Tere kõigile aiasõpradele. Ma täna palusin saatesse külla linna ökoloogi Meelis Uustali ja meelist, te olete ka Eesti ornitoloogiaühingus aialindude projekti koordinaator. Tere tulemast. Saatesse. Tuleb vaipa kutsumast. No nagu aru saab, taiplik kuulaja, me räägime täna hommikul aialindudest lõppeval suvel. Ja kui veel augustikuu viimasel nädalavahetusel oli näha hästi palju linnuparvi põldudel, aedadel, katustel, elektriliinid traatidelt, siis juba sellel esimesel septembril, nädalavahetusel, kui oli niisugune jahe ja juba väga külmade ööde ka siis need linnuparved olid kõik kadunud. Meelis, kas sellesügisene ränne on nüüd juba alanud? Ja sügisränne algab lindudel tegelikult juba osadel lindudel jaanipäeva paiku. Aga jah, tõesti see põhiline ränne on just alanud ja ja see, et lähinädalatel ka kulmineerub, kui Eestis, siis lühikese aja jooksul lendavad üle miljonid linnud, kes on juba ära läinud. Ära on läinud näiteks kõigile tuttavad linnud, valged toonekured, kes praeguseks hetkeks suurem osa on jõudnud juba Aafrika mandrile. Vaat siin paar nädalat tagasi näiteks läbisid Türgit ja piiritaja selline tavaline linnalind meil temagi on juba võtnud teekonna Aafrika talvitusaladele. Aga need väikesed, aialinnud või laululinnud, kes aedades näha on kuulda. Ja osad põõsalinnud tõepoolest, ta on samuti juba ette võtnud ja mõned viimased veel maiustavad meil aias putukate ja marjadega aga nende põhiränne on ikkagi ees. Ja loomulikult on ka selliseid linde, kes eriti kaugele ei rändagi, vaid vaid kas tiirutavad siinsamas Eestimaal ringi või, või näiteks nagu puukoristajad, kes on eriti vaiksed, et nemad reeglina, kui ikkagi on toitu piisavas koguses, et siis nad on ikkagi aastaringselt samad linnud aias olemas. Vaatame tagasi selle aasta kevadele ja suvele, kas lindude tagasiränne kevadel oli jaheda ja niisuguse pika veniva kevade tõttu ka hilisem kui tavaliselt? Jah, võib seda öelda küll tegelikult et päris varakevad oli ju päris kena ja kuni kevadise pööripäevani tundus, et tuleb üks hästi varajane kevadlinnud kes olid siia juba saabunud, kuldnokad, põldlõokesed, nemad, et olid juba usinasti hakanud pesitsema pesamaterjali kokku tassima, aga siis läks külmaks ja kohe mitmeks kuuks. Nii et alguses kadus nendel varajastel pesitsejad üldse igasugune pesitsusisu ära, aga siis, kui ikkagi kalender juba näitas aprilli lõppu, siis ei olnud ikkagi muud enam teha, kui, kui ikkagi pesitsemisega peale hakata. Ja üldiselt jah. Me isegi tundsime, et väga külm oli, nii kevadki ka suvi. Ja samuti ka võrdlemisi kuiv. Et see tähendas seda, et putuktoidulistel lindudel oli üpris raske see kevad ja suvi sest et nemad toetavad ikkagi putukatele ja peavad poegi putukatega toitma. Nii et nendel oli tõesti raske. Aga kui raske seda on praegu veel natukene vara öelda, sest mitmed, et Eesti ornitoloogiaühingu seireprojektid on hetkel alles kokku võtmata, sest suvi alles ju lõppes ja seda siis on nüüd raske öelda, et kui kehva suvi neil oli ka selline sisetunne ütleb, et putuktoidulistel suvi ja pesitsemine väga hästi läinud. Ma olen ka tähele pannud, et tavaliselt hiljemalt jaanipäeva paiku ajalehtede need tarbija küljed hakkavad võrdlema, et missugune on kõige tõhusam sääsetõrjevahend ja ja kuidas seda sääse cuplade sügelust vältida siis tänavu aastal, see ei olnud üldse ajalehtedes teema. Et küllap ka inimesed ise mäletavad, et sääski ja muid niisuguseid putukaid oli vähem ja viskasid, kes see diskussioon sotsiaalvõrgustikes, et Linnutee pesitsi teist korda, nagu nad rikkalikel suvedel teevad. Ja ilmselt ilmselt see tõesti nii oli et osad linnud hakkasid pesitsema hiljem lootuses, et nad tapavad ära selle hetke, kus poegade koorumise ajal neid putukaid kõige rohkem on. Ja osadel tõesti need teist ja kolmandat korda pesitsemise, et jäite tõepoolest see aasta ära. Kas see annab tunda lindude vähesuses ka järgmistel aastatel? Võib küll anda tunda, aga samas lindudel on reeglina päris palju poegi. Nii et see ajutine, selline arvukuse langus, selle saab päris kiiresti ära likvideerida, piisab, kui tuleb üks hästi hea korralik suvi seal linnupoegadele on kõvasti toitu anda, siis kohese teeb selle kehva aasta tasa. Teie juhite Eesti ornitoloogiaühingu juures aialindude projekti, mis