Täna räägime aia saates mesinduses, sest Eesti meetootjad on tagasi Kiievist suurelt rahvusvaheliselt mesinike kongressilt Apimondia 2013. Stuudios on Kurgja mesinikud, Ülle ja Vahur Talimaa kongressil käis neist Ülle. Ütleksin seda, et esimest korda võtsid üldse Eesti mesinikud osa kongressist oma väljapanekuga. See on nagu ajalooline sündmus täiesti, mis seal väljapanekus oli? Seal oli nüüd asteni mesinduse OÜ oli oma vurridega kaanetus, kastidega, tigu presside ja samamoodi ka mee segajatega, ta hakkab seda valmistama. Neil on ka välja töötatud tooted, aga iga mesinik võib ka natukene oma soove avaldada ja kui on võimalik, siis nad arvestavad sellega nii et igaüks saab vastavalt enda vajadustele sealt tellida. Siis oli mereta, tema oli pulli sterool korpustarudega väljas, siis oli pukk hosti tõumesila, kes reklaamis buckfasti mesilasema asi. Ja muidugi oli ka Kablima OÜ, temal olid nüüd päris uued asjad termotöödeldud, puidust korpustarud, mis sobivad ka nüüd mahe mesinikele täiesti tootmist arudeks, sest neid ei ole vaja värvida. Need on täiesti hallitamise seenekindlad väljapoolt. Kui te vaatasite teisi eksponente, mida teised mesinikud maailmast, kes olid Kiievisse kokku sõitnud, nüüd kaasa toonud, et esitleda, siis mis oli see, mis jättis teile võib-olla kõige eredama mulje? Tegelikult mida ma ei olnud ennem kuulnud ega näinud, oli apiteraapia, selleks olid valmistatud sellised pisikesed majakesed, ma arvan, et kuskil poolteist meetrit laiad kaks pool Peetrit pikad, seal all olid kuus mesilaspere pandud, uksekene läks sisse, sees oli lavats, kuhu sai siis inimene pikali visata ja tal oli võimalus siis kuulata sellel avamise ajal seal mesilasperede suminat ja sisse hingata ka mesilasperedes olevat lõhnasi, mis tuli läbi võrk restide ülesse, nii et mesilased ei ohustanud inimesi. Kas mesilased olid tarudes seal selle kujuteldava põranda all ja kujutletava põranda all olid mesilased tarudes täiesti, mis puhul niisugust apiteraapiat rakendatakse? Ma arvan, et see on väga hea, lõõgastava toimega inimene unustab kõik stressi, ta maandab seal kõik pinged, see on nagu selle sumin, aga kes kuulab merekohinat, kes kuidas, mida ja muidugi ka hingamisteedele olen ma lugenud, et heinapalaviku pidi leevendama und parandama inimesel ja tõstab ka söögiisu või üldse toonust organismis. Ja kui kaua seal lavatseber peab lamama efekt tõesti tuntav oleks. Nagu mina asjast aru sain, siis kuskil tunnikene selle ajaga ma arvan, et tuleb ilusti tukastust peale, et see võib väga, väga mõnus olla tund aega iseendale, ise endale täiesti väiksest suminas. Ja tarust tuleb niisugune mõnus mee lõhn ja natukene nagu õietolmulõhna ja see on niisugune hästi meeldiv ja mõnus. Ülle Talimas Isteid viidi Karpaatides vaatama sealseid mesilaid, mis sealt teile meelde jäi. Ja mis oli nagu hämmastav, et tegelikult Karpaatias on mesilaspered küllaltki väikesed met, nad ütlesid, saavad kaheksa kuni 10 kilo ainult pere kohta ja mis oli nagu hämmastav, et neil on see korjeaeg niimoodi, et kui tuleb kevadine korje, kus on hästi palju vaarikaid, mingid muud taimed, siis tekib neil niisugune nädalane korje vaba auk, mille jooksul nad jõuavad selle kevadise mee välja võtta. Järgmisena pidi õitsema hakkama neil akaatsia ja samamoodi peale akaatsia õitsemist tekib jälle selline auk, et neil on võimalus jälle saada täiesti puhast akaatsia mett ja nagu meile öeldi, akaatsia võib inimene tarvitada, kellel on muidu mee suhtes allergia. Ja järgmisena hakkas neil pärnad õitsema, aga Pärnale tuli segusse põldmarja, no seal ei seda põldmarjad väga palju. Ja viimasena oli neil sügisene korje. No see oli niisugune väga erinevate maitsetega niisugune väga aromaatne, näed, kui suhu võtsid, siis tuli väga erinevaid maitseid sealt välja. Väga huvitav. Aga muidu olid väljas ikkagi samasugused mesindustooteid, nii nagu meiegi silmi päevadel näeme, et Sueer, õietolm mesilasvaha, nemad valmistuvad väga erinevaid asju tegelikult ka, mis meie jaoks oli päris üllatav, et nemad võisid kodustes tingimustes valmistada meeveine. Ja siis neil oli ka valmistatud meepalsam. Me uurisime, et no mismoodi see palsam nüüd tehtud on? Nemad ütlevad, et võtavad 10 liitrise anuma, kuhu sisse korjavad nemad, rohelised kreeka pähklid, millele peale valavad nemad piirituse, seda nad hoiavad seal kuskil niimoodi kuus kuud siis nad filtreerivad, siis nad panid seda, nad ei ütelnud, mida täpselt, taimi erinevaid