Ja. Ja. Tere hommikust, on seitsmeteistkümnes märts  ja teisipäev maailm on teadagi viimaste päevadega väga palju muutunud,  aga hea uudis on see, et maailm on jätkuvalt alles. Ja nii on tõepoolest, aga sellises maailmas me elame  ja tänahommikune televisioon ka ikkagi ütleb teile,  et maailm on alles ja toimib endiselt, ehkki tõesti Eesti  ja väga paljud teised riigid siis on eriolukorras just sellepärast,  et see koroonaviirus levib tohutult kiiresti,  Eestis ka juba päris palju nakatunud koolid on koduõppel  ja siis mõned tunnid tagasi null null null,  kui kell oli, siis tegelikult ka algas uuesti piirikontroll,  maismaa õhupiir, merepiir, kõik on siis kontrollitavad. Täna hommikul me sellest pikemalt räägime,  aga mis see siis tähendab? Ja järjest enam tuleb neid teateid ju, millised piirangud on  kusagil maailmas kehtestatud ja nüüd siis näiteks Egiptuse  õhuruum läheb ka kinni ja praegu tegeletakse sellega,  et sealt siis ka Eesti kodanike tuua siia koju ära. Samamoodi on osa eestlasi veel näiteks Tenerifel  ja eks neid ole üldse üle maailma laiali veel. Võib juhtuda, et mõned ei saagi koju, et tulebki seal küsida,  kus nad on, ehk siis välisminister Reinsalu tõesti juba  laupäeval päris resoluutselt ütles, et kiirustage,  katsuge koju pääseda näiteks Lätis, siis on sellised eraldi  linnud kohe tehtud, kus tuuakse inimesi koju näiteks sealt  sama Tenerifel. Õnneks lennuilm tundub, et on üsna hea, sest  ka meil siin on näha isegi natukene päikest  ja ma arvan, et see või veidi tõstab ka sellist enesetunnet,  et kuidagi on positiivsem alati olla, kui on valgust  ja kui on päikest. Muidugi arvestada tuleb täna hommikul sellega,  et selja taha on jäänud võrdlemisi külm öö  ja kui te lähete autosse, siis need auto aknad võivad  näiteks olla jääs ja teil läheb natukene rohkem aega. Hommikul. Jah, kusjuures ma olin tõesti üllatunud,  sellepärast et mina lihtsalt kuidagi sutsti,  istusin taksosse hommikul ja mõtlesin, oi kui kena päev tuleb,  kergelt oli juba valge ja seda külma tunnet üleüldse ei olnud,  aga tõesti jah, autoomanikud teavad rääkida. Üsna pikalt on olnud tänavu seda aega, et ühel hetkel on  justkui jälle miinused ja tuleb natukene lund  ja siis on jälle pluss ja lilled õitsevad  ja kuidagi ta seal nulli lähedal. Niimoodi liigub. Jah, ja tuulele ei antud ka pikka puhkust on siin täna  pikemas ilmaprognoosis kirjas, nii et aga ilmakaarti tasuks  tõesti siis vaadata, kui need miinuskraadid üle Eesti ikkagi olid. No neid jah. Jäine, jäine jäine päris palju just jah. Nii et tuleb olla varastel tundidel ettevaatlik,  ehkki mulle tundub, et liiklejaid on oluliselt vähem kui,  siis tavapäraselt just nimelt need kooli  ja ka lasteaeda viimised jäävad ära. Seevastu jalgsi liiklejaid on rohkem kui varem,  paljud inimesed lähevad kuhugi loodusesse jalutama  ja kui te lähete jalutama, siis muidugi märgake seda kevadet  enda ümber. Mõned inimesed lisaks märkamisele teevad pilti ka,  nagu näiteks meile juba hea tuttav Kalmer,  kes on saatnud meile taas mõned toredad fotod. No sellisest uhkest mererannast jah, see on küll tuulega  tehtud pilt päris kindlasti. Linnuke see on linnuke. See on tõesti linnuke hein, vaatame jah,  sinil. Lilleke ja linnuke. Selline see loodus praegu on tõesti siin märtsi teises  pooles kohe-kohe ka lilleke. Kui kohe-kohe on siis kevad algamas. Aga veidi meie tänastest saate teemadest  ka juba õige pea me räägimegi sellest, mis puudutab just  nimelt piiride sulgemist, sest tegelikult selles osas on  küsimusi ju väga palju. Jah, näiteks kasvõi Valga ja Valka küsimusi  ja siis need väikesadamad, sest jutt käib ju  ka kogu merepiirist. Nii et tööd neil siis tõepoolest on ja mida  siis täpselt kontrollitakse, kuidas see kõik käib,  kaua see aega võtab? Õige pea räägime ka sellest, kuidas ikkagi ennast kodus ravida. Paljud inimesed jäävad ju praegu kodusesse karantiini sel moel,  et nad tegelikult ei teagi, kas neil on koroonaviirus,  neil on mingisugune muu viirus. Aga mis siis ikkagi, Peaks tegema, kas piisab sellest,  et joon kuuma teed ja söön sibulat ja mett? Vahel vahel ilmselt piisabki, aga küsime  ka perearstilt. Jaa, aga me viime teid ka siis Hispaaniasse,  siis Lätti ja Hongkongi ja küsime, kuidas seal  siis olukord on. Hispaanias tõesti tuli siin nädalavahetusel see sõnum,  et inimesed ikkagi kipuvad kogunema kohvikutesse. Tõepoolest, Miriam Johannes, kellega ma siis eile rääkisin,  ütles, et hispaanlased on sellised väga sotsiaalsed  ja tahavad ikka väga suhelda, et neil on päriselt keeruline  niimoodi kodus olla, aga Hispaanias on haigusjuhte väga palju. Kusjuures, kui siin sai ilmast räägitud,  siis mulle tundub, et kui sa oled kusagil Itaalias  ja Hispaanias ja ilm on ilus, siis on seda keerulisem,  et aga ei, mina istun siin kodus ja ei tee midagi,  samal ajal kui saaks näiteks inimestega suhelda  ja midagi lõbusat ette võtta siis võib muide näiteks  võimelda praegu, kui inimesed on kodus, siis võib väga  kergesti tekkida see olukord, et kõik kohad jäävad kangeks  ja laman sid nad diivanisse ära. Kuidagi siis tuleb natukene ennast liigutada  ja meie ka anname selleks täna nõu. Jah, ja kriisitelefon ka, kuhu saab siis helistada,  see peaks leevendama siis perearsti nõuandetelefoni,  aga üks, üks kahe koormust, et sealt antakse  ka nõu, siis just nimelt selles olukorras praegu,  kus me Tere hommikust, täna on teisipäev, tore,  te olete ärganud. Uus päev algab ja terevisioon ka siin stuudios alustamas. Tere hommikust, minu poolt ka ja me jätkame kohe ühe väikese telefonijutuajamisega,  üks nendest inimestest, kes siis Saksamaa Poola piirile  lõksu on jäänud on meil telefonil Aare Saal,  tere hommikust ja kuhu sa, Aare, oled praeguseks jõudnud? Tere hommikut ja et. Nüüd oleme jõudnud siis siin mingi eestlaste seltskonnaga  oleme jõudnud Lübek Travemend sadamasse,  et sain ikkagi öösel sealt tulema. Päris nagu mitte korralikul moel, et lammutasime seal mingid  tarad maha. Ja saime siis nagu tee peale välja tulla,  meil olid nagu autod, sellise hea koha peal jäid sinna lõksu. Et kõrval oli nagu mingi tara, mida sai lammutada  ja siis hakkasime seda tara lammutama ja,  ja saime öösel tulema sealt, aga teised autod,  Eesti autod, mis seal seisma jäid, ei tea nendest,  mis sai. Aare tulema, saite te siis sealt Poola ja Leedu piiri pealt,  sellest kohast räägime, kus see tohutu järjekord praegu  tekkinud on ja liikuma ei pääse. Just just. Just nii. Kui palju seal neid Eesti autosid on, oskate te  hinnanguliselt öelda? No see seltskond, kus meie nagu või kellega me nagu kokku  trehvasime nagu eestlased, kogunesid ühte bensiinijaama,  kui me sinna piiri sõitsime, et äkki nagu meid pannakse,  lootsime, et meid pannakse nagu eraldi mingi eskorti  või nagu Eesti eskorte meid oli kuskil, seal on mingi 12 autot,  oli busse ja sõiduautosid. Ja inimesi oli hästi erinevatest kohtadest tulnud  selle välisminister umi sõnumi peale just nimelt sinna Oderi  Oderi-Frankfurt Oderi piiri. Et, et noh, hästi erinevatest kohtadest ja hästi kaugelt  sinna kohale tulnud ja noh, see nagu tekitaski inimestes  hiljem väga suurt pahameelt, et et miks sinna kohale kutsuti,  et tegelikult härra Reinsalu vist olid seal mingid  arusaamatused ja asjad ja inimesed jätsid kõik oma tööd  pooleli ja, ja, ja tormasid kõik sinna piiri,  aga, aga põhimõtteliselt meid kutsuti ilma aegu sinna. Aare mõne sõnaga, meenutades seda möödunud ööd,  kui pikalt te pidite seal siis ootama, mis seal toimus? Ja. Toimus. Leedukad hakkasid protestima, et, et mitte ükski auto ei  lähe üle piiri ja siis Läks seal asi päris kuumaks, et kutsuti mingi märu märuli  politsei kohale ja, ja, ja me hoidsime nagu kaugemale sa oled,  eks seal oli emotsioonid, et leedukad olid seal juba kolm. Kolm päeva nagu seal silla peal seisnud ja,  ja naised kaasas ja kellel lapsed kaasas ja,  ja ja me hoidsime nagu kaugemale, et eks seal oli alkohol  ka oma töö teinud ja see asi oli seal väga inetu ja,  ja päris kähmle mist oli. Ja kas nüüd on lootust, et tegelikult te pääsete  siis laevaga siia kodu poole teele? Nii palju on lootust, et me oleme nüüd Saksa sadamas uuesti kihutasime,  nüüd siis jah, 400 kilomeetrit ülespoole. Põhimõtteliselt on meil piletid olemas, Saksamaalt,  Rootsi, aga, aga Rootsist edasi ei tea, mis saab,  et kas me saame. Soome või Eestisse on vähe lootust saada Eestisse vist ei  käigi enam ükski laev. Aga, aga loodame Soome saada ja, ja kõige nukram variant on  siis see, et kui tuleb ümber Botnia lahe sõita Veel et, et Soome pääseda, kui pääseb sealt ülevalt Aare suur aitäh ja soovime siis turvalist koduteed,  loodetavasti ühel hetkel ikka saate siia Eestisse  ka tagasi. Ja. Aga Eesti sulgeb piirid tõepoolest siis vastu tänast,  kell null null null null. See kõik juhtus ja täna hommikul Elmar Vaher tuleb siia televisiooni,  me saame väga täpselt siis küsida juba selles esimeses pooltunnis. Et mis see täpselt tähendab, milliseid dokumente kontrollitakse,  kus on need sellised ohukohad, näiteks mingisugused väiksed  päikesed sadamad, mis on Valga ja Valka piiril toimumas  ka Narvas, kus inimesed on harjunud piiril põhimõtteliselt  edasi-tagasi saalima. Ja õige pea räägime ka sellest, kuidas ennast kodus ravida,  sest paljud inimesed juba on kodus ja paraku peab tõdema,  et paljud inimesed tõenäoliselt veel ka jäävad koju. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on meil  nüüd televisioonis, tere hommikust. Hommikust. No piir on kinni sellest südaööst,  nüüd piirikontroll on taastatud, ma kõigepealt küsiks n  kommentaari selle härra Aare saali telefonikõne kohta,  kes siis on nüüd saanud ikkagi sealt Poola-Leedu piirilt  põhimõtteliselt ravemündesse. Ütles, et sinna piirile jäi veel autosid ootama,  ta ei tea, kuidas nad tegelikult koju saavad. Keeruline olukord, ta ütles, meil on küll pilet,  et tuleme Rootsi, katsume siis äkki Rootsis saada Soome,  aga mine sa tea. Ja väga keeruline olukord alustuseks ma soovin tänada Eesti inimesi,  sest see kõik, mida me koos teeme on tegelikult meie kõigi  huvides ja, ja ütlen aitäh kõigile, kes Eesti politseiga  koostööd teevad ja, ja igakülgset meid ka aitavad. Ma usun küll meie eriala diplomaatide professionaalsusele,  kes selle olukorra lahendavad, sest ega tuleb ju mõista,  et kõik riigid on olukorras esimest korda,  sest heas mõttes kriisi ei ole tulnud kellegi lahendada. Ja eriti just võib-olla piirivalveüksustel,  sest ega piirivalvurid on ikkagi harjunud pätti püüdma. Et piiride sulgemine on seotud ikkagi eriliste operatsioonidega,  on see suured visiidid või, või mõne kurjategija ik. Ja saime aru, et olukord ongi keeruline just nimelt seal  Poola suutmatuse pärast kuidagi kokkuleppeid  ja teistega. Jah, tõepoolest Eestis on võimalik transiidi eesmärgi riiki läbida,  neid näiteid on meil juba olemas. Ja me jätkame kindlasti kõikide välisriigi kodanike aitamisega,  et nad jõuaksid ilusti oma kodumaale. Räägime nüüd sellest piirikontrollist, maismaapiir,  merepiir, õhuruum see kõik tähendab päris suurt tööd. Mis see piirikontroll tähendab, mida te kontrollida,  mida te inimeste käest küsiti, kes siia Eesti poole teel on? Tõepoolest, riiki saab sisse inimene, kes on Eesti kodanik  või tal on kehtiv elamisluba. Väga oluline on see Mis piiri