Ja. A. Tere hommikust, reede peaks täna olema ja kolmas aprill  peaks täna olema, ma arvan, väga paljud inimesed mõtlevad  hommikul umbes samamoodi, et peaks vist täna olema,  sest otseselt ei teagi, mis nädalapäev või kuupäev on. Tere hommikust, ta võib jah, mõte natukene lappama minna  küll sellepärast et selle sama eriolukorra tõttu ikkagi  endiselt suur hulk inimesi teeb kodus tööd väljas väga ei käida,  lapsed ka distantsõppel, aga ma võin kinnitada,  on reede, kolmas aprill ja see on ka päris tõsi,  et viie minuti pärast saab kell seitse, mis tähendab seda,  et televisioon alustab. Iseenesest on kevadine aeg muidugi selline,  mis tõmbab õue, et läheks, käiks nüüd väljas  ja jalutaks, aga tänane ilm soosib küll toas püsimist,  sest ilm on selline märg ja päris tuuline. Ikkagi natukene need tuuleiilid minu meelest lähevad juba leebemaks,  sest öösel oli Tallinnas ma võiks kasutada sõna maru  ja see ei oleks üldse vale. Tõesti, tuul puhus sellise hooga, tuuleiilid olid  nii tugevad, et puuladvad olid lookas ja välku lõi  ja müristas ja ma ei tea, mida kõike 100. vihma lumekruup. Räitsakaid nagu peopesa suuruseid noh, kõike põhimõtteliselt. Et tõepoolest parem on kodus püsida ja muide,  kuigi lubab, et õhtuks tuul raugeb, siis iseenesest  nädalavahetus ka ikkagi väga selline kevadine  ja päikeseline ei tule. Jah, järgmine nädal algus, esmaspäev, teisipäev,  Kagu-Eestis juba teisipäeval, pluss 15, no see võiks küll  toreda tuju teha juba täna reedel. Aga muidugi toredaid märke on looduses ka näha olnud  ja neid pilte on ka inimesed meile aeg-ajalt ikkagi saatnud sellest,  mis seal looduses toimub. Kui vaadata praegu kohe loodusesse ja vaadata,  mis hülged teevad siis sealt saaks ka väga ägedaid pilte teha. See, kuidas nad on seal Lainte vahu taustal Torm väga tormine meri on ikka, mulle tundub tõesti,  aga tundub, et hülged tunnevad ennast mõnusasti,  tuul puhub üle nende Ja vesi ka jutu üle. Kujutada Katrin, et sa magada öösel ja vahepeal noh,  väike selline külm laine üle ei, ei, sellise rahuga ma seda  ei taluks nagu need hülge. See on päris kindel. Aga neid õitsvaid looduspilte te tõesti olete meile saatnud,  pannud tähele, mis kõik on õide puhkenud  ja see on tõesti tore. Mina nägin mõni päev tagasi, et esimesed õied olid  ka ühel toredal, Kirsipuul Tallinna keskis? Jah. Mina olen märganud nartsisse ja no muidugi  siis krookused ja sinililled ja igasugu kellukad,  märtsi ja lumikellukesed ka veel õitsevad. Paise lehed õitsevad näiteks ja. On jah, nii et ikka tore, kui saadate meile ilusaid pilte,  see mõjub ka niimoodi enesetunnet. Ja nii, et saatke ikka, küll me neid ühel hetkel vaatame  ja näitame ka. Aga nüüd räägime teile sellest, millised teemad tänases  saates on. Ma ütlen kohe ära, et ka täna tuleb võimlemine,  nii et kindlasti saab terevisiooni saatel ennast natukene liigutada. Ja ja saab liigutada niimoodi leebelt ja rahulikult  ja aeglasemalt, et tõesti siis vanemad inimesed,  kes ei jaksa vehkida sellise suure hooga,  et siis täna on teie kord jälgida Jälle kord läheme ka maailma erinevatesse paikadesse,  seekord läheme näiteks Taiwani ja Taiwan. Taiwan on selles mõttes kummaline paik, et seal on tohutu  palju elanikke 24 miljonit ja samal ajal on seal viirusesse  nakatunuid väga vähe, 300 pluss, mis ikkagi see fenomen on,  mis nemad on õigesti teinud, sellest räägime. Ja kui me rääkisime siin kevadest ja kevademärkidest  ja õitsvatest puudest, lilledest, siis on aeg muuseas  istutada ka marjapõõsaid ja täna hommikul me teid viime  ka Skype'i vahendusel, siis Räpina aianduskooli,  kus ikkagi puuviljanduse õpetaja teostab ühe marjapõõsa istutamise,  nii et ta teeb seda absoluutselt perfektselt. See põõsas läheb kindlasti kasvama, saate sealt näpunäiteid. Me räägime ka inimese immuunsusest, praegu on see ju  äraütlemata oluline, et immuunsüsteem oleks tugev. Aga kuidas see süsteem ikkagi üleüldse toimib  ja mis siis muudab seda tugevamaks või nõrgemaks? Ja, ja raamatukokku ka põhjust ju minna ei ole,  noh, põhimõtteliselt ei saagi minna, aga tegelikult raamatu  koguga saab suhelda küll. Neil on väga näiteks Tallinna keskraamatukogul on väga  põnevaid asju, nad on teinud lastele mingisugused  meisterdamise videod, mida saab vaadata ja sealt  siis mingisuguseid näpunäiteid ja nippe saada,  kuidas ühte toredat kala meisterdada. Siis annavad nad nõu muuseas ka, kui lapsed on õppetükkidega  hädas ja näiteks peavadki ka üksi kodus olema,  et vanemad teevad sellist tööd, mida praegu peab tegema  ja lastega aega tegeleda ei ole ja neil on seenioritele jututuba,  nii et neil on päris palju erinevaid võimalusi. Räägime nendest ka esimeses pooltunnis. Kuressaare välihaiglast räägime ka, kuidas seal olukord on  ja kuidas seal valmis ollakse. Tere hommikust ja mõnusat ärkamist kõigile. Täna on reede, on kolmas aprill ja täna on  siis sooja kuni kuus kraadi. Ja kui nädalavahetusse vaadata, laupäev,  pühapäev ka enam-vähem sarnaste soojakraadide päevasel ajal  tulevadki selline pluss neli pluss viis on keskmine kuskil  natukene vähem kuskil natukene rohkem ja tundub,  et lubatakse ka kõike pisut vihma seal laupäeval võib-olla  ka natukene lörtsi, sest öised temperatuurid on alla nulli,  selline miinus neli ja miinus kolm. Need miinuskraadid tähendavad siis jällegi  ka seda, et öötundidel võivad teed olla libedad,  nii et olge liiklemisel ettevaatlikud. Iseenesest see ilm väga seda tunnet ei tekita,  et tahaks mõnusasti kusagil väljas käia. Aga päev tänane päev võib tekitada küll vanemates inimestes  selle tunde, et nüüd oleks vaja minna. Ja head eakad, teil on ju täna siis pensionitõusuga  pensionipäev ja väga paljudel inimestel just nimelt eakatel  on siis komme, et kui see pensionipäev on,  siis tahetakse kogu oma raha kiiresti välja võtta,  sealt pangaautomaadist ja kogunetakse ühte kohta. Olge head, katsuge täna toimetada nõndamoodi,  et siis ei tekiks sellist summa sinna pangaautomaatide  juurde võite ju seda ahasta võtta ka homme  või ülehomme ja tegelikult saab ikka ka pangakaardiga maksta. Pidage ikka meeles ka seda kaks korda, kaks reeglit,  eks ole, tuleb distantsi hoida. Aga pisut saate teemadest juba õige pea,  me räägime sellest, milline on olukord Kuressaare välihaiglas,  kes seal siis tööd teevad, kuidas see töö seal korraldada? Ja siis kõneleme ka sellest, et milliseid võimalusi pakub  näiteks Tallinna keskraamatukogu lastele,  eakatele kõikidele inimestele, kes siis tahaksid raamatuid lugeda,  kuidas seda on võimalik teha. Ja lapsed muuseas, saavad abi küsida ka koolitükkide tegemisel. Kui miski ikka täitsa arusaamatuks jääb,  võib valida seni numbri me nendest kõigest räägime  ja keskraamatukogust siis nõu saada, sest tõesti sellel  distantsõppel olles on osa lapsi, kes on päriselt ikkagi  päevad läbi ka üksi kodus, sellepärast et nende vanemad  peavad tööl käima. See kõlab isegi veidi kummaliselt, kui me ütleme,  et juttu tuleb ka sellest, millistele sektoritele praegune  kriis hästi mõjub. Aga tõepoolest on, ma arvan, et paljudel esimese asjana  tuleb pähe kõik see, mis puudutas justkui e-kaubandust,  et nüüd on nii palju asju, on internetipõhised,  et, et see Võiks mõjuda hästi, aga tegelikult ja tegelikult on neid  sektoreid veel. Jah, tõesti, sellist natukene positiivsemat vaadet  siis sinna tuleviku poole, et mille peale võiks juba praegu  mõelda ja, ja see olukord siis millistele majandusharudele  valdkondade tegevustele annab rohelise tule  ja hoogu juurde sellest tõesti? Pakume tänases saates ka muusikat ja seda selliselt  koosseisult nagu Pur Mud, mis nad on valmis teinud,  mis lood on, kuidas neil läheb, sellest räägime  ka natuke. Ja muuseas, teine katse etteütlus toimub  ka täna kell 10 30 vikerraadios. Esimene katse oli 13. märtsil, aga ma arvan,  et tänane siis õnnestub. Aga räägime nüüd natukene sellest, mida lapsed kodus teevad,  lapsed peavad kodus õppima ja meile on toreda kirja saatnud  töötav lapsevanem Karin Roggenbaum ja õpilane,  Ronja Riniti, kolmandast A-klassist, Tartu Decartes'i  koolist on siis see õpilane, kellest juttu  ja õpetaja on Kaja Kivisikk ja nemad, ütleme nii,  on selle e-õppega väga rahul. Ja siis see tulemus on siin näha ka see e-õppeülesande  lahendamise tulemus ehk et kolmanda klassi õpilane pidi  siis kirjutama sellised väikesed viiest lausest koosnevad  jutukesed kõikide tähestiku tähtedega ja  siis kõik see A tähega algavad sõnad tähega  ja nii edasi, kuni siis tähestiku lõppu välja. Aino armastab aabitsast ainult A. Tere. Näiteks või elevant Evald elas emaga Egiptuses. Nad on väga toredad, täitsa toredad lood  ja minu meelest nutikas õpetaja, kes sellise mängulise  ülesande lastele Karin on muide kirjutanud siin ka nii saime antud tööd tehes  koos palju naerda, olla loomingulised, üllatada  ja üllatuda. Aga me räägime nüüd Kuressaare haiglast,  Kuressaare haiglale läks appi kaitseväe välihaigla  ja meil on nüüd telefonil major Helena Roon tere hommikust. Tere hommikust. Helena, mis seis praegu selle välihaiglaga on,  kas ta on juba täielikult töökonditsioonis? Haigla on täielikult töökonditsioonis ja töö juba käib haiglas. Kui palju on seal hetkel personali ja kui palju patsiente? Ja. Praegu on seal üks patsient ja personali on valves viis inimest. Aga kui me räägime ressursist, siis kui palju on võimalik  sellesse välihaiglasse neid patsiente paigutada? Praegu on meil kohti 20-le patsiendile. Kuidas see personal moodustatud on, kas seal ikkagi hakkavad  töötama ainult kaitseväe inimesed või osaliselt  ka Kuressaare haigla inimesed? Haiglas töötavad nii kaitseväe meedikud kui  ka vabatahtlikult üle Eesti, kes on meile appi tulnud. No välihaigla on reeglina spetsiifiliselt operatsiooni haigla,  kas praegu see tähendab seda, et on tarvis teha  mingisuguseid olulisi muudatusi ümber kohendamisi? Ja. Ja et see haigla on praegu täielikult ümber konfigureeritud  