Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Lõigake nüüd nööri lahti ja siin on meil ka uudistada siin olnud ava act'ina. Õnn on peidus lobiidset imel putukaid, IC kalu, solijate väga valu muutub raidliblikad, herbaariumeid on ja voolab fondide ja kõigel sellel kummaline nimi on fondid tohutult säilitaks nimetatud imelist ja töötabki inspetsianest tagsibermiks ja asjadele, mis väljas, nimed, ekspositsioon, seenenäitus, sügisel on vana traditsioon, mis põnev, Boycze on siis s või kes või kus või kas ütlen välja, see on loodusmuuseum. Tallinnas. Tere, head sõbrad, meie mõnus anni Silbossiga oleme loodusmuuseumis ja ja mõnusam leidis siit juba mingid raudpulgad. Siilipoiss uurib mingit kummalist vänta. Ja ja tädi Lemmy ütles, et see pidi olema taimepress. Toimetame siin on augud olemas, kas see auku pressitaksegi, need kuhu niimoodi, et on kaks suurt lauda ja selle vahel on väga palju paberit, paberipress trükikotta nagu sattunud kõigepealt arutama selle pressi korraks lahti, siis me saame natuke selgema gaasi. Unustasin ütelda ka, et siin on üks selline tainarulli moodi asi, mis käib siin peale, siin on hunnik nööri küljes nagu karussell täitsa. Ja selle nööriga saab hästi pingule keerata nende raudpulkade abil selle pressi ja siis taimed, mis siin vahel on, jäävad hästi, ilusad sirged. No vaatame, kas, kas nad on meil siin sirged Rahva häälepress. Nii see oli, päris ka ei ole, meie kasutame vanu ajalehti veel lisaks sellele kuuena läbi loeme veel ka niiviisi ära, et need käivad meil taimede kuivatamisel abivahendiks, sest häälepaber imab hästi niiskust ja näete, kui ma nüüd Paki ajalehepaberit ära võtan, siis tuleb niisugune valge filterpaber siin välja nagu lastel on koolivihikuid Nende vahel kuivatuspaberit siia vahele, nüüd alles pannakse taim. Ja et see press keeratakse kõvasti kinni, site taime vars on litsutud, nii-öelda lamedaks ja lehed on, on sirged, õisik on surutud. No praegu siin on üks tarna tai, millele need lehed üsna kitsad ja siin nagu see efekt ei tule eriti eriti välja, aga ka suure lehega taimi näiteks paiselest või, või mõnda oblikat või ka veetaimi, ka nende lehti saab väga kenasti sirutada just tänu sellisele kuivatamisel. Kuupäev juures öelda imelik. 15. juuni 1994. Ja soo on siia kirjutatud ja niiviisi tegelikult tulebki taimi koguda muidugi pärast kõik need taimed võivad minna segamini, kui minnakse välitöödele. Tihti korjatakse ühe päeva jooksul seal oma 50 ja enam erinevat taime ja siis koguja kohe märgib juba üles paberi lipikule väiksed andmed. Tihti siia nime taime nime ei kirjutata, seda saab alles pärast täpsustada ja määramisel, aga kindlasti just kasvukoht ja kuupäev, millal see taim on kogutud. Ja niisugused andmed lähevad hiljem kõik siis juba herbaarlehe peale, kui sügisel hakatakse seda materjali nii-öelda monteerima ja fondi üle andma. Aga kuidas neid Timesis monteeritakse? Minul siin tunned monteerimine, sellelt puhutakse uuesti ümmarguseks, kuna nad praegu on lapikud, sellised. Sa mõnusana oled Rällikates, mina linti Monteerin, lõikan kõik ebavajaliku välja, vaevalt, et taimega niimoodi tehakse, siit mingid ebavajalikud tükid ära lõigatakse, aga mine sa tea. Demonteerimine on väga, iga töö puhul omamoodi on, siin on nüüd üks niisugune taim, mille kohta me ütleme, et tema nüüd monteeritud ja tema on meil juba fondi arvele võetud, niisugune etikett tuleb siia paberile, kus märgitakse siis kõik täpselt juba maakond, noh, siin on praegu veel nüüd varem korjatud on siin Paide rajoon, endine nimetus, kuupäev kogu ja, ja siis niisugune pikk, keeruline number. Niisuguse numbriga lähevad nad meil siis