, läheb talveks magama  ja võtab järgmise puu just täpselt. Müraski saaga sai alguse juba 2016. aasta tormiga,  mis Lõuna-Eestis Valga, Võru, Tartumaal tegi palju  kahjustusi ja koristamata tormi. Murdja, eriti üksikud puud on üraskitele väga hea. Söödamaa. Sellele järgnes 2018 põuane suvi ja see käivitas üraskite  massilise paljundamise. See, et asjaga asjaga läheb hulluks metsamehe mõttes läheb  asi hulluks. Oli meil selge. Eelmise aasta sügisel, kui me nägime, kui palju on 2019  kevadisi ülas kahjustusi. Kui suured need kahjud siis olid? Kokku oleme registreerinud kahjustusi 4500-l hektaril. Selle sellest üraski kahjustusi 2800-l hektaril hektaril kuusikutest. Valdavalt on nüüd kõik raieküpsed kuusikud vanemad juba. Juurepessu poolt nakatatud kuusikud. Kui loodus on tasakaalust väljas, võib väike putukaliik  põhjustada ulatuslikke kahjustusi. Kuuse kooreüraskite arvukuse, nende lendluse alguse  ja kestvuse hindamiseks rajas RMK 25-st punktist koosneva  seirejaamade võrgustiku, kus ülaskeid püütakse feromoon püünistega. Sellel kevadel alustati ülaskitõrje eesmärgil  ka metsade raiumisega. Üraskite tõrjumiseks on metsandusest teada praktiliselt  ikkagi ainult üks meetod. See on püünispuude tegemine ehk. Kui kevadel üraskid mullast ärkavad lähevad oma järgmist au,  et tegema siis selleks ajaks peab olema neile seatud  isuärata toidulaud. Ehk olema metsas piisavalt sellist metsamaterjali,  kuhu nad, kuhu on neil hea lihtne au, et teha. Püünis puud, kuhu on ürask aude rajanud. Need tuleb enne noormardikate koorumist ja väljalendu. Need tuleb metsast ära korjata ehk metsast ära viia  võimalikult kaugele. Noh, reeglina läheb, jõuavad nad saeveskisse või,  või? Paberivabrikusse. Üraskite püünis puid langetasime alates 20.-st märtsist  450-l hektaril. Tegime lageraiet. 15.-st aprillist ehk linnurahu ajal oleme seda,  seda tööd lageraiena teinud 259-l hektaril. Teine töö, mis me seal sel ajal teeme ja  mis on üraskite arvukuse vähendamiseks, on värske tormimurru  ärakoristamine metsast. Et. Nende aude tekitamiseks söödamaad. Seda me teeme reeglina sanitaarraie korras. Sanitaarraiet oleme teinud selle aja jooksul 1300-l hektaril. Kontrollime Võrumaa raielangil asuvaid püünispuid,  kus ürask on koore all hoogsalt tegutsemas. Nende puude äravedu annab küll ülejäänud metsale võimaluse  edasi kasvada, aga loodusest kuusekooreürask kuhugi ei kao. Üraskite arvukust aitavad vähendada ka nende looduslikud vaenlased. Parasid toidid, röövputukad ja linnud. Suurte üraskikahjustuste ennetamiseks paigaldavad  metsaomanikud püüniseid. Siin tegelikult üraske kahjustusi me ei ole veel täheldanud,  aga ta on sellise ennetava meetmena, et metsaomanik saab  täna teha seda ka oma metsas ja me paigaldame teda  siis mitte päris kuusikusse sisse, vaid selline 10 12 15  meetrit kuusiku servast veidi kaugemale,  siis et ta ei meelitaks siis tervetele kuuskedele ürasket ligi. Ja see on üks, üks osa siis täna üraski tõrjest. Oskad hinnata, kuidas erametsades olukord on? Erametsad. Ta on võib-olla mõnevõrra pääsenud väiksemate kahjudega,  eks sealt tuleneb ilmselt sellest, et erametsad on täna juba  omandivormilt on killustunumad omanike ja  majandamisaktiivsus erinev ja seetõttu ka meil on võib-olla  eriilmelisemaid puistuid erametsades rohkem. Kas metsade majandamisviis ka kuidagi mõjutab seda last? Eks ikka natukene kuusekoore üras eelistab hõredaid puistusid. Eriti veel metsaservasid just näiteks, mis äsja lahti on  raiutud langiservad, seal on tihtipeale ka selliseid  vigastatud puid ja, ja need, need on ka talle sobivad  ja siis sinna ta kõige parema meelega läheb. Muidugi just eriti ta tahab hõredaid puistusid,  kuna seal on soe ja, ja