Ja. A. Ja tere hommikust, esmaspäeva hommik viie minuti pärast,  kell seitse, mis siin nii naljakas? Kuidagi alustasid ja tere hommikust. Sest ma juba mõtlesin selle peale, mida edasi rääkida sealt,  kui ma tere hommikust, olen ära öelnud nii,  mis su plaanis täna on, siis ma kuulan. Võtan kohe positsiooni, kuulan huviga, nii,  mis sul plaanis? Tahtsin jätkata sellega, et tegelikult on ju teine  ülestõusmispüha ja väga paljudes riikides ongi see päriselt püha,  aga noh, praeguses eriolukorras Eestis nõnda,  et ühed peavad ikkagi tööl käima, aga teised saavadki kodus olla. Jah, ja teised võib-olla peavadki või kolmandad peavad veel kodus,  see on ka selle asjaolu, mis meil praegu siin on  selle eriolukorraga seotud olukorra tõttu. Mis sul veel plaanis oli, ma usuta sind täna tohib? Praegu mul ei olnudki rohkem sõnumeid, lootsin nüüd jälle  sinu peale. Et sina räägiksid ilmast näiteks sellest,  kuidas sul läksid pühad. No räägime, hea küll, ilmast vaatame korra õue ka,  ega see ilm on, noh, mõned ütlevad selle kohta natuke nagu  näkane ilm või selline, ega ta ilus ei ole,  eks ole, noh, vaata, vihma sajab ja selline porine potiku  ilm on aga hommikul vara juba, kuulasin kolleegi vikerraadio  ja nemad ütlesid, et see vihmahoog täna läheb üle Eesti ära  ja siis tuleb pisut selgem, et pärastlõunal kõikjal Eestis  peaks see sajuhood siis jääma vähemaks. Oo, kas see tähendab isegi seda, et pisut sellist  päikesekulda tuleb? See võib nii olla, et kerget päikesekiiri  ka jah, kuldab üle Eesti, aga pigem on selline pilvelune ilm siiski,  aga noh, et sajupilved on need, mis jõuavad pigem nagu päeva  esimeses pooles üle Eesti. Ja päriselt siis kevadisemaks ja mõnusamaks läheb,  kui ma vaatasin eile pikemat ilmaprognoosi nädala teises  pooles neljapäevast, nii et kolm esimest päeva sellel  nädalal natuke mitte nii ilus. Külmakraade võib oodata meid sel nädalal niimoodi  ka päise päeva ajal ees, nii et tasub olla selles mõttes  valmis selleks, et kevad näitab taas oma sellist jahedamat  ja märjemat nägu. Ja aga juba lugesin ja nägin ühte pilti ka kuskil internetis,  et see nartsisside väli, mis seal Tartu lähedal on seal Lõuna-Eestis,  et seal juba lilled õitsevad, nii et seda ilu ikkagi on. No kindlasti muidugi seda ilu on, on kõvasti saadaval,  seda, seda värsket ilu ja seda käisid inimesed  nädalavahetusel ju ka otsimas ja me üks teema täna on  ka see, et me uurime küll niimoodi selle väljas lille ilu  otsimise kevade ilu otsimise pahu poolel politsei käest  uurima ja küsima, et kuidas neil see pikk nädalavahetus  siis möödus just selle pilguga, et kas inimesed taas  kogunesid nendes populaarsetesse kohtadesse,  kus käiakse looduses, matkarajad, kõik seesugused kohad,  aga Kalmer Saar on meile saatnud ilusaid linnupilte  ja ma loodan, et ta on need pildistanud nii,  et tema ümber ei ole suurt seltskonda, teisi inimesi. No kindlasti jah, nõnda on, aga no on ta tabanud selliseid  vahvaid hetki, kus rähn ikkagi maiustab natukene. Ja see rähnipilt on, on ekstra tore, no siin maiustab põllumees,  ütleme niimoodi. Ja, ja aga kajaka koos temaga on leidnud  ja luige kenasti taga üks, mis vot, mis parts seal taga nüüd lendab. Mis veelind see seal taga on, selline must? Oskasid mina küll ei oska, ma ei tea, kui ma ütlen,  et see on must vaeras. Ma ei vaidle vastu, et ei ole. See on muidugi nagu, kuivõrd ta ei ole ka fookuses,  esikohal no punarinna tunneb ikka vast ära. Aga kuivõrd see lind ei olnud esikohal, siis on raske  muidugi öelda, et mis ta tegelikult seal oli  või kes ta tegelikult oli? Ja aga aiatöödest ja lindude vaatlemisest me täna hommikul  räägime ka, sest kui ta näiteks kavatsete maasikapeenrasse minna,  no võib juhtuda, ehkki võib olla hommik ja päev jah,  kõige mõnusamad selleks tegevuseks ei ole aga maasikapeenar  puhtaks ja väetamine ka ja ühtlasi koos sellega  ka linnulaulu kuulata. See kõik käib ju tegelikult praeguse aja juurde. Me saame ühendust taas siis Räpinaga, kus juba meie hea  tuttav Liisi siis jagab oma nõuandeid ja õpetussõnu,  kuidas maasikapeenar korda saada ja ikkagi piisavalt väetist ka,  et need punased marjad oleksid siis jaanipäevaks võtta. No kui sina täna räägid, ütleme elu sellistest helgemast  eest pooltest nagu maasikad ja, ja see pool  siis mina juba politseiga räägin sellest,  kas inimesed rikkusid seda, kaks pluss kaks reeglit sel  nädalavahetusel