nakkushaigete käsitluseks, see on paigutuselt,  sisustuselt ja ka vahenditest. Millised need patsientide isoleerimise võimalused seal on? No kuna meie hakkame vastu võtma puhtalt ainult Covid  positiivsed haigeid siis on nad kahe või nelja kaupa palatis  ja ütleme sinna osakonda sisse minek on nii palju isoleeritud,  et see õhk ei liiguks siis sinna puhtasse poolde. Et. Et niimoodi ta isoleeritud on jah? Helena selgitage natukene seda osa ka meedias on läbi käinud,  et välihaiglal on endal hapnikutootmise võimalus,  samal ajal kui üle Eesti räägitakse palju sellest,  kuidas neid masinaid on justkui liiga vähe. Jah, meil on olemas sellised aparaadid toodavad ise hapniku  ja siis on nagu tavahaiglas võimalik seinast saada see  hapnik kätte. Aga on juurde toodud ka hapnikuballoonid,  et kui sellest võimekusest väheks jääb, mis seinast tuleb,  et siis me saame ballooni hapnikku lisaks võtta,  kui on vaja väga suure pealevooluga ise hapnikku anda. See tähendab siis seda olukorda, kui neid patsiente oleks  näiteks veel rohkem kui 20 või. Ei, see tähendab seda, et kui oleks täismahus 20 patsienti  haiglas ja kõik vajaksid suure pealevooluga hapniku korraga,  et siis on vaja lisaressurssi ja selleks on balloonihapnik. Nii et maksimumressurss on praegu 20, kui rääkida  välihaiglatest üldse, siis kas kaitseväel on ressursse  püstitada neid välihaiglaid veel? Praegu on Eestis ainukene selline konteineri baasil,  välihaigla on võimalik ka telkides. Aga ütleme, selliste pikemalt põetuseks telkides haigeid  pidada on natuke keerulisem. Nii et praegusel hetkel on teil seal üks patsient. Kas on teada, kas tänasel päeval toimetatakse teile  patsiente juurde? Ma usun küll, et täna tuleb neid juurde meile. Helena, kui mõelda konkreetselt teie enda töö peale,  siis mida tänane tööpäev kaasa toob? Ja. No palju palju tehniliste probleemide lahendamist  ja ja erinevate tööülesannete jagamist ja. Ja erinevaid väljakutseid. Väga palju on meedias viimastel päevadel juttu olnud  ka kaitse vahenditest. Kuidas teil on lood kaitsevahendite ressursiga? Praegu on nädalavaru on meil olemas ja ootame,  lubatakse ka juurde. Kuidas te olete valmis selleks olukorraks,  kui peaks teie personali hulgast keegi haigestuma,  ka sellest on palju juttu olnud, et tegelikult Kuressaare  haigla meditsiinipersonali st on ju haigestunud päris suur  hulk inimesi. Jaa. Ja me üritame sellest igal võimalusel hoiduda,  ehk siis kaitsevahendite korrektne kasutamine on selles väga oluline. Ja kui tõesti keegi meie hulgast peaks haigestuma,  siis tuleb ka vastavalt reeglitele isoleerida  ja hakkame siis otsima asendust talle. Kuidas need reeglid praegu näevad ette teie inimeste testimist,  kas ainult siis, kui on mingid konkreetsed sümptomid  või on vaja testida ka ilma selleta? Testime ikkagi siis, kui on vastavad sümptomid  või on tuleb teadaolev kokkupuude Covid positiivse haigega. Major Helena Roon suur aitäh teile, palju jõudu teile teie  töös ja kõikidele töötajatele seal. Ja. Edasi hoopis tubasema teema juurde me räägime raamatutest  ja raamatust. Jutt õige, Owe, tere hommikust, Kristel,  Tallinna keskraamatukogust me tõesti raamatukogust räägime,  raamatukogus käia ei saa. Küll on aga raamatukogu päris toredasti olukorraga kohanenud  ja pakub väga palju erinevaid võimalusi,  juba jupp aega saab helistada, saab suhelda meili teel. Mis on see, millega inimesed kõige rohkem teie poole pöörduvad,  kas endiselt ikkagi tahetakse siis kas e-raamatut  või kuidagi raamatut laenutada ja see lugemine on see,  millega teie poole pöördutakse või on pigem need juba mured,  mis juhtuvad siis sellest eriolukorrast. No meie poole pöördutakse väga erinevalt küsimustega. Kõige rohkem huvitutakse endiselt raamatutest  ja e-raamatutest, soovitakse teada, kuidas e- raamat kogusid  näiteks kasutada. Hea meelega oleme abiks, aga kuna praegu on tõepoolest  paljud inimesed oma kodudes väljas, käivad nad võimalikult  vähe siis oleme teinud enda poolt kõik, et neil oleksid  võimalused oma meelt lahutada, oma koolitükke teha ja,  ja olla ka kodus haritud ja hoitud ja meie käest saab alati küsida,  et meile meeldib öelda, et Google toob teile miljon vastust,  aga raamatukoguhoidja käest saate selle õige vastuse. Nii et küsige, aga. Need, lapsed, kes noh, on lapsed distantsõppe al kodudes  ja nende emad-isad, osad peavad tööl käima,  teevad väga pikki tööpäevi ja lapsed peavad oma  koolitükkidega ka ise hakkama saama, küll õpetaja aitab,  aga ikkagi võib tekkida hetk, kus ei saa aru,  kas siis, kui teie juurest abi otsida, siis teil on  nii targad inimesed, et lahendavad matemaatikaülesande,  seitsmenda või esimese või 11. klassi oma. Päris nii lihtne ei ole, et me oleme hea meelega valmis  abistama koolitükkide juures, aga ülesannet me ära ei lahenda. Isegi kui me oskaksime, et me pigem aitame lapsel leida  näiteks e-raamatuid, mis on koolitükk, kuid lahe  lahendamisel vajalikud, aitame kasutada interneti andmebaasi,  aitame leida infoallikaid, kui on näiteks vaja teha loovtöö  või uurimustöö. Aga niimoodi päriselt ei ole, et meile saadetakse ülesanne  ja siis meie arvutame, mitu apelsini on autokastis  ja mitu apelsini on sealt väljas. Et nii lihtsalt ei saa. Et see on see õnge ja kala andmise lugu,  et ikka tuleb ulatada õng ja ise selle lahendus leida,  kas kooli lapsed kasutavad seda võimalust? Kasutavad ikka, meil on loodud selleks eraldi jututuba  sellises keskkonnas nagu discord. Et jututoaga saab iga kell liikuda, liituda  ja selles jututoas me siis lahendame üksteise küsimusi,  leiame neile vastuseid ja lisaks tavalisele koolitööle  pakume me võimalust ka praktiseerida võõrkeeli. Et näiteks kui mõni laps praegu õpib kas vene keelt,  inglise keelt, eesti keelt, et siis meie raamatukogu hoidjad  hea meelega pakuvad neile keelepraktikat Skype'i teel. Ahaa, et saadki siis lobiseda, kas vastavalt eesti keeles,  vene keeles, inglise keeles? Just et kui on tunne, et võiks seda keelepraktikat olla rohkem,  et siis meie raamatukoguhoidjad on nii tublid,  et nad räägivad erinevaid keeli väga hästi  ja me ise ka väga tahaksime inimestega lobiseda,  teada, mis meie nende mured on ja miks mitte samal ajal  keelt harjutada. Ma vaatasin eile sealt keskraamatukogu koduleheküljelt,  et on tehtud ka sellised toredad meisterdamise videod  sellistele väikestele vahvatele lastele,  et neid saab vaadata ja järgi teha. Eakatele inimestele ka, kelle kohta eriti praegu kehtib,  et püsige kodus. Just et me oleme mõelnud ka seenioritele. Seeniorid on meil väga tublid, väga aktiivsed juba enne  koroona kriisi, meil oli väga laiahaardeline seenioride programm,  aga nüüd eriti on oluline, et me ei seenioreid kodudesse  üksi ja seetõttu me oleme loonud sellise seenioride vestlusklubi,  mis toimub Skype 'is ja väga paljud tublid seeniorid on  sellega juba liitunud. Meil on nii eesti kui venekeelne klubi ja kui on seeniorid,  kes ei ole varem näiteks Skype'i kasutanud  või nad tunnevad natuke ebakindlalt ennast selles,  siis me hea meelega abistame ka selles, et aitame neil  selle Skype'i omale telefoni või arvutisse laadida,  selle tööle panna. Ja nad ei pea jääma üksi, et raamatukoguhoidjad on nendega. No kui Tallinna keskraamatukogu koduleheküljele minna,  siis on seal kõik vajalik info olemas, sealt on täpselt näha,  vajad koolitöödes abi, meisterda minuga,  toeta e-raamatuid lae ja kuula kõikjal tasuta,  et kõik need võimalused on siis olemas, sinna peale  klikkides saab täpselt aimu, kuidas seda kõike toimetada. Kas te olete natukene juba aru saanud, et te olete pisut  ka äkki selline kriisitelefoni koht, et tegelikult inimesel  on mingi mure ja ta kipub ka siis teile helistama? Mitte ei vali? Üks kaks, neli, seitse, mis on see telefon,  kuhu, kuhu siis saab ka helistada, aga pigem otsib hoopis  teie juurest abi. Jah, et me oleme saanud ka selliseid kriisi küsimusi  ja elutähtsate olukordade puhul küsimusi,  et siinkohal me paneksimegi inimestele südamele,  et kui teil on selline kriisi küsimus, kriitiline küsimus  või asi, mis puudutab tõesti teie elu et  siis võiks pöörduda selle kriisitelefoni poole,  aga kõikides muudes igapäevastes asjades hea meelega  vastavad raamatukoguhoidjad. Et meil on selle jaoks loodud nii, infotelefonid,  on loodud kodulehe chat. Meil on kolmes keeles Skype'i kanalid, kuhu saab meie poole  pöörduda ja me ootame teie kõnesid ja kirju. Iga päev oleme valmis teile vastama ja meil on alati hea meel,  kui meie poole pöördutakse ka võib-olla mõne naljakama küsimusega,  et alati ei pea kõik nii tõsine olema ja võib helistada  ka lihtsalt, et meiega vestelda. Aga raamatukogust ikka saab raamatut ka või tegelikult on  ainult e-raamatute peale praegu mindud. Et saab, on selline võimalus, et saab tellida raamatuid  postiautomaate aga kuna meie e-raamatukogudes on valik väga  suur ja eriti praegusel ajal me ostame e-raamatute litsentse  tavapärasest rohkem, siis me soovitame siiski pigem kasutada  e-raamatukogusid ja taaskord, et kes varem ei ole seda teinud,  kes tunneb ennast natuke ebakindlamalt, siis me hea meelega õpetame,  e-raamatukogusid kasutame. Ja see on väga lihtne. Ja pärast on tore, näiteks kui jälle tohib bussiga sõita,  et siis bussi peal istuda ja oma nutitelefonis näiteks  e-raamatut lugeda. No eakatel võib natukene nüüd probleeme tekkida ikkagi  nendesamade e-raamatutega, et nad tahaks ikka pigem seda  raamatut endale koju ja kätte ja lugeda. Just et kes tõepoolest leiab, et ta pigem e-raamatut ei saa lugeda,  näiteks ei ole soovitud raamatut e-raamatukogus olemas,  et siis võib meile helistada, meile kirjutada  ja me paneme postipaki siis teele, et saavad raamatud  niipidi kätte. Võiks öelda selle telefoninumbri ka, kuhu inimesed saavad helistada. Noh, meil oleneb, millisesse raamatukokku te soovite helistada,  et meil on kaks suurt osakonda ja 17 haruraamatukogu. No öelge üks