Põlula kalakasvanduses märgistatakse kalu peamiselt kahte moodi noorkalade grupiviisiline märgistamine rasvauima äralõikamisega aitab hinnata, kui paljud väljapüütud kalad on loodusliku ja kui paljud kalakasvanduse päritolu Mere hõbeda kohta detailsema info saamiseks pannakse osale kaladele T-kujuline ankurmärgis, räägib RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ütleme valdavalt me kasutame kahte erinevat märistus viisi, üks on see, et kõikidel sama suvistel siigadel nii üheaastastel kui ka suurematel lõhedel lõikame ära rasvauime ehk siis saba seljauime, vahel olev uim mis annab siis märku temaga kalakasvanduse päritolust ja lisaks sellele suurematele kaladele, kes on seal umbes 20 sentimeetrit, nii paigaldame iga siis asustamispartii kohta ka individuaalmärgised ja individuaalmärgise peal on olemas siis kontaktinfo seal veebilehe aadress on olemas telefoninumber, mille kaudu siis palume kaluritelt või siis ka koduperenaised, kui nad järsku fileerimise käigus on, olles leidnud selle märgise edastada siis info selle kala kohta. Näiteks sel kevadel Jägala, Purtse, Pärnu ja valgejõkke asustatud 15000-st kaheaastasest kalast oli tee märgistatud 10 protsenti. Märgise saatjatele annab RMK Põlula kalakasvandus tagasisidet. Kunnar Klaas. Kui kalur saadab meile info taaspüügi kohta või leiukohta, siis me saadame talle vastuse kirja, kus on toodud see, et kus ja millal see kala oli asustatud sealt siis on hästi näha see, et kui suureks kala selle ajaga kasvas asustamise ja taaspüügi vahel ja lisaks on see, et, et kust, kuhu ta siis ka rändas. Kui kiri on saadetud, sellega kaasneb väike pastaka tasu, praegu on ta hetkel kuus eurot ja lisaks siis saadame ka niukse kalavetele kaasa meeldiva landi, et vastavalt sellele kalaliigile, mis siis kalur meile on saatnud. Põlula kalakasvandust võib teavitada kõikidest märgistava kaladest, ka nendest, mis pole märgistatud Eestis. Rohkem infot kalamärgistuse kohta saab RMK kodulehelt raadiouudistele Rene Kundla.
