Euroopa liidu sees liiguvad rohelise nimekirja jäätmed nagu näiteks liigiti kogutud metallid, paber- ja papp nagu iga teine kaup. Ohtlike jäätmete, segaolmejäätmete ja muude eri jäätmesegude üle piiri liikumiseks on kehtestatud ka ranged nõuded. Eestis tuleb selleks taotleda luba keskkonnaametilt. Eestist veetakse välja rohkem puhtaid jäätmeid, nii näiteks leiavad Türki veetud metallijäätmed seal tee uuesti tootmisse. Eestisse tuuakse valdavalt segaolmejäätmeid. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialisti Katrin Kaare sõnul rändavad need enamasti otse Iru jäätmepõletustehasesse. Soomes esiteks, hetkel on põletusvõimsusest natukene vähe, küll aga hakkab neil varsti valmis saama uus põletustehas, siis siis võib-olla see olukord muutub. Aga teine põhjus on, on siin ka, ma arvan, majanduslik põhjus, meie käitlushinnad ei ole nii kõrged nagu Soomes ja, ja see tasub teatud osapooltel. Kas selle jäätmete siia transpordi Kõige rohkem tuuaksegi Eestisse jäätmeid Soomest 2018. aastal ulatus see kogus üle 138000 tonni. Suurbritanniast jõudis Eestisse 45800 ja Hollandist 45200 tonni jäätmeid. Suurima osa moodustasid segaolmejäätmed, katalüsaatorid, freesasfaltehitus, lammutus, segapraht ja pliiakud. Taotluste arv jäätmete sisseveoks Eestisse on viimastel aastatel kasvanud. Kõige suurem ongi ehitus- ja lammutusjäätmete sisseveosurve. 2018. aastal esitati selliseid taotlusi 13, möödunud aastal juba 21. Kui luba ei saa, üritatakse jäätmeid üle piiri vedada loata. Möödunud reedel tuvastasid keskkonnainspektsiooni ning maksu- ja tolliameti inspektorid Tallinna reisisadamas neli Soomest tulnud veokid mille saatelehed ei vastanud tegelikkusele. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar leppinud. Me oleme tõesti avastanud ka selliseid juhtumeid, kus näiteks segaolmejäätmed sildi all on liigutatud, siis näiteks ehitus-lammutusjäätmeid Keskkonnainspektsioon kontrollib jäätmeloaga ettevõtteid, kas riskipõhiselt või näiteks igal aastal, kui tegemist on suuremate ettevõtetega. Kandmete ristkontroll peaks tagama, et jäätmelaadungi ikka selleks ettenähtud kohta jõuavad. Autole järele sõitmist, sadamast kuskile kuskile ettevõtteplatsile, et kas ta ikka jõuab ühte või teise kohta. Et sellist asja ei tee, et hiljem on meil võimalik tegelikult dokumentaalselt näha, kuidas need saatekirjad on vormistatud, kuuse jäätmevoog on kohale jõudnud ja kas ta siis läheb aruandluses ka bilansi arvutustes kokku?