peal toimub, kui politseinik küsib,  kuidas te tunnete oma tervist millises, milline on tervislik seisund,  sest. Ja seda peaks siis päriselt ausalt vastama,  et mille on. Ja sest, et meie huvi on aidata inimestel on kümneid näiteid,  kus piiril inimene ütleb, ma tunnen ennast halvasti,  appi tuleb kiirabi ja inimene saab arstide hoole alla antud. See tähendabki seda, et kui inimene ütleb,  et mul on noh, natukene ei ole hea enesetunne,  siis ta tegelikult kutsuti kiirabi sinna,  et te ei ütle, et noh, sõida siis veel koju,  kui on eestlasega tegemist. Oleneb olukorrast, neid näiteid, kus, kus politseinik hindab  inimese tervislik seisund on selline, et on võimalik edasi sõita,  siis tõesti antakse talle võib-olla see mask ja,  ja tehakse selline telefonikonsultatsioon. Kuid on ka neid näiteid, kus tõepoolest me anname inimese  üle juba arstidele. Kas inimene peab andma mingisuguse allkirjaga seal piiril,  et on tulnud, et ta ongi oma tervisliku seisundi kohta  ka informatsiooni jaganud? Tõepoolest, me oleme kuni täna ööseni kokku kogunud umbes 40 deklaratsiooni,  kus inimene kirjeldab oma tervislikku seisundit. Ta annab, annab sellise kohustuse. Või õigemini annab teada, et ta on terve täna öösest. Lisaks sellele vabatahtlikule deklareerimisele me oleme  alustanud ka inimestelt kohustuse võtmist  ja siin kindlasti üleskutse kõikidele piiriületajatele,  palun suhtume sellesse kohustusse vastutustundlikult,  sest viiruse selline leviku tõrjumine on. On meie endi kätes, seda ei tee ei arstid  ega Eesti politsei, vaid ikkagi meie ise. Kogu ühiskond tervikuna. Kelle taga saadete me saadame piiril tagasi inimese,  kes on kelle eesmärk on tulla siia reisile. Me ei saada tagasi neid inimesi, kes veavad kaupasid Eestisse. Tagasi oma kodumaale. Nii Eesti kodanikud kui need inimesed, kes on Eestis  registreeritud ja, ja võivad elada ja nii nagu ma ütlesin,  ka transiidina need inimesed, kes liiguvad  siis oma kodumaale näiteks Lätist, Venemaale  või Venemaalt Lätti. Meil on merepiir väikesadamaid palju, praegu veel seal  sellist suurt liiklust ei toimu, aga peas ei teki. Kuidas selle olukorraga toime tulla, kuidas valmis oled? Tõepoolest, meresõiduhooaeg ei ole veel alanud,  kuigi juba laevu liigub, oleme selleks valmis. Meil on antud piisavalt õigused ja, ja meil ka,  piisab selleks praegu ressurssi. Teine koht, mille kohta mul on küsimusi,  on Narva piir, kus inimesed tegelikult siis ikkagi  põhimõtteliselt ju saalivad edasi-tagasi  või vähemalt siiani on teinud seda Venemaa  ja Eesti vahel. Tõepoolest, Narva piir on meie jaoks üks kõige intensiivsem piir,  piiriületuste arv on, võib öelda, et kõige suurem välispiiri mõttes. Aga see olukord muutub ka seetõttu, et Venemaa on samamoodi  seadnud piirangud ja taastanud piirikontrolli,  nii et selline edasi-tagasi sõelumine Narva piiril ilmselt  lõpeb õige pea. No Ikla piiripunktis suured kaubaautod, suured rekkad,  need võivad keeruliseks olukorra teha. Jah, see on üks meie kõige keerulisem piiripunkt tänaseks me  oleme südaööst alates teinud siis tugevdatud piirikontrolli,  Ikla on kõige Mahukama kaubaveoga piiripunkt mööda maismaad,  siin on tekkinud ka järjekord praegu meie meeskonnad  lahendavad seda. Ma olen optimist, et need inimesed saavad kõik aidatud ja,  ja, ja kaubavood liikumised, kõik taastuvad. Järjekord on tekkinud lihtsalt sellepärast,  et neid autosid on nii palju või. Seal on mitu erinevat põhjust. Esiteks on, nagu ütlesin, ta on kõige intensiivsem. Teiseks, tegemist on üsna tihti ka Poola autojuhtidega,  kes ei räägi muud keelt kui poola keelt. Ja võib-olla mõni ka ei taha mõista muud keelt,  aga, aga taaskord, eks nad seal puhkavad,  ootavad, peavad nõu oma ettevõtjatega. Et kuidas edasi teha ja, ja õige pea nad üle piiri saavad,  mis, mida meie iga päev teeme. Ja aina tihedamini on suhtlus ettevõtjatega,  et selgitada ettevõtjatele näiteks kaubavedusid,  korraldavad ettevõtetega, et kuidas nemad saavad juba  ennetavalt midagi ette võtta, et neid järjekordasid,  ei tekiks piiril. Eestist ära võib igaüks minna või. Jah, tõepoolest Eestist väljumine on avatud  ja mitte kellegile piiranguid ei seata. Mis võib osutuda, nagu teil on nüüd juba mõned tunnid ikkagi  seda tööd tehtud, mis võib osutuda kõige keerulisemaks  või mis on juba praegu näha, et no peame hakkama tegelema  see Ikla piiripunkti kirjeldus siin juba oli. No ma pean keeruliseks Et olukorda, kus inimene kohustatakse jääma koju 14-ks  päevaks sest nii nagu me teame, Eesti kodanik tulles  välisriigist annab allkirja, et ta kohustab jääma kaheks  nädalaks koju nüüd kuidas seda kontrollida,  kuidas veenduda, et ta kaheksandal nädalas koju jääb. Sest kui ta ei jää, siis tõenäosus piisk nakkuse  edasikandmiseks on suurem. Et siinkohal taas kord üleskutse inimestele,  et suhtume sellesse tõsiselt, sest kogu olukord Eestis on  minu enda kätes. Keegi ikkagi politsei uksele koputama ei lähe,  kui võtab selle nimekirja ette, kes on allkirja andnud,  et ma jään 14-ks päevaks koju ja ei hakata niimoodi nägude  järgi kontrollima, et ikkagi inimeste enda südametunnistusel. Ja see on ennekõike niimoodi. Inimeste nimekiri, kes on deklaratsiooni kaudu kohustatud  koju jääma, on meil olemas politsei oma igapäevatöös,  seda kindlasti meeles peab. Kui kodanikuga kokkupuuteid tuleb, siis me kindlasti küsime,  et miks te olete väljas. Miks te ei ole kodus. Aga samas ma mõistan ka seda, et poes peab käima. Elu peab edasi minema, et päris karantiini,  et ma kasvõi nälgin seal kodus ja, ja välja ei tule,  seda ka juhtuda ei saa. No arukust ka, on vaja eeldada ikkagi selles olukorras Eesti inimene on üsna nutikas ja, ja meile tuleb väga palju  appi muidugi kogu meie e-riigi võimalused  ja seetõttu on küll politseinikele kindluse,  et inimesed suhtuvad sellesse väga-väga tõsiselt. Kas te tulete hetkel ikka oma inimestega toime,  kas ühel hetkel on tarvis abikäsi? Me oleme saanud abi kaitseliidult, see on meie jaoks väga  suur panus ja see on ka näide sellest, kuidas riik toimib  sellises olukorras ühtse meeskonnana ja ma olen veendunud,  et me saame sellega kenasti hakkama. Aitäh Elmar Vaher täna hommikul selgitamast. Jätkame nüüd aga juttu sellest, kuidas ennast kodus ravida. Paljudel inimestel on see vajalik juba praegu,  paljudel tõenäoliselt lähitulevikus ja meil on Skype'i  ühendus perearst Lee Vallikiviga Lee, tere hommikust  ja kõigepealt, kas tõesti pole siis mingisugust vahet,  kas ravida koroonaviirust või ravida ennast ükskõik  mis muu viiruse köhanohu ja kurguvalu puhul? Jah, et kahjuks või õnneks on see nii, et maailmas on nagu  päris vähe neid viirushaigused, mille vastu on olemas  spetsiifilised ravimid ja spetsiifilised ravivõtted. Aga koroonaviirus see ei ole nagu üks nendest. No üks erisusi, millest on siin viimastel päevadel meediat  meedias kirjutatud, on see, et justkui ei peaks võtma  koroonaviiruse korral ibu profeeni. Mida meie perearstid selle kohta ütlevad. No ütleme niimoodi, et see on taaskord üks selliseid teemasid,  mis põhjustab ka arstide seas kirglikke vaidlusi kuna nagu. Me otsisime allikaid, me ei leidnud sellele väga head tõendust,  aga kuna see jutt, Ta on juba tekitanud ka nagu sellise noh,  nagu natuke äreva fooni, siis õnneks on nõnda,  et on olemas ka selliseid noh, nagu alternatiivne,  mille kohta ei ole tekkinud küsitavusi, et  siis saab kasutada neid, et näiteks paratseta mooli  ja ja selles mõttes, et üks väga tänuväärne asi on olemas  ka ravimite koostoimete andmebaas just nende inimeste jaoks,  kellel on mitmeid erinevaid ravimeid, et  siis saab neid erinevaid palavikualandajaid  ja sümptomaatiliseks raviks kasutatavaid asju  ka sinna sisse panna ja vaadata kuidas nüüd konkreetselt  selle inimese teiste ravimitega kokku mängivad. Kordamegi siis üle sellised olulised asjad tavapärases ravis,  näiteks mis hetkest alates peaks inimene hakkama palaviku  alla võtma? See on ka see koht, kus ei ole mingisugust kindlat numbrit,  see palaviku alla võtta. Mise vajadus lähtub eelkõige inimese enesetundest. Et võib-olla natuke erandiks on lapsed, kus me ikkagi oleme  kokku leppinud selle, et kui on tegemist päris rinnalastega,  eks ole, et lapsed, kes on vanuses alla kolme kuu  ja alla kuue kuu, et siis me neid palaviku numbritesse  suhtume oluliselt ettevaatlikumalt, me ka üldsümptomitesse  suhtume oluliselt ettevaatlikumalt ja selles mõttes,  et vanemad alati teavad ja tunnevad oma last  ja kui nii väikese lapse puhul on ikkagi kahtlusi,  siis pigem alati tasub küsida nõu või helistada. Et pigem nagu sekkuda varem, kui hiljem. Aga täiskasvanu puhul on see pigem 38 38,  viis. Ei, et kui inimesel on muidu enesetunne hea,  ta on viisakas nii kodusel ravil, mitte ei lähe kuskile nagu  inimeste seks või ringi kõndima, et siis ta 38 38 viiega ei  pea veel mitte midagi tegema. Tal ei ole siis siis on või mõistlik ikkagi see tablett  sisse võtta ja kindlasti tasub jälgida ka etteantud päevadoose,  eks ole, et et, et neid ravimeid mitte üle doseerida,  see, mis võib omakorda nagu potenseerida,  sest organ kahjusta. Sageli räägitakse viirushaiguste puhul sellest,  et tuleb võimalikult palju vedelikku tarbida,  et justkui seda viirust välja loputada. Kas see kehtib? Ütleme niimoodi, et, et siis ega ei maksa ennast  ka päris paiste juua, et siin peab. Lähtuma niisugust talupojatarkusest lihtsalt noh,  nagu oluline on see, et inimene ei jääks kuivale,  eks ole, Need lapsed, et need inimesed veel eriti,  eks ole, kes on eakamad, kes on, kes on ka lapsed,  eks ole, et kes võib-olla ise ei tule selle peale,  et et nagu piisavalt vedelikku tarvitada. Aga kuna nagu vedelikukaotus on ka haiguse korral suurem,  et siis jah, et see soovitus on täiesti asjakohane. Sageli inimesed ei tea, mis täpselt see talupojatarkuse  kohaselt see kogus ikkagi olla võiks, kui näiteks võtta kas  või teetassid, no siis kas võiks pigem juua viis tassi teed,  10 tassi teed või 20 tassi teed? No ütleme niimoodi, et õnneks nagu loodus tuleb meile sellel  kohal vastu ja kui me katsume uues 20 tassi teed,  et noh, siis me hakkame lihtsalt paha, et,  et, et seal ei ole mingit kindlat reeglit,  see oleneb ka sellest, et kui noh, inimene on tõesti nagu  äsja tarvitanud nagu neid palavikualandajaid  ja oma voodi nagu märjaks higistanud, et  siis loomulikult on see vedeliku kaotus suurem  ja tuleb tarbija rohkem vedelikku, aga kui see  nii ei ole, et siis tuleb jälgida oma enesetunnet,  kas keel naksub, kas nahk, eks ole, et on endiselt nagu  elast need, et siis Et kui, kui, kui nendega on okei, et siis vägisi  ja vastu tahtmist ei pea kogu aeg nagu kraanist jooma. Üks tüüpilisi sümptomeid on köha, mida sellega tuleks ette võtta. Noh, köhaga on ka ju. Selline kurb asi, et et need Ravimid väga palju ei lühenda seda köha,  kestvust ega tõsidust ega vähenda ka seda nagu haiguse kulgu,  et need võivad lihtsalt enesetunde teha paremaks. Et, et selles mõttes, et üks väga tänuväärne asi on,  see aurumasin eriti lastega perekondades,  eriti nendega nendel juhtudel kui on mingisugune allolev haigus,  kas krooniline kopsuhaigus siis või astme  või selline asi. Et see on nagu väga hea siin see köha puhul  ka see piisav vedeliku tarvis tegelikult leevendab. Aga, ja siis, kui on noh, nagu niisugune