rohkem või vähem, siis jõuame rääkida  ka dopinguteemadelt. Möödunud nädal tõi uudiseid taas selle seefeldi  dopinguskandaaliga seoses uusi detaile Fis avalikustas,  kuhu me siis nüüd jõudnud oleme selle skandaaliga  ja küsimus on ju selles, et mismoodi me peaksime nüüd  tagantjärgi hindama kõigi nendest sportlaste  ja kõigiga treenerite ja kogu selle taustameeskonna  ja süsteemi ülesehitust ja ausust nüüd tagantjärgi,  et, et kust maalt me siis võime öelda, et vot see oli aus  sport ja see oli ebaaus sport, et kellelt  mida nii-öelda ära võtta medalite mõttes  või kohtade mõttes ja kuidas seda asja spordielu üldse ümber arvestada? Ja vaadet väljaspoolt Eestit ka, nii et me võtame ühendust  täna Leeduga ja ka Austriaga, sest teatavasti Austria on üks  neid riike Euroopas, kes siis esimesena hakkab natukene neid  piiranguid ka leevendama ja minu meelest kohe  siis tänasest ikkagi mingisugused kaubanduskeskused,  kus on kuni 400 ruutmeetrit tehakse lahti  ja miskit on seal veel. Elavnenud maaturismist ja e-poodide siis võidu käigust  räägime ka. Tere hommikust, täna hommikul tõesti tasub natuke  optimistlik öelda ja selline ilus hommik,  noh, päriselt väljas ju ei ole, aga kui ta südames  nii tunnete, siis on tore pisut selline märg,  vihma sajab natukene. Ma arvan, maapiirkondades võib-olla ka pisut sopasem,  kui siin Tallinnal. No ja ma arvan, et meil on ikka tegelikult  ka päris sopane, aga noh, ütleme ei tasu  siis kõndida neid radu, mis teie jalad sopaseks teevad,  nii palju, kui üldse täna väljas tasub kõndida,  hoiame tervist, ärme väga palju väljas käi,  kui selleks põhjust, ega asja ei ole seda,  mis kuidagi noh, eluliselt oleks väga vajalik. Ja, ja kui ikka õue minna, siis see kaks pluss kaks reegel  piirang kehtib endiselt, ärge seda unustage. Vahel võib nõnda juhtuda, et kui mingi asjaga väga ära harjud,  siis justkui lendab ka peast minema, aga seda tasuks praegu  ja tuleb ka meeles pidada. Tänases saates me räägime ka tegelikult sellest,  kuidas seda kaks pluss kahte ja seda reeglit,  mis peaks aitama meil seda viiruse levikut pidurdada. Sel nädalavahetusel järgiti politseiga teeme juttu,  kui palju tuli inimestele siis seda meelde tuletada,  kui palju tuli selliseid rahvarohkemaid kohti patrullida  ja kontrollida, et inimesed ei koguneks sinna asjatult palju,  olgu selleks siis populaarsed kaptenite külad  või metsaradade või RMK nende matkaradade algus,  punktid või muud loodusobjektid. Millist tööd politsei tegi, sellest me räägime siin  ka juba õige pea, et räägime ka elu pahu poolest  või vist nii-öelda spordielu pahu poolest,  sellepärast et see, see feldi dopinguskandaal möödunud  nädalal sai selliseid uusi ja värskeid fakte juurde,  me teame selle kohta üha rohkem ja mitte ainult  siis veredopingust, vaid ka keelatud ainetest. Juba räägib FIS, et ka meie suusamehed on neid  ka tanud, kuidas siis nüüd edasi minna selle teadmisega,  kuhu maale me saame selle joone vahele tõmmata  ja öelda, et see oli puhas sport? See oli must sport, sellest me räägime. Nii et muresid ja probleeme on palju, aga toredaid asju on  ka näiteks maasikataimed. Ma ei tea, kas nad on rõõmus, rõõmsad selle talve üle,  mis oli selline pehme, ma väga loodan, igal juhul. Täna hommikul võtame taas ühendust Räpinaga. Kuidas maasikapeenar korda saada, kuidas väetada,  et jaanipäevaks punased marjad kenasti küljes oleksid,  sellest täna hommikul ja e-kaubandus teeb põhimõtteliselt  ka ikkagi väga suurt võidukäiku. Lugesin just eile näiteks, et pusled on üks väga minev artikkel,  mida e-kaubanduse kaudu tellitakse. Pusle on ju selline asi, et kui ta on selline tõesti suur  pusle selle kokkupanek võtab aega ja see,  see ka ühtlasi viidab siis aega, et kui kodus on parasjagu  seesugune olukord, aega on, aga teha ei ole,  siis pusle, ma arvan, on kindlasti üks selline hea võimalus,  mitme kon. Kalmer Saar, meie hea pildisaatja on saatnud ühe toreda pildi,  see on selline peit, see pilt, kus on kaks luike  ja tuntavalt äratuntavalt kaks luike. Täpselt ja seal taustal on aga üks selline tõmmu tume lind. Vot, ja nüüd küsimus on, et mis lind see on? See on suurele. See on suure. Minu pakkumine, et see on tõmmuvaeras. Aga kes see on, see minu arust väga tore peitepilt,  et me oleme need luikesid, siin näeme kenasti,  on fookuses, aga seal taga keskel on üks tegelane,  kes on otsustanud siis