hõredad puistud. Eriti pärast harvendusraiet näiteks on tihti  või noh, on on tormihellemad. Noh, tuleb tõdeda, et mida vähem see inimene seal metsas Intensiivse kasvamise aeg tegutseb, seda tervem see kuusik on. Eks üks põhjus, miks kuusikud nõrgenevad,  on ka juurepesu levik. Ka juurepess on seotud inim inimtegevusega. No me elame ikkagi kliimamuutustes, me võime loota,  et meil ei tule selliseid ekstreemsemaid,  ilmaolusid, soojasid, talvesid ja õuesid,  suvesid, aga ikkagi tuleb. Et kuidas me peaksime siis valmis olema nendeks  kliimamuutusteks metsanduses. No eks need kliimamuutused tulevad meil niikuinii ja,  ja, ja. Ja aga kas nad on nii drastilised, et me Eestimaal hakkaksid? Kirssi ja pööki ja tamme kasvatama siis. Metsamehena ma arvan, et ma täna ei teeks sellist otsust,  et ma telliksin pöögiistikuid. Kui täna on põhjamaine okaspuu palk ja okaspuu saematerjal  väga hinnatud ehitusmaterjal siis kindlasti lähimate aasta  aastakümnete jooksul jääb ka põhjamaine okaspuu ehitusmaterjaliduks. Kas see kuusk on see tulevikupuu ka Eestis  või kuidas ta on arvatakse, et ilmselt mitte,  et meie, meil kindlasti hakkab siinkandis tekkima rohkem  lehtpuumetsi kuusk, ilmselt taandub siis kõikide oma  muredega siis juurepessu kui ka okkakahjurite  ja tüvekahjuritega taandub ta ilmselt meil ju põhja poole  üha enam. Meil tegelikult on suurepärane võimalus kasvatada  segametsasid ehk proovida siis vältida puhtpuistute teket  ja vastavalt kasvukoha tüübile me võime selle ala jaotada  mitmeteks erinevateks sektsioonideks ja uuendada  siis väiksemapindalaliselt neid kasvõi siis ühetaoliselt,  näiteks meil on pool hektarit on see mändi,  pool hektarit on kuuske, pool hektarit kaske võib-olla on  veel pool hektarit siis segametsa, kui me jätaks võib-olla  ühe puu liigi välja, jätame ka midagi, võib-olla  looduslikule uuenemisele tekib selline mosaiikne  metsamajandus ehk et see on see, mida, mis on  ka kindlasti looduslähedasem, mis on bioloogiliselt  mitmekesisem ja ka kindlasti Olga, terve mets. Oleme Põlvamaal päikese soojendatud paikades,  et kohata Eesti madusid. Tunnike otsingut kannab lõpuks vilja. Rästik on, võib öelda Eesti kahest maost  siis see, kes inimesi kõige rohkem hirmutab,  sellepärast et ta on justkui meie mürkmadu. Kas on põhjust rästikut karta? Inglise keeles on hea väljend Helthy respect. Et niikaua, kuni sina annad neile ruumi,  annavad nemad sulle ruumi ja, ja tõenäoliselt annavad nemad  sulle rohkem ruumi, sest et kui sina neid ei näe,  siis siis sa ei saa teada, aga, aga nemad näevad sind ikkagi  praktiliselt kogu aeg, kui, kui sa neil lähedal oled. Nagu sa näed, ta on niisuguses asendis, noh sa võid tast  praktiliselt märkamata mööda lihtsalt kõndida  ja sa ei pane tähelegi, et ta. Et ta siin on. Maod tajuvad enda ümber toimuvat hästi, sest tunnevad peas  asuva sisekõrva abil maapinnavõnkeid. Kaheharuline keel. Koostöös Jakobsoni elundi ehk lisahaistmiselundi,  ninasõõrmete ja peaajuga annab maole teada,  kui õhus on kellegi lõhn. Kas rästikule nüüd peale vaadates võib öelda,  kas tegemist on isase või emase loomaga? On ta noor või vana, mida sinu silmad ütlevad,  see siin on isane isane, ta on pisike, üsna isased on  siis madudel pisemad ja isased on pisemad,  emased on oluliselt suuremad ja rästikute puhul on ta  tegelikult ka natuke teist teist värvi. Et emased on niisugused? Kergelt pruunikamad, et isased on niisugused erksad hall,  must, hall, must, sakk. Mis aeg praegu rästikute jaoks aastas on? Nad on üles ärganud, mis nende elus toimub? Ärkab üles. Soojendab päikese käes ennast soojaks ja  siis peale esimest kestumist tulevad paaritumised. Rästikutel rästikutel käib ta üks-ühele paaritumine,  