fondi. Aga mis need Monteerimisse puutub, siis enamasti Daini. Me kleebime väikeste Paberi ribakestega ja selleks me teeme selle paberi veel ise, meil on siin oma kindel retsept, nimelt kogume vanadelt kirsipuudelt kirsivaiku suvel ja siis koos selatiiniga laustame selle ja siis teeme niisuguse spetsiaalse liimi ja sellega anname siis mitme kihina kalka paberile ja sellest saab kõige parema taimede Klettimise paberi ja siis sellest lõikame niisugused ribad ja niisutama nad kergelt ja siis surume niiviisi taime vastu paberit. Muud liimi ei olegi vaja seal kui see, mis kohe seal kalkapaberi vahele. Ei, ei muud, Lynemy kasutage neutrelini paberi lihtsalt niisutama ja ribalaiuse lõikama siis ka vastavalt, kas on tugevama varrega, Timesist lõikame ta mõnikord laiema, kui on kitsama peenikeste rauga, seal, ütleme õieraaginnitamiseks, siis lõikame kitsama riba ja kinnitatakse see riba alati siis risti taimevarrega, nii et, et mitte ükskõik kuidas ja muidugi taime tuleb ka paigutada siis vastavalt, mitte nii, et kui väike taimed, siis paneme ainult ühe taime ühte nurka, siis enamasti pannakse ühele lehele mitu taime. Ja, ja võib-olla veel seda, et näiteks puude oksi ikkagi ei saa päris paberiribaga üksinda kinnitada, siis me võtame appi ka niidi ja nõela ja, ja jämedamad oksarao, siis kinnitame niidi ja nõelaga ja tagant siis selle kinnituskoha katame Kaavel paberiga. Aga see sinine käo king on korjatud 20. augustil 1964. aastal. On säilinud isegi see lärm ja see on üldiselt küllaltki haruldane, sest sinise õiega taimed enamasti ja kaotavad oma oma värvi üsnagi kiiresti näiteks kill või sinilill Ki. See, et värv niiviisi on püsinud, näitab, et see taim on väga korralikult kuivatatud. Üldiselt siniseid õite värvi siiski õnnestub ka säilitada, kui, kui hästi hoolikalt taime kuivatada ja millesse hoolida kuivatamine seisneb, seda saab praegu siin selle sama taime pressi juures nüüd vaadata. Algul siin te ehmatasite ära, et meil on siin nii palju ajalehti, jagavad need ajalehed selle töö ära teevadki, nemad imevad taime seest välja kõik niiskuse jagu, värsked taimed pannakse siia pressi. Siis iga päev vahetatakse neid vahelehti. Ja kui on tegemist niisuguse hästi liha ka tugeva varrega taimega, siis on isegi soovitav võib-olla vahetada kaks korda, ütleme hommikul debava algul ja tööpäeva lõpule, et mida rohkem lehti vahetatakse, seda rohkem niiskust ära imatakse, seda loomulikum jääb tain. Sest muidu, kui ta siiski jääb siia pressi vahele niiskus, siis lehed tõmbuvad tumedamaks ja ja samuti ka õievärviga on, on sama lugu, teie värvitud õnnestub säilitada siis kujund hästi hoolikalt kuivatatud. Nüüd võib-olla lastel tekib veel küsimus, aga kui kaua need lehte tuleb niiviisi vahetada, näiteks naase vahetamine siis käibki nii, et taime ei tõsteta sellega pärivahetusele. Kas nad ongi meil eraldi pandud sekretär paberile? Taim võetakse koos paberiga, nüüd ajaleht mis enne oli, võetakse ära ja siis siia asemele pannakse nüüd teine ajaleht ja niiviisi vahetatakse siis need lehed. Me viime jälle kuivama. Järgmine päev vahetame jälle uued Te, rääkisite ka puuokstest. Kas puuoksalt pannakse ka siia taime pressi vahele puuoksad ka sellepärast, et nende lehed jäävad ilusasti sirgeks, kui näiteks seal ütleme kas kase või pihlakaoksi staga kenasti paigutatakse, eriti suure lehega. Taimed tulebki natuke lehti veel siluda. No praegu siin meil on juhtunud siin selle pressi peale just tarnad niisugused kitsalehega taimed, mille paigutamisega nii probleeme ei ole, aga näiteks kui me tahame, et seal mõni suureõieline taimed, tema kroonlehed, kõik ilusasti jääksid