nii-öelda moodsas keeles öelda foto pommida. Jah. Ja vot seal ta on, kas see on tõmmuvaeras  või mitte, mis te linnusõbrad, teadlikumad inimesed,  arvate, andke meile teada. Ja et siis Reimo saab kas kinnitust või siis mitte,  no kui ta ei saa kinnitust, siis ma võin natukene Reimo  naerda mööda pani. Ent nii mõnedki pered siin üks kaks-kolm nädalat tagasi  võtsid ette sellise huvitava tegemise nagu Goldbergi masina  tegemise ja no eks siin oma süü on ka meie saatel,  sest me kutsusime üles teed tegema neid Ruud Goldbergi masinaid. See masin on siis selline seadeldis, mis peaks tegema ühe  võimalikult lihtsa asja võimalikult keeruliselt läbi  erinevate selliste inseneeria astmete, et panete nii-öelda  pallikese veerema, see hakkab veerema, lükkab mingi asja  kuskilt alla, see omakorda tõukab käima mingi kolmanda asja  siis neljanda, viienda, kuuenda ja nii edasi. Selline võistlus koostöös siis rakett 69 ga siin ETV  parasjagu niimoodi taustal käis ja inimesed kodudes  nokitsesid ja me siin näitasime neid videoid  ka ja nüüd. Neid tuli hästi palju, eks just üle 300. Üle 300, aga kvalifitseerus natukene vähem,  et kõik päris täpselt need, mis. 263 kvalifitseerus siis nii-öelda lõppvõistlusele  ja see lõppvõistlus peaks algama homme siis ERR-i portaalis  kõik need 263 videot, mille pikkuseks umbes  nii 25 sekundit. Seal oli see astmete arv ka mitu, seal pidi olema vähemalt  viis või. Vist vähemalt 500 astet pidi just selles 25. sekundis  ka olema, need tulevad sinna ülesse ja siis saab juba igaüks  oma lemmiku välja valida. Toimub rahvahääletus ja siis Eesti masinatööstuse liit on  välja pannud 2000 eurot parimale. No tasus pingutada, minu meelest tõenäoliselt aitas kaasa  ka sellele suurele numbrile, et neid Kolbergi masinaid  nii palju tehti, see, et õpetajad kasutasid seda võimalust  ja koolitööna, siis pidid lapsed tegema,  ma tean, kohe üks ema oli päris hädas, ütles tema neljanda  klassi laps peab seda tegema, eks nad siis koos nuputasid,  kuidas seda teha. Sest tõesti, ega, kui sa ei ole väga süvenenud,  sellesse, see niimoodi päris kohe ei tule. Et saada see jada tõesti liikuma, et selle mehaanikaga viia  nagu järgmine objekt tasakaalust välja, et ta liikuma  hakkaks ja nii edasi. Ja tõesti, kui see viis sellist vaheetappi on ju päris väike number,  siis mulle meenub, et, et korraldatakse ju rahvusvahelisi  suuri võistlusi, et seal on isegi üle 300  ja kas 2007 oli see, kui põhimõtteliselt võeti apelsini,  sellest pidi mahla välja pressima ja kannu valama  ja siis oli kas 340 etappi selle lihtsa tegevuse tegemiseks. Ja, ja see, see ei ole mingi lihtne nii-öelda doominoefekt,  et lugu ühe lükkad ühe klotsikese kukub järgmisele otsa  ja järgmine, järgmine järgmine vaid Neid astmeid peavad  olema noh, võimalikult nii-öelda artistlikult palju  ja huvitavaid, tõsi, selles konkursis tõesti,  nagu me ütlesime, viis astet pidi olema 25 sekundit pikk  klipp ja, ja nagu jõudsime öelda üle 300 neid tuli 263  kvalifitseerus ja siis homme. Me juba saame teile, ma arvan, kuulutada välja,  et on avanenud ka see lehekülg, kus saab hääletada. Ja siis võitja rahvahääletuse võitja saab 2000. Aga täna hommikul me saame näha neid toredaid videosid,  mis siis no mitte kõiki 200. Nojah, siis me ju peaks juba koju. Just aga siiski väike selline täiesti juhuvalikuline nope sellest,  mis meile siis siia laekus. Ja. Just välja. Mees üle parda. Tõsiselt hea meel, et sellised videod on kokku saanud,  neid on veel, me nägime praegu siin ainult sellist väikest  juhuvalikut nendest 263-st videost, mille vahel  siis homme peaks saama hääletada juba ERR-i kodulehel  ja siis rahvahääletuse võitja saab endale 2000 eurot. Aga nüüd peaks olema meil ühendus olemas. Henn Vallimäega, kes on Eesti antidopingu juhatuse liige. Tere hommikust, Henn. Tere hommikust, tere hommikust. No eelmine nädal tõi uudiseid meile sellest fisist,  mis, mis veel nagu rohkem harutas lahti seda nii-öelda  seefeldi dopinguskandaali, mis te ise ütlete,  mis teie jaoks kõige nii-öelda olulisem sõnum sealt välja tuli. No üks kõigepealt hea asi on see, et see on nüüd ühel pool  ja kui vaadata nüüd kalendrit, siis võttis aega rohkem kui  üks aasta. Aga märksõnadeks on see, et tõendid koguti ikka  põhiliselt politsei uurimise käigus. Ehk siis kaasaegses tippspordis on nii-öelda riigi  ametivõimudega koostöö ja nii-öelda tõendamine  ja