Maikuus tähistatakse ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuud ja pööratakse tähelepanu meid ümbritsevale taimedele, loomadele ja lindudele. Ja toreda kokkusattumusena pälvis eelmisel aastal ilmunud lastele ja noortele mõeldud raamatute seast Tartu linna lapsepõlve auhinna tuul, sepa raamat, allikahaldjas, mis tegeleb just nimelt loodusega ja muude selliste asjadega ja mul ongi nüüd väga hea meel tervitada tuul, sepa Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadurit, loomaökoloogi ja kirjanik. Tere tulemast. Tere. Kõigepealt küsiksin, kas teie perele tuli kevad sel aastal teisiti? Kindlasti tuli teisiti, me olime tegelikult juba selleks valmis, et tuleb väga teistmoodi kevad, sest et meil sündis natuke enne jõulusündis väike beebi meie perre neljas laps ja siis mu abikaasa alustas ümberõpet ülikoolis uuel erialal, nii et me olime valmis, et tuleb väga selline pingeline ja teistmoodi kevad. Aga siis, kui nüüd nüüd see viiruse nali siia otsa tuli või noh, nali on võib-olla vale sõna siis jah, et me juba enne arvasime, et tuleb selline ellujäämisaasta, siis nüüd tuli see kohe sõna otseses mõttes. Aga teiselt poolt on see olnud ka mõnevõrra minu jaoks mugav ajastus, kui nii tohib öelda, sellepärast et. Ma plaanisin nagunii beebi kõrvalt teha teadustööd edasi nii palju kui võimalik. Ja nüüd on nagu täielik õigus ütelda, et ma teen seda kodust, et ma ei pea minema beebi kõrvalt tööle ja see võimaldab mul seda palju paindlikumalt teha, sellepärast kodus saab vaadata, et kui beebi magab, siis teen tööd. Ma ei pea muretsema, et kui ma kontoris olen, et siis läheb kõht väga tühjaks kellelegiga ja tuleb suur pahandus kodus, nii et kokkuvõttes ei ole see üldse mitte halb lahendus minu pere jaoks ja peale selle me oleme saanud tulla nüüd aprilli algusest saati maale ära sest lapsed õpivad ka kodust, et mingil määral me isegi isegi oskame seda olukorda nautida. Praegu. Ja rääkides allikahaldjast, on see lausa kummaline, kui palju huvitavaid kokkusattumusi tegelikult. Võttes arvesse seda praegust olukorda selles raamatus on, justkui oleksite teadnud, mis juhtuma hakkab, hakkab näiteks on ju allikahaldjas üks olulisi tegelasi, nahkhiir kellele kaaren paneb nimeks armsalt nutsak ja nahkhiir, on nimelt 2020. aasta Eesti aasta loom ja lisaks on selle aasta jooksul nahkhiir saanud ebatavaliselt natukene sellist negatiivset, et võib-olla siis kuulsust juurde. Jah, tegelikult on täitsa huvitav see, et kui vaadata nüüd seda viirusetulekut bioloogi vaatepunktist, siis siis see tegelikult on väga-väga lihtsasti ette ennustatav, et ma ise andsin ka siin ülikoolis veel läinud sügisel sellist ainet nagu parasitoloogia ja ma mäletan mul ühes loengus selline selline slaid, mille peal oli pilt sellist Hiina metsloomaturust, kus nad siis müüvad neid inimestele söögiks seda sellist erinevate loomade liha. Ja, ja siis oli slaidi pealkiri on, et tõenäoliselt on see see koht, kus tuleb järgmine suur inimestele hüppab haigus, et see tundub nagu oleks seal mingi tohutu, eks ole, ettenägemisvõime nagu parem kui mingitel kuulsatel ennustajatel meil siin Eestis, aga tegelikult see lihtsalt on selline asi, mida teadus väga kergesti sai ette ennustada, et selline ohukoht on olemas sealt mitu korda erinevad viirused on üritanud hüpata liigilt teisele, et see on selline ühtlasine viiruste, peremehe vahetamise paradiis, nüüd hiina elusloomaturud. Ja lisaks on ju allika häid ja võib öelda, et ikkagi peamine pahalane samamoodi haigus ja täpselt. Nii et huvitav ka haldava juures see, et halltõbi ehk malaaria, kes, kes siis müütilise olendi kombel selle raamatu peategelane on, et