see, kus saab ka siis järgmise numbri küsida. Kuus kaheksa, kolm null 900, et see on meie peamaja number  ja sealt saab siis edasi kõikide meie haruraamatukogude  numbreid samuti küsida. Kuus kaheksa, kolm, null 900, see, kus saab  siis juba edasi küsida, aitäh täna hommikul tulemast  ja raamatukogud on siis ka ka raamatute jaoks  ka inimeste jaoks, aga väga palju erinevaid funktsioone on  juba praegu siis juurde võetud ja saadud. Nüüd on aga see hetk käes, kus võiks siis diivani pealt  või tugitoolist püsti tõusta ja ennast liigutama hakata. Ja meil on täna hommikul siis Kaja Tuisk näitamas teile harjutusi,  kuidas oma päeva toredasti alustada. Ilusat hommikut, sinu säravasse päeva. Mina olen Kaja Tuisk, koduaeroobika.ee'st. Nüüd kõik krapsti püsti, nii nagu kuulsite,  sina, kes sa oled seal kohvitassi taga, sina,  kes sa mõnusasti jälgisid, kogu hommikut. Teeme väikese virgutusvõimlemise või sirutuse,  hinga sügavalt sisse. Ava käed. Hinga sügavalt sisse. Ava käed. Sul on õlgade laiune, harkseis,  püüa teha rahulikult koos minuga, aeglased,  rahulikud liigutused ja ma näen juba kaasategijaid,  mis on väga meeldiv. Nüüd väike õlaring eest taha jälle rahulikus tempos. Püüa suruda õlad taha alla kokku. Nii et tunned, et abaluud lähevad kokku veel paar korda  ja viimane ja nüüd teisipidi täpselt samamoodi tagant ette,  põlvest jälle natukene pehmemaks, järjest suuremaks. Võta seda ringi ja kaks korda jõuad veel,  väga tubli. Hingame uuesti sügavalt sisse. Ava käed, väike õlaring taha, sul on õlad juba soojad. Püüa panna sõrmseongusse, kui õnnestub, aga suru koomale,  lähme nõgusa seljaga ette, alla, nii madalale,  kui sina saad ja tule kumera selja rahulikult üles. Hinga taas sügavalt sisse, pikaks, pikaks,  pikaks. Ava käed. Väike õlaringe eest taha, suru õlad taha alla,  püüa panna sõrm seongusse ja lähme rahulikult kumera seljaga  tagasi üles tulles teeme paar korda veel,  hinga sügavalt sisse. Ava käed, tee väike õlaringe eest taha. Püüa panna sõrmseongusse, kui õnnestub ja kumer nõgusa  seljaga alla kumera seljaga üles, väike õlaring veel kord  eest taha ja tule uuesti alla ning libista käsi põlve,  õndlasse sisekülge pidi. Tõmba ülaselg nii kumeraks, kui sa saad,  hoia hetke veel rahulikult üles täita õlaringe eest taha  ja hinga sügavalt sisse, võta ühest käest kinni,  viis pikaks pikaks pikaks külje suunas, nii et sa näed,  kuidas su külgmised, lihased, tunneta neid. Vii kanna taha, väike rist, oled justkui veel pikem  ja nüüd lükkad ühe kätest alla teise ülesse. Hoia hetke ja siruta kätt veel pikemaks,  pane peopesa sinna taeva suunas. Väga tubli. Ava käed. Rahulikult, hinga sügavalt sisse, teises suunas pikemaks,  pikemaks veelgi. Vii kanna taha, väike rist. Ava käed. Üks kätest läks alla, peopesa jäi suuna  ka üles, nii et homme ka meil päike sinna peopessa paista saaks. Ning ava käsi, väike õlaring, suru õlad taha alla  ja nüüd teeme puusad soojaks. Ühe puusaga, kõigepealt väike ring, ahah,  väga hea, järjest suuremaks, tubli oled. Ja teise puusaga väike ring järjest pikemaks,  veelgi suurem ring veelgi. Tubli. Ja nüüd püüa joonistada kaheksa. Ahah, väga tubli, ilus üks kätest üles, teine kätest üles,  üks kätest üles, teine kätest üles, teeme nüüd üks,  üks ja duubel ühes suunas ja üks üks duubel teises suunas  veelgi pikemaks, üks, üks ja duubel. Tubli oled. Ja ükskord veel väga hea ja viimane kord ilus. Varbad kannad põlvest natukene alla ja pehmemaks. Neli, kolm, kaks, üks välisküljelt siseküljed. Väga hea ja ringselt kõik kohad kenasti soojaks. Hingame veelkord sügavalt sisse. Pane käed kokku ja tee endale pikk pai tänase hommikuse  liikumise eest aitäh sulle. Aitäh sulle ka, Kaja. Tere hommikust, on reede, on kolmas aprill  ja väljas on ilm selline, mis võimaldab üsna lihtsalt kodus  püsida ja kodus püsida tasub. Muidugi tuleb jätkuvalt ka pesta käsi ja vältida kontakte. Samas on tore praegu näha, et natukene kusagilt  siis päikesevalgust õues ikkagi paistab. Kui me räägime nädalavahetuse ilmast, siis see tuleb  ka paiguti märjavõitu, öösiti ulatuvad õhutemperatuurid  miinuspoole peale, nii et võib-olla ka libedust,  aga ehk näeb siis ka natukene päikest väljas,  siis sooja laupäeval pühapäeval päeval kuni neli-viis kraadi. Aga meie saate juurde, kes just sinna välja tahab minna  ja näiteks marjapõõsaid istutada, siis me anname tänasel  hommikul natukene nõu. Uudistes oli juttu etteütlusest, mis pidi toimuma  siis emakeelepäeva eel, 13. märtsil, aga toimub nüüd täna  ja seda tõepoolest saavad siis kõik kirjutada kontaktivabalt. Pange oma vaim valmis. Pakume teile täna ka muusikat ja pakume veel ühe võimaluse  ka võimelda, aga nüüd ja praegu räägime kriisi mõjudest  ja sealhulgas positiiv aktiivsetest mõjudest. Ja püüame seda tõesti teha, et mida siis sellest kriisist  kaasa võtta, kuhu edasi liikuda, mida juba praegu õppida  sellest samast majandusolukorrast, mis meid on  siis tabanud ja teha, Danilo arenguseirekeskuse juhataja,  täna hommikul terevisioonis tere hommikust. Peamist mulle tundub, et esimene tarkus on see,  et tegelikult selline globaalne majandus  ja tarneahelad ja kõik on kõigiga seotud,  on praegu kokku kukkunud, et see on see esimene tarkus. Iga kokkukukkumine on uus võimalus kellegi jaoks  ja kusagil. Kui tõesti alustada majanduse teemast, siis. Siis juba viimase 20 aasta jooksul on aset leidnud selline noh,  suur spetsialiseerumine et mingid kaubagruppe  või mingit pooltoodet toodetakse ülekaalukalt ühes  või teises maailma riigis. No näiteks 2011 aastal, kui oli Tais suur üleujutus,  siis selgus, et Tai andis lausa 40 protsenti kõvaketaste  toodangust maailmas. Nüüd see praegune viirusekriis on tegelikult noh veel hullem olnud. Sest Hiina on olnud maailmatehas ja väga paljud  suurettevõtted Hetkel mõtlevad, kuidas siis seda tarnet sealt Hiinast? Ära tuua, et seda kusagilt mujalt hankida kui seal,  sest et sest. Noh, need riskid tõesti ühest küljest on tarneahel väga efektiivne,  aga teisest küljest, kui selline risk tabab  ja sul on kõik kontsentreeritud ühte kohta  siis see on väga ebamõistlik, seda me praegu  ka ja nii, et mida me tõenäoliselt näeme tulevikus,  on see just eriti suured suuremad Euroopa firmad,  kes lasid oma pooltooteid või tootmissisendit Hiinas  valmistada hakkavad ringi vaatama, et kus seda veel teha saaks,  kodu lähemal teha saaks, et siin võivad küll olla Eesti  ettevõtetele päris paljud uued võimalused peidus. Kas kaugtöö on ka kindlasti üks see märksõna,  mida siis väga paljud inimesed üle maailma praegu teevad  ja sealt võiks tulla see tarkus, et seda tegelikult ongi  võimalik nõndamoodi teostada, et me saame  selle töö tegemisega ka sellisel moel hakkama,  et kõik ei pea kogunema kontoritesse. Ja no see, mida me nüüd oleme viimaste nädalatega näinud,  on olnud selline kiirendatud kurss tulevikku  ja just selles võtmes, et tegelikult meil on need  tehnoloogilised abivahendid olnud olemas,  aga nende kasutamine noh, ei ole olnud, see on olnud pigem  elitaarne kaugtööd on saanud endale saada inimesed  kes noh, on eksperdid või, või ka juhid,  kes suudavad töövestlusel endale selle võimaluse välja rääkida. Aga nüüd sellest elitaarsusest on saanud normaalsus  või isegi norm. Ja, ja mida see kaasa toob, on tõesti see,  et märgataksegi, et väga palju asju, mida varem aeti  oluliselt kohmakamalt, on võimalik oluliselt kiiremini  kaugtöökanalite abil teha. Ja noh, võtame näiteks seesama distantsõpe,  millest praegu palju räägitakse ja, ja tõesti on igasuguseid  kitsaskohti ka mulle helistas alles eile tütre rekene,  kes ei saanud oma virtuaalsesse matemaatika tundi sisse. Aga need on kõik ülemineku raskused ja, ja selles  distantsõppes võib olla paljugi positiivset,  sest lapsed õpivad ise õppima, nad õpivad oluliselt  iseseisvamalt otsima materjali ja tegema järeldusi. Ja veel võib-olla tooksin siia näite näiteks arstide  kaugvastuvõtud Arstide kaugvastuvõtud päris palju asju saab  või õigemini on selgunud viimaste nädalatega,  et võib-olla ei peagi Türil Tallinnasse arsti juurde sõitma  saab kas telefoni teel asjad aetud, jutu räägitud,  raviskeemi kohendatud või kui veel Skype appi võtta,  siis on võimalik seda mingit murettegevat piirkonda  ka ju arstile näidata. Ja, ja, ja miks muidugi loomulikult see ei pruugi olla sama  võrdväärne inimeste jaoks nagu päris vastuvõtt. Aga kui neid kaugvastuvõtt? Ta on ikkagi näiteks kasvõi kolmandik arstide tööajast,  see võib tuua kaasa olukorra, kus arstil on päeva jooksul  võimalik rohkem inimesi aidata, tal jääb sellest tava  vastuvõtust 10 minutit üle, ta helistab kellelegi,  ta võtab Skype'i ühendusega kellegi vahele  sest tal on see ajaressurss. Ja võib-olla isegi me näeme, et need Need järjekorrad natuke  nagu selle tulemusel lühenevad. Kas kliimaeesmärkide täitmisele keskkonnahoiule jõuame me  ka lähemale läbi selle kriisi, sest Aveliina Helm siin,  kui Ove temaga eelmisel nädalal intervjuu tegi,  ütles pigem, et kui see kriis väga kaua kestab  siis äkki me ei pööra gi enam nii palju tähelepanu  looduskaitsealadele ja loodusega ja kliima  ja keskkonnaprobleemidega tegelemisele, et see võib  ka teistpidi minna. Ja, ja eks see pannakse, oht on, et see teema pannakse riiulisse,  sest on ju palju pakilisemaid teemasid. Aga positiivse poole pealt saab seda välja tuua,  et, et et transpordinõudlus, nii siseriiklik kui  ka ülemaailmne on kõvasti kukkunud kaubavahetuses võib-olla  see aeglustumine ajutine, aga nagu ma ütlesin,  tõenäoliselt need pikad tarneahelad asenduvad lühematega,  nii et ka seal tekib mingi püsiv efekt. Aga inimeste liikumises just arvestades,  et need virtuaalsed konverentsid ja kohtumised levivad pluss  päris mõnda aega, inimesed ilmselt pelgavad kaugematesse  piirkondadesse reisida, et, et see võib olla päris  pikaajaline ja võib olla ka osaliselt püsivate mõjudega see  transpordi nõudluse vähenemine, mis