M. Olen Indrek Kääramees ja elan Hiiumaal. Olen kalur. Ja muidu elukunstnik. Ma olen põhimõtteliselt lapsest saadik käinud,  isa kaasas. Võeti kaasa ikka, siis oli rohkem võrgupüük. Sügiseti siiapüük, kevadeti säinas. Isegi et see paat veel, millega isa käis,  on siin kuskil toomingate all üsna loodusega üheks saanud,  juba väike neljameetrine puupaat oli ja kui ma praegu seda  paati vaatan, siis ma ei kujuta ette, kuidas ma sinna Nina sse, ära mahtusin niimoodi, et vahest käis see aine  ka üle, et siis oli. See sul kaluri kurtkal üle pea, et vähegi mõni kuiv koht jääks. Kõrvalt vaadates kõik muu võib jääda tegemata,  aga kui on merele mineku päev või kord, siis,  siis see on nagu esmane, et see kui tema nagu muudab mingit  asja seoses kalale minekuga, siis see on nagu väga-väga  haruldane juhus. See peab olema mingi katastroof toimunud. Ja. Tee. Ütleme, et kui seal Põhja-Hiiumaal tuleb rohkem lest,  praegusel ajal võib juhtuda, et saab ka siiga  ja punased kalasid niinimetatud forelli ja,  ja lõhed, siis meil on rohkem ahven, säinas aug lesta  minimaalselt ja neid vääriskalu väga harva. Kalureid, kes siit käib väljas? Suurusjärk on 10 20 vahel. On neid, kellel paadid ongi põliselt siin  ja käivad siit väljas. Osad tulevad treileri peal, lükkavad paadi sisse,  käivad väljas, viivad pärast selle paadi ära. Ja. Turismiettevõtjana ma näen, kui tuleb turist  ja ütleb, et noh, miks kalurid ei seisa tee ääres  ja ei paku värsket kala või suitsukala või,  või mingeid muid kalatooteid siis siin on rohkem nagu see,  et hiidlased toovad selle kala kaldale kai pealt,  müüvad edasi järgmistele, kes siis nendest tooteid teevad. Muidugi on mitmeid tublisid, kes nii püüavad,  kui ka toote teevad ja ka maha müüvad, aga kõigi jaoks seda  turgu siin ei olekski. Ja kuna see on nii hooajaliselt sõltuv, et kui on ikkagi  suur suvi käes ja meri soe, siis lihtsalt kala ei ole. No mida siis on ju turist ja siis ta tahab seda kala saada,  et et hästi keeruline see kala, noh, need kogused ei ole  nii suured, kui, kui võrrelda seal Peipsi järvega  või või mõne teise Viru. Ja. See sadam on hästi oluline kõikidele kohalikele inimestele  ja sadam oli viletsas seisus. Ja siis me ulatasime nagu oma abikäe või,  või noh, külaselts hakkas kirjutama projekte  ja renoveerima seda sadamat ja vald aitas omafinantseeringu poolega,  kui siin orjaku sadamas ringi käia, siis hästi-hästi suur  osa sadama korda tegemisest on olnudki, siis külaseltsi,  projektid, külaseltsi juhatuse liikmete talud on olnud  pangale pandiks, siis kui on laenu vaja võtta olnud  ja meie meie pere puhul, siis mina kui külaseltsi juhatuse  liige minul omal pole midagi, siis oli Indreku talu selleks  kui abikaasa talu. Kui Käina vald sai valmis kalasadama tegelikult juba seda  projekteerides ja planeerides olid kaasatud kalurid ja,  ja see on nagu hästi hea koostöönäide. Et ei tehtud lihtsalt niisama, vaid ikkagi uuriti nagu  kohalike soove ja huve. Ja kui valmis sai see sadam, siis anti rendilepingul. On niisugune vahva nimi mereküla kalurite klubi. Et kuna siin osa sellest külast on olnud kunagi mereküla  nimeline ja, ja praegu ongi nii, et vallal ei ole nagu  mingisuguseid kulusid ega kohustusi selle sadamaga seoses,  et kõike seda haldab ja, ja sellega tegeleb  siis nüüd see kalurite ühendus. Ja seal on ka Indrek. Asjaosalised koos Toomasega paarilise Toomasega  ja seal on neid teisi veel. Ja. Naise leidsin pioneerilaagrist. Mitte küll sedasi, et meil pioneerid oleks olnud,  aga tema oli kasvataja ja mina siin lihtsalt läksin Hiiumaa poistega,  et lähme vaatame, mis seal tänaval