tähendab tavalisele aiasõbrale seda, et on võimalik pidada aialinnupäevikut juba teist aastat järjest. Kas see on raske ja kui palju inimesi sellega on liitunud? Ja suvine aialinnupäevik on nüüd teist aastat Eesti ornitoloogiaühingu poolt käigus ja selle eesmärk on meil teada saada, et kuidas siis käib meie tavaliste aialindude käsi või tiib kuidas nende pesitsusedukus on, kes meil üldse aias pesitsevad. Sest aialindudega on see lugu, et kui me kotkastest teame võrdlemisi hästi, kuigi neid on Eesti saanud mõned sajad või tuhanded siis need linnud, kes elavad, et vaikselt eraaedades, kus reeglina ornitoloogid ringi ei liigu siis seal ei olegi muud lahendust, et kui me tahame teada, kuidas ka nende lindude käsi käib siis tulebki pöörduda inimeste poole, kelle aias need linnud pesitsevad, nii et rõõmustavalt suur hulk inimesi on tegelikult, et selles päevikus võtnud vaevaks üles märkida, millised linnud aias pesitsevad, keda nad üldse aias kohtavad. Ja tänavu on neid osalejat olnud kuskil 700 ringis. Päris päris palju. No selleks, et seda päevikut pidada, peab aialinde tundma välimuse ja laulu järgi ja seal koduleheküljel Eesti ornitoloogiaühingus on ka pildid, et ma võin välise kuju järgi ära määrata, mis linnuga tegemist on. Kas aialinnupäevikupidajad vajaksid pisut järele aidata, mis need linde tõesti ära tunda ja liike mitte segi ajada? Noh, arvestades ikkagi, kui palju häid linnuraamatuid viimase viie kuni 10 aasta jooksul on ilmunud siis reeglina ikkagi kõikidel linnu- ja loodushuvilistel on need ka olemas ja rääkimata siis siis linnulaulu siidiplaatidest ja ka internetis, kus kohas saab neid vaadata nii et ega sa nüüd väga keeruline ei ole ja kui sul on huvi linde tundma õppida, siis reeglina kõige lihtsam ongi alustada just enda aiast. Kõigepealt õpid selgeks, kes sul toidumajas käivad talvel ja siis tasapisi jälle kevade ja suve jooksul tulevad uued huvitavad linnud, keda siis tundma õppida, nii et kui niimoodi järk-järgult, et tegutseda, siis ma arvan, et see ei ole väga keeruline. Sinna aialinnupäevikusse te olete palunud üles märkida ka, millal kevadel hakkavad õitsema looduslikud ja aiataimed ja millal tulevad välja esimesed putukad, miks see on oluline linnupäevikus. Me mõtlesime, et kui ikkagi on tegemist päevikuga, siis kui inimesed käivad oma aias ringi, siis paratamatult lisaks lindudele jäävad neile ka paljud, et muud asjad silma sibas siil ühel õhtul aiast läbi või millal hakkasid kauaoodatud lumikellukesed õitsema ja kuna praegu ühtegi teist sellist head kohta ei ole, kuhu selliseid vaatlusi kirja panna, siis mõtlesime, et miks ka mitte aialinnupäevikusse ka need kirja panna ja paistab, et inimesed on selle väga hästi omaks võtnud. Jaa, kevadiste lindude kõrval ka kevadiste lillede õitsema puhkemine. See on üks populaarsemaid sisestusi üldse, et väga-väga hea meel selle üle. Seda suvist aialinnupäevikut saab nüüd pidada veel umbes 10 päeva sügisese pööripäevani 23. septembril. Mis siis saab? Jah, see projekt, suvine aialinnupäevik tõesti toimub igal aastal kevadisest pööripäevast sügisese pööripäevani talviste lindude jaoks on kõige parem hakata söötma, et hilissügisest oma toidumajas talviste lindude teada saamiseks, kes meil siis aias käivad on üks teine projekt ja ettevõtmine nimega talvine aialinnuvaatlus, mis toimub jaanuari teises pooles. See on veelgi pikaajalisem projekt olnud ja see on juba kestnud üle viie aasta. Nii et sealt juba küll hakanud selguma, kuidas meil talvisel ajal siis lindude tiib käib, kelle arvukuse kasvavad, kelle arvukad kahanevad ja me loodame, et ka suvise aialinnupäevikuga saame me paari aasta jooksul nii kaugele, et saame täpselt samamoodi neid teadmisi, kuidas meil kuldnokkadel läheb suitsu pääsukestel ja nõnda edasi. Sellel on ka väga oluline selline teaduslik väljund olemas. Ja millal siis tänavusest suvest ornitoloogiaühing kokkuvõttet teeb? Kuna sel aastal oli osalejaid ligi kaks korda rohkem kui eelmine aasta ja andmeid laekus ligi kolm korda rohkem kui eelmine aasta siis võtab nüüd natukene aega, aga ma arvan, et talve alguseks peaks kokku võtta küll valmis olema. Aialindudest ja aialinnupäevikust rääkis tänases saates Meelis Uustal. Järgmine aiasaade on eetris jälle nädala pärast kuulmiseni.