tähendab,  et on vähem vaja tarbida kütuseid. Jaa, transpordis tekib vähem heitmeid. Ja noh, muidugi see nüüd ei ole ainult selle viiruskriisi tulemus,  et meil on nafta hind maailmas erakordselt odav. Aga kindlasti see majandussurutis, mis, mis  selle viiruskriisiga kaasneb, aitab seda madalal hoida. Ja, ja selle tulemusel väga paljud energeetika ettevõtted,  et hakkavad vaatama ringi, et kui see tavapärane  konventsionaalne kütuseäri enam piisavalt hästi ei toida,  marginaalid on kõvasti kukkunud. Ehk peituvad uued võimalused puhtas energeetikas? Inimesed hakkavad vähem liikuma tulevikus  ja seotakse lahti kaupade liikumises, sest kaubad peavad  ikka liikuma. No see on ilmselt ja noh, üks huvitavaid kitsaskohti,  mis on ilmnenud, on tõesti see, et. Nii teadustöötajatel mingisugused tehnoloogilised seadmed,  mis on laborites kui ka ettevõttes vees erinevad tootmisseadmed,  et need vajavad korralist korralist hooldust  ja nad vajavad siis seda sertifikaati, umbes nagu auto ülevaatus,  et jah, tehtud võid jätkata selle seadmega tegutsemist  ja need ja need seadme asjatundjad on need inimesed,  kes on need seadmed Eestisse müünud, ehk nad on valdav veel  piiri taga. Samal ajal siiski ma usun, et ka see kitsaskoht on ajutine,  et erinevad telesillavõimalused ja selline asi nagu nagu liitreaalsus. Ehk et siis inimene üle telesilla näeb midagi,  mis on siis eemal tema tegelikust asukohast. Aga lisaks ta saab sinna peale veel või ütleme,  tekib nagu selline vahekiht päris reaalsuse  ja virtuaalse vahel, et, et selle tegeliku kujutise peale  tekivad erinevad võib-olla skaalad või mõõdikud  või näidikud. Et vot see sedasorti uued tehnoloogiad võimaldavad neid  korralisi hooldusi, ma usun, väga edukalt  ka distantsilt teha. Tea, Danilov, aitäh selle vaate eest tulevikku natuke  sellise positiivsema noodi eest ka, et kui tõesti praegu see  olukord keeruline ja valitsus siin lisaeelarve just eile  riigikogule esitas ja väga paljusid ettevõtjad on vaja aidata,  siis tegelikult selline tulevik vaatav positiivne programm  on ka täiesti olemas, nii et tuleb need kohad üles leida,  kus juba praegu seda edasi minekut tunda on. Aitäh, aitäh. Aga etteütlust on täna tõesti võimalik kirjutada  vikerraadios kell 10 30, see kõik algab. Esimene katse tehti siis 13. märtsil, aga  siis hakkas kehtima eriolukord. See etteütluse kirjutamine jäi ära. Täna see kindlasti kõigil õnnestub, kes on juba aegsasti  ettevalmistusi teinud ja meie 13. märtsil siinsamas  televisioonis ka rääkisime sellest etteütlusest. Kordame siis seda intervjuud teile. Ja. Nii siin on teie etteütlused aga peate rohkem pingutama. Kaua võib rääkida? Ja ning ega kui ees ei käi koma no Jan, no  mis juhtus? Võta end kokku, ürgmees käib keegi, nii jätkates sa Tartusse  küll ei lähe. Jah. Ära karda, see unenägu ei kordu. Vikerraadio etteütlusel hindeid ei panda  ja riielda ka ei saa. Pane ennast proovile kolmandal aprillil kell 10 30. No seekord tehakse selle etteütlusega kummardus Jaan Krossile,  kuidas. No sellega, et tekstis mainitakse Jaan Krossi tekst on tema  loomingust inspireeritud on püütud siduda Jaan Krossi  loominguga ja, ja natuke siis ka ütleme,  üks väike seik ka tema elust on, kajastub selles tekstis. No rääkige natuke sellest teksti sünnist,  kes ja kuidas selle kokku panid. Seekord on meil meeskonnas kaks uut liiget  ja üks neist on Joosep Susi, kes on kirjandusteaduse  doktorant ja Tallinna Ülikooli õppejõud ja tema on  selle teksti seekord koostanud ja kui tavaliselt on olnud niimoodi,  et keegi koostab teksti ja siis kõik teised hakkavad pakkuma  ja siis me sõnastame seal veel midagi ümber  või sätime seda kõik koos niimoodi, et igaüks paneb midagi  juurde siis seekord on niimoodi, et Joosep kirjutas lihtsalt  iga kord uued variandid. Et ta pakkus meile lõpuks välja, et kaheksakümnesõnaline variant,  üheksakümnesõnaline variant ja 100 sõnaline variant  ja siis me hääletasime, et üheksakümnesõnaline variant jäi Arusaadavalt ei saa tuua ühtki konkreetset näidet  selle näidet sellest tekstist, mis siis kell 10 30 ette loetakse. Aga ma tean, et on olemas üks näide lausest,  mis jäi välja üks. No kuidas see lause kõlab. Nii nii see kõlabki, et kõlagu Mikk Mikiverlikul häälel  sentents Meid, eestlasi on niivõrd vähe,  et iga eestlase siht peab olema surematus. Selline lause, miks see välja jäi? Sellepärast et tegelikult, kui me nüüd teame seda sententsi  ehk seda lauset, siis see tegelikult on pisut pikem. See tuleb Wikmani poistest ja seal on tegelikult vahel veel  üks osa. Kus siis härra Wikman ütleb, et meid,  eestlasi on niivõrd vähe, et iga eestlase siht  või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus. Ja noh, siis me hakkasimegi vaidlema, et kuidas me seda nüüd  katkestatud kujul siin esitame ja ja mõtlesime,  et kuna tekst oli niikuinii väga pikk, loobume sellest. Aga jah Mis selle lause keeruliseks teeb, kui, mis siin on need  sellised komistuskohad? No ütleme, Mikk Mikiver, nagu siin näha,  need sulgudes variandid on siis võimalikud muud paralleelvormid,  mis on ka lubatud ja mis on ka lubatud, et noh,  me püüame neid alati ette näha, aga mõnikord ei suuda  siis siin on see Koolon ehk kuna tegemist ei ole otsekõnega,  vaid tsitaadiga, ei ole saatelauset kõla sentents  siis siia ei käi koolonid siis sententsi järel  ja sellepärast see on üks vea võimalik veakoht. Siis. See, et tuleb märkida kirjavahemärgid nii sententsi enda  lõppu kui ka lause lõppu. Aga noh, need on võimalikud variandid, on punkt  või hüüumärk. Kui rääkida üldse noorte õigekirjast, siis kuidas tundub,  kas see läheb paremaks või see läheb viletsamaks? Noh, õigekirjast. Ikka noh, see läheb mõnede puhul, kes on teadlikud,  läheb paremaks selles mõttes, et kes on osav kasutama  igasuguseid keeleallikaid on väga teadlikud  ja oskavad põhjendada ja küsivad teadlikke küsimusi,  et mõneti huvi korral see muutub paremaks,  inimene ise saab ennast väga palju aidata  ja harida, aga teisalt see, kes ikkagi ei mõtle üldse  selle peale, kuidas ta kirjutab ja kust leida Õigeid vastuseid, tema tekstid nüüd küll paremaks ei lähe,  sest inimesed kasutavad järjest enam just kirjalikku teksti  omavahel meilides. Igasugused vestlusaknad ja, ja see kirjaliku teksti. Hulga suurenemine, see toob esile ka selle,  et kõik inimesed, igasugused inimesed, igasugused  suhtlusolukorrad kanduvad kirjalikku teksti üle  ja isegi kui ma oleksin varem võib-olla helistanud  ja rääkinud niisama mõtlemata, kuidas ma kirjutan,  siis nüüd ma teen seda, et ka firmade vahel igasugused  hinnapakkumised ja muud sellised küsimused,  need käivad kõik kirja teel. Tänapäeval. Kui rääkida keelekasutuses tervikuna, siis  mis on need asjad, mis on näiteks teile kõrva jäänud,  mis häirivad? Üks üldine asi on kõrva jäänud väga-väga niimoodi lõdvalt  minnakse üle inglise keelele. See on nagu peamine. Ma ütleksin ohukoht, et Eesti inimene iseenda emakeelt ei  tunneta kui keelena, mida teine inimene. Ja nüüd, kui mina lähen üle väga niimoodi varmalt inglise keele,  ilma et ma küsiks, et mis keeles me üldse suhtleme,  mida võiks alati teha. Näiteks ma hakkan juba ütlema, Good morning,  lasteaia hommik, hommikul lasteaia territoorium,  kui on selge, et see inimene, kes toob oma lapse eesti lasteaeda,  ta ikkagi tere hommikust, oskab öelda või,  või on seda kuulnud, et aitäh palun ja nii edasi,  et sellised väljendid on ilmselgelt keeleõppija,  et ta oskab meid, sellega võiks me ise eeskuju näidata  ja toetada lihtsas olukorras eesti keelt kasutada,  pakkuda võimalusi mis iganes keeles rääkida aga mitte nagu  kohe ära otsustada teise inimese eest, see võib olla  karuteene talle. Muidu kui rääkida konkreetsetest sõnadest,  siis mulle näiteks on jäänud kõrva selline asi,  ma ei tea, kust see järsku tulnud nagu ehk  siis ikkagi jällegi muidugi. Kust selline asi võib tulla, mis see on? Keegi ütleb, teised kuulevad, ei mõtle selle peale,  eks ole. See on, see teadlikkus ei mõtle  ja hakkavad seda ise omakorda. Kasutama. Teine on see mitmuse osastava teema, eks ole,  asjasid videosid. Jah, videosid ja videoid on õige. Mis soovituse te annate nendele inimestele,  kes tahaks täna ka kirjutada, aga noh, natuke on selline kahtlus,  et ah, ei tea, kas ma nii tugev ikka olen. No võib-olla lugeda mõne lausekese Jaan Krossi loomingust  või või näiteks vaadata natukene keelenõu lehel ringi,  et mis seal viimased sellised soovitused on jagatud  või mõelda mõne enda vea koha peal, et mis mul ikkagi  selline tüüpiline on, mida ma iga kord mõtlen,  kuidas see käib, et vaadata see järele, siis kindlasti. 