isased omavahel võitlevad paaritumisõiguse eest. Ja siis kevadel võib tegelikult neid kohata  ka reaalselt aktiivselt otsimas paarilist. Ja ja peale peale paaritumist rästikute puhul on veel isane,  valvab mõne aja emase juures, et ei tuleks ükski teine isane. Ja siis minnakse oma teed laiali. Pikk talvitumine on möödas, kas see rästik tahab praegu  kangesti süüa ka, on tal pehmelt öeldes siis kõht tühi? Esimene prioriteet on ikka paaritumine, niimoodi käib  niimoodi jah. Ärkad üles, kestus, siis paaritud. Nii mitmega kui võimalik ja siis ja siis hakkad süüa otsima,  jah. Saagi näiteks konnasisaliku või pisikese imetaja tabanud mao  suu avaneb pärani. Ta on selleks võimeline, sest tema näokolju luud on omavahel  liikuvalt ühendatud. Meie ainsa mürkmao rästiku suus on kaks mürgihammast  mille abil ta süstib saaklooma kehasse paraja toosi veremürki,  mis on rästiku süljenäärmete eritis. Huvitav on ka see, et mürgi koostis muutub rästiku eluea jooksul. Väikesed rästikud toituvad rohkem sisalikest  ja nende mürk on tõhusam sisalikele. Vanemate isendite mürk toimib paremini väikeste imetajate  näiteks näriliste surmamiseks. Otsime küll madusid, aga Eestis on veel roomajaid. Praegu sattus ette üks sisalik Eestis kokku viis liiki roomajaid. Täna juba kaks tükki nähtud, praegu nägime kivisisalikku üks emane. Praeguse aastaaja järgi võib kindlalt öelda,  et ta ei ole veel või ta ei ole roheliseks läinud,  isased lähevad pulmamängu pärast roheliseks. No mida sisalik see kivisisalik praegu siis siin toimetab,  mis aeg temal praegu elus on, tuli talveunest,  tema ikka peisitab ja toitub ja mingi hetk hakkab munema üks  üks neist siis muneb mune ja selleks on tal vaja päikese  poolt soojendatud lahtist liiva. Arusisalikkud on Eestis ka ja nemad on siis tunduvalt tavalisemad,  et see kivisisalik, keda me siin nägime,  ta on siis haruldasem. Jah, ta on haruldane meil sellepärast, et ta on,  on siin oma kogu leviala põhjapiiril, et siit edasi enam Soome,  ta ei ole läinud. Sisalike puhul on huvitav see, et nad hingavad  ja jooksevad samade lihaste abil. Nii et ühel hetkel, kui nad on palju jooksnud,  ongi nad põhimõtteliselt hingetud siis tuleb neil seisma  jääda ja lihaste abil hingata, puhata. Me oleme jõudnud Karula rahvusparki ühe järve äärde  ja siin on nüüd teised maod. Nemad on nastikud, miks neile siin meeldib? Vee ääres palju konni. Hea päikseline koht. Siin on. Hea jahti pidada. Kui me rästiku puhul saime teada, et väiksem on isane ja,  ja nendel on ka värvuse erinevus võrreldes emastega  siis kas siin saab ka öelda, et kes see nastik on? Jah, see on täpselt samamoodi siuke pisikene,  et tema on samamoodi isane, et isastel on need kollased  laigud siin kukla taga, et need on niisugused hästi hästi  erkkollased emastel võivad nad vahest isegi niisugused  tuhmjad valged olla. See on ka huvitav, et see rästik oli selline kohapeal  vaikselt rahulikult ootas, aga nastik on väga ergas  ja tundub, et ka kiire ta põgeneks silmapilkselt,  kui me siin natukene teda ei pidurdaks. Noh, see näitab hästi nende niisugust Käitumiserinevust, et nastik nastik on ilma mürgita madu  ja tema, tema siis. Kaitserefleks on ära põgeneda ja viimases hädas mängib veel  surnut ka. Et siis ta keerab ennast täitsa kõht ülespoole,  teeb suu lahti ja ajab keele suust välja ja. On? Enda meelest surnud. Kuidas nastikud paljunevad, kas nendel on  ka praegu see aeg käes, kus tuleb oma pere luua,  järglasi saada? Nastikud. Samamoodi neil on paaritumine, on kevadel,  aga paaritumine on veidi teistsugusel kujul,  selles mõttes, et neil ei ole ei pulmamängu  ega isaste siugest üks-ühele võitlust, et neil on,  neil on kes ees see mees, et isased tulevad