toimuvad. Nii ta. Nii ta juhtus Mei Indrek on üks selline. Hingega kalamees, temal on nagu meie lapsed ütlevad,  et prioriteedid paigas number üks on kalandus. Number kaks on bänd number kolm on vanemad ümaramad vormid. Mis tähendab siis vanatehnikat ja siis tuleb pere  ja põllumajandus ja. Ja muud asjad. Internetis kolades sattusin niisuguse asja peale,  et Antsla vald müüb passbussi. Oksjonil tegin ka oma tagasihoidliku pakkumise,  osutusin võitjaks, ma ei olnud seda bussi näinud,  see oli muidugi seal oksjoni keskkonnas ilusti öeldud,  tuleb käia üle vaadata, pärast pretensiooni enam ei arvestata. Ma oma viga ei käinud, läksin siis järgi  ja oli paar aastat seisnud üsna õnnetukene õnneks Läks käima  ja tuled ja viled töötasid kõik ja. Konkreetne buss ei ole Hiiumaaga seotud,  et on Antsla vallabuss olnud, aga nagu siis oli,  et kui käidi mingitel üritustel, siis kleebiti kleepsusid  sinna sisse ja seal on näha ka, et see on käinud 89. aastal  Hiiumaal metsaülemate päevadel, et see on Hiiumaal ennem  käinud vähemalt enne seda, kui minu kätte sattus. No Indrekul on see vanade autode renoveerimise putitamise harrastus. Miks ta seda teeb, ma ei, ei saa sellest aru,  aga see on tema valik. Kalal käin koos naabrimehega. Siit üle põllu, kellel on ka püügiload ühe nõudmis ringiga  käime nii tema mörrad üle kui minu mürrad üle. Ei ole vaja kunagi nagu eraldi minna. Indrekuga on hea kalal käia eeskätt sellepärast,  et, Ta on päris pädev kalamees. No Indrek ja Toomas on selline minu meelest hästi toimiv tandem. Me oleme naabrid, nad väga hästi täiendavad 11 oskustes,  ühel on üks asi parem, teisel, teisel teine. Nad soetavad olulisi asju nii et jagavad omavahel. Mida vaja on, et minu meelest on neil väga hea klapp? Meie püüame põhiliselt mördadega. Need on siis kuni kolmemeetrised ääremõrrad,  kevaditi käib ka tuulekalapüük, siis kastmõrdadega räimi me  eriti püüa, kuna siin ei ole tööstus, kuhu seda räime anda  ja pole ka külmutamise võimalust ka siis me panemegi  nii palju hiljem kastmerad sisse, et püüame ainult tuuleauku. Kuna see on hiidlase jaoks väga oluline kala hooaja ala,  siis nad söövad seda päris hea meelega ja sadamast õnnestub  inimestele see maha müüa. Tooajad on hästi erinevad, mõnikord ei ole üldse probleemi,  on järjekord siin kai peal ootamas, kõik ootavad,  millal aga mehed jõuavad. Teinekord on nii, et pakkumine ületab nõudluse  ja siis sa pead. Leidma ise neid võimalusi, siis on küll nii,  et ega seda Indrekut ei näe, et hommikul vara läheb püüdma  ja ja, ja kogu aeg on ta nagu onlainis telefoniga,  et kui aga klient soovib, siis ta selle kala saab. Et siis on, see on küll raske aeg, aga praegusel ahvenapüügi  ajal nii hull ei ole, et tuleb kokkuostja viib ära. Jääminekust nii kui saab esimesed mörrad sisse,  siis on lootus ahvena peale. Aastad on erinevad, vahest on täitsa ilusti,  vahest on niisugune. Nagu ta on mai algusest hakkab see tuulekalapüük,  see käib enam-vähem jaanipäevani, siis on niisugust  vaiksemat aega, kus eriti üldse kala ei ole  ja siis ütleme, augustist hakkab uuesti ahvenapüük. Niikaua kuni jäämerre tuleb siis sügisel muidugi. Kui tuleb see kohalik siig, see kudesiig,  siis see see läbi on ka võrkude ga siis väga oluline. Tee. See paat, millega me käime väljas on lappaja ehitusaasta on  1982 puupaat. Tänavu kevade lõpuks tuli see koht kätte,  et pidi selle plastikuga üle kleepima. Ta lihtsalt enam ei olnud nõus kuidagi viisi vett pidama,  sellel on nüüd niisugune mootor. Mida nimetatakse või kutsutakse siin rahvasuus vene imeks,  see on tegelikult traalide peal abimootor,  