sirgeks, siis enne seda, kui me selle lehe kinni suruma ja ajalehe peale paneme, tuleb veel kõik prepareerida need õie osad ilusasti ja suruda leht sirgeks ja alles siis ta kuivab ilusasti siledaks, et ega ta tuli sisse, muidu niiviisi ei jää ja see tahab natuke niisugust kannatlikku meelt ja ja püsivust, et niiviisi nokitseda, nendega muidu ei leidnud. Kahjuks ei näe ilus välja, kui need taimed on niiviisi krimpsus. Krimpsus lehtedega. Aga kaua need taimed, mis on ära kuivatatud, kaua nad siin säilivad? Kas nad säilivad päris pikka aega või on see selline töö, mida tuleb iga suvi uuesti teha jälle, et saada neid taimi ja vanad kaovad ära või, või kuidas see käib? No kui nüüd nendega mingit õnnetust ei juhtu, et noh, ütleme mingi vesi neile peale läheb, hinnad põlema ei lähe või mingid kahjurid ära siis need taimed säilivad küllalt kaua, sest meil on musin muuseumi paariumis. No ikka paarisaja ja vastavanuseid herbaarlehti, isegi mis on kogutud. Ja meie ülesanne, muuseumi ülesanne ongi, et säilitada kogutud materjale, jälgida kahjur kahjustaks ja see töö, mida me nüüd teeme suvel, seda me teeme igal aastal, aga noh, ühel aastal lihtsalt kogutakse ühesuguseid taimi, teine astele teistsuguseid vastavalt, siis kus täpsemalt käiakse ja millise eesmärgiga kogutakse kas mõne näituse jaoks või lihtsalt herbaariumi täiendamiseks. No võib-olla ma ütlen, mõned arvud ka, et meil on siin muuseumis päris suured herbaariumeid näiteks Eesti herbaarium, kuhu me nüüd praegu lisame taimis, sinna kuulub ligemale 20000 herbaarlehte? No see ei ole muidugi veel lausa päris täielik Eesti taimede herbaarium, aga, aga me püüame sinnapoole, et ta saaks meil kõik eesti malet. Liigid ja alamliigid saaksid seal kunagi olema, sest et muuseumide ülesanne ongi, see on niisugune nagu andmepank mälu kus siis on võimalus uurijatel ka hiljem aastakümnete pärast leida ja täpsustada kasvukohti taimi, uurida ka nende keemilist koostist, võib-olla kui on vaja ja selle järgi teha kindlaks võib-olla osal kasvukoha iseärasusi või keskkonna faktoreid, mis on nende taimede kasvukohas mõjunud. Nii et see tegelikult on kõik niisugune töö, mida lapsed võib-olla õige, see otseselt ei tegele selle tööga võib-olla nagu kohe ei mõistagi, et miks seda on pidevalt vaja teha, et tegelikult meile hävi midagi me igal aastal need, mis me kogume, et me võtame fondi ja meie kogud lihtsalt nende sellevõrra täienevad. Aga kuidas nende vanade kuivanud asjade või ärme ütle, asjad vist on ikka, nad on ikka taimed edasi nende järgi saab määrata, kus, mis, millal otseselt selle tööga meie majas ei tegeleda, sest et meil ei ole niisuguseid laboreid, selleks on vaja siis ikka võtta sinna taime tükikene ja keemiliselt teda uurida ja niiviisi saab selliseid seoseid aga, aga roogi rohkem tuntakse herbaariumi vastu huvi ka botaanikute endi ringis just süstemaatiliselt mõttes noh, selles mõttes, et taimesüstemaatika ka nimetavad ringi ja jagavad ja näiteks mis varem kuulus ühe liigi alla, tehakse ükslik pooleks ja, ja siis need, nad tunnevad lihtsalt huvi, millist mõtet. Tal oli kusagilt kogutud Eestimaalt ja selle tõestuseks siis töötataksegi k r paariumitega Esto vanadervaariumitega näiteks mis on kogutud ka möödunud sajandil, mil näiteks siin loodusmuuseumis on provintsiaal muuseumi vanad kogud on ka kuuluvad meiega Nende hulka, näiteks siin Tallinna Raeapteegi omanikul Rudolf Fleberti oli üle 10000 herbaarleheline kogu, mis on meil üks küllalt hinnatud ja sageli seda tuntud botaanikud kasutavad nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit. Veel üks balti herbaarium, mida kogusid siis asjaarmastajad, botaanikud