me saame tuua sealt ka paralleeli kliimamuutustega, sellepärast et malaaria teatavasti Eestis oli tõsine haigus, nüüd siin veel eelmisel sajandivahetusel ja enne seda, aga seoses siis sellise kliimaolude muutumisega võib-olla ka nagu kerge jahenemisega sadakond või rohkem aastat tagasi ja siis sellega, et meil kadusid ära need rehielamutüüp b elamud, kus kohas siis hallasääsed oli hea paljuneda ja, ja tema sees nendel malaaria ablas moodiumitel kerge ellu jääda. Kuna see kõik ära kadus, siis kadus ka malaaria eestist ära, aga kes teab, et kui nüüd kliima soojeneb, siis siis võib see plas moodi oma hakata siin jälle uuesti ellu jääma ja halltõbi ka inimesi taas külastama. Teie olete palju rääkinud sellest, et olete folkloristika huviline tänu oma vanematele ja perekonnale. Kas teie näete, et sellest aastast 2020 võib tekkida mingit uudset ja huvitavat haiguspärimust? Ja kindlasti tekib ja, ja need kirjandusmuuseumi töötajad on ka väga valvsalt seda juba kogumas, et no kasvõi kõige lihtsam asi, mida me kõik näeme, on igasuguseid meenid ja naljad, mis, mis on siis seotud selle koroonaviirusega ja huumorit on ka ju välja pakutud väga tugevalt kui ühte sellist toimetulekumehhanismi, sellise raske võib-olla ka stressitekitava olukorraga. Et me peame oskama raskete olude üle nalja teha ja kui, kui nali juba tuleb ja lood juba tulevad, siis see on täielik tööpõld folkloristide ja kindlasti on kõiki neid nalju, anekdoote Lugusid, meeme tulevikus väga-väga huvitav ka uuesti üle vaadata ja salvestada, arhiividest taas üles korjata. Ehk võiksite veidi rääkida selle toreda raamatu saamisloost, teie esimene ilukirjanduslik teos ja kohe auhinnatud. No tegelikult ma olen jah, katsetanud nagu sinna suunas ma olen kirjutanud lastele populaarteaduslikke jutte ja mulle endale ka väga meeldib ise lugeda fantaasiakirjandust, nii et mingi osa minust alati mõtles, et kui ma ikkagi väga tahaksin, siis ma saaksin hakkama fantaasia raamatu kirjutamisega. Ja et kaks aastat tagasi umbes olin Ameerikas järeldoktorantuuris, siis kuidagi hakkas see mõte jooksvaid, seal olid meil sellised pikad autosõidud läbi Arizona kõrbete ja siis me hakkasime perega neid jutte rääkima, et mis võiksid selle loo kokku anda ja siis hakkasin seda kirja panema. Ja kasutasin siis eelkõige inspiratsiooni-na just nimelt eesti folklooris, sellepärast et mul olid sellega teataval määral kokkupuuteid olnud. Samuti siis paratamatult sinna imbus sisse päris palju minu sellist loodusteadlase tausta, et seal ei ole midagi parata, see lihtsalt on, on see, mis ma olen ja kolmas siis pool, mis sinna juurde tuli, olid siis minu enda suviselt lapsepõlve, et maal, Võrumaal ja huvitav on see, et just see osa sellest raamatust saab väga palju sellist täiskasvanute rõõmsat tagasisidet, et mul oli samasugune vanaisa ja mul olid samasugused suved maal, et see on see osa raamatust, mis kõnetab huvitaval kombel täiskasvanuid, et võib-olla see tänapäeva laste jaoks see, et need viiakse nüüd mitmeks nädalaks maale vanavanemate juurde, kus nad peavad tegema talutöid. Ja selline töökasvatus, et see praeguste laste põlvkonnale võib-olla on juba natukene kaugem asi, aga minu põlvkonna jaoks on see selline täielik nostalgialaks ja huvitav on ka see, et ma ei pannud sinna teksti kirja nagu seda kohta, kuigi minul silme ees oli kogu aeg see Võrumaa ja Haanja maa, kui ma seda kirjutasin, siis tuleb ka sellist tagasisidet, et oi, see on täpselt nagu minu lapsepõlve maakodu Viljandimaal või siis kuskil veel mujal maakonnas. Tegelikult on isegi tore, et inimesed saavad selle panna erinevates geograafilistes punktides Eestis, et see ei pea