10 30, siis etteütlus alguse saab ja kell 12 15 saates uudis  pluss juba kuulutatakse ka võitjad välja. Merilin, suur aitäh, et tulid. Ja meil on traditsiooniks juba televisioonis saanud  hommikuti ikkagi natukene võimelda ja tere hommikust,  Kaja. Tere hommikust. No see liigutus juba, mis ma siin tegin ennast sättides  niimoodi sirge selja, sa ütlesid väga õige liigutus tuli,  eks õlad taha alla, kael pikemaks, selg sirgemaks  ja niikuinii ju istume poole päevast. No nii, see kipub tõesti olema. Sa täna hommikul juba viis minutit näitasid harjutusi meile kõigile,  inimesed tõenäoliselt osad tegid kodus kaasa,  osad lihtsalt vaatasid, mis ta siis nüüd seal teeb,  kas see viis minutit on tegelikult ikkagi natukene nüüd  lühike aeg, et kui juba püsti tõusta ja midagi tegema hakata,  siis võiks võtta natukene? See on ikkagi parem kui mitte midagi, küll asi seegi täna  viis minutit, võib-olla pärast jaksab veel viis minutit  kaasa teha ja näe, ongi juba 10 minutit täis  ja võib-olla homme juba 15, ülehomme 20 või kui  nii suurte pikkade sammudega ei saa, siis vähe lühemalt  või võimalus ka ju hommikul viis minutit lõuna paiku viis  minutit ja õhtupoolikul ka viis minutit jagada  siis päeva peale ära absoluutselt, nii et võib-olla,  kui sa oled pikalt istunud, siis klikka koduaeroobika.ee  ja leia endale sobilik meeldiv treening ja treeni koos meiega. No väga paljud eakad inimesed vaatavadki hommikul televiisorit. Ja Nende selline palve või soov on, et harjutused oleks,  oleksid sellised rahulikud, et nad tõesti treenimata,  inimesed nad ei käi, eks ju, osad neist ju iganädalaselt ei  ole käinud trennis, et nad oskasid, saaksid jõuaksid  ja suudaksid seda kõike järgi teha ja, ja praegustest oludes  tegelikult kõikidele vanaemadele, vanaisadele püsige kodus. Parem, kui nad ei lähekski välja, et kõik see,  mida nad kodus saavad teha, see on juba kasvõi tõused siit  kenasti püsti, istud tagasi alla, juba ongi tuharalihas,  pealmised, lihased kõik on töös või siis,  kui sa ei tahagi nii väga hoolikalt kaasa teha,  et ma täna ikka ei tõuse siis oma pepu natukene siit  allapoole ja siis kõverdad küünarnuki sirgelt,  nii palju kui jaksu täpselt ja tagasi väga rahulikult  ka vanematel inimestel on igasuguseid toredaid harjutusi  ja meie saidil koduaeroobika.ee on kenasti  nii jooga kui ka pilates, mis on kõik sobilikud just  eakamale seltskonnale, siis need ongi küpsemale  ja just ilusti öeldud küpsemale seltskonnale,  need on sellised rahulikud ja, ja ei mingit rapsimist  ja olgem ausad, teatava eakuse saabudes see on juba natukene lubamatu,  sa võid endale isegi kahju kasu asemel kahju teha,  aga selleks tahaks hoiduda. Pea peab natuke ikka märjaks ka minema või tegelikult võibki  nii rahulikult teha, et noh, tunned, et natuke pulss läheb kõrgemaks,  aga mitte niimoodi, et lõpuks on ikka enesetunde järgi,  et ei peaks nagu peale harjutuste tegemist nüüd panema  vererõhuaparaadi ja kontrollima, kas minuga ikka õigupoolest  kõik korras on. Kuidas motiveerida ennast kodus ikkagi tõesti nagu võimlema? Minu meelest see on see kõige suurem küsimus,  nõus, aga see on sisemine politseinik, sest tänasel hetkel,  kui me enamus inimesi peamegi kogu aeg kodus kinni istuma,  siis võikski võtta, et nii nüüd mul ongi see asi,  et, et kui ma varem ei olnud trenni teinud,  siis ma natukene nüüd hakkan liikuma taja,  nagu ma ütlesin, päevpäevalt enam ja siis see kujuneb  võib-olla harjumuseks, nii nagu hambapesugi,  et, et sa ju ei saa seletada ei hommikul  ega õhtul, nii et sa lihtsalt tunned sisemist vajadust,  et sa pead liigu, sest sa tunned ennast pärast paremini  kordades ja kordades ja oledki tervem ja võib-olla  ka vähem vastuvõtlik nendele haigustele. Kaja aitäh selle jutuajamise eest täna hommikul  siis saate lõpus veel üks väike kava, selline neli viis  minutit harjutusi, nii et kui te esimese korra maha magasite  või ei jõudnud lihtsalt püsti tõusta, siis üks võimalus on veel. On selline tuuline, täna vihma pihustub ka põhimõtteliselt,  kui te välja lähete, siis vähemalt varahommikul pidi ikkagi  krae päriselt siis nina otsani tõmbama ja öö oli Tallinnas  väga tormine, lõi välku, müristas, 100. kõike vihmast suurte lumeräitsakateni,  aga nädalavahetuse ilm no natukene sarnane,  aga mulle tundub, et pisut enam päikest pakutakse siiski  päevased temperatuurid õnneks üle nulli nelja-viie kraadi  kanti kuskil, võib-olla ka natukene rohkem,  kuskil vähem, aga öötundidel siiski alla nulli,  nii et selline keskmine miinus neli miinus kolm  nädalavahetusel meid siis ees ootab, aga terevisioonis veel  päris mitu teemat, me võtame ühendust Taiwaniga,  kuidas nemad seal hakkama saavad ja räägime  ka siis immunoloogiga meie loomulikust immuunsusest  ja mis on need kehvad variandid, kui me oma immuunsust  siis oleme sunnitud pärssima ja kuidas meie immuunsüsteem  siis viiruste vastu võitleb ja mis tähendab karjaimmuunsus,  see peaks ka täna hommikul selgeks saama. Ja ühe marjapõõsa paneme ka mulda, me küll mitte stuudios,  aga seda tehakse Räpina aianduskoolis. Nii et sinna me siis läheme Skype'i teel  ja vaatame, kuidas õigesti marjapõõsas istutada,  et ta tõepoolest juurduks ja meile ka saaki annaks,  sest praegu just nimelt on õige aeg selliseid asju teha. Me räägime nüüd tõepoolest olukorrast Taiwan'is,  võib öelda ka Taiwani fenomenist ja eetris on üks maskiga mees. Tere hommikust, Tauno, ma pean kõigepealt kohe küsima su  käest selle maski kohta, kas Taiwanis on mask sotsiaalne  norm ja niimoodi sa igapäevaselt ringi käidki või? M. Niimoodi, ma käin tõepoolest, tere hommikust. Jah, teile, mul on siin juba pärastlõuna. Tõepoolest, jah, niimoodi inimesed käivadki ringi põhiliselt  küll ühistranspordis ja asutustes ja muudes kohtades tänaval  üldiselt ei ole see nagu vajalik, aga, aga paljud ikkagi käivad. Ma ütleks, et umbes pooled inimestest lihtsalt tavaliselt  tänaval isegi kannavad maske, aga ühistranspordis  praktiliselt igal pool ja, ja, ja koolides  ja asutustes ja, ja osadesse kohtadesse,  näiteks haiglatesse ei saa ilma maskita isegi sisse. Ütle alustuseks ära ka, miks sa üldse oled seal Taiwanis? Mis sa teed seal? Tead, ma võtaks selle maski ikkagi peast ära,  see oli nagu nagu selline rohkem nagu. Show selleks, et näidata, kuidas inimesed ikkagi praegu siin  nagu välja näevad, aga ma üldiselt nagu kodus ikkagi maski  ei kanna. Aga mis sa teed? Jah, ma, mina olen siin juba kooliõpetaja,  põhimõtteliselt põhikoolis keskkoolis, gümnaasiumiastmes ja,  ja, ja, ja töötan ühes erakoolis. Räägime nüüd sellest Taiwani fenomenist 24 miljonit elanikku  ja viirusesse nakatunuid ainult üle 300. No mis see fenomen on, mis see Taiwan siis  nii õigesti on teinud? Ma arvan, et üks oluline asi oli see muidugi Et oli juba selline teadlikkus mingisugustest nakkus,  haiguste sellistest puhangutest, üks on see,  et, et oli kogemus 2003. aasta Sars see sellest ajast peale,  siis said maskid nii-öelda ühiskondlikuks normiks. Tõepoolest. Ja teine asi on see, et lihtsalt kiire reageering,  kuna me oleme Hiina külje all, siis paljud inimesed Kas elavad või töötavad seal ja ka loomulikult lihtsalt  reisivad ja, ja see informatsioon jõudis siia väga vara  ja loomulikult me kogu aeg meie või tähendab Taiwan,  Taiwan lased ja Taiwani valitsus põhimõtteliselt jälgib kogu aeg,  mis Hiinas toimub suure kõhkluse ja kahtlusega ja,  ja kui need esimesed teated hakkasid tulema,  et Wuhan'is levib mingisugune imelik haigus  siis kohe. Pandi sellele jälgimine peale ja, ja, ja esimesel võimalusel  juba detsembris, tegelikult eelmisel aastal. Hakati kontrollima inimesi, kes tulid otselendudega Wuhan 'ist. Nii et Taiwani ametnikud läksid isegi isegi kõigepealt  lennuki peale ja kontrollisid, kuidas neil on tervislik seis on. Ja, ja, ja siis kohe üsna üsna alguses. Tegelikult teavitati ka maailma terviseorganisatsiooni. Ja tehti päring, et, et Wuhanis on selline selline situatsioon,  et tõenäoliselt on ka inim inimeste vaheline levik aga. WHO pani siis selle asja alla? Kui siin juba Wuhan ja Hiina jutust läbi käis,  siis tegelikult on ju Hiina mõju Taiwanile väga oluline,  teiselt poolt on ka USA mõju, seal on ikkagi teatav oluline konflikt. Ja. Jah, loomulikult on oluline konflikt, see ühesõnaga mõlemad riigid,  nii Hiina rahvavabariik kui ka Taiwan, ametliku nimega Hiina vabariik. Põhimõtteliselt pretendeerivad siiani ametlikult sellesama  nii-öelda Hiina Olemasolu peale, et, Kuigi Taiwan tegelikult nüüd on juba juba leppinud sellega,  et, et et Taiwan on Taiwan, Hiina on Hiina. Hiina sellega loomulikult ei lepi. Nii ja, ja siis seepärast ongi, kuna Taiwan on väike  ja 70 71 72, seal toimusid ka ÜRO-s muudatused,  kus, kus. Diplomaatiline tunnustus siis, siis läks nii-öelda  Taiwan'ilt ehk Hiina vabariigilt Hiina rahvavabariigile siis. Hiina. Püüab igati nagu nagu igasuguse informatsiooni Taiwani kohta,  iseäranis sellist, mis nagu näitaks, et Taiwan on iseseisev,  püüab seda seda nagu maha suruda. Nii ja USA on üks kõige olulisemaid liitlasi Taiwanil. Ja. No seoses viirusega on Hiina osas räägitud  ka sellest, et seal justkui tõstaks pead selline võõra viha,  et välismaalastesse ei suhtuta enam väga aupaklikult väga positiivselt. Kas Taiwan'is ka mingeid selliseid märke on? Jah. Ei, ei ole üldse ei ole näha olnud sellist,  see on Taiwan'is üleüldiselt. Olenemata sellest, kas on, kas on koroona viirus  või või või ei ole suhtutakse välismaalastesse üldiselt väga hästi. Neisse suhtutakse kui külalistesse, keda  keda tuleb kostitada, mitte mitte väljast tulnud mingitesse parasiitidesse. Nii et külalistesse suhtutakse küll hästi,  aga sellegipoolest Taiwan'isse külla praegu sõita ei saa. Tauno, aitäh sulle selle jutuajamise eest  ja püsi terve. Teeme nii. Aga me jätkame nüüd muusikaga spetsiaalselt televisioonile PÖr,  M4dd ja oh Aa. Ei. Ma. Aga? Aga aga siis? A. I. A. Ja. Sellist ägedat muusikat tänasesse hommikusse  ka ja nüüd ka juttu muusikutega. Tere hommikust, Oliver. Tere hommikust, Joonatan. Tere hommikust. Oliver, millal te niimoodi päriselt viimati kokku saite? Kusjuures äkki oli eelmine nädal üle üle aia,  nägime teineteist? Aga muusika tegemine käib teil vaatamata sellele,  et te niimoodi füüsiliselt ei kohtu. No ikka ikka jaa, muidugi. Joonatan muusika kuulamisest ka natuke, kui nüüd on selline karantiiniaeg,  kas siis on muusika kuulamist rohkem ja saad anda mõne  toreda soovituse, näiteks? On ikka rohkem enda enda muusikat, kuulame  ka rohkem neid demosi üle, mis meil parasjagu pooleli on. Aga kuulame muusikat ka näiteks omaenda Spotify playlist'ist. Meil on nüüd P2r M4dd'i lemmikud lood, nii et Spotify meie  lehelt leiab selle üles. No kes kohe praegu sinna lehele ei saa minna,  ütle mõni lugu või mõni artist, kes kindlasti seal teie  listis on. Seal kindlasti leiab meie enda lood sellepärast,  et me oleme ilmselgelt enda suurimad fännid. Aga on ka välismaiseid nimesid, nagu Kygo,  The Chainsmokers, Don Diablo ja nii edasi. Oliver, kuidas teie rahaline seis praegu on,  esinemisi ju ei ole, aga samas autoritasud ikka natukene tiksuvad. Ja ei, saame ilusti hakkama, et ei ole hullu midagi,  et lihtsalt loodame seda, et