süüdijäämine või mõistmine käivad käsikäes. Et see oli minu jaoks nagu hästi jõuline märk  ja muidugi uudistena nii palju, et ikkagi selles süüdistuses,  mis ka omaks võeti, edasi kaevatud, on sees  ka lisaks siis lihtsalt veredopingu tarvitamisel  või kallutamisele või vahendamisele ka ikkagi nii-öelda  keelatud ained antud juhul siis kahel sportlasel  kasvuhormoonia ja siis ühel siis insuliin pluss  siis ka varjavad ained nagu albumiin, nii et et need on jah,  sellised. Uued uuemad uuemad faktid selle asjaloo asja kohta. Kas seesama nii-öelda lisaks lisaks veredopingule keelatud  ainet tarvitamine, kas see tegelikult oli Eesti  dopinguküttidel ka noh, nii-öelda teada,  aga me ootasime ära seda FISi ametlikku,  siis paberit ja ametlikku seisukohta selles vallas. No ütleme niimoodi, et, et ega dopingu või õigemini  antidopingumaailmas Väga suuri ootamatusi ei ole aga, aga on olemas  siis otsesed tõendid, ehk siis tõendid kui keegi kuskil  otseselt tabatakse. Dopingu tarvitamisel. Või siis leitakse mingit keelatud ainet inimese,  sportlase organismist aga on ka siis kaudseid tõendeid,  mida siis saavutatakse siis kas hormooni passi nii-öelda  analüüsi näol või verepassi analüüsi näol,  selleks võetakse spetsiaalseid proove. Nii et aga kindlasti, ütleme niimoodi, et Eesti ei oleks  olnud suuteline sellises mahus nii-öelda veredopingut avastama,  sest ei ole väga suur saladus, et veredopingu nii-öelda  kaudne avastamine on väga keeruline. Kui kaugele me nüüd peaksime nii-öelda meie spordiajaloos  tagasi minema ja, ja otsima seda nii-öelda algpunkti,  kus see kõik pihta hakkas, noh, me praegu teame,  tänane õhtuleht kirjutab siin ka, et siis Andreas,  Veerpalu kaotab dopingu tõttu kolm medalit,  siis kas me tegelikult peaksime hakkama vaatama,  sest noh, me teame, kui kaua on Alaver töötanud selles süsteemis,  me teame, kaua siis Isa veerpalu on selles süsteemis olnud ja isesuusataja olnud. Kas me peaksime hakkama natuke tagasi mõtlema  ja vaatama, et kui puhas see nii-öelda eelnev osa on olnud või,  või millal see nii-öelda siis pahale teele minek on ikkagi  päriselt toimunud, et kus maalt me saame öelda,  et nüüd me räägime nii-öelda mustas spordis,  Eesti suusatamises? Väga õige küsimus, sest sest see otsus on tagasiulatuv  ja võistluskeelu arvestamine toimub siis alates päevast,  kui kui nii-öelda sportlased kas siis tunnistasid  või siis nii-öelda teolt tabati ehk siis võistluskeelud  kehtivad siis 28. veebruarini 2023 nelja-aastased keelud  ja siis tulemuste tühistamine on siis ma kohe kontrollin  kuupäeval 22, juuli siis 2017 On see kuupäev,  milleni tagasiulatuvalt siis on tühistatud kõik saavutatud medalid,  auhinnad ja punktid. Nii et auhinna alla kindlasti käib ka siis võivad käia  rahalised auhinnad, nii et kõik see asi tuleb nüüd tagasi arutada. Spordiorganisatsioonidel, kellel selleks tahtmist  ja õigust on. No see on see nii-öelda ametlik kuupäev ja,  ja see koht, kuhu on see tulp maha löödud,  sellel rajal tagasi. Aga mida te ütlete neile, kes ütlevad, et see sport ei ole  ka varem olnud puhas, me lihtsalt ei ole nüüd tagantjärgi  suutnud seda tõestada. Karm küsimus, aga, aga inimesed mõtlevad nii. Ja. No ega me ei ela ka sellises nii-öelda päris paralleelmaailmas,  eks need viited on varem ka olnud, et kui me räägime Siis veerpalu saagast, mis käis ka spordiarbitraažikohtuni  välja ja ütleme nii, et suhteliselt tehnilistel või,  või et mitte öelda juriidilistel põhjustel Nii-öelda süüdi ei mõistetud, tuletame meelde  siis Bernatski endise spordiarsti ülestunnistust  ja seda raportit, sest loomulikult seal oli tegu aegunud  aegunud juhtumitega 10 aastat ja vanema juhtumitega,  aga nimed ja, ja, ja ütleme, selle tegevuse sisu oli päris  sarnane sellega, mis siis nüüd selle Seefeldi skandaaliga  pinnale kerkis, nii et neid vihjeid ja ja,  ja nagu fakte on selles maastikul olemas. Aga üks asi, millest ma tahaks ka kinni pidada  ja austada, et, et on olemas süütuse presunktsioon. Et me ei saa enne näpuga näidata, kui see asi on tõendatud  ja ja nii-öelda lukku löödud. Ja teine moment, et meil on alati rohkem informatsiooni,  millest me ei saa ja ei tohi rääkida. Ja, ja see võib nii-öelda, kui siis see asi noh,  ma ei tea, teles öeldakse purki, aga ütleme,  kui, kui karistus sellele ei järgne, siis nii-öelda see  moraalne kahju või selline mainekahju inimesele