Tere kõigile aiasõpradele vääramatult igal sügisel, kui lehed puu otsast maha langevad, puhkeb aia sõprade seas vaidlus, kas on õigem lehed muru pealt kokku riisuda ja komposti viia või ära põletada nagu kastani lehed kui kastani. Keerukoi on lehti nakatanud või jätta lehed kokku riisumata ja muru peale väetiseks. Sest kevadeks on lehed enamasti nagunii kõdunenud ehk komposteerunud. Eelmisel sügisel käsitles seda teemat koguni Eesti televisiooni aktuaalne kaamera. Aga päris ühest vastust, et õige on nii ja mitte teisiti ei saanud mega sealt. Tänavu sügisel kirjutas meile proua Kadri Harjumaalt. Ta elab kortermajas ja selle maja taga on aed. Aias kasvavad õunapuud, lehtpuud kuusepuud aias on murukate, kuid samal tasapisi hävitab murukate, et alati sügiseti teeme lehtede riisumist. Nüüd aga tekkis arutelu, kas on ikka õige meil aias lehti riisuda. Osa väiteid õnnetlas, lehed jäävad maha, saab ka muru, oma toitu. Teisalt, kui lehti ei riisu, siis kõdu jääb, muru ei saa õhku ja sammal hakkab veelgi rohkem vohama. Ja kevadeti pole just eriti tore viljapuude alla pesu kuivama ja märgadele lehtedel liugu lasta. Proua Kadri küsib, et mis siis ikkagi on õige ja kuidas käituda? Me lugesime selle kirja etensilbergile, kes on meie saadetes murukohv Ta varemgi nõu andnud. Ööd Ta hakkavad nüüd küll juba miinuskraade näitama ja kui lehed on riisumata, siis külmunud peast ei ole neid sugugi kerge maast kätte saada. Murukamarat tuleb nendega koos kaasa. Aga see ei tähenda, et me ei võiks veel kord teemat tõstatada, et kuidas siis oleks koduaias Enn Silberg õige talitada, kas lehed riisuda või jätta riivamata? Tervist minu poolt ka kõigile raadiokuulajatele lehtede riisumine murult ongi selline kahe otsaga teema. Ühelt poolt tõesti sinna jättes annab murupinnale lisatoitaineid aitab kaasa huumuse tekkele muru pinnases. Teiselt poolt võib paks lehemas kahjustada murutoimikut, suurendada talvekahjustuste ohtu. Ja kevadel see pilt ei ole kõige ilusam. Kompromissiks riisumise ja sellise lehtede jätmise vahel võiks siis teha seda, et jälgida puude all, kus nad lehed langevad kõige rohkem, et hajutada seda lehtede pinda ühtlaselt kogu murupinnale. Et ei tekiks selliseid paksu lehekihiga kaetud kohti. Ja teiseks, mida võiks soovitada, kes tahab nüüd jätta sellise noh, sisuliselt on tegu tasuta aiakaubaga meil lehtede näol sinna murupinnale väetiseks, siis soovitaks soojalt näiteks purustada muruniitja, aga lihtsalt üle sõita, teha seda massi õhulisemaks peenemaks. Et ei oleks talvel, ei jääks muru sinna alla ummuksis ja ei tekiks lumiseenelaike kevadeks ega ei häviks sealt muru, taimik, mis iganes seenhaiguste. Seetõttu. Nii et see lehe massijätmine sinna murupinnale on täiesti võimalik ainult tuleks järgida kindlasti ka seda, et milliste puude lehed seal on. Kui meil on tegemist sellist tugevama struktuuriga lehtedega nagu vaher tamm haab, noh siis kindlasti tuleks ära riisuda või peenestada kas muruniitja või purustiga lehepuuriga need ära sealt, kui meil on kasele pihlakas noh, sinna alla võiks panna ka õunapuu lehed. Et siis jah, et piisab võib-olla sellisest hajutamisest. Ja, ja, ja kindlasti kindlasti teeks head sellise muru niita, aga selle purustamine, et kuna me talved on läinud ka nii selliseks suht pehmeteks, siis see muru toimib, sisuliselt võib kasvada seal pall läbi, nii et selline hiline, hiline niitmine, idee. Tõsi küll, seda peaks tegema natukene kõrgemalt kui tavaniitmist, aga ei tee sellele murule midagi halba. Aga männiokkad, kas riisuda sügisel hilja ära, mis on tormiga maha tulnud või mitte? Männiokkad võiks siiski ära riisuda, et nii palju, kui neid sealt kätte saab, et nende selline struktuur ja keemiline koostis ei ole, ei ole head, ei tee murule, et seal nad võivad kaasa aidata, aidata selle sambla tekkele, et kuna puude all on iseenesest juba murule raske toime tulla, et ta on vähem valgust. Ja, ja võib-olla seal tallatakse käiakse rohkem, et tekib sellise tihendatud pinnas, siis võiks jah, et hoiduda, hoiduda seal, lisada sambla, tekkepõhjuste tekitamisest. Aga kas lehtede reisimata jätmine iseenesest soodustab sambla tugevnemist? Vot raske öelda selles mõttes, et sambla tekkepõhjused on, on väga-väga erinevad, et võib-olla põhjus täiesti eks ole, mulla happesuse, mis ei ole õige nagu murutaimede kasvamiseks ja samblal on, on soodus võib-olla tihenenud pinnasest põhjus. Ja, ja võib-olla siis varjus põhjus näiteks, et ei ole, ei ole piisavalt valgust. Usun, et, et see lehtede jätmine ei, ei tekita sedasama sinna kindlasti juurde, et pigem on ikkagi lehed aitavad seda mula võib-olla huumusesisaldust tõsta ja samuti toitaineid juurde anda, aga otseselt sambla tekkele nad ei, ei tohiks kaasa kaasa aidata. Nii et õigem on siiski lehed kokku riisuda, panna nad komposti ja kevadel sealtsamast kompostist kõdunenud kujul juba muru peale tagasi. No näiteks see oleks väga-väga-väga teretulnud, et kuigi lehtede kompostimisel peaks jälgima ka kindlasti seda, et paljalt lehed ei komposteerida nagu panna ainult lehed kompostihunnikusse, kindlasti sinna vahele võiks sellist oksapuru panna. Või siis lisada selliseid komposti, kiirendajaid või komposti soodustes ained, mida ka aianduspoodides müüakse, et see oluliselt nagu parandab seda kompostimisprotsessi, et üksikud lehed lihtsalt lähevad mädanema seal, et nad ei, ei hakka eaka nagu komposteeruma. Kui aias on muru piirdeks pikad lehtpuudest hekid, siis ma arvan, et seal hekidest mahalangenud lehed võib küll heki alla riisuda. Ja et lehed ongi ju suurepärased kate ja mullaparandusmaterjalid, et täiesti vabalt võib katta püsikute peenrad lehtedega. Samamoodi näiteks rododendronid, telemillel on selline pinnas, pinnas, juurestik et küll ma ei teeks liiga samamoodi kõik põõsaalused, et et lehed on suurepärane, selline sooja ja, ja kattematerjalina talveks. Ja eks nüüd praegu ongi viimane aeg veel, kui midagi on vaja katta, siis ehkki me ei tea, kui leebe või kui karm talv tuleb. Praegu on viimane aeg selle katmisega tegeleda. Täna hommikul täname Enn Silberg teid nõuannete eest ja vaatame, mida siis talv meile toob ja kuidas muru sellest talvest kevadel välja tuleb. Järgmine aiasaade on meil kavas juba nädala pärast, nii et kuulmiseni.