olema kindlalt täpselt selle võrumaapaigaga seotud, kus nagu mina seal mõttes olin, seda kirjutades. Kas teil oli kirjutades ka mingeid eeskujusid, kas Eesti või maailmakirjandusest ma mõtlen just fantastikast. Jah, mul on kindlasti väga suuri eeskujusid, näiteks minu meelest fantaasiakirjanduses kõige parem maailmade esitaja on Brandon Sanderson väga kuulus fantaasiakirjanik aga samuti skist selliselt ilusa sõnastusoskus, et ma arvan, et minu ideaaliks on laineid Heilor kes on minu teine lemmikautor, tegelikult ma isegi temalt väikese idee laenasin, on, on see seal raamatusse peatükkide nimed tulevad siis põnevamatest lausetest peatükkide sees ehk siis temal ühes raamatus oli sellist lahendust kasutatud ja mulle tundus see selline armas viis, kuidas siis inimene juba panna peatüki alguses selle peatüki temaatika osas nagu põnevust tundma, et jah, kindlasti mul on eeskujusid ja ja kindlasti ma tean, kui väga-väga pikk tee minna, et nende tasemel kirjutada, aga ma usun, et see, et ma olen palju fantaasiakirjandust lugenud, andis mulle sellise kui sa selles selles valdkonnas ka kätt proovida. Tõesti, tegu on sellise raamatuga, mis sai kindlasti liiga kiiresti otsa ja mida loeks veel ja veel, kas hõbeda ja kaarna seiklustest oleks võimalik kirjutada ka mingi sarjalaadne toode? Ma arvan, et oleks ja, ja tegelikult ma päris lõpuma viimasel hetkel, enne kui see asi siis toimetajale trükki läks, ma kirjutasingi lisab nagu sellise lõpu, mis jätab natuke võimalust otsi lahtiseks, et lõpus siis üks peategelane avastab, et need võluvõimed, mis neilt peaksid olema kadunud nendel lastel. Et midagi sellest on alles, et eks see sai just teadlikult selle mõttega tehtud, et kui mul kunagi peaks tahtmine tulema, teine lugu kirjutada Kaarnast ja hõbedast ja kui kirjastus peaks olema huvitatud ja kui lugejad peaksid olema huvitatud, et siis siis see võimalus ka on, aga konkreetseid plaane praegu ei ole ja, ja teiselt poolt mulle ka tundub, et võib-olla see tänapäeva sine sarjade lembus on, on ka natukene selline libe tee, et proovid samast ideest nagu mitu korda nii-öelda samalt lehmalt kaks korda piima lüpsta, et ma ei ole päris kindel, et kas see on hea idee või mitte, aga aga ma olen endale selle võimaluse igatahes jätnud. Minu arvates on see lihtsalt väga tore ja värskendav, kuidas, nagu ta ütles, et et seal on sellised väga stereotüüpsed Eesti vanaema ja vanaisa, kõik tunnevad neid vanaema ja vanaisa ja samas teiselt poolt lapsed täiesti uue aja lapsed, kes on üles kasvanud seriaalide õudusfilmidega, kes ei karda verd ega koledusi. Et see on väga tore ja väga eestili. Selline vastandus kindlasti. Jah, kuigi seal võib tulla selline väike põlvkonda lõtk sisse, et kuna ma kirjutasin, eks ole, lapsed tänapäeva laste pealt ja vanavanemad, eks ole, enda vanem vanemate pealt, siis võib see vahe jääda sinna päkapikk, et võib-olla tänapäeva vanaemad-vanaisad ei ole sellised päris nagu need vanaemad-vanaisad seal raamatus on, aga pole midagi teha, peab töötama, et see ongi fantaasia, siis võib ka endale natukene lubada seda, et venitada neid vahesid pikemaks, pidin ise kirjutades ettevaatlik olema, et vanaema ei räägiks nii, nagu minu vanaema rääkis, et kuidas meil sõja ajal oli, sest tänapäeva laste vanavanemad ei ole enam sõda näinud, eks ole, et siis ma pidin asendama, et meil ütleme nõukogude ajal või kolhooside ajal, et, et see asi siis loogiliselt ajateljel ka kokku jookseks. Selles raamatus on erakordselt sümpaatset peategelased, 12 aastane hõbe- ja kaheksa aastane kaaren ja mis minule isiklikult väga-väga meeldis, oli see, et hõbeilmselgelt ei ole nii-öelda tavaline laps