nad ajavad seal generaatorid ringi noh, et elektrit toota,  aga toodetakse ka nendele niisugust väikest käigukasti taha,  et saab panna niisugustesse väiksematesse paatidesse  ja see oli hästi levinud nõukogude ajal neid mootorid  põhiliselt paigaldatigi. Kui ta on korras, siis on ta väga hea mootor,  ta on suht ökonoomne, vaikne vesijahutusega väga hea,  aga noh, kuna nendel pole enam jupp saada,  siis paljud on need asendanud siin pannud traktorimootorid  peale tee 16 või 25 mootori õhkjahutusega mootorid tähendab,  et nad värisevad palju rohkem, teevad palju valjemat häält  ja ütleme, palava ilmaga on seal mootori ümber vist  ka päris palav olla, sest see peab ju selle sooja kuskile  välja andma. Et me oleme ikka praegu veel suutnud elus hoida seda,  seda vanat või neemet ja väikeste abivahenditega läheb ta  päris kergesti käima ka pole, pole hullu. Ma arvan, et kaluri elu on raske. Et seda saabki teha selline. Tõeliselt pühendunud inimene, kogu su elu tegelikult sõltub sellest,  et kas on saaki või ei ole saaki. Sa ei saa nagu mingeid plaane pikaajalisi teha,  et kuigi ei, alati peab unistama ja need tuleb  ka ellu viia ja, ja meie peres seda ka tehakse. Aga sa nagu ei saa jah, planeerida väga suurelt. Ja ta on füüsiliselt väga raske. Näen, kui see on see tuulekalapüügihooaeg,  siis täismehe väsitab ikka ka päris korralikult. Kaluriameti teeb raskeks see, et ta on ikkagi füüsiline töö ja,  ja sa pead olema valmis seda peaaegu iga ilmaga tegema  ja võib tulla ette ootamatuid olukordi. Pead olema valmis nagu. Kõigeks. No minu meelest kaluriamet ei ole raske,  see nähtavasti tuleb sellest, et see mulle meeldib,  kui ma teeks seda vastumeelset, ma võib-olla,  et ei arva, ks tast niimoodi füüsilist tööd on,  aga ega siis. Kes siis seda kardab? Tihti. Meil on nagu selles mõttes huvitav, et meil on tütred. Ühel tütrel juba on rannakaluri kutse omandatud  ja teine läheb kohe-kohe seda omandama. Selles mõttes on justkui see järjepidevus olemas  ja noorem tütar on öelnud ka, et ja, ja tulen,  tulen ja, ja teen, teen, ärge pabistage. Et las ta siis praegu olla seal pealinnas  ja ja kogub tarkust ja, ja kogemusi ja, ja  siis loodame, et tuleb Hiiumaale tagasi. Vanem tütar on saanud ka elukaaslaseks, kaluri käib merel  koos elukaaslasega. Võib öelda, et meie peres on see järjepidevus täiesti olemas. Kalapüügipisike on lastel olemas, noorem tütar tegi omal  juba selle kalurikutsetunnistuse ära ja vanemal läheb nüüd  septembri lõpus ka sellele koolitusele nii. No vähemalt siis saab püügilood ümber kirjutada  ja peavad hakkama, see tal muud üle jääb. Minu isiklik arvamus on niisugune, et noori tuleks peale küll,  aga, aga seal on üks suur, aga eeldab tohutut investeeringut. Esiteks sa pead soetama kõik püünised paadi,  mis ei ole niisama paat, sa pead saama sellele paadile  ka need kalalaevaregistripaberid siis püügiõigused. Et sa pead ka, kelle käest ostma, need on suht kallid,  et ma arvan, noorel inimesel lihtsalt pole niisugust võimalust. Ainukene asi ongi see, et kui perepoeg või  siis tütar, kuidas kunagi võtab lihtsalt üle asjad  ja mina ei ütleks, et, et noori peale ei tule. Ma arvan, et nii kaua kui Jakon paatronida  ka ma ikka merel käin. Kui seal enam ise väga tööd ei jaksa teha,  siis äkki ka ikka võetakse. Ei nojah, siukest asja, kui selle selle pisiku oled sisse saanud,  siis seda sealt välja ei juuri. Üks, ma ei tea, neli-viis aastat kuus tagasi oli hästi pikk talgus. Oktoobris hakkas ja aprillini vedelavee peal ei saanud käia,  et niisama jääaluspüüki sa harrastad, aga. Liiga piim, ootad ja ootad, et ei tule.
