Tere kõigile aiasõpradele. Novembrikuu oma väga jahedate ööde ja pimedate päevadega on käes ja sedasorti mitmeaastased püsikud, nagu on pelarkoonid ja begooniat tuleb nüüd küll juba peenralt või kalmistu platsilt üles kaevata ja talvekorterisse viia, kui ei raatsi taimi külmaroaks. Aga muidugi on olemas inimesi, kes igal kevadel uued õitsvad lilled ostavad, jama istutavad. Niisiis, kellel on hale süda ja kes tahab püsikutelega uueks aastaks elu kinkida, need peavad natukene vaeva nägema. Pikk ja pime aeg korteris aknalaual saaks taimedele ilusasti üle elatud ja et häid nõuandeid saada. Oleme helistanud Tartu Ülikooli botaanikaaiaaednikule Annela Nõmmikule. Tervitus Tartusse. Tere ka minu poolt. Mida te soovitate kõigepealt nendele, kellel ei ole pelarkooniumide ja begooniat jaoks head jahedat hoiukohta. Tegelikult on nii, et, et need taimetaks olema meil nüüd selleks hetkeks juba kõik tuppa toodud või panipaikadesse pandud ja lihtsalt vaadata neid asju, et tegelikult ongi nii, et, et väga paljud need rassidele rõdukastides kasvatatavad taimed on püsikud ja nad kestavad meil kauem kui ainult selle ühe suveperioodi ja, ja kellel on tahtmist, siis võiks nendega katsetada, sest neid uusi taimi tuleb meil siia terrassidel alati juurde igal kevadel ja siis võiks proovida, et kuidas me saame, aga, aga esimene tingimus, mis on, et me peame mõtlema, et kas meil endil on Kuda selleks pimedaks talveperioodiks sellist sobivad kasvutingimused, et selleks peab natukene toimest uurima eeltööd tegema, mis taim mida tahab. Osad taimed on nüüd sellised, mis tõesti saame tuua tuppa oma aknalauale ja nad kaunistavad siis terve selle pimeda aja meie tuba. Aga teised on sellised, kes tahavad tõesti üle elada seal pimedas keldris ja täiesti rahulikult oma puhkeperioodi kätte saada. Ja selle põhjal ma jagaks engine taimed niimoodi kaheks. Esiteks, taimed, mida hoitakse siis jahedas ja pimedas ruumis ja teiseks siis taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumi osad taimed on sellised, kes lepivad mõlema tingimusega, aga osad taimed on sellised, kes ei saa sellega hakkama. Kõigepealt ma räägiks võib-olla taimed, mida hoitakse jahedas pimedas ruumis. Need pimedaid ruume võib-olla siis väga erinevaid keldrid, jahedad, garaasi, pimedad trepikojad, seal võiks temperatuur olla selline viis-kuus kraadi ja ta ei tohiks mitte mingil juhul sinna nulli langeda ja allapoole nulli. Ja väga hea oleks, kui me saaksime tagada sellise ühtlase temperatuuri otse temperatuuri kõikumine puhkaval taimel ei ole ka üldse hea. Pimedasse hoiuruumi sobivad sellised taimed, mis tavaliselt puhkeperioodil oma lehed maha viskavad. Need taimed siis, kui nad on veel peenrad kasvanud, siis kaevame välja või siis tõstame tiga sellesse hoiuruumi, lõikame siis sellised rohelised osad maha ja jätame alles puitunud varred, muld nendel taimedel ei tohiks mitte mingil juhul läbi kuivada seal pimedas ruumis, siis ma arvan, et piisab sellest, kui üks kord kuus jälgida, et kuidas neil läheb, kui muld on väga kuiv, siis natukene niisutada, aga mitte üle 100 õhuniiskus ei tohiks olla hoius ruumist väga kõrge olla. Nonii näiteks talvituvad meil hõbekakrad, Fucciad, suurelehelised hortensiad, sinine kartulipõõsas, kinnine lembeliilia. Aga kui meil pole seda valget ruumi, võib nii talvituda ka pelar, koone ja inglitrompet, et ka nemad saavad selles pimedas üle elatud. Nii, ja teiseks olid siis taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis. Jahedad valged ruumid võivad olla meil kortermajades, näiteks trepikojad eramajades, akendega garaasid esikud klaasveranda, seal võiks temperatuur olla kuskil viis kuni 10 kraadi. Samamoodi temperatuuri kõikumine ei ole nendele head jälgida, et oleks selline ühtlane enam-vähem sellised taimed, kes tahavad valges jahedas olla. Üle talve on igihaljaste lehtedega sellised külmaõrnad, taimed näiteks luuderohud, maitsetaimedest, rosmariin, siis ka jaapanis, kim ja pukspuud inglitrompetit, ogalinel antaal, lamav käokuld, suureleheline hortensia, harilik mürt, aaloe, harilik loorber, fuksia kartulipõõsad, lembeliilia õhuke piimalill ja harilik õlipuu. Jaga kalanhoe, talle meeldib selline jahe valge ruum talvitumiseks. Nüüd kui rääkida Ainot Elarkoonidest, siis nemad võime tuua ka täiesti oma köögiaknale, kus ei ole väga palav. Nendele sobib selline temperatuur 10 15 kraadi. Tavaliselt