või, või vastupidi, just tavaline laps. Aga et ta on nii-öelda neurotüüpiline laps ja mulle väga meeldis see kujutusse ja see, kuidas teda oli kirjeldatud. Kas see oli taotluslik? Jah, ma tahtsin, et iga tegelane, kes seal raamatus on, on nagu eriline ja on millegi poolest ka tõesti nagu lasteraamatus natukene uudne, kuigi eks neid Aspergeri sündroomi laadseid lapsi on nüüd ka lastekirjandusse hakanud ilmuma. Aga mulle tundub, et võib-olla natuke selline see kogu see lastekirjandus ka selliste ekstra Verdsete laste suunas kaldu olnud. Et tahtsin just sisse tuua sellist nii-öelda neurodiversiteeti või siis või siis ka natuke teist tüüpi laps ja kuna ma ise olen selline pigem introvert ja minu minu enda lapsed on ka olnud pigem sellised raamatute lugejad ja vaiksed mõtisklejad ja võib-olla ka selliste huvidega, et uurivad maakaarte ja, ja ajalugu ja, ja siis mulle tundus, et mul on lihtsam kirjutada selliseid lapsi, keda ma tunnen sinna raamatusse sisse. Minnes nüüd selle juurde, et olete teadlane, loomaökoloog, kuidas te arvate, et maailm muutub selle kriisiga, kas tulevad tagasi mingid vanad kombed? Ma tegelikult juba näen, et tulevad, et näiteks kas või inimesed tellivad rohkem toitu, siis. Kohalikel talunikel kodumaistelt tootjatelt on leidnud üles ja siis igasuguseid juurviljamee ja piimatalud, vähemalt minu tutvusringkonnas on see on see küll ilmselgelt suurenenud toetatakse kohalike ja, ja 11, et see siinne kogukondade tugevnemine on minu meelest väga positiivne kaasnähtus selles praeguses olukorras. Teine asi, mille peale ma olen mõelnud, on siis see, et kui mina olin laps, siis reisimine oli nii suur asi, kui ükskord sai kuskile minna. Et ma nii tohutult nautisin seda ja mis mälestusi see kõik jättis, aga nüüd võib-olla viimastel aastatel see reisimine juba muutus nii tavaliseks, et mulle endale vähemalt koostööreisidega ja, ja siis eks ole hobireisidega ja siis veel puhkusereisidega, et mul ei olnud enam huvitav ja mul tekkis siin küllastumust reisimisest, et võib-olla nüüd, kui siis need reisimise sellist võimalusi muutub, vähemaks muutub kallimaks, muutub erilisemaks jälle inimesed suudavad seda palju rohkem nautida. Ja kui näiteks kasvõi praegu siis ülikoolist mingisugune konverentsi reisile rahastus andeks, siis öeldakse, et lähed ja tuled kohe tagasi, et ei mingit ringivaatamist, et ainult konverentsipäevad tohid seal olla. Et kui see reisimine on selline rohkem läbimõeldud, et kui sa kuskile lähed, siis oled seal pikemalt, sa elad sisse, sa võib-olla õpid natuke seda kohalikku keelt ära, et võib-olla see ei olegi halb asi. Rääkimata sellest, et keskkonnale on väga kasulik, kui me natukene vähem reisime, natuke kohalikumalt tarbime ja võib-olla ka natuke vähem kulutame kõigele transpordile ja oma isiklike autodega ringisõitmisel, et tuleb otsida ka neid positiivseid külgi sellel sellel raskel ajal. Kuigi teadlased ja noh, seda on meedias väga palju olnud, et inimesed tõesti rõõmustavad selle üle, et praegu paraneb õhukvaliteet, paraneb vee kvaliteet, siis siiski on tulnud ka üpris selliseid kainestavaid noote. Et see langus, ütleme reostuses on tõenäoliselt siiski ainult ajutine ja pikas perspektiivis ei jäta see peaaegu mitte mingit jälge. Kas ka teie näete seda, nyyd? Kindlasti see on ajutine juhul, kui, kui mingisuguseid püsivaid muutusi inimeste käitumises ei toimu. Aga siin on kaks teed, kuidas ma näen, et need saaksid toimuda, üks on siis see, kui see viirus niipea kuhugi ei lähe. Mis on täiesti reaalne võimalus, sellepärast et meil ei ole veel vaktsiini ja me ei, meil ei ole mingeid kogemusi ega teadmisi selle kohta, kuidas ta võiks