see eriolukord ikkagi saaks  suveks läbi. Et, et see mõned kuud ja peame kenasti vastu,  aga, aga jah, et suvi võiks ikkagi olla nüüd. Siis vaba meil või noh, selles mõttes, et seda eri olu olu  eriolukorda võiks nagu ära lõppeda ja see oleks tore Aga Oliver, kui sa praegu heidab pilgu oma esinemiste kalendrisse,  kas seal siis ikkagi laiutab täielik tühjus  või on ka veel neid asju, mis ei ole ära tühistatud? Ei suvel kõik üritused on ikkagi tulemas hetkel,  et, et selles mõttes on nagu põnev, et meil on muidugi mai  alguses oli ka mõned kontserdid, et selle kohta mul infot  hetkel ei ole. Et, et see selgub, ma arvan, siin lähinädalate jooksul. Joonatan räägi natukene sellest laulust,  mida me äsja kuulasime, mis lugu see oo aah,  kuidas sündinud, kelle tehtud? See sündis meil ikkagi koos kahekesi hakkasime seda suvel tegema. Venelaste jaoks on see kalasupi lugu, haa. Lihtsalt selline tore. Lugu, mis paneb elu erinevad eluhetked, mis panevad sind  siis ütlema, oo aa. Et. Et tegelikult sõnad on lihtsad ja ma arvan,  et igale inimesele Iga inimene tunneb ennast seal ära, et tegelikult  siis uhhaa lugu ei ole, kes hoolega sõnu ei kuulanud,  siis millest see lugu rääkis? Lugu lugu on niisugune, tegelikult tüüpiline armastus,  lugu ikkagi, et. Inimeste inimesed mõistavad 11 erinevalt  ja mingid hetked, siis sa mõtled, et kui südamel on valus,  siis see paneb sind uoha. Kui te praegu olete kodus, kas te saate mõelda  ka üldse sellele, et noh, teeks mingisuguse uue Video, sest tegelikult video ülesvõtmine on ju päris keeruline. Ja. Jah, selles mõttes, et ega me tegime ka siin filmis me üles  selle U A ja meie uue uue singli Get Away,  et. Et on keeruline muidugi, et sa pead ise tegema palju-palju  rohkem tööd. Aga samas see on ainult positiivne ja tore. Oliver, me kuulame tänases saates ühe loo teilt veel. See on lugu pealkirjaga Get Away. Räägi sellest loost ka, millega tegu. Ja istusime siis suvel Andreas Poomiga koos stuudios  ja sündiski selline lugu ja nüüd see lõpuks  siis tuleb välja. See räägib. Sellest tundest, et sa tahaksid minna näiteks reisile,  aga praeguses olu olukorras sa ei saa seda teha,  sa ei, sa ei saa minna ära. Ja, ja, ja, ja siis tekitabki sellise igatsuse tunde  ja selle loo siis tegime koos Andreas Poomi  ja Andrei Zevakiniga, kes on praegu USA's arvatavasti vaatab  meid ja ta ei saa koju. Nii et tervitused talle ka see uus lugu tänases saates veel  tuleb Oliver ja Joonatan, suur aitäh teile  ja püsige terved. Aitäh teile. Püsige aga teie siis telerite juures, kui tahate seda uut  lugu näha ja kuulda, aga praegu jõuab eetrisse Heleni kooli  üleskutse teemal ikka kodus püsida. Jaa. E. Nii et jääge koju. Aga kui te olete kodus ja teil on aed, siis praegu ma saan aru,  on just õige aeg mõni marjapõõsas mulda panna  ja seda tuleks teha kindlasti väga õigesti  ja meil on Räpina aianduskoolist puuviljanduse õpetaja Liisi  just nimelt selle tegevusega alustamas. Tere hommikust, Liisi, kas ongi kõige parem aeg  siis praegu aprilli alguses need marjapõõsad ära istutada,  kui selline plaan on? Tere hommikust ja praegu on tõesti nii-öelda ametlikult  istutushooaeg algamas kuigi sõstrapõõsaste kohta võiks öelda seda,  et sellel aastal oleks võinud neid isegi jaanuaris  ja veebruaris maha panna, sest ma ei olnud külmunud. Nii et oleks saanud juba siis seda tööd teha,  aga ametlikult alustame jah, nüüd praegu,  aprillis. Sul on kaks istikut seal, mis need on. Ja mul ongi siia välja toodud kaks istikut,  mida siis põhiliselt on aianduskeskustest võib-olla saada,  on siin selline potiistik, ehk siis sellel taimel on olemas  oma juurepall, juured on siin kindlalt poti sees,  mõnikord on tal ka siis kilekott ümber ja,  ja neid on siis koduaias, ma arvan, kõige lihtsam istutada. Siin kõrval on mul üks teine istik, mida me nimetame  siis paljasjuurseks istikuks ja nagu näha,  siis siin on need juured paljad tal ei ole oma seda  juurepalli nagu ümber moodustunud ja nende istikute puhul on  siis selline asi, et neid tuleb istutada kevadel enne  pungade puhkemist või siis sügisel peale lehtede langemist. Sest kui nüüd lehed peaksid siin okste peal lahti minema,  hakkab sealt vett välja aurustuma ja kui taim ei ole korralikult,  siis mullaga kontaktis, kuivab see taim lihtsalt ära. Nii et kui te hakkate rajama endale suuremat istandiku,  siis kindlasti valige paljas juurne istik,  sest see on natukene odavam. Aga koduaias oleks siis mõistlik valida see potiistik,  mida me saame istutada kogu kasvuperioodi vältel. Sa oled nüüd natuke ettevalmistustöid juba teinud seal,  et see auk on sinna valmis kaevatud ja asud sa nüüd istutama. Kui sügav auk tuleb kaevata? Ja väga õige küsimus, et kui ma nüüd panengi korraks  selle poti siia auku, siis on tähtis jälgida,  et istutusaugu laius oleks siis kolm korda poti läbimõõt  ja põrutusaugu sügavus oleks siis kaks korda poti läbimõõt,  et siia nüüd, kui me kujutaksime ette, peaks mulle kõrvale  veel kaks potti mahtuma, et siis on nagu õige laius käes. Nii sul on kaevatud õige laiusega auk juba valmis. Kas tuleb sinna mingisugust väetist panna,  ma ei tea mingit kiviklibu või veel midagi  või tegelikult kui on auk kaevatud, siis tuleb hakata istutama. No mina kavatsen kasutada täna komposti,  see on ikkagi kõige parem mullaparandusaine üldse,  sest seal on hästi palju toitaineid sees  ja muudab siis mulla selliseks mõnusamaks kohevamaks. Kellel on võimalus siis kindlasti panna komposti  või ka aianduskeskusest osta mõnda kasvuturvast,  et see siis soodustab seda, et taimel oleks hästi hea  nii-öelda stardipositsioon kasvama hakkamiseks. Kas üks heeringas sinna auku annaks ka selle hea stardipositsiooni? No ja et tegemist põhimõtteliselt on orgaanilise ainega,  et kui ta ära laguneb, ühel hetkel, siis küll,  et aga, aga võib-olla kõigepealt laseks tal komposteeruda  natuke aega ja siis paneks selle heeringa sinna auku. Siis laske komposteeruda natukene, see on selline vanarahva  tarkus ei lisanud sellele heeringale, aga ole hea,  asu istutama, sul on vaja nüüd see istikasaada  siis sellest potis ilusasti välja. Ja täpselt, et istiku tõesti, me võtame siit poti seest  välja ja nüüd me peame natukene vaatama neid tema juuri,  et praegu on näha, et need juured ei ole väga põimunud  niimoodi ringi, ratast siia, poti sisse,  aga mõnikord, kui taimed on väga pikalt olnud poti sees,  siis võivad need juured olla ringiratast hakanud kasvama  ja siis tuleks neid natukene niimoodi lahti harutada,  et taim saaks siis aru, et on potist välja päästetud  ja nüüd on tal siis ruumi hakata siin kasvama,  aga praegu ma saan siis selle taime ilusti siia istutusaugu  keskele niimoodi sättida ja võtangi, siit  siis seda kompost mulda ja asun istutusauku täitma. Ja kõigepealt siis ma proovin täita ta ära umbes poole ulatuses. Ja siis ma ka kastan. Et kui istutusauk on väga kuiv kaevamise ajal,  et kohe on näha, et muld on hästi kuiv siis võib juba  istutusauku ennast kasta, et kohe niimoodi ääreni täis  valada ja lasta sellel veel sisse imbuda. Aga praegu siis ma kastan niimoodi siit poole pealt,  et nüüd see vesi, mis hakkab siia allapoole liikuma,  tõmbab siis selle mulla hästi tugevalt taime juurte vastu. Ja need juured saavad väga hea kontakti mullaga. Et praegu sa panid ainult Seda komposti, et nüüd läheb siis selle tavalise mulla,  mis sealt august välja kaevasid, selle panemiseks sinna auku,  jah. Põhimõtteliselt võiks nüüd hakata jah seda vanemat mulda  tagasi panema, sest tähtis on just, et need noored  või tähendab, et juured saaksid siis selle hea mullaga  kontakti ja. Aga võib panna ka juba tõesti seda nii-öelda vana mulda,  mis sai enne august välja võetud. Läheb natukene aega, et see auk korralikult täis saada. No sa panid väga lahkelt komposti, ma arvan,  et see istik on väga tänulik. No ma loodan ka ja et siis kostitab hea saagiga sügisel  mis marjad sellele külge peaksid tulema? See konkreetselt siin on nüüd punane sõstar,  nii et punast värvi marjad sordi nimega Jon hervan tets,  mis on päris levinud punase sõstra sort. Kas tegelikult sarnaselt võib istutada ka musta,  sest artiklit no näiteks Ka sirelit. Jaa, absoluutselt, et musta sõstra puhul kindlasti  ka on siis samad põhimõtted nagu punasel sõstral. Tähtis on siis see, et just, et miks me tegime  ka sügavama selle istutusaugu, et et need oksaosad saaksid  siis mulla alla minna ja sinna okste külge tekiks,  siis lisa juur juuri juurde ja see jälle aitab  siis tekitada sellist suuremat juurestiku taimele. Ja nüüd ma lõpuks teeksin siia ümber ka veel ühe  kastmisvalli ja just koduaias ma soovi, eks seda teha  sellepärast et hiljem on oluliselt lihtsam  siis taime kasta. Ja kastmisvall näebki siis välja selline,  et taime ümber moodustame sellise. Palli. Nii tambime siit niimoodi kinni. Ja siis, kui ma nüüd tulen teda uuesti kastma,  siis see vesi jääb talle kõik siia ümber  ja ei voola mööda maad nii-öelda laiali. Kas mingil hetkel tuleks näiteks nädala,  kahe pärast või kolme pärast üle vaadata,  et äkki see muld on nii palju vajunud, et tuleks natuke  mulda veel peale panna või? Ja absoluutselt, et ja peab ikka vaatama,  et praegu ka tegelikult ma oleks võinud veel jalgadega  natukene siin peal trampida, nii öelda, et see muld kinni suruda. Et aga paratamatult ikkagi maa natuke vajub,  nii et peab kontrollima jah, et äkki on mulda liiga  vähekeseks jäänud siis juurde panna. Ja nüüd sa saad selle kollase kastekannu vees  ka tühjaks valada, tuleb täitsa lahkelt kasta. Seda. Ja, ja kindlasti tuleks ka kasvuperioodi jooksul nüüd maikuu sees. Kui on viimastel aastatel olnud sellised põuaperioodid,  et kindlasti siis taimi kasta isegi korra nädalas  ja üks kastekannutäis, siis ühele taimele on nagu miinimum,  mida anda, et kindlasti tuleb kasta. Liisi, kas on midagi ka, mida ei tohi praegu istutada,  või tegelikult kui ikka plaan on viljapuid,  