Põlula omaga sarnane karantiinihoone on lähipiirkonnas vaid Soomes, kuid Põlula eelis on nendega võrreldes see, et erivetest püütud kalad omi Jese eraldi ruumis. Euroopa merenduse ja kalanduse fondi toel valminud üle 1,3 miljoni euro maksma läinud karantiinimajas tulistasid kalakasvatajad juba 2003.-st aastast alates, räägib RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Idee sai alguse 2003. 2004. aastal, aga siis ei leidnud nii-öelda ideele kaasamõtlejaid ja ei leitud sobivat rahastust. Aga nüüd uue lainena, võtsime teema üles 2015. aastal millele järgnesid siis tehnoloogiline projekt, ehituslikud projektid, vahepeal uuesti rahastuse otsimine. Põlula kalakasvandus saab wet lavi allikast karantiinihoone rajamisel arvestati, et tehnika altvedamise korral saksa abi otse loodusest. Kunnar Klaas. Hoone on ehitatud jah, maapinnast Immeetriaga umbes sügavamale sellepärast et vesi ise voolselt jätkaks ka siis nii-öelda hoonesse voolamist ka siis, kui pumbad või muud tehnilised lahendused millegipärast takerduvad. Põlulast tegeldakse peamiselt külmavereliste kalade kasvatamisega ja nende loodusesse laskmisega. Tänasel päeval kasvatame lohet, natuke on veel forelli, kasvatame siiga ja väikseid eksperimendid on meil ka tuura ja jõevähikasvatamise plaanime kindlasti suuremalt ette võtta harjuse kasvatamist, jaga siig on niisugune tõusev trend, et siiavarud on nii Peipsis kui ka siis ütleme, Soome lahes kui ka lääne Lääne-Eestis suhteliselt halvas seisus ja tegelikult vajaksid nii-öelda äikest hüpete inimeste tuge. Loodusest on vaja kalamarja kalakasvanduse tuua selleks, et populatsiooni tugevdada ja sugulus ristlust vähendada, räägib Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Kindlasti on vajalik järjepidev aastal nii-öelda geneetilise materjali täiendav sissetoomine, sest tahes tahtmata kalakasvanduses natukese geneetiline mitmekesisus vaesub nii-öelda tööde tööde-tegemiste tulemusena. Kõige lihtsam on öelda niimoodi, et ei oleks liiga palju õdesid-vendi, vaid erisuguseid kalu looduses, kes siis omavahel siis teisel ringil ristates annaksid jälle taaskord uuele nii-öelda põlvkonna loo sisse. Põlula kalakasvanduses tasustatakse aastas loodusesse umbes 300000 kala. Lääne-Virumaalt laadi uudistele Rene Kundla.