kuiv köha,  mis ei Lase magada või lihtsalt nagu niisugune haukumine  ja ärritumine ja siis see noh, nagu köha,  nõiaratas läheb käima. Noh, köha tekitab ärritust, ärritust tekitab köha,  et siis saab kasutada köha, pärssijaid kui see köha,  vastupidi, on nagu selline lahtine köha,  aga seda on ka raske välja köhida. Et siis saab kasutada neid röga lahtisteid. Aga noh, mingisugust tõesti head võlurohtu siin  ka ei ole. Kas on see võlusõna, mis hetkel peaks pöörduma arsti juurde,  on räägitud sellest, kui hingamisraskused on,  siis tuleb juba otsida abi väljapoolt. No kuidas ma saan aru, et vot nende hingamisraskustega juba tuleb? Noh, üldiselt ikkagi tähendab kui selles mõttes,  et hingamissagedus, eks ole, ja selles mõttes,  et tõesti või nahavärvuse muutus, kuid noh,  me jälgime lähedast, eks ole, ja, ja tõesti,  see, et, Noh, ei jaksa käia normaalselt pingil, pingutusel tekib hingeldus,  valu rindkeres et, et siis ja noh, nagu,  mis on tegelikult koroonaviiruse puhul oluline märksõna on see,  et et päevad kaheksa kuni 14 on need, millal tavaliselt  kipuvad tulema need tüsistused, mille osas peab olema valvas,  et noh, et siis need sümptomid on noh, nagu ütleme,  märgilisema tähendusega, kui see päris haiguse algus Siis peab ennast jälgima Lee Vallikivi, aitäh  ja head tervist. Tere hommikust, oleme siis teisipäevast  seitsmeteistkümnendas märtsis ja terevisiooni vaatama. Paljud inimesed peavad kodus püsima, ma vaatasin,  tänases õhtulehes on antud selleks soovitusi. Olge kodus ühel meelel. Olge ausad, looge rutiin, tehke ära asjad,  mis ammu ripakil. Liigutage. See liigutaga on väga hea soovitus, sellepärast et meie  anname sellele täna hommikul ka kindlasti hoogu juurde. Me võime kohe ka liigutada. Võime või? Näiteks lihtsalt niimoodi liigutada. Pingutada see on ka väga selline mõnus liigutamine hommikul. Ärkamiseks, aga meil on päriselt siis Martin Kõrv täna hommikul,  siin, ma arvan, tema hääl on tuttav inimestele,  kes vikerraadiot kuulavad. Ja aitab siis täna hommikul ka televisiooni vaatajaid  natukene ennast sellisest lamamisrutiinist  või istumisrutiinist välja tulla. Aga muidugi, teisi teemasid on ka näiteks õige pea,  räägime sellest, kuidas läks e-õppe esimene päev. Ja ja töötukassa nõukogu täna hommikul kell üheksa koguneb  ja arutama hakatakse ja loodetavasti siis pannakse  ka paika, kuidas seda raha, mis on siis sinna reservi kogunenud,  seda on alla miljardi veidi kasutada tõesti  siis väga targalt ja mõistlikult selles eriolukorras,  mis võib tegelikult ju kujuneda päris pikaks. Me võtame Skype'i teel ühendusega Hongkongiga eestlasega Hongkongis,  no tundub, et see on üks nendest maailma paikadest,  just kus siis selline väike lootuskiir justkui paistaks,  et asjad hakkavad minema natukene paremaks. Hispaanias helistame ka seal veel praegu seda lootus,  kiirt ei ole Miriam Johannes, kes on seal Barcelonas,  Kataloonia teatavasti on teisel kohal Madriidi pealinna  järel siis haigusjuhtumite tõttu, aga töötukassast nüüd  ja tõesti nõukogu siis kell üheksa kokku istub,  tere hommikust, Liivia Laas. Tere hommikust. No katsutakse siis, ma saan aru ikkagi jõuda agustele otsustele,  et kuidas seda raha kasutada. Reservi on kogunenud praegu päris kenasti veidi alla miljardi. Just et töötukassa nõukogu tõepoolest täna hommikul koguneb  millised otsused sealt tulevad, seda on täna vara öelda,  aga, aga oleme omalt poolt ka juba tegelikult alates reedest. Mõelnud ja, ja, ja ka omavahel siis vaadanud,  et millised on need variandid, mida me saaksime kasutada ja,  ja kuidas meie saame siis inimestele, inimestele  ja ka tööandjatele tegelikult tänasel päeval abiks olla,  sellepärast et ka paljud tööandjad ütlevad,  et, et neil on, on mure, on mure, enda on mure  ja ka oma inimeste pärast. No praegu veel töötukassa ei ole jõudnud  või palju selliseid palved või teateid, et no me koondame  inimesi siin kümnete-sadade kaupa Jah, hetkel veel ei ole, eks me oleme valmis selleks,  et need võivad tulla. Meie sõnum kindlasti on ka tööandjatele,  et püüdke nende koondamistega viivitada,  töölepinguseadus annab selleks mitmeid võimalusi  ka tänasel päeval, tegelikult on sektorid,  kes vajavad lisatööjõudu, ehk siis võimalus,  kui inimene on näiteks palgata puhkusel või  siis vähendatud palgaga peab kodus olema,  et tal on võimalus ka kuskil mujal nii-öelda lisa teenida  ja tööandjatel ehk selle võrra siis nii-öelda neid  koondamisi viivitada. No kui tööandja saab koondamistega viivitada  ja aga peab ikkagi oma töötajad nii-öelda koju jätma  mingisuguseks perioodiks siis töötukassa kuidas saab toetada  seda inimest, kes jääb mingiks perioodiks koju,  aga ei ole veel koondatud. Muidugi inimene võib ikkagi meie poole juba pöörduda,  meil küll tänasel päeval on kontorid suletud,  aga kõik e-võimalused töötavad, ehk siis ta saab pöörduda  vaada meie kodulehelt infot saab pöörduda e- töötukassa  kaudu panna sinna üles juba oma CV, vaadata tööpakkumisi,  aga oleme lisaks loonud ka võimaluse sellise keskkonna,  mis siis alates tänasest nii-öelda jooksvalt täieneb,  ehk siis kuhu hakkavad kogunema tööpakkumised ja,  ja just sellised aju, teised töökohad, ehk  siis meie enda kodulehel on tänasel päeval  ka väga palju erinevaid tööpakkumisi, aga just,  et inimesed leiaksid need töökohad üles,  mis tänasel päeval on lihtsalt seoses, siis  selle olukorraga on, on olulised ja tööandjad otsivad endale  lisakäsi lihtsalt väga lühikeseks ajaks. See inimene, kes on jäänud koju, mitte ta ei ole koondatud,  tegelikult saaks nüüd teise tööandja juures  siis kuu kaks noh, me ei tea, kui kaua see olukord kestab,  tööd teha, see oli see Selveri üleskutse kasvõi. Selveri üleskutse meieni on tegelikult tänasel päeval väga  mitmed tööandjad pöördunud ja öelnud, et neil oleks vaja lisakäsi. Noh, näiteks meil on olemas ühe teise maakonna  siis ettevõte, kes on öelnud, et nad on valmis  ka ostma niimoodi nii-öelda teenust firmalt sisse see  tähendabki seda, et siis see teine firma,  kus inimesed nii-öelda istuvad kodus, muidu Ta saaks annab  siis oma töötajad välja, ta pakub teenust ja,  ja saab tänu sellele siis oma töötajatele palka maksta. Kindlasti on kaubandusettevõtted, need, kes tänasel päeval  juba otsivad, on juba seal leheküljel üleval,  mille me siis loonud oleme, näiteks Keila Tarbijate ühistu. Kui töötukassa või tootukassa.ee juurde panna,  siis, siis tegelikult sealt saab selle informatsiooni kohe esilehel. Just esileheküljel on selline bänner nii-öelda  siis pilt, et otsid ajutist tööd sinna klikates,  jõuab siis sinna keskkonda ja kindlasti tänase päeva jooksul  hakkab sinna tulema juurde, et me oleme tööandjatele saavad  võtnud siis teavituse välja, et nad saadaksid  selle info meile sinna ja siis sealtkaudu saab hakata  vaatama ja just oleme loonud selle nii-öelda eraldi just seetõttu,  et natuke eristada neid töökohti, mis igapäevaselt on nende ajutistega. Sest igapäevaselt tähendabki seda, et päriselt otsitakse  endale töötajad, kes nii-öelda minu juurde  siis tööle jääbki, eks ju, mitte mingisuguseks perioodiks. No need sellised ajutised töökohad saavad olla suhteliselt lihtsad,  ehk et inimene läheb ja teeb seda, et ta ei pea läbima  mingisugust väljaõpet. Jah, seal on väga palju kaubanduses, on ka selliseid  laotöölisi komplekteerijad. Erinevaid, ütleme niimoodi, on ka tootmises,  aga, aga seal on ka väga palju siis seda,  et kaubanduses näiteks klienditeenindusvaldkond,  kui me räägime tänasel päeval, mis on ka meedias ju palju olnud,  et, et et hotellid, turismi valdkond, kus tegelikult neid  klienditeenindajaid on, siis nendel on tegelikult selline  esialgne oskus juba tegelikult täiesti olemas  ja klienditeenindus, eks, nii et on vaja lihtsalt juurde  õppida natuke lihtsalt selle asutuse või kuhu nad lähevad organisatsiooni,  niiöelda natuke spetsiifikat ja tõenäoliselt saavad kenasti hakkama,  et seal, ma arvan, ei ole väga suurt probleemi. Ajutised töökohad, kui me vaatame seda vaadet siin just  nimelt siin vasakus servas, siis ongi sinna peale klikates,  siis see on juba tegelikult juba see õige õige lehekülg,  et kui siit Siit hakkab siis allapoole minna, siin on näha kõrval need  kaks tööandjat, kes meil on juba sinna pildina üles läinud,  aga siia alla hakkavad siis tekkima juurde  ja sinna kõrvale siis täpselt samamoodi neid tööandjaid,  et tõepoolest, kuna me selle üleskutse saatsime välja eilse jooksul,  siis tööandjad lihtsalt ei jõua nii kiiresti  ka reageerida, aga sain ka ise juba eile õhtul ühe  tööandjaga suheldud tõesti, ütles, et ta kindlasti võtab  ja ja, ja toimetab sellega edasi, et, et see on vajalik. Kuidas selle töötasuga jääb ehk et inimene,  kes on saanud seal võib olla 1500 eurot eelmises töökohas  nüüd siis võtab selle ajutise pakkumise vastu,  kus talle pakutakse palgaks 500 eurot. No see on nüüd tõesti nüüd ütleme nii, et inimeste enda valik,  et kui ta nad selle on vastu võtnud, siis noh,  meie saame ainult öelda, et need peavad olema ikkagi päris  töökohad ja kui on täis töökoht, siis peab olema  miinimumpalk tagatud. Aga, aga kui seal on osalise tööajaga, siis tõepoolest  nii on, et iga e et ise ütleb, et mis see palga palga number on. A sa seda vahet kinni maksma ei hakka. Praegusel hetkel ei saa ma selle kohta mitte midagi öelda,  kuna ma ei tea, meil on, nõukogus on kindlasti väga palju  erinevaid meetmeid arutelus, aga mis seal täpselt otsustatakse,  see tuleb siis juba tänase päeva jooksul,  saab selgeks, et et kohe varsti nad ka alustavad. Ka see saab selgeks tänase päeva jooksul,  et inimesed, kes jäävad ikkagi koju, kellele ükski see  näiteks ajutiselt pakutud töö ei sobi, ei passi. Et siis, kuidas nende kojujäämise ajal see tasu on? Jah? Just ka see selgub tegelikult täna ehk siis neid erinevaid  variante on siin kaalutud, nii, nii meil majas sees  sotsiaalministeerium ja, ja nüüd need erinevad osapooled  tulevadki kokku ja arutavad, et mis on see kõige parem  ja optimaalsem lahendus, et me loodame, et,  et see on lühiajaline, aga kuna keegi tänasel päeval ei tea,  siis, siis me saame, peame olema ettevalmistatud. Mis see plaanid laual on, õnneks tegelikult reserve ikkagi  ju praegu on, sain ma eilsetest uudistest aru,  et isegi põhimõtteliselt nagu kolmeks aastaks jaguks päris  üsna rahulikult. Jah, need reservid on ju tegelikult kogutud  selle eesmärgiga, et, et kui tuleb järjekordne majanduskriis,  nii nagu meil oli 2008 2009 et siis nendest reservideks  jaguks ja ei peaks hakkama tõstma siin makse. Tänasel päeval muidugi ei ole keegi arvestanud sellise  sellise lisa nii-öelda kriisikohaga, ehk  siis see ongi nüüd küsimuse arutelu koht,  et milline see peaks olema, et kas seal on palga,  mingisuguse palgavahede või, või juurdemaksmine nendele,  kes seal kodus on või mis on need kõige paremad nii-öelda meetmed. Et, et seda on raske kommenteerida ennem kui ennem kui ei  ole otsustatud midagi, et meie võime küll omalt poolt  pakkuda mingid variandid välja, et, et kuidas me saame ühte  või teistpidi teha. Aga, aga see nõukogu otsus lõpus Kokkuvõttes ikkagi aitäh täna hommikul selgitamast  ja nõukogu koguneb juba siis kell üheksa,  nii et päeva peale tuleb kindlasti sõnumeid juurde. Jaa. Me jätkame nüüd aga e-õppe teemal ja meil on Skype'i