ja muidugi ka mett ja siis ta veel laagerdus neil kaks kuud ja see oli küll väga hea maitsega. No loodetavasti endal ka mingeid tervistavaid omadusi, ma usun, aga ma ei ole jõudnud veel vaadata, et mida tegelikult see kreeka pähkel võib sisaldada, millist tervistavad toimet meesegusid nii nagu meil valmistatakse pihlaka ka ja igasuguste muude lisanditega, kas neid oli ka seal kongressil näha? Ma neid ei pannud tähele, mida nemad valmistasid tegelikult samamoodi panid suira ja taruvaik, kus samamoodi mesilastoitepiima õietolmuga olid ja muidugi olid neil ka väga huvitavat leotised, nad tegid ka surnud mesilaste leotist piiritusega ja mis oli meie jaoks täiesti üllatus. Nemad valmistasid vahakoi vastsetest tõmmist. Kas sellest teab Vahur tari maa kõige paremini rääkida? Kui üle selle jutuga koju tulijat vaata mis ma nägin, ma kommenteerisin seal ilusti mesinduse entsüklopeedia su sees lõngu raamatu lahti ja seal juba ilusti näha mahagonleotis seda olevat kasutatud juba alates seitsmeteistkümnendast sajandist, tuberkuloosi ja muude hingamisteede raviks, samuti inimorganismi tugevdamiseks. Ja siis huvitav oli seal veel artiklis, sest see, et ühesõnaga seda asja arendati edasi ja katsetati tema toimet tippsportlaste juures. Üks jalgratturite treener võttis kaks gruppi, üks grupp sai hariliku neid jõujooke ja teine grupp said seda vahakoileotist. Ja mõne nädala möödudes kontrolliti tervist sportlastel ja avastati, et need, kes olid tarvitanud seda vahaga leotist nende füüsilised näitajad ületasid peajagu teiste sportlaste näitajaid. Alustame sellest, mis asi on vahakoi, kas vastsete saamiseks tuleb neid kuidagi eraldi tööstuslikult kasvatada? Vahakoi on see tüütu kaaslane, kes ühesõnaga hävitab mesinikul ära kogu selle kärjemajanduse. Ta on kahjur, suur vaha, leedike, väike vahaleedik ja mõlemad teevad kahju, suur vaha leediku ikka kusagile kärjehoidlasse tarusse sisse pääseb seal mesilastel enam üldse. Ühesõnaga elamisruumi jääda sööb lihtsalt kõik vaha ära. Aga tegelikult Ukrainas mesinikud kasvatasid teda sõna otseses mõttes võeti vanad raamid, lasti seal siis tegutseda, sellel vahakoiliblikate sinna vabalt muneda söödeti tegelikult neid vastseid veel õietolmuga lisaks vahale. Ja siis, kui nad olid korralikult paljunenud, siis nad võeti kätte, sõeluti seal ausalt öeldes sele vahapudi seest välja ja need siis paigaldati sinna piirituse sisse ja tehti seda tõmmist ja nemad ütlesid, et nemad mõni üksik tilk kasvõi kolm tilka ka ja väga hästi pidi köha ravima. Meil ei ole sellest kunagi varem nagu kuulda olnud, kuigi entsüklopeedias väidab Vahur Talimaa, on see kõik sees. Seal sees ja, ja näiteks huvitav on see, et Ülle tuli koju ja rääkis koheselt sellest väikestes majades, kus kasutatud inflatsiooniks, ühesõnaga mesilase neid aroome ja nii kui ma entsüklopeedia lahti lõin, paar lehekülge lehitsen ja seal oligi sees, et meditsiinis kasutatakse ka siinkandis sellist ravimeetodid. Taru on kaetud väikse kattega, sealt toru tuleb välja. Patsient istub taru kõrval ja hingab sisse tarust tulevat aroomi. Aga kui ma nüüd veel tulen tagasi selle vahakoi vastsete leotise juurde, siis kas Eestis on takistanud seda viljelemist ikkagi justele? KOVide kasvatuse puudus. Ei, kui te kasvatus ei ole probleem, lihtsalt ei ole inimestele seda veel propageeritud infovaegus lihtsalt, võib-olla näiteks spordijõujoogid, mis meil tarbimises on, võib-olla seal on ta kõik siis juba teed spordijõujooke toodavad, need ei avalikusta enda algallikaid seal on väga rangelt salastatud, võib-olla seal on kõik see sees. Et uus, uus tootmisharu mesinikele. Karpaatia mesinikud saavad ja seal väga vähe meetoodangut ja siis nad püüavad seal väga palju see erinevaid asju toota. Kes kasvatasid seal emasi, kes siis võtsid kätte, tegelesid rakett mesindusega, see on mesilaspere koos emaga ja söök pakendatakse kokku ja saadetakse teise riiki, kus pannakse ta tarusse ja seal on uus pere juba. Kuna seda mett saab seal nii vähe, siis nad proovivad ka kõike, kõike neid igasuguseid erinevaid segusid teha ja lihtsalt, et see mesindus õigustaks ära ja annaks elatist neile. Ülle ja Vahur Talimaa ütlevad, et nad on nuus vaha kui vastsete tõmmist tegema, kui teaksid, et Eestis selle tarbijaid leidub. Eesti mee päevad jätkuvad täna Tallinnas lillepaviljonis ja kõige muu kõrval antakse seal head nõu, kuidas mesindussaadustega tervist turgutada. Tänaseks kõik kuulmiseni tuleval pühapäeval.