võib olla  võib-olla väga suur. Et selles mõttes on dopingumaailma nii-öelda Puhta spordi eest võitlejad võitlejatel ka väga-väga kõrged  nii-öelda noh, nii eetiliset kui ka siis konspiratiivsed nõudmised. Enn Vallimäe lihtsalt lõpetuseks veel siia,  mis te arvate, mida me kõige rohkem oleme sellest nüüd  juhtumite siis saagast õppinud, mida me tänaseks oleme oma  spordisüsteemis näiteks muutnud? No muuta tuleb see, et iga sportlane, kes on saanud 18 aastaseks,  teab, mis on dopingukontroll teab, kuidas see käib. Ta oskab sellele nii-öelda rahuliku südamega  ja pro õige protseduuriga vastu minna. Nii-öelda see ennetustegevus noorte sportlaste  ja nendega tegelevate treenerite seas ja  ka ametnike seas, ma usun, et see on see võtmesõna,  mida üle maailma kõik tunnistavad, et see on see,  see on nii-öelda see kuldvõtmeke, mis võib päästa,  no võib, aga peab päästma siis puhta spordi. Aitäh Henn Vallimäe, me täna ka täna hommikul liitumast. Ja. Ja tänased lehed, ka pandeemias ei ole süüdi nahkhiired,  vaid inimesed, selline pealkiri on siis arvamuslool,  mis on ära trükitud tänases Eesti Päevalehes. Aa-Rein Tereping on selle kirja pannud Eesti Rooma klubi  liige ja ka psühholoogia doktor. Ja räägibki ta siis just nimelt nendest nahkhiirtest siin  ja võtab nende süüd vähemaks tõesti, et kes selles  pandeemias siis süüdi on ja inimesed just selles mõttes,  et tõesti inimtegevuse tagajärjel on nahkhiirte elupaiku  jäänud vähemaks, mis tähendabki seda, et nad on suuremas  stressis kui varem ja stress vähendab siis teatavasti  nii loomade kui ka inimeste organismi vastupanuvõimet. Ja nõnda pandeemiad siis tegelikult levivadki  ja ütleb ta loodus kui isereguleeriv süsteem praegu  siis taastabki oma tasakaalu läbi selle pandeemia. Postimehest leiab loo siit uudiste Eesti külge,  külgedel, puudega on eriolukord, topeltkeeruline  ja siin tõesti Raul Ranne on erinevaid sihtgruppe uurinud  ja küsinud, kuidas neil läheb ja siin näiteks Anneli abit ütleb,  et paljud just erivajadustega lastega inimesed näevad praegu  eriti palju vaeva, sellepärast lisaks oma tavatöödele peavad  nad ka siis olema nii-öelda eripedagoogid õpetama oma lapsi ja,  ja see ei ole lihtsalt selline nii-öelda üle veebi tehtav asi,  et õpetaja annab üles tihti need lapsed vajad,  teevad väga spetsiifilist tuge ja nüüd siis lapsevanemad  peavad sellega ise tegelema. Ja näiteks meie kolleeg Jakob Rosin, kes  ka pimedate eest hea seisab, ütleb, et noh,  et eks piima on harjunud sellise erilise olukorraga  nii või teisiti nad peavad hakkama saama,  aga mis tuleb näiteks välja, on see, et,  et noh, öeldakse, et tellige toidud, ma ei tea,  äppi või interneti kaudu või kuidagi nii. Aga kahjuks ei ole kõik netipoed ega ka erinevad  tellimisäpid ennast üles ehitanud, nii et pimedad,  kes kasutavad seda ekraani lugerit kus häälega loetakse  neile ette, mis ekraani peal kirjas on. Et need omavahel ei lähe hästi kokku. Ehk nad ei saa neid võimalusi kasutada just just just. Väga paljud ei ole selle peale mõelnud, et  ka pimedat kasutama. No Päevalehes on ka natuke sedasama teemat,  eriolukord on meist kõigist eripedagoogid teinud,  kirjutab siin Janne Sirel, kes on eripedagoog  ja erivajadusega lapse ema ka. Aga praegu pole aega tõenduspõhiseid raviskeeme ära oodata,  ütleb siin aadik Levin, meditsiiniteaduste doktor ühes  väikeses nupus ka Päevalehes. Nimelt oli ta imestunud siis Martin Katai vastuse peale  ajakirjaniku küsimusele, kes küsis siis terviseameti ametnikult,  et. Kas neid malaaria vastaseid ravimeid, mida  siis praegu ikkagi siin ja seal ju proovitakse kasutada  ja natukene ka tulemuslikult, et saaks kasutada  ka Eestis ja vastus oli, et WHO-lt ei ole tulnud sellist  soovitust siis aadi Levin ütleb ütlebki,  et WHO tegele tegelikult raviskeemidega,  et see vastus oli täitsa vale. WHO kuulutab küll välja pandeemia, aga ravitaktika kuulu  tema otsesesse pädevusse ja ütleb ta seda,  et Euroopa liit tegelikult praegu võiks siis koondada enda  kätte selle kogu maailmas saadud teadmised,  tõenduspõhise info, et kuidas siin või seal kuskil intensiivravis. Inimesi aidatakse ja mis toimub, et kuna praegu ei ole  nendeks tavapärasteks ravimiuuringuteks aega  siis võiks lihtsalt efektiivset ravitaktikat kasutusele võtta. Ja kiirelt jõuan öelda veel Tartu Postimehest ühe hea uudise,  nimelt hooldekodudele tõttavad appi