meil on kodudes ta natukene palavam, siis tuleb jälgida ka kastmist, et see ongi see, et mida pimedam jahedam ruum, seda vähem kastmist, kui on soojem ruum, seda rohkem me peame seda taime jälgima. Jaga Maruce, aga mitte liiga pelar koonid on sellised, kes ei taha nüüd öelda ülekastmist küll mitte mingil. Väga palju kasutatakse siis viir pelarkoone meie rõdukastides lisaks sellele veel luuderohul lehised pelarkoonid ja on tulnud ka suureõielised pelarkoonid. Kõige lihtsam on ja kõige vastupidavamad on muidugi viir pelar, koonid ja need meie kodudes ka kõige rohkem aknalaudadel talvisel perioodil näha on. Ja siis, kui me toome piir Bel arguni sisse, on kaks võimalust, kui see lehemass on seal hästi suur peal ja meil on seda ruumi, siis me ei pea neid üldse tagasi lõikama. Sügisel. Aga kui meil on sellised kitsikuse tingimused, siis peame natukene teda kärpima juba juba sügisel. Põhilõikamine tuleks teha peale talvitumist ja siis lõikame need kolme kuni viie punga peale tagasi, need pelar koonid, aga see siis alles kuskil veebruari lõpus, märtsis Taivitumisel võivad pelar koonidel alumised lehed hakata la suma ja kolletuma, ta viskab need maha. Ja siis nad muutuvadki Ralf väga-väga selliseks Raatuteks, et sellepärast peaksime tegema selle tagasilõikused saada kevadel sellised ilusad kompaktsed taimed. Nii tagasi lõigata tuleks ikkagi, kui on näha, et lehed kuivavad juba sügisel. Põhimõtteliselt, kui meil ei ole neid valgustingimusi, siis juba sügisel, kui meil on head valgustingimused, siis jätame selle kevadeks. Kõik oleneb sellest, mis tingimusi meil sellele taimele endal pakkuda on. Vaatame nüüd veel ka natukene begooniat maailma, ma tean, et, et vanasti oli see komme, et kaaned istutati kalmistu platsile ja sügisel nad korjati sealt jälle talvekorterisse. Aga tänapäeval vist küll keegi enam ei viitsi seda tehasest begooniat pakkumine kevadel on nii suur ja rikkalik, aga kui nüüd keegi tahaks, et kas ta on saanud kingituseks või on sellel püsikul mingi muu emotsionaalne väärtus, kuidas begooniat, sealhulgas roosbegooniat üle talve hoida? Ja begoniatega ei ole väga keeruline toimetada, et samamoodi, et toome need näiteks mugulbegoonia sisse valgesse ruumi, vähendame, järjestada kastmist, laseme lehestikul täiesti kuivada ja kuskil kahe kolme nädala pärast võtame selle mugula mullast välja, kui lehestik on pealt kuivanud jaa, panemegi hoiule, et hoiame teda täiesti sellises kuivas jahedas ruumis ja selles ruumi temperatuur ei tohiks langeda siis alla viie kraadi, et ta võiks olla seal niimoodi viis kuni 10 kraadi täiesti rahulikult kevadeni. Kui sa mugulad nüüd mullad, siis kaevame ta välja, eemaldame lehed kohe ja, ja siis jätame alles kuskil sellise kümnesentimeetrise varre tüüka ja kui muld on lihtsalt ümber kuivanud, puhastame ta ära ilusasti ja samamoodi paneme hoiuruumi kuiva jahedasse ruumi ja alles varakevadel võtame uuesti välja. Vaatame, kuidas taandalvitunud ja paneme siis niiskale mullale ja, ja nõgus pool kindlasti ülespoole. Ja märtsi koostis, tõstame ta kuskil 16 18 kraadise temperatuuri peale tagasi ja siis hakkavad ilmuma juba roosad pungakesed ja esimesed lehed. Ja siis alles hakkame suurendama seda kastmishulka. Annela te ütlesite, et kui pisikud on viidud kas pimedasse ja jahedasse või valgesse ja jahedasse hoiukohta, siis umbes kord kuus tuleks kontrollida mulla niiskust ja kasta kas kastmisvette talvitumise ajal panna mingit väetist või pigem mitte. Et tegelikult on nii, et meie talved on siin väga, väga pimedad, kui meil on taimelambid peal ja need taimelampide all on taimed, siis kasutada väetamist. Kui ei ole, siis selles pimedas ei ole mõtet meie taimi väetada. Kui nad on pimedalt, siis mitte mingil juhul üldse väetada ja kastmisega olla kohe hästi ettevaatlik, et siis seal täiesti toimetavad. Kui on väga kuiv, siis natukene lihtsalt niisutada, mitte mingil juhul väetamist, aga kui on taimelambi all, siis on ta väetamine ikkagi vajalik ja mitte kasutada siis lämmastikurikast väetist paneb lihtsalt selle lehemassi vohama, et eesmärk oleks ikkagi, et see taim oleks, jääks ilusaks kompaktsed. No ma loodan, et kõige lihtsamad nõuanded on nüüd antud ja soovime siis kõikidele aiasõpradele, kes tahavad oma ilusaid suve läbi õitsenud küsikuid hoida tuleva kevadeni. Et see kõikidel siis õnnestub. Järgmine aiasaade on nädala pärast kuulmiseni.