siin möödunud sajandi keskpaigast alates kuni selle sajandi alguseni siin välja ja need kogud said siis kõik meie muuseumisse kuise provintsiaal muuseum likvideeriti, võibki öelda, et meil praegu ei ole enam niisuguseid botaanikahuvilisi, aga aga varem oli väga levinud niisuguseid loodusteaduslik harrastused, kui nüüd ütleme praegu ka veel on eelkõige seal liblikahuvilisi, kes kollektsioneerivad ja ja mineraalide huvilisi, kes koguvad niisuguseid objekte siis ega niisuguseid asjaarmastajaid botaanikud eriti, kes suure herbaariumi endale looksid, ei teagi praegusest põlvkonnast. Enamasti ikka tegelevad sellega vastavates asutustes töötavad inimesed. Nii et vanasti oli see siis nagu võib-olla praegu markide kogumine või biitlite plaatide kogumine või udukate kogumine. Võib ka nii öelda, aga, aga üldiselt meid herbaariumi kogusid siiski täiskasvanud mitte lapsed ikka ja need olid enamasti ikka kas siis õpetajad, arstid, apteekrid, haritud inimesed, kellel olid siis niisugused huvid ja tihti nad olid ka väga mitmekülgseid, nii et ütleme ühel uurija, ühel olid väga mitmekülgsed kogud. No ja siis oli võib-olla aega rohkem televiisorit ei olnud ja raadiot ei olnud ja Agatha Christie olnud sündinud veel ja küllap ka see võib olla põhjustaja. Aga siin siin räägiti, et on osad taimed on 300 aasta vanused, mina tean, et vanad taimed, kõik, mis mina olen näinud, on kuidagi kivid juba. Kas need on ka juba kivid ära kivistunud? Ei, need veel ei ole selleks, et ikkagi midagi ära kivistuks seal puutükk või looma Kont, selleks kulub ikka tuhandeid aastaid ja veel kümneid tuhandeid aastaid, aga paarisaja-aastane taim ikka ikka säilib ikka sellisel kujul, kui ta on kunagi kogutud andmast liitunud rohkem ja klorofüll on sealt ta muutunud kahvatumaks, aga, aga ta on ikka ikkagi nii, nagu ta kunagi on sinna paberi külge pandud. Kas nende hulgas nende vanade taimede hulgas on selliseid ka, mida praegu enam keegi ei tunne või või mis on ära surnud juba välja surnud? Ja eks nende hulgas ole ikkagi mõningaid ka, mida Eestimaal näiteks enam ei ole enam ma võiksin tuua siin nüüd ühe, näitasin lööders sõrmkäpp, mis kasvas Saaremaal veel selle sajandi algul ja meie herbaarium, mis on ka veel mõningaid eksemplare olemas balti herbaariumi saga looduses, teda enam pärast 1901. aastal näiteks leitud ei ole. Nüüd mõned aastad tagasi toodi meile Ahvenamaalt mõned taimed ja istutati ka sellesse vana kasvukoha lähedale. Praegu on veel natuke vara öelda, kas nad sinna püsima jäävad. Mõned taimed on ka õitsenud. Nii et tõesti on ka meil jah, niisuguseid taimi, mida enam looduses ei leia, kas nad on siis ära ära kogutud ja siin ma sellesama näite juures on ka öelda veel ühe niisuguse hoiatused Polegi mõtet taimi ka mõttetult koguda, et näiteks seesama leeder sõrmkäpp kui lihtsalt korjategi ära, kuna ta oli haruldane ja sellel ajal oli küllalt palju neid inimesi ka, kes siiski tegelesid kollektsioneerimisega ja mõnikord võib see kollektsioneerimine ka viia selleni, et mõni asi looduse säilib, nii et enam ei olegi midagi kollektsioneerida. Minule näiteks ei meeldi puuoks näiteks kollektsioneeritakse, ükspäev kuulsin sirelipõõsas ühte ragistamist, tuli üks noormees sirelioksaga ja kinkis selle neiule, aga see ei ole ilus. Päris ja heaks kiita küll ei saa, et igalt poolt ütleme haljasalalt kusagilt mööda minnes, et seal kena sirelioksad seda nüüd murda. Kui me oma aiast, kuhu me oleme põõsa istutanud, võib-olla omale vaasi, murrame oksa, selle eest hoolitseb iga istutaja ise, aga linnapargid ja paljud linnalähedased metsad kannatavad ikka üsna palju selle all, et inimesed tahavad