infektsioonivolinikud. Tartu Ülikooli kliinikum alustas eelmisel nädalal sellist  väljaõpet ja siin juba pea 30 inimest saavad endale  selle siis hariduse ja oskuse, et aidata hooldekodude  töötajaid just infektsiooni küsimustes. Aitäh Juhanile ja tere 13. aprilli hommikust,  kell on nüüd viis minutit pool kaheksa läbi  ja te vaatate terevisiooni ja kohe-kohe hakkame me rääkima  siis ka politsei esindajaga, et küsida, kuidas need pühad läksid. Kas inimesed jaksaavad ikka piirangutest kinni pidada,  sest tõesti, näiteks ka siin põhjarannikul on mõned  omavalitsused otsustanud näiteks kasvõi kaptenite küla  nii-öelda kinni panna, et võõrad sinna ei läheks,  sest oli siis uudisloos ka näha eelmisel nädalal,  et nad pigem pelgavad seda, et inimesed,  kes sinna tulevad, siis nii-öelda need külalised,  kes ringi sõidavad, oma vaba aega veedavad,  et külastavad seda väikest väikest külapoodi  ja nii võib seda viirus siis ikkagi eneseteadmata  ka levitada. Aga kohe Reimo sellel teemal kõnelema hakkab. Maaturism on ka täna hommikul teemaks just nimelt  selle kandi pealt, et kas tõesti osutub,  tuub tõeks see jutt, et linnainimesed on üürinud endale  siis neid toredaid turismikämpinguid või talusid,  kus ongi eraldi sissekäik omanikega kokku ei pea puutuma  ja veedavad seal siis seda eriolukorra aega tehes sealt kaugtööd,  sellele saame ka täna hommikul vastuse võimlemine  ka nagu ikka ja seekord siis natukene pikemalt  ja natuke eakamatele inimestele, kellel võib-olla päris  hästi selg enam nii ei paindu ja põlved ka lõua alla ei saa sikutada. Puusad on ka natukene kinni, et kuidas pidada nõnda,  et see võimlemine saaks ikkagi tehtud, aga mitte endale  liiga tehes. Ja maasikataimed vaatame üle täna Räpinast Liisiga meie hea tuttav,  aga kuidas see peenar saaks korda ja kuidas  siis väetada ka nii, et punased marjad oleksid,  aga nüüd jutupolitseiga Reimo. Ja. Ja teemasid jagub meil selleks pikaks, saateks veel küll  ja küll, et järgmine intervjuu viib meid tõesti politsei  töömaile ja meiega on nüüd Vallo Kopp, opel Lõunaprefekt,  tere hommikust. Vallo, milline see nädalavahetus pikk nädalavahetus  selle kohta võib nii-öelda siin pühade nädalavahetus oli  politsei jaoks kui töörohke, kui paljudel oli seda tööd,  mis just seotud selle eriolukorraga ja sellega,  et inimesed ei kogunes, nad järgiksid seda reeglit. Kaks pluss kaks. Eriolukorra ajal on politseil tegelikult korra järgimisel  üks suur liitlane ja selleks on ilm. Kui ilm on ilus ja päikesepaisteline, siis meelitab  ka inimesi rohkem välja ja kevad kindlasti paneb tegutsema,  nii et siis võivad ka reeglid kergemini ununeda. Aga kui ilm on jahedam, nagu nüüd viimased kaks päeva pühade  ajal on olnud, siis sellega seoses on oluliselt vähem  ka politseil tööd vähemalt avalikus ruumis. Üht-teist sünnib küll ka siseruumides ja koduseinte vahel,  aga aga siiski oluliselt oluliselt vähem,  nii et minu hinnang on, et tegelikult üldiselt pühad läksid  rahulikult ja suur aitäh kõigile headele inimestele  selle korra järgimise eest. Seda on rõõm kuulda, et pühad läksid rahulikult,  aga kas oli siiski ka juhtumeid, kus tuli nii-öelda ma ei  tea trahve välja kirjutada suisa või, või lihtsalt sekkuda sündmustesse,  kus inimesed olid kogunenud kuidagi kokku  ja ei tahtnud järgida seda viirus murdvat reeglit kaks pluss kaks. Rõõm on öelda, et Eesti inimesed on väga valdavalt enamuses  head ja tublid ja kohusetundlikud ja saavad aru,  kui tõsine olukord on ja et neid reegleid on vaja järgida. Juhtub ka vahest nii, et tõepoolest kuskil eeskätt  nooremapoolsed inimesed tahavad ikkagi omavahel suhelda,  nad kohtuvad kuskil õuealal pargis parklas,  autode kõrval ja tõepoolest siis teised. Nii-öelda kohusetundega kodanikud meile sellest  ka teada annavad ja meil tuleb sinna kohale minna  ja uurida, et miks siis neid reegleid eiratakse. Kui jutust ei piisa, siis iga päev ilmselt jah,  on mõni üksik kord ka, kui tuleb välja kirjutada  ettekirjutus sunniraha või, või, või trahv Palju selliseid olukordi nädalavahetuse jooksul oli,  et inimesed ei ei saanud aru ja, ja ei allunud nii-öelda  suusõnalisele jutule. Et pidite tõesti ka näiteks trahve kirjutama. Lõuna-Eesti, või ütleme, siin Lõuna prefektuuri piirkonnas  oli neid juhtumeid võib-olla kuskil alla paarikümne,  kui oli vaja mingisuguseid dokumente vormistada  ja sealhulgas siis Meie puhul erisusena