ennem talv  taliunest ülesse soojendavad end juba piisavalt üles,  et nii kui mõni emane tuleb, siis on nad kohe karjakesi peal,  siis ongi, kes SMS ja järglasi annavad nemad munedes. Et munevad tavaliselt kohtadesse, mis genereerivad ise sooja,  et selleks on siis kompostihunnikud on neile täitsa. Koht ja, ja samamoodi ka sõnnikuhunnikud. Meie teine madu rästik, tema ju toob tegelikult elusad pojad ilmale. Kuidas see niimoodi võimalik on? Tema toob ilmale toob ta küll elusad pojad,  aga tegelikult ema sees on, nad on nad ikkagi munades,  nad lihtsalt kooruvad enne, kui nad kui nad kehast välja tulevad. Rästikupoeg on kohe mürgine. Arvatakse, et väikese rästiku hammustus on täiskasvanu omast mürgisem. Tegelikult on mürgitootmine rästiku jaoks energiat nõudev protsess. Väikesed rästikud pole veel sellest piisavalt teadlikud  ja süstivad hammustades kogu oma mürgi. Nii tundub, justkui oleks nende hammustus ohtlikum. Täiskasvanud rästikul on varuks oluliselt rohkem mürki. Kuid nad teavad, et seda ei tasu niisama raisata. Mis on need õiged käitumisjuhised, kui ma näen madu,  võib-olla ma tõesti pelgan ja tegelikult kardangi teda,  kuidas ma peaksin käituma. Kõige lihtsam oleks kõndida edasi selles suunas,  kus, kus sa hetkel kõndisid. Kui see juhtus olevat just mao poole, siis, Lähe 90 kraadi ühele poole või teisele poole  või võid ka 180 kraadi tagasi keerata. Ega ta sind taga ajama ei hakka. Nagu veendusime, on maod väga sümpaatsed loomad,  keda ei maksa karta, aga tasub kindlasti austada. Jõe kohal lendavad kiilid. On väiksemaid ja suuremaid. On peenemaid ja jämedamaid. Selline jässakam tüüp on harilik jõgihobu. Nagu kõik kiilid, on temagi kiskja. Toitu väiksematest putukatest, keda ta lennu pealt kinni püüab. Jõgi hobu valib omale elupaigaks tuulevaiksed kohad aeglase  vooluga veekogude ääres. Oluline on tema jaoks ka liivane jõepõhi,  sest tema vastsed tahavad kaevuda liiva sisse. Nii nagu kiilid ise, on kiskjad ka nende vastsed. Siin on üks vastne kinni püüdnud vihmaussi aga ägedat vastupanu. Enamuse oma elust veedabki ta vastsena. Sedasi elab ta kolm kuni viis aastat vee all. Kui ta on sellisest veealusest elust tüdinenud  ja tekib soov kiilina ringi lennata siis ootab ta kevadel  ära ilmade soojenemise Sobiv aeg selleks on mai lõpp või juuni algus. Varasel hommikutunnil, kui linnud veel magavad,  ronib ta veest välja ja otsib taimestikus sobiva koha. Kui tunneb, et koht ei ole piisavalt turvaline,  siis jalutab edasi. Nüüd on tal vastsepõlve veetmises täielikult kõrini  ja selle peale läheb ta sõna otseses mõttes endast välja. Nimelt ronib ta oma kesta seest välja ja sedasi sünnib  täiesti uus jõgi. Hobuvalmik. Nii nagu uute asjadega ikka, on liikuvad osad alguses kanged  ja need tuleb sisse töötada. Just sellised on tema tiivad pakendist välja võttes. Nüüd peab vast valminud jõgi hobu pumpama tiibadesse vedelikku,  et neid töökorda seada. Läheb umbes 20 minutit, kui nad saavad oma kuju  ja mõõtmed. Need on jõgi hobu, esimesed sammud. Esimese lennuni on veel tunniks aega. Niipea, kui tiivad on kuivanud ja vähegi kannavad,  lendab ta veepiirist kaugemale taimestiku sisse,  varju. Seda siis selleks, et linnud teda ära ei sööks. Värskelt koorunud jõgi, hobu on erkkollane  ja tiivad on pehmelt läikivad, nii nagu üks pakendist võetud  uus asi olema, peab. Pea on keha suhtes väga liikuv ja lennu ajal säilitab oma  asendi sõltumata keha asendist. See on oluline lendavate putukate püüdmisel. Kui tiivad on kõvenenud, lendab ta jõest kaugemale toituma. Paari nädala pärast saab ta sugu küpseks selleks ajaks isase  kollane värv asendub helerohelisega ja ta lendab jõe äärde tagasi,  et sealt Emaseid leida ja paarituda.