käituda suvel, kuidas võiks käituda järgmisel sügisel ja kas, kui piiranguid lõdvendatakse, siis hakkab ta uuesti levima, me peame jälle panema riigid lukku, et võimalik, et ta on siin pikemaks ajaks ja pikema aja inimestel paratamatult teistsugused harjumused välja kujunevad. Teine asi on see, et kui tõesti see viirus ka ära läheb, et inimestel on juba kujunenud need uued harjumused, mida nad jätkavad aga kindlasti ei saa siin ainult loota siis sellise nii-öelda tarbijajõu peale, et tegelikult olekski praegu vaja valitsuste juurde lisaks sellistele nõu andvatele teadlastele sellise viiruse mudelite tegemisel ka ka teadlasi, kes aitaksid panna paika plaanid siis nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka siis keskkonnamõjude arvesse võtmisel, et kuidas me sellest kriisist välja tuleme ja milline see tulevik meil võiks olla, et tegelikult on praegu väga hea aeg selliseid muutusi teha, et tegelikult ka ma olen näinud, et Tartu linn, kus mina elan, ta seda kriisi aega selleks, et teha mingeid katsetusi muutusteks linnapildis vähem autosid, rohkem jalgrattaid, et tegelikult saaks ära kasutada seda aega, kus inimesed on muutustele avatud ja proovida siis ka riiklikul tasemel midagi muuta sinna suunas, et see tulevik oleks keskkonna osas hoidvam ja hoolivam ja samuti ka kliimamuutuste osas. Kas võib öelda, et teie oma teadustöös uuritagi just nimelt liikide ja keskkonna vastastikust mõju ja kohastumusi? Jah, see mul on viimastel aastatel põhiteema olnud mitte ainult siis see, et kuidas inimtekkelised keskkonna muutused mõjutavad looduslikke liike, vaid ka vastupidi, et kuidas looduslikud liigid on võimelised inimest põhjustatud muutustele keskkonnas kohastuma. Näiteks on päris palju näiteid sellest, et kui keskkonnas on mingisugused mürgid või kui inimene on tekitanud mingisuguse haiguse toonud haiguse loomadele laadsetele loomadele, et siis tekiksid evolutsiooniline protsess, mille käigus looduslik valik sorteerib välja need loomad, kes on selle uudse keskkonnatingimusega paremini kohastunud, kellel on geenid, mis võimaldavad nende muutustega toime tulla ka näiteks linnaõhureostusega, taimedel ja lindudel. Aga teiselt poolt seal selline protsess, mis nõuab teadlikult inimesepoolset kaasa aitamist, et kuigi me võime mõelda, et jah, loodus on võimeline mingil määral inimesega harjuma kohastuma, siis me peame omalt poolt andma loodusele võimalused, et kohastumine võimalik oleks, sest et kui see kõik liiga kiiresti läheb, muutused liiga järsud, siis kohastumine ei saa tekkida sellepärast et see nõuab põlvkondade vaheldumist. Et ma ikka toon välja kolm asja, mis peavad olema täidetud selleks, et evolutsioon saaks töötada. Üks on siis see, et muutused peavad olema aeglased, sest põlvkondade vaheldumine on aeglane just eriti suurematel loomadel. Teiseks peavad siis muutused olema piiratud ulatusega ei tohi olla liiga järsud, sellepärast et kui keskkond täielikult muutub, siis liigid surevad lihtsalt välja, enne, kui mingisugune kohastumine saab toimuma hakata. Ja kolmandaks siis on vaja säilitada geneetilist mitmekesisust populatsioonides. Sest kui looduslikul valikul ei ole materjali, mille hulgast valida neid kõige paremini sobituvaid isendeid, et siis ka mingisugust kohastumis toimuda ei saa ja see tähendab seda, et populatsioonid peavad olema piisavalt arvukad ja nad peavad olema omavahel ka ühendatud, ehk siis ei tohi olla selliseid killustunud elupaiga laigud vaid peavad säilima loomade teed üle suurte maanteede ja üle raudteede nagu Rail Baltic, et et kõik, see on hästi-hästi oluline selleks, et loodus suudaks meiega sammu pidada. Praegu kindlasti