ühendus  Tallinna kunstigümnaasiumi direktoriga. Mari-Liis, tere hommikust. Ja kõigepealt, mis hinde sa paned viie palli süsteemis  esimesele e-õppepäevale? Jaa. Tere hommikust kõigile. Mina ütleks, et meil kunstigümnaasiumis läheb päris hästi,  et eile ma pidasin vestlus juba esimese 10 õpetajaga  ja täna need jätkuvad ja homme ka veel, siis ma olen kõikide  õpetajatega vestelnud 15 minutit. Ja näha ongi, et mõni teeb otseülekannet,  samal ajal, kui tund käib ja mõni annab e-ülesanded  ja ootab neid õhtul kella kuueks, nii et igaüks tegutseb  enda rahulikus tempos, nii et täitsa neli pluss. Kas neile on antud ka vabad käed, tegelikult neid võimalikke keskkondi,  kus tööd saab teha, on ju mitmeid erinevaid. Jah, see ongi nüüd niisugune kahe otsaga asi,  et kui ma oleks näiteks kaheksanda klassi lapsevanem  ja saaksin 10 erinevat keskkonda, kuhu ma pean logima sisse  tegema nii-öelda paroolid ja siis need lapsele andma,  et et kindlasti peaks olema nagu piir peal,  et et eks see kaks nädalat me saamegi nagu proovida,  et mis sobib ja kui see aeg läheb pikemaks,  siis ma arvan, meie koolina lepime kindlasti kokku,  et videosid teeme siin. Vestleme selles keskkonnas, kontrolltööd teeme selles keskkonnas,  et noh, seda selgust on vaja, et noh, praegu ongi niisugune  nagu esimene katsetamise nädal, ma arvan Need esimesed katsetamised, millised tõrked,  millised takistused teid tabasid, eile ju kirjutati sellest ka,  kuidas e-kool umbe jooksis? Jah, seda ma sain ise ka lapsevanemana tunda  ja läksin ka päris närvi juba, aga noh, siis on olemas  Facebooki grupid, et keegi vanematest sai ikka kuskile sisse,  tekkis screenshotid, jagasime vanematena omavahel seda infot  ja ma küsisin ka meie klassijuhatajatelt,  kellega ma eile vestlesin, et kas oli mingeid probleeme,  siis nad ütlesid, et samamoodi, et nad saatsid  siis listidesse ja ja vanemad on nagu rahulikud. Pigem ollakse rahul sellega, et riik tegi  selle otsuse ja nüüd noh, kõik saavad rahulikult kodus olla,  keegi haigeks, selline hästi kõrge stressitase,  mis oli koolis eelneval nädalal, läks selle otsusega  tegelikult maha. Sotsiaalmeedias kirjutasid eile paljud lapsevanemad sellest ka,  et nad justkui ei tule toime, eriti kui sul on mitu last  kodus ja siis neid distsiplineerida ja neid motiveerida,  et sa pead seda tegema. Millist nõu sa annad just nimelt lapsevanematele? Rutiin rutiin, rutiin, ehk siis hommikul söömine,  siis õppimine siis võib-olla tund aega nutiaega,  siis jälle õppimine, siis jälle söömine vahepeal tund aega  õues ehk siis sellist rutiini hoida ja seda ma rääkisin  ka oma õpetajatele, et et mis rutiin teil on  ja et noh, sa lihtsalt lähed hulluks, õpetaja on ikkagi  selline sotsiaalne loom ju. Et tahab rohkem suhelda, kui lihtsalt passida,  et selles mõttes peab hoidma ja enda nii-öelda vaimset  tervist selle kahe nädala jooksul, eriti kui see läheb  pikemaks kuni esimese maini näiteks, et et  siis võib päris keeruline olla üksinduses nii-öelda  ja mitte suhelda inimestega. Mis need õpetaja töös on sellised asjad,  mis tuleb justkui omandada, mis on täiesti teistmoodi. No kõige keerulisem on ikkagi see, ma näen,  et nende videokõneleja tundide pidamine,  et osadel tuleb see väga lihtsalt ja loominguliselt,  näiteks üks õpetaja istus keele klassiõpetaja hommikul kaheksa,  15 hakkas tund ja kella üheni oligi oma õpilastega nii-öelda  zoomi keskkonnas pidaski kõik tunnid voolisid,  õppisid matemaatikat, tegid kõik. Aga kõikidel õpetajatel see ei tule nagu iseenesest. Ehk siis et kui jõuaks nagu sinna, et kui sul on kolm tundi  nädalas ja üks tund on ikka videokõnes, et õpilased saavad  ka nagu klassiruumis olla, siis see võtaks  ka ju vanematelt koormust maha, et näed nüüd pool tundi,  mu laps on nagu eemale ja on päriselt tunnis. Aga noh, sellega me tegeleme, et eriti siis,  kui noh, läheb aeg pikemaks, et praegu kaks nädalat on  selline kompamise aeg. Kuidas on sellise tagasiside ja suhtlemisega paljud  lapsevanemad ju ilmselgelt ei oska juhendada näiteks seda,  mis puudutab füüsikat või keemiat ja kas  siis peaks lapsed ise kuidagi, ma ei tea,  kes saadab õpetajale sõnumi, kes helistab  ja nii edasi, et see võib natukene nagu kaoseks muutuda. No ütleme nii, et neid süsteeme tegelikult,  kus niimoodi head tagasisidet anda, päris palju,  et õpetajal ei tekiks mingit emaili seal krahhi  või paanika t, et kust saabki õpilasi jälgida  ja väga paljud nii-öelda kontrolltöösüsteemid,  mida ma olen ise ka kunagi õpetajana kasutanud,  annavad sulle kohe vastuse ka kätte, et 70 protsenti  vastustest oli õige, et sa ei pea isegi hindamisega tegelema enam. Et selles mõttes ongi vaja nagu välja selgitada,  et mis keskkonnad on kõige paremad, mina olen koolijuhina  nõus ka maksma keskkonna eest, näiteks hästi paljud kehalise  õpetajad kasutasid meil padlet keskkonda  ja selgus, et seal saab ainult kolm nii-öelda tahvlit luua,  kuhu õpilased saavad infot panna, siis mõtlesingi,  et proovime ära esimese nädala ja kui on vaja,  siis ma ostan, siis maksan kinni ja siis saame rohkem kasutada,  et see ei ole normaalne, et õpetajal on nagu kaheks klassikomplekti,  siis ta saab ainult kolmele klassile teha seal nii-öelda  siis selle tahvli, kuhu õpilased saavad tagasisidet anda. See on väga huvitav, sa mainisid kehalist kasvatust,  me asume siin stuudios ka õige peab võimlema. Kuidas see kehaline kasvatus praegu e-õppe vormis käib? No eile mulle üks õpetaja ütles, et ta nägi hästi palju  vihmavarju all kõndivaid lapsi õues, et põhiülesanne,  mis vist praegu anti, oli see, et mine õue  ja loe samme. Ja siis mingite sammude piir on ette antud  ja siis nad peavadki kuskil siis nii-öelda kas seal selles  padleti tahvli peale kirjutama, kui palju samme nad kõndisid  või siis annavadki mingis. Selles nagu suhtluskeskkonnas teada, kui palju neid samme kõndisid,  aga minul õpetajad tegid veel nii, et õpilased peavad ise  mingi mänguperega välja mõtlema ja siis kirjutama need  reeglid ja, ja siis samamoodi ikkagi ma ütlesin ka,  et tund aega õues ikkagi kindlasti saata,  vähemalt seal oma tunni ajal, kui kolm korda nädalas on  kehaline Spikerdamine ei ole tänapäeval üldse enam teema,  jah. Ja. No mida sa spikerdad, et mõtle, mida personaalsemaks see  õppimine läheb ja praegu on see väga personaalne,  siis on väga keeruline midagi spikerdada  ja meil on tegelikult üks eesti keele õpetaja on meile ammu  juba avastanud selle, et kui sa trükid sisse nagu kolm  või neli imelikku lauset, mis sa arvad, et õpilase töös on  imelikud sul kohe tulevad välja need plagiaadikohad  ja sa kohe leiad üles selle artikli, mille see õpilane on  maha kirjutanud, et selles mõttes see ei ole keeruline  nii-öelda teada saada, kas on spikerdatud  või ei ole. Mari-Liis Sults, aitäh ja jõudu teile. Aga nüüd hakkame võimlema ja abiks on meil Martin Kõrv. Tere hommikust. Ja. Kõige esimesena, mis võiksid teha, tõuse püsti. Ja siis võid julgelt teha. Köhatada sellepärast, et seda tänapäeval keegi julge  tavaliselt niisama teha, kui me seda kõik koos teeme,  siis natuke julgem, võib-olla tee väike arkseis  ja sa võid seda päeva jooksul ka teha, sellepärast et kui  inimesed töötavad kodukontoris, siis päris paljudel  võib-olla ei ole väga ergonoomilisi töökohti. Hakka kõigepealt marssima, natuke marsi,  siis raputa. Kuna meil väga palju aega ei ole, siis teeme igat asja  natukese ühe käega üles-alla. Siis tee teise käega üles kõrvale, alla üles,  kõrval alla ja siis proovi teha seda korraga,  nii et üks käsi liigub ainult üles alla ja teine liigub üles  kõrvale alla. Siis te vahetust ja teise käega sama asja. Ja siis teine käsi jälle üles kõrvale alla  ja siis pane need kokku. Jäi harjutus meelde. Tee laiareis, too käed kuklale ja nüüd painuta,  nii et küünarliiges läheb põlve poole ühele poole  ja siis teisele. Ja siis võid diagonaali tuua. Ja tee seda ka umbes 80 kuni 90 korda too kaks kätt ette  tõsta üks kand siis tõsta teine, jälle üks  ja siis teine. Ja siis võid teha sellised väikesed väikesed kükid,  neid ma soovitan teha kuskil kella poole 12-ni  ja kui need on tehtud, siis tule jälle üles  ja raputa tee nii, et siruta käed üles, kõverda,  sõrmed jälle siruta kõverda, tee neid näiteks 10 korda,  siruta käed ette teesama, siruta kõverda  ja tee neid ka umbes 10 korda. Vii kaks kätt kõrvale, siruta ja kõverdu  ka umbes 10 korda. Siis raputa tee nii, et too käed üles tõsta üks jalg käed  üles ja üks jalg, neid tuleb teha täpselt 12 sama teise  jalaga käed üles, üks jalg teise jalaga,  me teeme tavaliselt 13, et siis nad ei oleks päris võrdsed. Tule nüüd natuke põlvest alla, mitte nii lai harkseis,  nagu enne oli. Tee sellised väikesed kükid all, neid tuleb teha täpselt  nii palju, kui on sinu vanus või nii palju,  kui arst soovitas ja siis üles tagasi jälle sellised  poolikud kükid alla siis üles väga hea, küünarnukk  ja põlv, too kokku ühtepidi siis teistpidi ühtepidi  teistpidi ning tuleb teha vastavalt nii palju,  mis on kuupäev ja siis kellaaeg kokku liidetuna. Siis võid teha käed kukla al. Kummardada ja tulla üles jälle kummardada  ja tulla üles, neid võid teha nüüd nii palju,  kui ise tahad. Vii käed kõrvale, toest kokku. Rindkere sama. Kõrvale ja kokku kõrvale ja kokku too üks jalg eest risti kõrvale,  tagant risti kõrvale. Ja nüüd proovi teha nii, et jalaga vastu maad ei pane. Tee sama teisega jälle eest. Kõrvalt. Kui kõik need asjad on tehtud, siis võta endale üks  väike kohv, head päeva. Aitäh Martin võimeldud ja see võimalus avaneb veel täna  hommikul enne kella üheksat aga Itaalias on kõige rohkem  koroonaviiruse juhtumeid kinnitust saanud  ja teisel kohal Euroopas on Hispaania ja Miriam Johannes,  kes elab Hispaanias, elab täpsemalt, siis Barcelonas,  Kataloonias on täna hommikul meil ka Skype'i teel siin kättesaadav. Tere hommikust, Miriam, milline olukord on,  oled sina ka sunnitud toas püsima? Just. Tere hommikust ja mina olen ka siis toas alates neljapäevast  ei ole. On siis õues käidud ainult poes,  et on ülejäänud asjad aetud läbi kodustes tingimustes  ka töö ja siis nädalavahetus, kui selline. No Madriidi järel kõige rohkem neid haigusjuhtumeid ongi  just nimelt ka Kataloonias. Kas tänavapilt Barcelonas ongi selline inimtühi,  et kui siin mõni aeg tagasi oldi väga mures,  kuidas tohutu turistide vägi vallutab selle linna  ja inimesi on liiga palju, siis praegu tõenäoliselt linn hingab,  inimesi ei ole? Et selles mõttes kindlasti on noh, nii palju kui siit nüüd  aknast on näha olnud ja pilte on näha olnud,  on see võrdlemisi hüljatud see tänavapilt,  et, et noh muidugi on olnud juttu sellest,  et nüüd, eilsest kui siis jälle Tööpäev algas ja on väga palju oli endiselt neid töötajaid,  kes ei saa nii-öelda kodunt oma tööülesandeid täita,  et, et ka endiselt ühistranspordis oli näha rohkem inimesi  kui peaks ja et inimesi ei olnud, ei olnud nad nii-öelda  õigel sellel distantsil üksteisest ühe meetri kaugusel. No oli see mure nädalavahetusele, et inimesed ikkagi  kogunevad kohvikutes, et hispaanlased on sellised väga  sotsiaalsed inimesed ja tahavad koos käia,  koos olla. Nüüd on kohvikud ki k kinni restoranid ka. Jah, kohvikud ja restoranid on kinni, neile tehti  ka nüüd, just lugesin uudistest, et nii-öelda  maksusoodustust