ka see lõunapiiri  kontroll ja valve, kus oli ka paar intsidenti,  kus inimesed ei mõista, et hetkel on piirikontroll ajutiselt  taastatud ja piiri võib ületada ainult selleks ettenähtud piiripunktides. Kas pigem teie jaoks nädalavahetusel oli,  olid probleemiks nendes kohtades, kus tuli niimoodi  tõsisemalt vestelda. Linnatingimus, kortermajade ümbrus, sellised mänguväljakud,  tavapärased kogunemiskohad või siiski ka sellised  looduskaunid kohad, ma ei tea, alates Piusa koobastest. Nüüd kui üle Eesti veel vaadata, siis ma ei tea Käsmu küla  või selline põhjaranniku ilusamad kohad. Et mis need sellised probleemkohad olid teie jaoks? Analüüs näitab tegelikult, et kogu see Covidiga seonduv  olukord on toonud kaasa väljakutseid palju laiemalt  või hajutatumalt üle Eestimaa, kui oleks olnud meil muidu  tavapärane olukord. Nii et tõepoolest neid juhtumeid on olnud  nii siin kui seal, aga valdavalt on ka matkaradadel  ja looduskaunites kohtades olukord läinud palju paremaks. Võrreldes selle esimese nädalavahetusega,  kus tõepoolest loodus käimises Võrreldi juba sellise nii-öelda terminiga nagu laulupidu. Meil on väga head partnerid, kes on aidanud kaasa  järelevalve teostamisel. Meil on kaasa tulnud keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon,  kohalikud omavalitsused, RMK. Siin linnatingimustes mõni turvafirma päästjad on aidanud  selgitada reegleid ja nii edasi, nii et tegelikult  ka reeglite selgitajaid on olnud päris rohkelt. Oma osa on kindlasti olnud siin ka ajakirjandusel,  kes on üles kutsunud kõiki järgima reegleid  ka looduses käies. Mis seal salata, selle pingelise tööperioodi järel võtsin  ka ise oma poisid kaasa, näiteks reedel Me tegime väikese  rattasõidu siis Elva lähedasel matkarajal  ja nii palju, kui mina seal veetsin üks,  neli tundi, siis ei olnud küll põhjust kellelegi märkust teha,  hoolimata sellest, et ma olin ju erariik. Vallo Koppel, aitäh selle jutuajamise eest,  lihtsalt üks kiire soovitus veel siia meie jutuajamise lõppu. Kas, kui nüüd ma märkan tänaval kõndimas kolme-nelja inimest  kogunevas kuskil pigem helistan politseisse,  teatan sellest või, või mõtlen nii, et noh,  mis seal ikka, need on ju ainult kolm või neli inimest,  mis seal ikka juhtuda saab? Kindlasti sõltub, mis ajaga ja kohaga tegemist on. Tuleb hinnata riske, võib sõbralikult loomulikult  ka ise tähelepanu juhtida. Aga kui on vähegi selline tunne, et äkki on tegemist  suuremate ja tugevamate ja natuke pahurate inimestega  siis on kindlam loomulikult valida 112 ja,  ja kutsuda meid. Aitäh Vallo Koppel, jõudu tööle ja püsige terve. Aitäh. Kõik need saated siis täna õhtul Eesti televisioonis eetris,  aga praegu me oleme ikka veel hommikus ja terevisioonis. Ja Evelin Talts, treener täna hommikul taas siin kohal. Tere hommikust, Evelin. Kuule, ole hea, ütle kõigepealt, mis on see sinu esimene liigutus,  mis siin kohe varahommikul, kui sa pead ärkama päeva alustama,  hästi hoogsalt äratab. No kindlasti sirutamine, et kui me vaatame oma kasse  või koeri, siis mis nende esimene liigutus on,  mis nemad teevad ringutamine ja sirutamine loomulikult,  nii et meie võiksime ka rohkem sirutada ja ringutada ennast  eriti hommikuti. Ja igas vanuses, eks ju, kas viieaastane ärkab  või ärkab 85 aastane? Ikka alati ikka sirutamisega. No nüüd nendel eakamatel natukene, võib-olla läheb sellise  hoogsama võimlemisega keerulisemaks et nemad peavad  siis jälgima ja kuulama väga oma keha, et mitte endale liiga teha. Kuskohast see piir nagu läheb, kas see on see,  et kui sa nagu natuke mingit valu kuskil tunned,  kui näiteks katsuda oma varbaid kätte saada ette kummardades  või niimoodi põlvelõua alla sikutades, siis põlves käib ikka  valu läbi, siis ei tohiks seda harjutust teha? Nojah, eks see piir, tegelikult see mõõdukuse piir,  see ikka kehtib igas vanuses, aga mida vanemaks me saame,  ehk siis see piir ikkagi natukene läheb alati madalamaks. Et, et jah, ikkagi kõige tähtsam on jälgida enesetunnet  ja inimesed on väga-väga erinevad ja eriti suur on see  erinevus just eakate puhul. Et see võimete vahe ja käärid on nagu üsna suured,  et seal me näeme nagu kõige rohkem sellist vahet,  et kes on nagu tõeliselt sportlikud ja suudavad  põhimõtteliselt oma varbad kinni püüda ja samas on inimesed,  kes ei saa üldse kummardada, et ikkagi hästi individuaalselt  tuleb läheneda ja igaüks peab tegema