sealt endale tuua loodus nagu omale koju kätte, et kahju on neid rüüstatud põõsaid ja puid vaadata. Nii et kui näiteks nad taimi koguvad Smingu kuhugi, sügav loodusesse, kas rabades sinna üksinda vist lapsed ei tohi minna, sest rabades on suured mülkas, kuigi seal on huvitavaid taimi sellest. Ma arvan, et ega üksi nüüd loomulikult sellisesse kasvu kohta ei soovitama küll kellelgi minna, esiteks võib seal ka kaera eksida, kui on võõrakohaga tegemist ja taimede kogumist võib-olla algul ikka alustada, siis kes tõesti asja vastu huvi tunneb, võib-olla seal koos bioloogiaõpetaja aga või paremini taimi tundva inimesega, kes siis natuke seda juhendab ja muidugi endale võib-olla enne ka selgeks teha, et mis eesmärgiga seda teha, kas lihtsalt taimi paremini tundma õppida või nagu ma juba mainisin, et ega niisama paari aasta pärast või sügisel võib-olla, kui see huvi läheb üle, et hoopis ära need taimed visata. Et selleks eesmärgiks pole ka mõtet. Kõige rohkem vist lapsed koguvad sügisel ilusaid, kirjusid lehti ja neid kuivatatakse ja siis pärast tehakse lehepilte ja käsitöö tunnis on hea ära kasutada. Ja teisipidi jälle see ka hea, et hakatakse ikka vahet tegema kase ja vahtralehel. Sest ega see nii naljakas ei olegi, et neid mõnikord segamini aetakse. Sügisene lehtede korjamine on väga tore, sest et nad on väga värvikad ja sellega me ideega loodusele kahju, sest nad on nagunii oma ülesande suvel täitnud, taimele toitained kogunud ja pärast maha langemist on neid väga tore leida ja neist midagi meisterdada. Ja loomulikult kui leht on võetud, siis ma arvan, et tekib ka küsimus, et millise puuleht see on. Ja see hõlbustab kindlasti ka nende paremat tundmaõppimist, tõesti. Ühe kogumisega vist ka ei tee loodusele kahju sünde marjade ja õunte ja nende kõhtu kogumisega, sellepärast et need viljad ongi vist looduse poolt söömiseks määratud, et seemned edasi leviksid. Nojah, tegelikult nad on jah, mõeldud eelkõige, et taim saaks edasi areneda ja paljuneda järgmisel aastal ja, ja üks võimalused, seemned leviksid, on tõesti nii, et nad süüakse ära, kas siis lindude poolt või ka noh, ütleme inimeste poolt või mõne muu looma poolt, nii et Andres, siin on veel üks off, peab teadma, et millised niisugused viljad on mürgised, sest et meil on siiski looduses ka niisuguseid marju, mis on väga ilusad, punased ja paistavad kaugele silma, aga aga kui nad suu pista, siis pärast võib-olla pahandust kui palju ja lausa võib mõnikord isegi niisugune lugu tulla, et on vaja haiglasse minna. Jah, aga teatrisõbrad, ma näen teie nägudest, et teil on küsimusi veel väga palju ja nii põnev on siin olla, aga meie saateaeg hakkab otsa saama, et mis te arvate, kui me järgmises saates räägime veel sellest, mis siin põnevat on ja siis saate kõik oma küsimused ära küsida. Võiks küll, aga mul on üks küsimus veel, et, et ma ei ole sellest siiamaani aru saanud, et, et õigemini võib-olla ma ei mäleta, võib-olla ma olen kunagi õppinud, aga ette, millest see sõna herbaarium tuleb. See tuleneb sõnast herba ja mis tähendabki taime siis ladinakeelsest sõnast herba. Siit ta oma nimegi ongi saanud. Aga praegu siis jälle kuulmiseni ja kahe nädala pärast. Kuulake meid jälle. Siin on peidus triloobiit, imeni, putukaid, õitsenud kalu, kes olid väga valu, muutub kail herbaariumi tornid ja voola kondile ja kõigel sellel kummaline nimi, joone, et hundid, rõõmusi tulp säilikuteks nimetatud imeline ja töötab siin spetsialist, tagsi permis asjadele, mis väljas, Niledgenesborneetseeguun. Seenele. Kus sügisel on vana traditsiooni põnev paik, see on siis kus või kes või, või kas see oli loodusmuuseum, tall.