on paljude mõttes just see, et kuidas linnaloodus näiteks reageerib sellele kummalisele pausile ja väga tekib tahtmine nagu loota, et see loomadele meeldib, inimesi on vähem, aga võib-olla see on neile hoopis kahjulik. Hetkel. Praegu on vara öelda, aga ma ütlen, et see on võimalus, mida, mida peaks ka, eks ole teaduse poole pealt ära kasutama, et uurida, et kui nüüd tõesti õhukvaliteet paraneb linnades, kuidas see mõjutab siis näiteks putukate liigirikkust, kuidas see omakorda mõjutab lindude liigirikkust, kas see, et autod vähem sõidavad, tähendab, et linnud saavad paremini laulda, nad leiavad paremini partnereid vähem mürareostust? Enne võib-olla nende sigimisedukus see aasta suurem kui eelmistel aastatel, et tegelikult need on kõik need küsimused, mida annaks praegu uurida, aga millele vastuseid hetkel veel ei ole. Kaarna ja hõbeda vanaema palub lastel maakodus pidada loodusvaatluste päevikut. Kas teie peres on lootusvaatuste päeviku traditsioon olemas? Ja minu vanaema, minul täpselt sellist päevikut palus pidada ja tol ajal ma nagu ei saanud aru, miks pärast see värk on, see tundus tüütu, see tundus natukene nagu peale surutud, aga teiselt poolt mulle väga meeldis selline mulle alati on selline süsteemne lähenemine meeldinud, et just sealt taimemäärajas neid erinevaid lehekujusid maha joonistada ja tõesti mõned asjad sealt on mulle väga hästi meelde jäänud siiamaani. Ja huvitav on see, et just selle raamatu kirjutamine mingil määral mu laike, kas enda vanaema paremini mõista, et kui minu vanaema oli üsna selle raamatu vanaema sarnane selline karm ja õpetlik ja selline töökasvatuse usku siis lapsena tundus ta ikkagi väga-väga tüütu tegelane, aga tagantjärele mõeldes siis seda raamatut kirjutades see võimaldas mul aru saada, et see ikkagi oli mingil määral tema armastus meie oma lapselaste vastu mis väljendus lihtsalt selles, et ta üritas meile parimat üritus meile õpetada ja loodust paremini tundma ja iseendaga hakkama saama, et kindlasti oleks saanud ka teistmoodi väljendada lapsele arusaadavamalt, aga mingil määral ma nüüd mõistan teda paremini pärast selle raamatu kirjutamist. Ehk oskate anda kuulajatele ka mõne soovituse, kuidas seda päevikut pidada ja ma arvan, et alustamine ei olegi probleeme, aga küsimusele nippe, kuidas seda pidevalt teha, kuidas seda jääda, pidama? On ka loomulik, eks ole, et laste huvid vahelduvad, et mina näen oma laste pealt väga selgelt, et ta võib-olla kuu aega huvitatud maakaartide joonistamist ja järgmine kuu linnulaulu õpin, sest et see on täitsa loomulik ja seda tasub ka julgustada, sellepärast et siis tekibki selline laiem silmaring ka looduse osas. Aga minu soovitus olekski siis see, et hästi palju lähtuda laste enda huvidest. Et kui, kui sa näed, et laps huvitub mingist putukas väljas siis haarata sellest kohe kinni, otsida see putukas määrajast või siis arvutist yles ehitamist liik ta on ja siis joonistada näiteks tema pilti koos lapsega uurida, mida see liik vajab oma elukeskkonnas. Ja võib-olla järgmine päev te näete tihast või siis mõnda hiirekest või mõnda taime. Et kui proovidagi, siis sellest lapsest lähtuvat loodusvaatluste päevikut pidada, et siis ma usun, et see asi võib päris elujõuline olla. Aga kindlasti ei õnnestu midagi väga pikaajaliselt teha, kui see on lapsele peale surutud. Aitäh minuga vestles Tartu lapsepõlve auhinna laureaat tuul Sepp, aitäh selle toreda raamatu eest. Allikahaldjas on praegu väljas ja ilusat kevadet teile ja kaunist loodust. Ja minu poolt ka kõigile ilusat kevadet, nautige seda aega, mis meile on antud selleks, et loodusega koos olla ja õues olla ja kevadest maksimum võtta.