või vähemalt siin Barcelonas,  et et nii-öelda kompenseerida selles mõttes seda aega,  mis nad ei saa olla avatud. Et, et jah ja kui sind nii-öelda ka leitakse avatud kohvikuna,  sa võid saada väga suure trahvi, oli ka neid nutikaid,  kes mingi hetk nimetasid oma kohviku ümber juuksurisalongiks,  sellepärast et esimese, nii-öelda eri eriolukorra  väljakuulutamisel peeti juuksurisalonge nii-öelda esimese Nii-öelda väga vajalikeks kohtadeks, kuigi hiljem noh,  nagu välja tuli, ei saa ka juuksuri juukseid lõigata niimoodi,  et tal on seal meetri, distan. Meetri sel distantsil sinust, et, et siis nüüd see  juuksurite asi muudeti ära ja, ja ka baarid ei saa ennast  juhuslikult ümber nimetada niimoodi kavalalt,  millekski muuks, et et, et peaksid olema kinni  ja tänavatel, siis olen näinud ka seda, et sõidab. Sõidab ringis patrullauto, kes siis nii-öelda  selle Kõlariga, või nii-öelda see mikrofoniga saadab inimesi,  kes seal niisama nii-öelda kondavad koju kotile. No on tehtud etteheiteid ka valitsusele,  tegelikult kõik need suuremad kogunemised seal härjavõitluse  le ja kaheksandal märtsil suur naiste kogunemine,  et need oleks kõik pidanud ära jääma, oleks olukord lihtsam olnud. Kas sa, Mirjam, kuuled mind veel? Tundub, et praegu enam mitte, aga Mirjamile aitäh,  et ta natukene siis olukorda kirjeldas, mis seal Barcelonas on? Tere hommikust, täna on teisipäev, seitsmeteistkümnes märts  ja nagu ilmaprognoosist nägite, siis päeval tulevad soojakraadid,  praegu aga on mõnel pool veel isegi miinuskraadid  ja teed võivad olla libedad, nii et olge ettevaatlikud. Liiklemisel. Jah, aga eestlased seal Poola-Leedu piiril on ikkagi  pääsenud nüüd liikuma. Täna varahommikul me rääkisime Aare Saaliga,  kes oli siis öötundidel saanud sealt piiri pealt hoopis  Ravemündesse ja loodab nüüd siis Rootsi ja Soome kaudu siia  koju jõuda. Aga tõesti, koju jõudmine on praegu, mulle tundub selline  võt võtme sõna väga paljude eestlaste jaoks,  kes on kuhugi välismaale kinni jäänud ja Teet Kallakmaa on  meil nüüd telefoni otsas, tere hommikust,  Teet. Tere hommikust. Teie olete praegu ikkagi Poolas ja olete  ka saanud liikuma, kuhu suunda siis ja mis need plaanid on? Me oleme siin, jah, juba paar tundi liikunud 70 kilomeetrit  on keskmine tunnikiirus ja ja konvois on mingi paarkümmend  väike bussi, mis, mis üle lasti, et väikeautosid ei lastud üle,  väikebuss lasti üle ja ja oleme vist ainukesed eest,  et siin, et ülejäänud on lätlased ja leedulased  ja siis on mingi seitse-kaheksa politseiautot,  kes meid siis eskordivad ja, ja, ja, ja,  ja juhendavad ja, ja meile väikseid peatusi lubavad siin. Selles kolonnis liiguvad siis praegu ainult bussid  ja sõiduautosid, seal ei ole. Siin liiguvad ainult bussid ja kuni üheksa kohalised bussid. Ja kuhu te siis peaksite jõudma ja mis edasi saab? Ma saan aru, et meid viiakse läbi terve Poola varsti tuleb Varssav on. Siis on siis Poola lõppu ja, ja edaspidi st ei tea,  eks paistab, siis antakse meid vast Leedu võimudele üle,  et siis juba paistab. Et seda hetkel pole veel teada, mis teid pidi,  kuidas te võiksite jõuda koju Eestisse? Ei, seda me ei tea, eks, eks Leedu piiri peal näha ole. Kuidas meid seal vastu võetakse ja, ja, ja  mis meid seal saama hakkab, aga noh, saab suur võit,  kui ka Poolas läbi, saame. Saksamaa Poola piirist, siis käib jutt tõesti,  Teet Kallakmaa, aitäh meiega täna hommikul ühinemast  ja loodetavasti te ikkagi siis kohale jõuate. Aga nii nagu ma ütlesin, siis täna varahommikul me rääkisime  ka Aare saaliga, kes oli jõudnud siis Leedu-Poola piiril  sinna Travemündesse ja kirjeldas seda olukorda,  kus tegelikult seal piiril oli ikkagi nagu päris inetuks läks,  oli kähmlust, Nemad lõhkusid tarad maha,  et saada siis sealt sellest kolonnist ja sellest  ootejärjekorrast minema ja loodavad siis,  et laevapilet oli juba taskus pääseda Rootsi. Kuidas sealt edasi, kas siis ümber Botnia lahe tuleb sõita koju,  kas saab Soome kaudu, et see kõik on veel väga lahtine  ja täna hommikul oli siis televisioonis ka politsei  ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher? Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on meil  nüüd televisioonis, tere hommikust. Hommikust. No piir on kinni sellest südaööst,  nüüd piirikontroll on taastatud. Ma kõigepealt küsiksin kommentaari selle härra Aare saali  telefonikõne kohta, kes siis on nüüd saanud ikkagi sealt  Poola-Leedu piirilt põhimõtteliselt ravemündesse. Ütles, et sinna piirile jäi veel autosid ootama,  ta ei tea, kuidas nad tegelikult koju saavad. Keeruline olukord, ta ütles, meil on küll pilet,  et tuleme Rootsi, katsume siis äkki Rootsis saada Soome,  aga mine sa tea. Ja väga keeruline olukord alustuseks ma soovin tänada Eesti inimesi,  sest see kõik, mida me koos teeme on tegelikult meie kõigi  huvides ja, ja ütlen aitäh kõigile, kes Eesti politseiga  koostööd teevad ja, ja igakülgset meid ka aitavad. Ma usun küll meie eriala diplomaatide professionaalsusele,  kes selle olukorra lahendavad, sest ega tuleb ju mõista,  et kõik riigid on olukorras esimest korda,  sest heas mõttes kriisi ei ole tulnud kellegi lahendada. Ja eriti just võib-olla piirivalveüksustel,  sest ega piirivalvurid on ikkagi harjunud pätti püüdma. Et piiride sulgemine on seotud ikkagi eriliste operatsioonidega,  on see suured visiidid või, või mõne kurjategija. Ja saime aru, et olukord ongi keeruline just nimelt seal  Poola suutmatuse pärast kuidagi kokkuleppeid  ja teistega. Jah, tõepoolest Eestis on võimalik transiidi eesmärgi riiki läbida,  neid näiteid on meil juba olemas. Ja me jätkame kindlasti kõikide välisriigi kodanike aitamisega,  et nad jõuaksid ilusti oma kodumaal. Räägime nüüd sellest piirikontrollist, maismaapiir,  merepiir, õhuruum see kõik tähendab päris suurt tööd. Mis see piirikontroll tähendab, mida te kontrollite,  mida te inimeste käest küsiti, kes siia Eesti poole teel on? Tõepoolest, riiki saab sisse inimene, kes on Eesti kodanik  või tal on kehtiv elamisluba. Väga oluline on see Mis piiri peal toimub, kui politseinik küsib,  kuidas te tunnete oma tervist millises, milline tervislik seisund,  sest. Ja seda peaks siis päriselt ausalt vastama,  et mille. Ja sest, et meie huvi on aidata inimestel on kümneid näiteid,  kus piiril inimene ütleb, ma tunnen ennast halvasti,  appi tuleb kiirabi ja inimene saab arstide hoole alla antud. See tähendabki seda, et kui inimene ütleb,  et mul on noh, natukene ei ole hea enesetunne,  siis ta tegelikult kutsuti kiirabi sinna,  et te ei ütle, et noh, sõida siis veel koju,  kui on eestlasega tegemist. Oleneb olukorrast, neid näiteid, kus, kus politseinik hindab  inimese tervislik seisund on selline, et on võimalik edasi sõita,  siis tõesti antakse talle võib-olla see mask ja,  ja tehakse selline telefonikonsultatsioon. Kuid on ka neid näiteid, kus tõepoolest me anname inimese  üle juba arstidele. Kas inimene peab andma mingisuguse allkirjaga seal piiril,  et on tulnud, et ta ongi oma tervisliku seisundi kohta  ka informatsiooni jaganud? Tõepoolest, me oleme kuni täna ööseni kokku kogunud umbes 40 deklaratsiooni,  kus inimene kirjeldab oma tervislikku seisundit. Ta annab, annab sellise kohustuse. Või õigemini annab teada, et ta on terve täna öösest. Lisaks sellele vabatahtlikule deklareerimisele me oleme  alustanud ka inimestelt kohustuse võtmist  ja siin kindlasti üleskutse kõikidele piiriületajatele,  palun suhtume sellesse kohustusse vastutustundlikult,  sest viiruse selline leviku tõrjumine on,  on meie endi. See seda ei tee ei arstid ega Eesti politsei,  vaid ikkagi meie ise. Kogu ühiskond tervikuna. Me saadame piiril tagasi inimese, kes on Kelle eesmärk on tulla siia reisile? Me ei saada tagasi neid inimesi, kes veavad kaupasid Eestisse. Tagasi oma kodumaale. Nii Eesti kodanikud kui need inimesed, kes on Eestis  registreeritud ja, ja võivad elada ja nii nagu ma ütlesin,  ka transiidina need inimesed, kes liiguvad  siis oma kodumaale näiteks Lätist, Venemaale  või Venemaalt Lätti. Meil on merepiir väikesadamaid palju, praegu veel seal  sellist suurt liiklust ei toimu, aga peas ei teki. Kuidas selle olukorraga toime tulla, kuidas valmis oled? Tõepoolest, meresõiduhooaeg ei ole veel alanud,  kuigi juba laevu liigub, oleme selleks valmis. Meil on antud piisavalt õiguseid ja, ja meil ka,  piisab selleks praegu ressurssi. Teine koht, mille kohta mul on küsimusi,  on Narva piir, kus inimesed tegelikult siis ikkagi  põhimõtteliselt ju saalivad edasi-tagasi  või vähemalt siiani on teinud seda Venemaa  ja Eesti vahel. Tõepoolest, Narva piir on meie jaoks üks kõige intensiivsem piir,  piiriületuste arv on, võib öelda, et kõige suurem välispiiri mõttes. Aga see olukord muutub ka seetõttu, et Venemaa on samamoodi  seadnud piirangud ja taastanud piirikontrolli,  nii et, et selline edasi-tagasi sõelumine Narva piiril  ilmselt lõpeb õige pea. No Ikla piiripunktis suured kaubaautod, suured rekkad,  need võivad keeruliseks olukorra teha. Jah, see on üks meie kõige keerulisem piiripunkt tänaseks me  oleme südaööst alates teinud siis tugevdatud piirikontrolli,  Ikla on kõige Mahukama kaubaveoga piiripunkt mööda maismaad,  siin on tekkinud ka järjekord praegu meie meeskonnad  lahendavad seda. Ma olen optimist, et need inimesed saavad kõik aidatud ja,  ja, ja kaubavood liikumised, kõik taastuvad. Järjekord on tekkinud lihtsalt sellepärast,  et neid autosid on nii palju või. Seal on mitu erinevat põhjust. Esiteks on, nagu ütlesin, ta on kõige intensiivsem. Teiseks, tegemist on üsna tihti ka Poola autojuhtidega,  kes ei räägi muud keelt kui poola keelt. Ja võib-olla mõni ka ei taha mõista muud keelt,  aga, aga taaskord, eks nad seal puhkavad,  ootavad, peavad nõu oma ettevõtjatega. Et kuidas edasi teha ja, ja õige pea nad üle piiri saavad,  mis, mida meie iga päev teeme. Ja aina tihedamini on suhtlus ettevõtjatega,  et selgitada ettevõtjatele näiteks kaubavedusid,  korraldavad ettevõtetega, et kuidas nemad saavad juba  ennetavalt midagi ette võtta, et neid järjekordasid,  ei tekiks piiril. Eestist ära võib igaüks minna või. Jah, tõepoolest Eestist väljumine on avatud  ja mitte kellegile piiranguid ei seata. Mis võib osutuda, nagu teil on nüüd juba mõned tunnid ikkagi  seda tööd tehtud, mis võib osutuda kõige keerulisemaks  või mis on juba praegu näha, et no peame hakkama tegelema  see Ikla piiripunkti kirjeldus siin juba oli. No ma pean keeruliseks Olukorda, kus inimene kohustatakse jääma koju 14-ks päevaks,  sest nii, nagu me teame, Eesti kodanik tulles välisriigist  annab allkirja, et ta kohustab jääma kaheks nädalaks koju. Nüüd kuidas seda kontrollida, kuidas veenduda,  et ta kaheksa nädalas koju jääb. Sest kui ta ei jää, siis tõenäosus piisk nakkuse  edasikandmiseks on suurem. Et siinkohal taas kord üleskutse inimestele,  et suhtume sellesse tõsiselt, sest kogu olukord Eestis on  minu enda kätes. Keegi ikkagi politsei uksele koputama ei lähe,  kui võtab selle nimekirja ette, kes on allkirja andnud,  et ma jään 14-ks päevaks koju ja ei hakata niimoodi nägude  järgi kontrollima, et ikkagi inimeste enda südametunnistuse Ja see on ennekõike niimoodi. Inimeste nimekiri, kes on deklaratsiooni kaudu kohustatud  koju jääma, on meil olemas politsei oma igapäevatöös,  seda kindlasti