marjapõõsaid ilupõõsaid istutada, siis praegu on see õige aeg. Ja sest kõik puukoolid, istikuärid, nii-öelda on praegu  taimede müüki alustamas, et võibolla tulbisibulad peaks nüüd  küll tänaseks päevaks juba ammu maas olema. Et nagu sellise noh, on väiksed erandid,  aga üldjuhul praegu on istutusaeg ja kõiki taimi võib  istutama hakata. Aitäh sulle, Liisi kontsalt, Räpina aianduskoolist. Aitäh Juhanile ja eelolevate igal nädalavahetusel,  laupäeval pühapäeval ilm üsna sarnane ehk tuuleiile  võib-olla nii tugevaid ja nii hoogsalt ei puhu,  aga soojakraade veidi üle nulli pluss neli pluss viis kuskil  võib-olla ka natuke rohkem, kuskil vähem päikest,  natukene vihma ka laupäeval ja öötundidel ikkagi miinuskraadid. Sellised ilmad ees ootamas, aga juba võib öelda,  prognoos on olemas järgmise nädala alguseks,  kus teisipäeval võib tulla isegi 15 soojakraadi Kagu-Eestis,  nii. Päriselt, kevad murrab sisse siis oma mõnusate soojade päevadega,  järgmise nädala algusest, aga televisioonis veel  siis pool tundi saateaega ja me saame teada,  milliseid andmeid Tartu Ülikooli teadlased tahavad saada  koroonaviiruse kohta Eestis, kes neid andmeid peaks  siis edastama, küsima? Selle teeme täna hommikul selgeks? Kaja Tuisk, treener on ka meil siin stuudios üks  võimlemiskava veel ja P.r M. Hea lugu. Head Eesti muusikat on terevisioonis alati meeldiv mängida. Aga mis on meie immuunsüsteem, kuidas see meid kaitseb,  kuidas see võitleb viiruste vastu ja mis karjaimmuunsus  sellest nüüd? Just immuunsusest me tõepoolest räägime. Tere hommikust, doktor Krista Ress. Kuidas hästi lihtsalt selgitada, mis asi see immuunsus  immuunsüsteem on. Kui hästi lihtsalt öelda, siis on ta nagu meie kaitseliit  või kaitsevägi, et ta kaitseb meid kõige vastu,  mis, mis keha võib rünnata, on ta siis keha seest  või kehast väljaspool tulev. Ja, ja ta koosneb nii-öelda piltlikult võttes kahurväest  ja snaipritest ehk kahurvägi tähendab seda,  et kõik, mis iganes haigused meid alguses tabavad,  siis esimene, kes nii-öelda kaitseliinile astub,  on kahurvägi ja küünitab kõik võimalikud haigustekitajad,  võimalikud. Võõrorganismid kehas maha suruda, ära koristada. Ja selle ajaga siis nii-öelda õpib välja. Snaiprite diviis, kes siis saab aru tegelikult,  keda konkreetselt ta peaks hakkama ära koristama. Ja, ja siis, kui see nii-öelda snaipri diviis hakkab toimima,  siis on see immuunsüsteemi toimimine kõige efektiivsem. Kas juba looduse poolt geneetiliselt on see immuunsus  inimestele erinev? Ta on meil kõigil natuke erinev jah, aga,  aga suur suures pildis üldjoontes ta peaks ikkagi ühtemoodi toimima. Geneetiliselt selles mõttes erinev, et kellel on antud  geneetiline eeldus mõne haiguse tekkeks,  kellel on antud. Parem kaitsevõime? Jah, see väike erinevus on aga üldjoontes toimiku kõigil ühtemoodi. Immuunsüsteem peaks siis toime saama nende pahalastega,  kes meie organismi jõuavad. Praegu me räägime muidugi viiruse valguses. Miks siis nüüd järsku immuunsüsteem selle koroona viirusega  ei saa? Ta tegelikult saab hakkama, aga ta pingutab üle. Ehk et seesamane nii-öelda kahurvägi, kes  selle viiruse vastu võitlema hakkab. Et see viirus on suhteliselt noh, nii-öelda meie  immuunsüsteemile suhteliselt tundmatu Aga aga kui see viirus nii-öelda toimetama hakkab kehas,  ta hakkab esile kutsuma põletiku reaktsioone  ja immuunsüsteem reageerib tema peale lihtsalt üle. Ja, ja seetõttu see põletik, mis tekib, on sedavõrd tugev. Ja te ütlesite, et pingutab üle, kas see tähendab seda,  et see immuunsüsteem on justkui liiga heas vormis,  et me ei peakski rohkem seda immuunsust veel tõstma või? Jah, ehk et Me praegu ei saa öelda garantiid,  et jah, nii on või teistpidi, et hetkest teadmiste alusel me arvame,  et, et need tugevad reaktsioonid, mis tal raskelt kulgevatel  koroonahaigetel juhtuvad. Et need reaktsioonid on tingitud sellest,  et immuunsüsteemi viirusevastane ja nende viirusega  haigestunud rakkude vastane võitlusvõime on liiga tugev. Tõesti, mul oli plaan hakata küsima, et kuidas ometi oma  immuunsust tõsta, aga see ei pruugigi olla tark tegu. Absoluutselt mitte, et vaadates seda, millised sellised  põletikuvastased ained meil kehas vabanevad  selle viiruse korral tekkiva põletiku ajal  siis ja vaadates neid, mida meil pakutakse nii-öelda  immuunsuse tugevdajatena, siis tegelikult me tugevdame  sedasama kahurväge, kes täiesti valimatult tapab kõike,  ehk ta tekitab meile need nii-öelda immuunsuse tugevdajad  tekitavad meile palavikutõusu, tekitavad meile turset põletikku,  noh piltlikult öeldes tavalist nohu võrreldes meil läheb  nina kinni, meil jookseb nina rohkem vett,  meil on pea tatine ja pea valutab ja on raske. Et me tegelikult seda ju ei taha praegu saada. Nii et üldjoontes, nagu ma olen ka alati öelnud midagi,  mis toimib hästi tugevdama ei pea aga antud kontekstis seda  kindlasti rohkem tugevdama ei peaks. Aga see ometi ei tähenda seda. Immuunsüsteemi tugevdamise puhul ju räägitakse ikka,  et toituge tervislikult ja karastadage ennast  ja nii edasi, et seda ei tohiks nüüd praegu teha. Ikkagi süüa tuleb nii, et see oleks kehale hea. Jaa, absoluutselt, et elu peaks inimesel olema selles mõttes tavapärane,  et väike füüsiline koormus värskes õhus,  soovitavalt kindlasti mitte seltskonnas. Normaalne magamine, mis tegelikult väga suuresti aitab meie  kehal nii-öelda vastu panna igasugustele haigustele. Normaalne toitumine, kõik see aga lihtsalt,  et me ei võta juurde mingeid preparaate,  millel väidetakse olevat immuunsüsteemi tugevamat toimet. Antikehadest räägitakse, need antikehad tekivad  siis sel juhul kui seda viirust on ikkagi organismi sattunud. Jah, need antikehade teke ongi see nii-öelda üks osa sellest  snaipri diviisist, kes spetsiifiliselt selle konkreetse  haigustekitaja suhtes ennast välja õpetab. Igasugune õppimine võtab aega ka immuunsüsteemi,  ka selle antud antud hetkel selle koroonaviiruse arusaamine,  tema äratundmine võtab aega. Et ongi, et need antikehad tekivad mitte kohe vaid need  antikehad tekivad ikka nädal, kaks hiljem. Krista kas põhimõtteliselt peaks see tähendama seda,  et kui võtta näiteks verd sellelt inimeselt,  kellel on juba antikehad tekkinud ja nüüd Covid haigele seda  verd üle kanda, siis peaks see aitama tal paraneda? Teatud haiguse staadiumis võib see aidata,  kui me oleme jõudnud juba sinnamaani, kus tegelikult on väga  ulatuslik põletik organismis lahti läinud. Seda põletikku see enam tagasi ei võta. Küll aga seda viiruse levikut organismis võiks ta algus,  algus ajal, rohkem võiks tast olla. See algusstaadium tähendab siis seda, kui praktiliselt üldse  veel sümptome ei ole. Kui juba on mõned sümptomid Et selles mõttes meil puudub praegu ühene  ja selge arusaam, kuidas täpselt need antikehad seal  toimivad millisel ajahetkel see oleks kõige parem. Meil puudub tegelikult ka väga kindel arusaamine,  et kas ta tõepoolest aitab, me praegu arvame,  et ta võiks aidata. See viirus on nii uus, et tegelikult sellest ei saagi praegu  keegi kõike teada aga puhtalt subjektiivselt,  mis teie arvamus on selles suhtes, mida kirjutatakse näiteks  malaaria ravimite osas või kirjutatakse suurte dooside  C-vitamiini osas kas on mingi variant, et midagi neist toimib,  miski neist töötab? Variant võib olla, et miski neist natukene töötab. Kuna kõigil ravimitel on ka olulised kõrvaltoimed,  koosmõjud teiste patsiendi poolt võetavate ravimitega. Kõik ravimid mõjuvad igale inimesele erinevat moodi,  siis kuna neid on uuritud natukene väikestes gruppides,  me ei saa veel kindlalt väita, et jah, et ta võiks olla see,  see võiks olla see valik, mida me esimesena kasutaksime. Aga, aga kindlasti me võiks jah, suuna võtta sinnamaale,  et üritada seda põletikufooni maha saada. Ja seda, kuidas head valikut ka selleks praegu ei ole. Hetkel me veel ei oska väga hästi soovitada,  et me üritame teha seda, mis, mis meie praeguste teadmiste  puhul võiks olla õiged otsused ja head otsused. Aga ühtegi tõde meil praegu käes, käes ei ole. Räägitakse ka sellest, et see viirus muteerub  nii kiirelt, et me ei tea, kas üleüldse tekib mingisugune  selline reaktsioon inimese kehas, et ta kohe seda uuesti ei  võiks põdeda. Mis te ütlete, kui suur on tõenäosus, et inimene,  kes näiteks on nüüd olnud koroona viiruses saab terveks  ja jääb uuesti? Ma oma teadmiste koha pealt ma ei julge nüüd pead anda,  aga, aga minu teadmiste kohaselt see väga suur tõenäosus ei ole. Sest et kõigi nende erinevate koroonaviiruste puhul  ka on näidatud, et teatud sarnasused nendel viirustel on  ehk et natukene mingisuguse kaitse, vähemasti me sellest saame,  et pigem on tõenäosus see, et inimene, kes on läbi põdenud,  ta enam tõenäoliselt ei nakatu. Kui me siin räägime immuunsüsteemist, siis no  mis soovituse ikkagi lõpetuseks saab öelda? Me saame öelda seda, et peske käsi, eks ole,  ja küsige kodus. Aga kas saab ka midagi öelda selle kohta,  no mida süüa, mida juua? Ma saan soovitada ainult seda kõige kainema mõistusega  öeldud lauseid, et püsiga kodus hoidke distantsi,  meie immuunsüsteem saab sellega hakkama,  kui me ei anna talle liiga suurt ülesannet hammustada. Karjaimmuunsus ka veel kohe praegu tekkida ei saa. Ei saa, see võtab kindlasti aega, kui palju? See on nii-öelda pikk protsess, sõltuvalt sellest,  kui pikalt, kuidas see viirus meie meie populatsioonis levib. Pool aastat aasta ehk et me võiksime selle karjaimmuunsuse  efekti oodata järgmiseks hooajaks. Krista Ress suur aitäh ja püsige terve. Aga nüüd saate teada saatest hommik Anuga,  kus muuhulgas ajab Anu seekord juttu näitleja Mirtel Pohlaga. Ja. Eesti muinasjutud on ikka sellised. Ma ei taha öelda, et karmivõitu lood, aga ütleme,  et need ikka ei hellita, kohati need muinasjutud,  oled sa minuga sama meelt või missuguseid avastusi sa oled teinud? Eesti muinasjutte niimoodi süvenedes ja uurides neid? No jaa, selles