meeles peab. Kui kodanikuga kokkupuuteid tuleb, siis me kindlasti küsime,  et miks te olete väljas. Miks te ei ole kodus. Aga samas ma mõistan ka seda, et poes peab käima. Elu, peab edasi minema päris karantiini,  et ma kas või nälgin seal kodus ja, ja välja ei tule,  seda ka juhtuda ei saa. No arukust ka, on vaja eeldada ikkagi selles olukorras Eesti inimene on üsna nutikas ja, ja meile tuleb väga palju  appi muidugi kogu meie e-riigi võimalused  ja seetõttu on küll politseinikele kindluse,  et inimesed suhtuvad sellesse väga-väga tõsiselt. Kas te tulete hetkel ikka oma inimestega toime,  kas ühel hetkel on tarvis abikäsi? Me oleme saanud abi kaitseliidult, see on meie jaoks väga  suur panus ja see on ka näide sellest, kuidas riik toimib  sellises olukorras ühtse meeskonnana ja ma olen veendunud,  et me saame sellega kenasti hakkama. Aitäh Elmar Vaher täna hommikul selgitamast. Mul on sulle uudis. ETV rakett 69 korraldavad Goldbergi masina konkursi ehitada  koos sõprade, kolleegide või vanematega Goldbergi masin,  mis koosneb vähemalt viiest elemendist. Filmi see ülesse ning lae hiljemalt kolmandaks aprilliks  sellele lingile. Peaauhinnaks on 2000 eurot, mille võitja selgub  rahvahääletusel rohkem infot kampaanialehel  ja rakett 69 Facebookis. Tehke siis kodus koduste vahenditega üks Goldbergi masin  ja just nimelt hea aeg selleks, kui tulebki kodus püsida,  siis kasutada natuke selliseks mõttetegevuseks aktiivsemaks. Aga Mare Oder, mürgistusteabekeskuse juhataja on täna  hommikul terevisioonis, tere hommikust. No on juhtunud niimoodi, et märtsi kolmas nädal on  siis mürgistus ennetuse nädal ja nõnda see praegu ongi,  et sellises keerulises olukorras ka see mürgistus ennetuse  nädal on käimas ja me peame kõigepealt rääkima nendest  desovahenditest nendest antiseptikumidest,  mida inimesed kodudes kasutavad. No on tekkinud juba pahandusi ja probleeme nende valesti kasutamisega. Jah, tõepoolest, et mürgistusinfoliin üks,  kuus, kuus, kaks töötab samamoodi kõrgendatud töökoormusega,  sest et inimesed on kodudes ja enamus mürgistusi Eestis  juhtubki kodudes ilma selle viirusperiooditagi  ja mida kodus tehakse, koristatakse enam nende kemikaalide  puututakse kokku peale toiduvahendite on varutud ju  ka ravimeid ja kemikaale, millega rohkem  ka kokkupuudet on. Desvahenditega, kuidas need õnnetused juhtuvad,  on just väikeste lastega, kuna neid on igal pool laiali,  need pudelid. On sellised käepärased ja pisikesed, mis käivad käekotti  või siis on laua peal kodudes. Nad võivad olla pumpadega, lapsed joovad nendest pudelitest  kallavad endale peale ja sageli märkavadki vanemad siis,  kui laps hakkab köhima või siis oksendama. Et selliste väikeste pudelite ära pane, on ülimalt oluline,  et ka laste eest peita neid. Desovahendeid, ma saan aru, inimesed ikkagi  ka piserdavad siis oma kaaslase üle, see justkui võiks  aidata viirus eemal hoida nii-öelda, nad katsuvad õhu  puhtaks saada ja inimesi ka seal sees, siis jah. Jah, ja see oli esimesed teated, mis meile tulid  ja millega me hakkasime selgitustööd tegema,  et aa antiseptikumide õhku piserdamine ei tee seda õhku  kuidagi puhtamaks ja pigem on, on inimestel hingamisteede  ärritus ja köha, mis on ka viirushaigus. Haiguse üks sümptom tekibki seetõttu seda,  alkoholi on limaskestadele limaskestadele sattunud  ja inimesed lihtsalt reageerivad sel moel. No ma saan aru, et see on veel hea variant,  kui pihustatakse õhku, aga kui kiputakse pihustama  ka ma ei tea ninna. Jah. Siin tuleb meenutada, et limaskestad ja desvahendid on  hoopis teised desvahendid ja igasuguste pindade jaoks on  siis nahk töötasapinnad. Põrandad, nende jaoks on ikkagi erinevad desvahendid  kasutada neid desovahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Et mitte mitte leiutada ise. Ja loomulikult on meil sellises kriisisituatsioonis hulk  ebaravipakkujaid ja ebatoodete pakkujaid,  kes ütlevad, et väävlilahuseid tuleb kasutada äädikat,  tuleb kasutada ka nendega. Me teeme selgitustööd, et see ei ole kõige mõistlikum,  kõige tavalisem puhas märg pesu, on on mõistlik. Teil ongi juba tulnud, ma saan aru telefonikõnesid,  kus on pihustatud ninna, antiseptikumi ja  nii edasi. Jah, nii ninna, aga eelkõige inimesi hämmastab see,  et kui nad on sattunud sellisesse alkoholipilve,  kus on keegi pihustanud naha desvahendit,  siis see on tugev alkohol ja. No ravimeid ka tõepoolest inimesed praegu on varunud koju  rohkem sellepärast et neid viiruseid on lisaks sellele  koroonaviirusele ka palaviku on vaja maha võtta,  kui see läheb kõrgeks köha sümptomeid leevendada,  et endal oleks lihtsalt lihtsam olla. Ravimid jäävad laiali kodus ja lapsed saavad need kätte,  see on mulle tundub siis praegu veel suuremaks probleemiks saanud,  kui tavapäraselt. Jah, ja lisaks sellele, et kodudes on, kus on  ka väiksed lapsed, on need ravimid laiali. Lapsed on viidud ka vanavanemate juurde. Mida praegu ei tohiks teha? Ja aga nad seal siiski on ja seal on vanavanemate ravimid  ja lapsed saavad need kätte, vanavanemad ise ütlevad,  kogu aeg on jutt aidanud, miks see nüüd ei aita? Mõtlemata sellele, et need ravimid on väga kommi moodi  ja lapsed ikkagi saavad nad kätte ka siis,  kui nad päevad osaatoris, nad on laste silme all. Et sellist olukorda võiks vältida ja nendeks eriolukordadeks  siiski need ravimid panna luku taha. On tulnud ka praegu siis rohkem neid juhtumeid on helistatud  nende probleemidega rohkem, et selle pealt te teete  selle järelduse, et ravimid on kodudes rohkem. Jah jah, et just vanavanemate täiskasvanute enda ravimid,  kellel on kroonilised haigused, need ravimid on käepärast. Mis teil seal veel kaasas on? Toredad nagu nätsukesed ja väike karp ja. Jah, ühed asjad, mida ma kindlasti tahaks näidata,  millega meil ka õnnetusi juhtuvad, mis on kodudes olemas,  on erinevad nikotiinitooted, see on ka mürgistus  ennetusnädala üks teema. Ja see on pikalt meil juba orbiidis olnud,  et näidata, millised õnnetused siiski juhtuvad nätsud,  mida nätsutatakse, teatavasti need nätsutatakse mõnda aega,  siis pannakse kapi ääre peale riiuli ääre peale,  siis nätsutatakse edasi ja lapsed saavad need sealt kätte. Laste jaoks nikotiin on närvimürk, päris kindlasti. Siin ei ole vahet sellest, et mis tüüpi tootega on tegu. Mürgistusmaailmas on hästi lihtne, kas ta sisaldab nikotiini  või ta ei sisalda nikotiini. Et selliste sellised tooted peaksid olema koos ravimitega  ära lukustatud kapis. Teine asi, mida võib olla täiskasvanud, ei olegi näinud,  väga sageli on sellised padjakesed. Jääb tunne, et see on nagu niiskus, absorbent  või lõhna järgi. Mingi aroomi lekib väga mõnusasti ja Aga tegelikult on need nikotiinipadjad, need on küll  tubakavabad tooted ja justkui, kui me vanematele,  kui ütleme, kelle lapsed on väikesed lapsed,  eriti on need kätte saanud ja suhu pannud  ja mürgistuse saanud, et siis me ütleme ka,  et see nikotiini mürgistus, et mis mõttes,  et see on ohtlik, et see on tubakavaba ju,  et need ei ole sünonüümid, et seni, kuni toode sisaldab nikotiini,  on ta närvimürk ja ta on ohtlik. Ja see on päris keeruline nende selliste toodete pealt  ka mürgistusraskusastmet hinnata, sest siin on raske leida,  kui palju nikotiini selline toode sisaldab  ja ta väga kergesti kättesaadav läheb lahti. Lihtne järeldus teha, et noh, täitsa ohutu  ja kus on kodus aga tähele panna just seda  ja need kodus ära korjata. Et lapsed leiavad neid põrandal samamoodi laua pealt,  taskutest kottidest, et luku taha samamoodi. Mis need värvilised asjad ja, ja värvilised asjad,  mis ma täna kaasa võtsin, on jällegi eile olles infoliinil valves,  sattusin samamoodi, läks üks laps haiglasse,  kes oli kätte saanud pesukeeli kapsli ja  selle puruks teinud ja alla neelanud, see tore,  värviline ja vahva välja just, ja selle peale ma ütleksin ka,  tõin just ekstra ühe teise samasuguse asja,  mis kodudes on olemas, mida ema isa annavad lastele. Et võta ja näri, see on imemis või närimisrõngas. Ja see on täpselt samamoodi samasuguse tekstuuriga samamoodi  vetruv keelias ja laps oma väikese elukogemusega ei oska hinnata,  et need kaks asja on erinevad asjad. Et ehkki meie pesugeelikapslite karbid on läinud aina turvalisemaks,  muidugi ei ole sellest palju kasu, kui need karbi kaaned on  avatud ja, või siis pesueelkapsel on pesumasinasse pandud. Aga lapsed haaravad ja see läheb kohe suhu. Et selline, kuni pooleteistaastase lapse arenguperiood on  selline moraalne faas, kus kõik uus ja huvitav lähebki suhu. Ja see on üks kõige enam pesugeelikapsleid alla neelanud  laste vanusegrupp üldse, et vanematele ka silme ette tuua,  et need on sarnased asjad. Üks on ohutu ja üks lapselablik, just Mare Oder,  aitäh täna hommikul tulemast mürgistusennetuse nädal  siis käimas ja teist alustasime just sellest,  mida meil kodus praegu kõige rohkem on kõiki neid  desvahendeid antiseptikume, et neid ka ikkagi sihipäraselt kasutada. Jäin siin just internetist lugema seda, kuidas paljude  lennuliinide lennupiletite hinnad on mitmekordistunud. Juttu on siis nendest lennupiletitest, kust inimesed püüavad  koju saada näiteks eestlane, kes on Portugalis,  siis pileti hind on kerkinud 600 euroni. Tuletan siinkohal meelde, et välisministeerium soovitab  nendel inimestel, kes on välismaal lõksus,  võtta ühendust emailil konsul.mfa.ee. Lihtsalt kõik telefoniliinid on praegu ülekoormatud,  aga me läheme nüüd ka pildis kaugesse maailma paika. Taaskord räägime juttu Stiina lillega Hongkongis,  Stiina, tere hommikust ja räägi natukene sellest,  meil on siin kirjutatud, et seal justkui olukord hakkaks. No kui mitte stabiliseeruma, siis vähemasti nagu natukene parenema,  kas tõesti nii, on? Ja tere hommikust, Ove, et tõesti siin nüüd viimased nädal,  kaks on nagu olukord vaikselt normaliseerunud,  et inimesed tulevad kodudest rohkem välja. Aga tõesti, et on näha, et need meetmed,  mis valitsus võttis vastu, on väga aidanud  ja praegu me saame nüüd siis kuu-kahe pärast tõesti hakata  normaliseeruma ja tõesti eluga edasi minna. Kas juba praegu on mingisugused piirangud tühistatud  ja mingid olulised on siis siiski jäänud? Et kuna nüüd see viirus on levinud rohkem väljaspool Hiinat,  nii Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja  ka Ameerikas, siis nüüd just täna. Hongkongi valitsus andis teada, et kõik,  kes tulevad Hongkongi, vahet pole, mis riigist välja arvatud  Macao ja Taiwan et peavad läbima 14 päevase karantiini,  et just rangestati sisserändamise reegleid. Sa ütlesid, et ehk siin saab kuu või mõne pärast juba elada  normaalsemat elu. Kas. Mingisugused konkreetsed prognoosid, et millal midagi võiks  toimuma hakata. Väga raske on ette näha, et nagu, kuna see nii-öelda lõpp paistab,  aga kindlasti asjad lähevad paremaks, et see tõesti ei ole  maailma lõpp ja näiteks kas või praegu, et Hongkongi on  nii mitmed ettevõtted vaikselt teinud uksi lahti  ja tõesti asjad lähevad paremaks, aga ei saa veel vara hõisata,  sest Need, inimesed, kes nüüd reisivad tagasi Hongkongi on  siis nüüd viirusekandjad ja siis me üritamegi just neid  nii-öelda kinni hoida, et see tõesti nagu veel üle linna  rohkem ei leviks. Kas leebemaks on läinud ka mingisugused kohapealsed  liikumise reeglid ühest piirkonnast teise? Et selles mõttes igal pool Eesti saab nagu normaalselt nagu  ringi liikuda, kuid tõesti on ikkagi soovitatud püsida kodus  ja koolid on ka veel suletud ja kindlasti ei ole  ka kindel, et kas siis aprilli keskpaigas koolid avatakse,  et pigem nagu on, ennetavad meetodid. Stiina, kui sa vaatad sealtpoolt siia Eesti poole  ja seda, mis praegu siin toimub, siis kuidas see pilt sulle tundub? Ja noh, praegu on täpselt näha, et olukorda,  kus me olime poolteist kuud tagasi et mul on  ka näha, et kui eestlaste suhtumist, et nagu reageeri  mis te reageerite üle, et see ei ole midagi,  aga see on tõesti olukord, kus me peame nagu koos  ühiskonnana nagu võitlema selle viiruse vastu  ja olema solidaarsed teiste inimeste vastu,  võib-olla sina ei pruugi nakatuda ja sina jää  nii haigeks kui mõni teine inimene, aga mõtleme kõikide  peale ja tõesti olgem üksteisele abiks ja olemas. Sa oled teinud selle läbi, mis meil on paljude inimeste  jaoks ees, mis soovitusi sa sealtpoolt annad? Ei noh, selles mõttes ega lihtne ta ei ole olnud,  ma ütlen ausalt, et minul õnneks ei ole lapsi,  aga ma tean, minu paaril sõbranna, kellel tõesti on kaks  kolm last ja nendel on tõesti väga raske olnud,  et nagu nagu lapsi õpetada ja siis sa pead nagu kodu korras hoidma,  et nagu kindlasti rasked ajad on ees. Aga ma soovitaks positiivset suhtumist, asjad lahenevad  kindlasti kas või minge kasvõi, tehke aken lahti,  hingake värsket õhku ja olge positiivsed. Mis sa ise oled selle aja jooksul teinud,  kui sul on olnud ikkagi see tunne, et ma pean toas püsima  ja no mul on lihtsalt igav olla. Ei, no ma olen kolm oma raamatut läbi lugenud,  mis mul oli nagu selle esimese poolaasta peale,  et ma juba järgmisi raamatuid hakkan lugema,  siis mul on üks pusle, mis ma siin kokku panin  ja siis olen ka mitmeid neid onlain-kursuseid läbi teinud,  et selles mõttes tegevust leiab, trenni teen kodus  ja et noh, eks ikka asjad lahenevad ja ei ole selles  nii hullu see midagi siin kodus passida. Stiina Lill, aitäh sulle ja head tervist. Tore on, et kusagilt siis justkui paistab üks väike lootus,  kiir ka Stiina ütles ka, teeb trenni, no meiega õige pea  jälle võimleme. Tere hommikust, teisipäev on täna seitsmeteistkümnes märts  ja nagu ilmaprognoosist nägite, siis täna võib näha päikest,  aga võib ka väikese sahmaka vihma saada. Ja aga teed libedad, see lause kõlas ka ja tõesti seepärast  just nimelt, et öösel olid miinuskraadid isegi miinus. Ja hommikul olid lausa auto aknad jääs, tuli neid kraapida  natukene ja nii, aga samas päeva peale on neid plusskraade  nii palju, et siis kindlasti see libedus  ka väheneb. Jah, aga mis me veel täna siis räägime, pool tundi on meil  saadet veel ees ja siis kriisinumbrist üks,  kaks, neli, seitse, eilsest alates on see avatud. Millist nõu sealt saab, milliste probleemidega sinna pöörduda,  selles eriolukorras nagu me siis siin praegu Eestis oleme  ja nagu väga paljudes riikides ollakse, sellest täname. Ja me pisut veel ka võimleme, tegelikult see kodune karantiin,  see eneseisolatsioon toob ju kaasa ka seda,  et liikumist on vähem ja siis ikka peab natukene ennast  aeg-ajalt no kasvõi pisut pisut liigutama. Kas siis toas või võib ka seda õues teha,  sest oli ju nõndamoodi, et kunstigümnaasiumis kehalise  kasvatuse tund lapsed väljas ja loevad oma samme  siis kehaline kasvatus tehtud. Ja me võtame ühendust ka naabritega Lätis  ja uurime, kuidas on sealne olukord. Ja aga nüüd on siin Kristi Rillo, Eesti Punase Risti  arendusjuht täna hommikul terevisioonis tere hommikust. Hommikust. No kuidas Punase Risti inimesed on saanud? Siis siiani panustada, milline on teie abi olnud selles eriolukorras? No tere hommikust, et Eesti punane rist on olnud  siis täna juba neljateistkümnendat päeva abis meie riigile  ja seda eelkõige siis Tallinna sadamas ja kui D-terminalis,  Tallinna lennujaamas ja meie tublid vabatahtlikud on  siis koos politsei ja piirivalveametiga inimesi nõustanud  inimestele jaganud tõesti infomaterjali,  et mida siis teha, kuidas käituda, kui on tuldud reisilt,  kui on esinevad mingisuguseid haigussümptomeid,  et meie vabatahtlikud on tõesti olnud täna  siis juba neljateistkümnendat päeva väljas  mida inimesed on küsinud, millist nõu on saanud anda kõige rohkem,  mida päev edasi, seda rohkem tullaksegi just nende küsimustega,  et mida peab tegema, kui esinevad siis teatud haigussümptomid,  kas pean kindlasti koju jääma, aga kus mu lapsed  siis jäävad, kui mina olen? Et olen kodus või olen tööl, et neid küsimusi on tegelikult  hästi erinevaid ja, ja, ja need küsimused on  ka hästi põhjendatud ja hästi adekvaatsed,  et need on need, on need jah, et mida meie  siis oleme seal inimesi nõustanud. Teie vabatahtlikud on neil meditsiiniharidus  või on nad sellised tavalised tublid inimesed,  kes lihtsalt aitavad ja kellel on see teadmine olemas,  kuidas siis nendele küsimustele vastata,  kes on ennast eelnevalt kurssi viinud? Ja et Eesti Punase Risti vabatahtlikud on vabatahtlikud,  kelle profiil on seinast seina. Kindlasti ei ole eeldus ja kohustus, et inimene peab olema  meditsiinilise haridusega, meditsiinilise taustaga,  see ei ole välistatud. Aga meie vabatahtlikud on õpetajad, on autojuhid,  on IT-valdkonna spetsialistid, et nende ühine soov  ja tahe on tõepoolest siis kogukonda riiki aidata. Ja loomulikult on nad saanud siis vastava väljaõppe. Me oleme neid juhendanud ka tänases kriisis,  on nad saanud siis korrektse väljaõpet, kuidas  siis inimesi nõustada. Aga jah, et Punase Risti vabatahtlik kindlasti ei pea olema  meditsiinilise haridusega ja siinkohal ma tahan kindlasti  ka toonitada, et meie vabatahtlikud ei teosta  tervishoiuteenust vaid just nimelt nõustamist  ja info jagamist, et see on see, mida meie tublid  vabatahtlikud on siis juba kaks nädalat teinud. Kus te veel saaksite aidata, kus kohas oleksid veel need kohad,  need valdkonnad, kus neist kasu oleks? No kuna nüüd see kriis on tegelikult võtnud teise mõõtme,  ehk et tänaseks on riigipiiridel teistsugused kontrollid,  teised meetmed, siis punane rist nii Eestis kui üle maailma  on väga kogukonnapõhine, ehk et kui meil on täna suletud koolid,  meil on väga paljud jäänud kodukontoritesse ja,  ja meie inimesed ja meie vabatahtlikud saavad hästi palju  just aidata meie kogukondades meie maakondades,  mida nad saavad teha, kuidas nad saavad aidata,  kuna see on vajadus põhine, siis ei saa siin väga kindlalt  öelda kindlaid tegevusi, mida üle näitab teha,  aga näiteks kui meil ongi hetkel olukord,  kus on jäänud abita väga palju vanemaealisi inimesi,  kellele võib-olla siis toitu koju tuua, ravimeid tuua. Ja siis nüüd kaasata punase absoluutselt,  et siin ongi ka see, et meie Punase Risti seltsid meil on  üle Eesti 17 seltsi, et me oleme üle Eesti kaetud,  et kõik saavad, siis võta ühendust oma kohaliku  omavalitsusega ja pakkuda meie vabatahtlike abi,  kas või näiteks. Ma ei tea, kui on kohalikus omavalitsuse infotelefon hõivat. Ülekoormatud, et milliseid, milliseid abivalveid  siis kohalikul tasandil tuleb, et neid võimalusi on väga  erinevaid vajadused on ka maakondlikel tasemetel väga  erinevaid kasvõi näiteks külapoodidesse,  infovoldikute viimisi teadete jagamisi. Et see on vajaduspõhine ja siin kutsungi  ka üles kohalikke omavalitsusi Punase Risti poole pöörduma,  just nimelt andmed me vajame just nimelt,  et meie kohalike seltside poole pöörduma  ja teisalt ka meie kohalikud seltsid kindlasti annavad enda  kohalikul tasandil märku, et me oleme olemas. Meie vabatahtlikud on olemas, no ravimeid üks vabatahtlik  ikkagi tuua ei saa see tee kaardi põhine,  eks ju, toitu tõenäoliselt kindlasti just. Ja kuna ka praegusel hetkel, kui on koolid kinni,  et toimub koduõpe, siis on ka suuresti tekkinud probleem,  et kui lapsed, kes tulid hommikul sööma hommikuputru,  täna nad seda teha ei saa, et kuidas need olukorrad lahendada. Et jah, et meie vabatahtlike selline panus on,  on kindlasti väga laiapõhjaline, et aga siin ongi see  koostöö just nimelt, et välja selgitada need vajadused,  et me oleme täna kõik uues olukorras, me ei ole sellises  olukorras olnud, et see on meie kõigi jaoks uus,  me kõik õpime sellest ja teete koostööd terviseameti sotsiaalministeeriumiga,  et nemad tegelikult ka ütlevad teile, kuulge,  meil oleks võib-olla siia sinna neid vabatahtlikke juurde vaja,  et terviseamet, sotsiaalministeerium, nemad olid  siis need, kes Eesti punast Risti kaasasid kohe esimese  esimesena sadamatesse ja lennujaama. Meil neid vabatahtlikke on? Kes meil väljas olid või üleüldse üleüldse,  kes väljas olid, oli meil hinnanguliselt 60 erinevat inimest  kahe nädala jooksul ja siinkohal tahan loomulikult  absoluutselt kõiki vabatahtlikke siiralt  ja südamest tänada. Palju meil ikkagi kokku on, siis saaks välja saata üle Eesti  on hinnanguliselt 500 600 Eesti Punase Risti vabatahtliku  ja me tõesti me ehitasime siis kolm erinevat punkti,  me olime valmis 20 tunnise valveteks. Igas punktis oli korraga vähemalt kaks inimest. Tuldi üle Eesti kaugemad punktid, Narva,  Valga, Pärnu ei olnud seltsi, kust ei olnud kaasatud,  et see ongi just nimelt selline selline ühine vabatahtlike  soov midagi riigi heaks ära teha. Ja praegu te jätkate sadamates ja nendes kohtades,  kus te olete olnud ja ootate siis, et kohalikud  omavalitsused ka teid näiteks. Jah, et kuna nüüd tõesti sadamates ja lennujaamades alates  tänasest on see olukord muutunud, siis kindlasti muutub  ka meie tegevus seal. Aga täna me siis sooviksime tõesti panustada rohkem  kogukondadesse meie maakondadesse läbi meie kohalike seltside,  et väga julgustan mõlemapoolset koostööd. Tegema aitäh täna hommikul tulemast ja hindu teile  siis Kristi Rillo, Eesti Punase Risti arendusjuht. Ja minuti loeng tuleb nüüd tõesti, me räägime allikatest  ehk et midagi ka sellist toredamat natukene siia  koroonaviiruse jutu vahele. Jaa. Ma mäletan juba lapsepõlvest, et kui maal,  metsade ja põldude vahel mängides tekkis janu,  siis sai teeäärsest allikast kiiresti joonuks Tallinna  Ülikooli vanemteadur Jaanus Terasmaa. Kas allikavett tohib tegelikult juua? Lihtne vastus sellele küsimusele on ei. Aga nagu elus ikka, pole kõik nii lihtne. Juba ammustest aegadest on inimesed väärtustanud allikaid vee,  andjate ja kultusepaikadena. Legendid ja muistendid ulatuvad aastatuhandete taha,  kus allikad on tulnud põua ajal appi elupäästjatena. Meis on juurdunud sügav usk allikatesse. Kui pühadesse paika. Olgu selleks siis nende tervendavad omadused  või võime tulevikku ennustada. Palju müstiliste allikatega seotud ka tänasel päeval. Näiteks teame siiani, kui palju meil neid on  või milline on nende vee koostis. Täielik müstika. Möödunud sajandi kolmekümnendatel teati,  et allikaid on Eestis umbes 4500. Mõnikümmend aastat hiljem arvati neid olevat isegi kuni 15000. Tänasel päeval on registris veidike alla 1500 allika. Ka Tallinnas on allikaid rohkem, kui esmapilgul arvata julgeks. Ainuüksi siin Nõmme-Mustamäe Astangu jalamil on allikaid 24  suveperioodil töötab neist kuni 10. Suurim allikas siin on rõõmuallikas. Tegu on langeallikaga, mis saab oma vee Nõmme liiviku veesoontest. See tähendab, et nii vee hulk kui koostis on tugevalt  mõjutatud inimtegevusest nõmmel. Rõõmuallika vooluhulk on viimasel sajandil vähenenud pea  kaks korda. Põhjuseks ilmselt kraavitamine ja kuivendamine. Alates 1009 94.