mõttes, et kõige keerulisem ongi vist sellega,  et ikka tapmist ja veristamist on koledal kombel. Et noh, küll lükatakse keevasse katlasse,  lõigatakse pooleks, pannakse põlema, siis no kõikvõimalikud  sellised kägistamised, tapmised, lämmatamised,  täiesti tavaline. Et tihti juhtubki seda, et ma vaatan, võtan loo ette,  tundub, hakkan lugema algusest, et päris tore kuidagi kulgeb  väga mõnusalt ja karakterid on hästi huvitavad  ja siis ühel hetkel jõutakse jällegi selleni,  et keegi kuskil kalmistul sööb noorte neitsite liha luudel. Et need on karmid ja Tere. Hommik Anuga siis ikka pühapäeva hommikuti kell 10 aga Tartu  Ülikooli teadlased koguvad andmeid koroonaviiruse kohta  Eestis ja Jaak Vilo, Tartu Ülikooli arvutiteaduste  Instituudi juhataja on meiega nüüd ühinenud. Tere hommikust. Kellelt, milliseid andmeid te tahate saada? Tere hommikust ja me panime internetti välja veebi välja  lõpuks uuringu kuhu me ootame inimesi, kes on kahtlustab,  et nendel on olnud kokkupuude koroonaviirusega,  kahtlustavad, et neil võib olla haigus saadud Need,  kes on teinud testi, saanud kas positiivse  või negatiivse vastuse, et kõiki neid inimesi me ootame  uuringut täitma ja see uuring on üles seatud sellise päeviku viisil. Et me soovisime nagu näha päev-päevalt, siis kuidas  sümptomid arenevad, kuidas inimese käitumine muutub. Ja nii edasi. Meie esimene motivatsioon oli see, et aru saada seda,  et kui palju inimesed muudavad oma käitumist,  et me räägime siin. Et me peame füüsilist kaugust hoidma, et. Et mõõta ka seda, kas ja kui palju inimesed tegelikult seda jälgivad. Enne töötasid koos sadade inimestega. Nüüd hoiavad kaugust. Kas teil on seal konkreetsed küsimused ikkagi niimoodi  veebipäeviku vormis või inimene kuidagi kirjeldabki lihtsalt  nii nagu ta oma koduses päevikus võiks kirjeldada,  et no täna hommikul oli mul selline tunne,  magasin nii ja nii kaua. Ei, seal on ikka küsimustena valikvastustega  või selliste klikid läbi, et mul on see sümptom  ja see sümptom ja see sümptom sellel kuupäeval. Järgmine päev tulen juurde, ütlen, et ma tahan oma andmeid  muuta siis kas ma võtan ära mõne sümptomi,  mis mul oli, või panen midagi juurde. Et seal on võimalik päev-päevalt tegelikult sisestada uus  uut infot. Nii et see on ikkagi praktiliselt kõik,  on selline valik vastustega? Paaris kohas saab kirjutada kas oma siis aadressi nagu  selle täpsusega, mida inimene julgeb sinna panna  või postikoodi. Kogu see küsimustiku on üles ehitatud anonüümsena,  et me ei küsi inimese nime, me ei küsi inimese isikukoodi. Aga inimene võib sinna panna emaili selleks,  et talle tuleks emaili peale see personaalne link. Küll, aga te küsite siin pikkust, kaalu,  veregruppi, selliseid andmeid jah? Jaa, sest tegelikult nagu siin eelkõneleja  ka ütles eelmises intervjuus, ega me päris kõike  selle viiruse kohta ju ei tea, me ei tea,  millise veregrupi kandjad on, võib olla veidike rohkem kaitstud,  millised on vähem kaitstud. Iga selline infokilluke aitab meid teadlastena lähemale  sellele arusaamisele, et mis see viiruse toimemehhanism on  või mis tema kaitsemehhanismid võiks olla inimestel. Nii et miks pikkus ja kaal on seotud kehamassi indeksiga. Et tavaliselt ülekaalulistel kipuvad olema kaasuvad haigused ja,  ja selline suur ülekaal võib-olla tunnus  ka veidike nõrgemast tervisest selle tõttu. Et, et see on ainult selle põhjuse järgi. Nagu sinna pandud, tegelikult me küsime ka kroonilisi haigusi,  et kui inimestel, millised kroonilised haigused on et  siis ka need saab linnukestega kirja panna,  et on, on sellised kroonilised haigused,  mul. Jaak te olete kindlasti huvitatud ka, et see riskirühm,  need vanemaealised tegelikult sellist veebipäevikut täidavad,  et seal võiks siis nooremate abi natukene kasutada kas  või telefoni teel, et nad juhendaksid, kui ikkagi  selle eakal inimesel see arvuti kodus olemas. Jah, ma arvan, et siin on kindlasti võimalik kasutada abi,  et kas noorem inimene aitab sisestada. Tegelikult võite isegi oma vanavanemate le helistada  ja teha seal intervjuu temaga läbi ja, ja panna ise  selle kirja teise inimese eest, et me ei,  see on hea küsimus, sest tegelikult ei ole  selle peale mõelnud. Aga ma arvan, et isegi selline asi toimiks. Sest, sest tõsi see on, et see on, see on arvutis,  see on küllaltki detailne osad osad. Nii et kaheksa, 90 aastastel inimestel on tõepoolest  kindlasti raske seda täita. Mis nende andmetega siis edasi saab, mis nendega peale  hakatakse ja kuidas nad siis nendele koroonauuringutele  kaasa aitavad, millise panuse saab anda? No meie hakkame analüüsima, võrdlema siis näiteks diagnoosi  saanuid ja mittesaanuid, vaatame, millised sümptomid on ühel  või teisel ühesugused, erinevad. Praegu on näha, et palavik ja köha sõltuvad sõltumata sellest,  kas diagnoos on või ei ole koroona diagnoos on praktiliselt  ühesuguse sagedusega. Aga mõned tunnused on koroonaspetsiifilised  ja mõned tunnused on sellised, mida koroona puhul pigem on raporteeritud,  vähem. Et sellised infokillukesed aitavad meid veidikene edasi. Ja, ja, ja teine koht, kus me kindlasti soovime nagu  tegelikult selle kaardistusega, mida me tahame ju mõõta,  on see, et mitte kõiki inimesi ei saa testida. Järelikult me peame ka vaatama, et kui palju inimesed  raporteerivad selliseid kergeid sümptomeid. Mul on olnud võib-olla kokkupuude, mul on tunne,  et ma kergelt seda põen läbi sedalaadi infot me ei saa  arstide käest kuidagi kätte või, või haiglatest,  et, et sedalaadi infot saab siitkaudu sisestada. Jaak Vilo, aitäh, nii et mida enam inimesi selles  siis osaleb, tegelikult seda rohkem on teadlaste andmeid,  mida analüüsida ja järeldusi teha ja pilt selgem. Lõpuks aitäh täna hommikul ühinemast. Aga seda, et meedia pädevuse on ka kindlasti selliste  keerulistel aegadel see märksõna, et kuidas  siis arvamust ja fakti eristada tehakse teile nüüd selgeks. Fakt on see, et ma olen siin videos ja räägin sellest,  mis vahe on faktid ja arvamusel. Arvamus on see, et see video on väga hea  sest mulle see meeldib. Või on see lausigav mõlemad arvamused, sealjuures on tõesed. Ajakirjanduses peavad fakt ja arvamus seisma lahus. Fakt on tõele vastav info ehk tõsiasi see raudne  ja kindel fakt saab seega olla ainult tõene,  mitte vale. Seetõttu ei ole tegelikult olemas sellist asja nagu vale  fakt või alternatiivne fakt, alternatiivne fakt,  võib-olla ainult ilukirjanduslik väljend kõige muu kohta,  mis ei ole fakt. Aga see on sama mõistlik kui nimetada kõiki asju,  mis ei ole auto. Alternatiivautoks. Nii muutub maailm segasemaks, mitte lihtsamaks. Uudised peavad tuginema faktidel ning neis ei tohi olla  autori ehk ajakirjaniku arvamust. Uudis peab olema tasakaalustatud ning vaba autori hinnangutest. Vahest oled tähele pannud, et isegi ajalehtedes seisavad  uudised ja arvamuslood erinevatel lehekülgedel. See on just seepärast, et hoida lahus faktipõhised,  lood ehk uudised ning arvamused. Arvamus. Seevastu ei ole. Fakt. Arvata võib igaüks, aga ka arvamus. Peab tuginema faktidel. Muidu ei ole ühtegi põhjust, miks peaks seda arvamust  kuulama või veel vähem sellega arvestama. Kuna arvamuse üks eesmärke on teisi inimesi veenda,  kasutatakse arvamuslugudes argumentatsiooni. Argument on väide, mida toetab See tähendab, et arvamust tõestab faktidel tuginev info  ja neid fakte saab kontrollida. Mida täpsemaid fakte sa oma arvamuse kasutad,  seda paremini sa teisi inimesi veenad. Ja nüüd ülesanne kas järgmise lause puhul on tegemist fakti  või arvamusega? See on fakt, et mulle tundub, et kõik Eesti sportlased on  kasutanud keelatud aineid head nuputamist. Ta. Ilusat hommikut, sinu säravasse päeva. Sul läheb vaja selleks võimlemise kolmeks minutiks moppi  või papptaldrikut. Lippa nüüd ruttu ja otsi endale see üles. Mina panen need mopid mõnusasti endale siia jalgade alla. Ja hakkan suusatama. Tule minuga koos. Nii on kaks ühes saad kodu ka puhtaks. Rahulikus mõnusas tempos väikese väljaastega. Ja nüüd harki ja kokku libistades tunneta tuharalihast reie,  laheda see niinimetatud miniseeriku lihasgrupp. Täitsa vabalt liiguvad käed täpselt nii,  nagu ise tahad. Sa võid ka teha pikemasse kükki sügavamasse alla. Veel kord. Ja viimane kord nüüd vaata mind,  ma teen kolm kükki järjest sügavamalt veelgi  ja hüppan jalad risti või õigupoolest libistan. Ja veel kord kolm kaks, üks ja risti ning viimane kord. Väga tubli oled. Ning nüüd suure ringiga. Libista jälle mööda põrandat, püüa teha oma kodu puhtaks. Vahetame teise jalgadest ja veelgi suurema ringiga. Meil kõikidel on mõned kübemed tolmu. Ja viimane kord väga hea pika sammuga suusatades ette  ja taha. Mine raskusega peale tunnete oma tuharalihast reie pealmist  lihast ja vaheta teine jalg. Pikem samm veelgi. Kaks jäi. Ja viimane kord väga hea, nüüd vähe kepsakamalt ringselt. Rahulikus mõnusas tempos. Tubli ja vaheta teine suund. Väga hea ja lähme väikse kükiga alla. Toeta käed maha ja nüüd tuleb raskem harjutus libista juurde. Tunneta kõhulihast seljalihast ja viimane kord  ja harki-kokku. Jõuad ja viimased kaks. Tubli. Ja tule ülesse. Hinga viimane kord sügavalt sisse. Ava käed jälle väike õlaring ees taha, suru õlad taha alla,  kõrv õla peale, tunneta kaelasooned läbi,  lõug ette, rinnale, teisele küljele ja viimane kord alt  ülesse pikemaks veelgi. Klikka koduaeroobika.ee ja treeni koos meiega reibast reede. Aitäh Kajale ja igaüks siis ikkagi vastavalt oma võimetele  ja kuidas, kui edasijõudnuna ja kes tunneb,  et peaks veel natukene niimoodi hoogu maha võtma. Jah, et ärge endale liiga tehke, tead, ma lugesin just internetist,  et inimene küsib, kas ajalehe kaudu võib saada koroonaviiruse. Ja vastus on põhimõtteliselt võib, sest viirus püsib 40. Kaheksa tundi paberil ja soovitus on see,  et kui te olete postkastist ajalehe võtnud ajalehte lugenud,  siis pärast seda peske kindlasti käed ära,  kui on lehed loetud. Ait.