-st aastast. Siit allikatest vett ümberkaudsetesse majapidamistesse enam  ei võeta, sest vee kvaliteet on halvenenud. Selleks, et allikavesi oleks puhas. On meil appi vaja ökosüsteeme ja toimivaid ökosüsteemiteenuseid. Olgu selleks siis maaliline ja liigirikas allikasoo  või siinsamas astangu all kasvav lodumets. Loodusliku veepuhastuse toimimisel on mõju meie kõigi igapäevaelule. Olgu selleks siis vee hind, mis meie kraanist voolab,  või teadmine, et allikavesi on puhas ja me saame seda  kasutada ka tulevikus põua või mõne muu suure häda puhul. Praegu see informatsioon puudub. Me ei tea, milline on vee koostis ja mis seda mõjutab. Me ei tea, kui palju võib seal olla taimekaitsevahendite jääke,  toitaineid või baktereid. Nii et jätaks selle vee pigem joomata? Ta. Nii et allikavesi tuleb jätta siiski joomata,  aga me räägime nüüd kriisitelefonist üks,  kaks, neli, seitse ja tere hommikust, Helmer Hallik. Üks, kaks, neli, seitse kellele milliste probleemide  lahendamiseks see number mõeldud on? Et siiamaani on häirekeskusel olnud number 112 kuhu  siis saavad hädasolijad pöörduda? Kuna meie viiruse Probleemist tingituna kasvas 100 112-l kõnede arv  siis kahe poole 1000 pealt ööpäevas 4000 peale kahekordistus,  praktiliselt kahekordistus. Siis sattusid ohtu just need inimesed, kes päriselt  siis vajavad kohe hetkel. Riigiabi nende elu ja tervishoiuohus olla see kanal tuleb  lahti hoida ja selleks on siis olemas riigis. Nüüd, telefon üks kaks neli seitse. No ma usun, et paljude inimeste jaoks konkreetselt selles  hädaolukorras tekib ikkagi väike segadus,  kas ma nüüd peaksin helistama üks, üks kahte  või üks, kaks, neli, seitse, mis see vahe on? Just et nagu ma mainisin juba siis, kui kellegi elu  ja tervis on hetkel ohus siis on selleks numbriks kindlasti  112 ja riik reageerib kohe üks, kaks, neli,  seitse on pigem siis infotelefon, et avatud just  selle tõttu nüüd praegu kriisitelefonina,  et inimesed saaksid siis. Koroona epideemia ja, ja, ja igasuguste ümberkorralduste  ja kitsenduste osas nagu informatsiooni riigi käest,  sest paraku juba eile oli kahjuks hetk, kus,  kus hakkasid levima erinevad kuulujutud ja,  ja Need ei ole need kohad, kus seda informatsiooni tarbida,  pigem riik päriselt toimetab südamest ja,  ja teeb seda iga inimese jaoks, sest iga inimene loeb Kriisitelefon alustas eile hommikul kell viis tööd,  mis need esimesed kõned on olnud, mis informatsiooni  inimesed soovivad. Enamasti ongi ikkagi seotud just sellesama kriisiga  ja selle ümber siis. Eriolukorrast tingitud erinevad muudatused,  kitsendused, aga inimestel on ka täiesti tavalised mured  nagu see, et kas kas näiteks puuvilju poest osta tohib ja,  ja kas, kas, mida peab tegema, et neid saaks siis. Süüa selliselt, et ei nakatu. Ja te oskate vastata, kui keegi helistab  ja küsib ki täpselt sellesama küsimuse, et  mis nende puuviljadega nüüd teha, mis te ütlete? Ja meil on erinevate ametkondadega väga tihe koostöö just  selles vallas, et kõik, mis muutub, kasvõi see,  et täna öösel piirid suleti, me peame politsei  ja piirivalveametiga tegema kohe jälle. Erinevat erineval moel koostööd, et saada see info,  mis on adekvaatne sellel ajahetkel, sest  ka eilne päev näitas kõnede dünaamikas üks-kaks neli,  seitsme puhul, et et nii nagu on pressikonverents,  nii nagu on uudised, siis kõnede arv kohe kasvab,  sel hetkel ja inimestel tulevad mured. No ma olen täiesti kindel, et mõni inimene,  kes praegu kuulab tema jaoks ikkagi jäi nüüd õhku see,  aga kas ma siis võin puuvilju süüa, mis te ütlete? Ja puuvilju võib ikka süüa, aga tuleb ettevaatusabinõud  tarvitusele võtta, ehk nad ära pesta siis kuuma veega ja,  ja. Et, et oleks oleks siis nagu. Inimesele parem. Kindlasti on paratamatu ka see, et mõned inimesed helistavad  ikkagi valel numbril, kas siis on võimalik neid kõnesid  edasi suunata? Ja ikka, et kõik, mis puudutab inimese elu  ja tervis on ohus, siis me saame ümber suunata ja,  ja kasvõi see, et, et me võtsime survet maha  ka perearsti nõuandetelefonilt üks, kaks,  kaks, null, mis siis tegelikult annab meditsiinilist nõu  ja perearsti konsultatsiooni, et selles osas meie aidata ei saa,  et meie oleme pigem ikkagi info liigutajad  siis et riik saaks põhimõtteliselt ühest kohast anda  siis suure hulga informatsiooni inimeste jaoks,  kes päriselt nagu mures Kes on need inimesed, kes hetkel kriisitelefoni tõstavad,  ehk siis kes töötavad? Ja et siin on eile ka staabijuhina, siis suure tänutundega vaatasin,  kuidas vabatahtlikud tegelikult meie enda inimeste hulgast  on siis administratsiooni töötajad, need,  kes on asunud nende telefonide taha. Ja, ja meil on palju siseturvalisuse valdkonna inimesi  erinevatest riigiasutustest naiskodukaitsjad tulemas,  et et meil on pakkunud veel erinevad vabatahtlikud ennast. Appi, sest tõesti on tunda seda, kuidas,  kuidas meie inimesed tegelikult tahavad aidata neid,  kellel on see häda käes. Kuidas on olukord teie ressurssidega, kui me räägime siin  näiteks välisministeeriumi infonumbris või  ka perearsti infotelefonis, siis tundub,  et praegu väga kiirelt on tekkinud olukord,  kus kõik numbrid on ülekoormatud. Jaa, et me tegelikult algselt prognoosisime kriisitelefoni avada,  et võtab 500 kõne päevas vastu, siis eilseks ühe ööpäevaga  tuli meile ligi 2300 kõnet. Ja, ja tegelikult me oleme valmis teenindama veel rohkem  kõnesid just siis enda inimeste ja, ja vabatahtlike kaasamisel. Aga, aga loomulikult me töötame ka praegu eriolukorras ja,  ja teeme kõik selleks, et see toimepidevus oleks tagatud,  et ka meie inimesed oleksid hoitud ja kaitstud. Sest tuleb ka neid kõnesid, kus inimene tahab lihtsalt  rääkida kus inimene tahab, et teda ära kuulatakse,  aga on ka inimesed, kes oma kõrge ärevuse  siis suunavad selle kõne vastuvõtja peale,  et me peame vaimses mõttes ka oma inimesi hoidma. Helmer Hallik, aitäh selle info eest ja inimesed number üks,  kaks, neli, seitse on siis see kriisitelefoni number. Nüüd aga võtame ühendust Lätiga ja Veiko Spolitis on meil seal,  tere hommikust, Veiko. Tere hommikust, tele, Tallinnas. No Lätis on neid juhtumeid vähemalt eilse seisuga kinnitatud,  siis koroonaviirusesse nakatunud inimesi 34,  Eestis 205. Meie sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et neid on  ilmselgelt rohkem sadu, ütles ta. Mitte tuhandetest ei rääkinud, kuidas Lätis hinnatakse,  et 34 on küll diagnoosi saanud, kui palju tegelikult võiks  olla koroonaviirusesse haigestunud inimesi. Tõsi taga, kui te Lätis nende numbrite üle ei spekuleerita,  sest teadupärast Lätis on kõnepinda omanud see,  mis juhtus Itaalia võrkpallikoondisega Kuressaares  ja seega siis tegelikult Lätis on teist laadi probleemid,  nimelt praeguse hetke ega ligikaudu 5000 Läti. Elanikku on piiril Poola ja Saksamaa vahel üritavad koos  teiste Leedu ja Eesti kodanikega tagasi kodumaale saada. Nii et siin puhul Läti suurimaks probleemiks on  siis kuidas siis neid inimesi tagasi kodumaale saada  ja lisaks sellele kõikidele täiesti selgelt  ja arusaadavalt seda meeles pidada, kui nad  siis pöörduvad tagasi kodumaale, nad peavad enese karantiini minema. Ja seega siis need on need põhilised diskussioonid,  mis praegu Lätis toimuvad, sest jah, eilsega oli 34 nakatanud,  täna peaks kuskil 40 kandis olema, kui me järgime seda  matemaatilist modelli, siis praegu selline olukord on Lätis. Mida Läti riik teeb, et need inimesed siis koju saada,  kui me nende piiride juurde tagasi tuleme? Me täna hommikul rääkisime ka siin mitme inimesega,  kes on Saksa-Poola piiril, kes on seal Poola-Leedu piiril. Et noh, olukord ei ole kiita, inimestel on teadmatus. Inimestel on teadmatus, kuid siin puhul on päris huvitav  jälgida nii Läti meediat kui sotsiaalmeediat  sest ligikaudu kaks nädalat tagasi juba Läti valitsus  hoiatas ette enne seda, kui eelmine neljapäev kuulutati  välja eriolukord kuulutati juba varakult,  kaks nädalat tagasi juba räägiti ja soovitati mitte reisida  perekondadega ja lastega ei, ei kuhugi vaatamata sellele,  need inimesed on sinna läinud. Seega siis praeguseks ühelt poolt on muidugi  välisministeerium ja, ja siis. Teised ministeeriumid on abistamas neid,  kes on seal piiride peal olla laevad, mis lähevad. Klaipedas või Liapajasse lisaks sellele siis lennukiühendus  on lõppenud täna öösel. Kuid siin puhul jah, on need inimesed peavad aru saama,  kui nad pandeemia ajal ise omavoli läksid vaatamata  ja kuulamata seda, mida valitsus meile soovitas. Siis nad on pahuksis iseenda saatusega. Praegu. Kaks laeva, ma saan aru, on veel täna tulemas  siis läti. Jah, kuid kui me arvestame, et on 5000 inimest umbes on  kuskil piiride peal seal Saksa ja Poola vahel  ja kui üks laev võib tuua tagasi 240 autot,  noh, arvestada ise, see, see nõuab vähemalt neli-viis laeva,  nii et, et see, see, see väntab vähemalt kaks nädalat. Keda Lätis testitakse, küsin veel, et kui meil seda  testimistaktikat on nüüd muudetud. Jah, kui jälgida seda statistikat, mida annab siis. Haigus kontrolli ja preventsiooni büroo Lätis siis. Testitakse kõike, kes vähegi on väljaspool Lätit olnud,  kes ise Siis registreeruvad vastavas ametis ja tulevad  siis nakatuskeskuse platsi peale, kus on  siis mobiil? Telk on välja toodud ja tänu tervishoiuametile  siis kõik toimub, seega siis vähemalt 1500 inimest on  testitud praeguseks. Ja, ja seega siis teada on jah, et 34 on nakatunud,  täna saame siis uuemad uudised teada. Veiko Spolis, Lätis, Riiast aitäh meiega täna hommikul ühinemast. Aga selleks tõesti natukene ennast liigutada võib teha,  seda toas võib teha seda aga ka väljas ja Martin Kõrv on  täna hommikul siis näpunäiteid jagamas. Martin, mis on kõige olulisem, alusta selle eest. Anna nõuanne kõigepealt ja siis võimlema. Kõige olulisem võiks olla see, et praegu on nüüd hoogu  läinud igasugune, et kus saab live treeninguid vaadata. Kõige olulisem on see, et enne, kui midagi endale osta,  siis niivõrd, palju on igasugust tasuta informatsiooni  materjale erinevates rakenduses, rakendustes,  Youtube'is, et enne kui midagi osta, vaata ära kõik need,  mis on tasuta. Ja vaata ära kõigepealt, mida Martin täna hommikul  terevisioonis näitab? Täpselt nii, teeme nüüd teise võimlemise,  ma loodan, et sa oled üles ärganud, tee nii,  et tõuse varvastele ja käed hoida selja taga  või siis rinnal, kuidas tahad, siis raputa  ja nüüd teeni, hakkab poksima ühele ja teisele poole tee  nii kiirelt, kuidas tahad omas tempos. Siis tule natuke põlvest alla, tee sama asja. Tule natuke jälle ülespoole, tagasi. Tee nii, et astu piksam taha nagu kummardus siis,  kui näed, korteriühistu juhatuse liiget sama teisest jalast  jälle kummarda alla. Proovi hoida selg võimalikult sirge, puuduta oma varbaid,  teisega sama. Neid te jälle hästi-hästi, palju astu pikk samm tagasi. Nii et umbes täisnurk põlves teesama teisest jalast,  kuna meil aega väga palju ei ole, et ma küll üritasin  selgeks teha, et meil on vaja 30 minutit aga need annavad  ainult üks-kaks minutit, siis me väga palju kõike ei jõua teha. Tee nii, et tõsta põlv, vii alg kõrvale ette  ja tagasi ja kui seda teed, siis tee kätega vastassuunda. Okei, tee endale veel kõdi, kõdi, kõdi, kõdi  ja head päeva. Ta.