siis vastavalt oma  võimetele neid harjutusi. Aga kas see selline väike valuaisting on see esimene piir  või tegelikult peaks juba natukene kuidagi endast teadlikum  olles ikkagi varem sellele asjale piiri panema,  et mitte ei tuleks seda valu ast. Jah, ei, kindlasti valu piirini ei tohi kindlasti treenida,  et seega jah, jälle mitte ainult eakate puhul,  vaid üldse inimeste puhul, et siis kui mingi harjutus  või liigutus tekitab juba valu, et siis on juba ilmselge,  et on natuke üle pingutatud ja tuleb harjutustega kas tagasi tõmmata,  natuke puhata või teha siis hoopis teisi harjutusi. No eakatel inimestel on ikka olnud neid puusaoperatsioone  ja põlveoperatsioone ja nii edasi need ka seavad piirid. Jah, kindlasti, et ma olen nüüd ise teinud eakatele  treeninguid juba päris mitu aastat ja on eakate tunnis harjutused,  mida ma kunagi ei kasuta, näiteks ma ei tee harjutusi  põlvede peal, et kindlasti on tunnis inimesi,  kes saavad õllede peal harjutusi teha, aga kuna ma olen  tavaliselt trennis umbes 50 inimest korraga,  siis kui sealt juba 10 inimest ei saa põlvedel teha,  et siis ma põlvede peal harjutusi ei soovita nagu kasutada. Sest no need, kes ei taha, tahaksid ikkagi  ka tublid olla ja siis nad proovivad hambad ristis teha,  et see Ja kindlasti tempo on aeglasem ja rahulikum,  eakate tunnis ja siis tihtipeale on neil  ka vererõhuga probleeme, et siis selliseid harjutusi,  kus peab pea nagu allapoole õlgadest viima,  et selliseid väga sügavaid ette kummardusi ma ei soovitaks teha,  et see võib jälle selliseid vererõhuhaigetele probleeme tekitada,  et sellised lihtsad nüansid, et mida peab nagu jälgima. Ja, ja väga lihtsad ja väikesed liigutused võivad  ka ju tegelikult väga hästi toimida, et see kummardus ei  peagi olema nii sügav, et oma varbad kätte saab. Just täpselt, et see treening eelkõige ikkagi mõõdub. Et ei pea olema treening selline, et sa pärast trenni vaevu  vaevu suudad saalist välja roomata või et veri ninast välja,  et et ikkagi selline mõnus ja minu jaoks  ka siis, kui ma veel ise tippsporti tegin. Selline hea trenni indikaator oli see, et peale viimast  harjutust pidi veel jääma tunne, et oh, ma jõuaks veel,  ma tahaks veel kaks harjutust teha, et selline väike  trenninälg võiks alati jääda peale peale trenni,  et siis tahad nagu hea meelega alati järgmine kord  ka tulla. Evelin täna sa näitadki just nimelt neid harjutusi sellises  rahulikus tempos ja just nendele eakatele inimestele,  et kellel peaks siis pärast jääma see tunne,  et noh, tahaks ise kodus edasi teha. Täna ma kuna need põlved ja puusaliigesed on ikka selline  kõige suurem probleem, et siis ma näitangi mõned harjutused,  et kuidas siis põlve ja puusaliigeseid hoida  siis kaua tervetena ja et nad oleksid kaua töökorras. Aitab teooriast praktika, palun ole hea,  võta, võta asend sisse ja hakka rääkima. Tere tulemast siis võimlemistundi. Alustame kergete pöiatõstetustega soojenduseks. Tõsta vaheldumisi kanda kergelt kõverda põlve,  jäta veel varbad ja pöiad maha. Kiirustada pole vaja, tempo on rahulik. Nüüd lähemegi natukene kõrgemaks põlvetõstega  ja siin ka see põlvetõste ei peaks olema väga kõrge. See oli umbes 45 kraadi ja anname kätega natukene  harjutusele hoogu juurde. Selline kerge tasakaalu mement on ka juba juures. Teeme kummagagi ühe veel ja nüüd paremaga teeme kolm väikest  tõstet üleval, kiigutame põlve, pane maha  ja vasakuga sama kiiguta, kolm korda põlve üles  ja pane maha, tule veel kolm tõstet üles  ja pane jalg maha. Kolm tõstet üles, teeme kummagagi ühe korra veel. Sina tee nüüd vasakuga viimane kord ja pane hoolega tähele,  vaata. Teeme siia vahele põlvesirutuse ja paremaga tõsta põll,  siruta põllusta, pane maha, vasak, tõsta. Siruta. Ja nüüd, et see harjutusi oleks veel põnevam  ja me saaksime natukene koordinatsiooni ka siia juurde tõsta  ja siruta vastaskäsi ette ülesse tõsta siruta. A veel tõstame, sirutame, teeme kummagi jalaga seda  harjutust ühe korra veel tõsta, siruta tõsta  ja viimane kord tõsta ja jätame vasaku põlve ülesse. Hoia kätega tasakaalu ja nüüd tee põlvest säärega ringid. Kui see harjutus tundub sulle liiga raske,  hoia varbad põrandale lähemale. Ja vahetame suunda. Teeme sama harjutuse teises suunas ja katsu veel püsida,  jäta põlv ette. Kiiguta. Jalg põlvest küljelt küljele. Ja pane jalg maha, võta parem jalg. Ja põlvest ringid. Ja vahetame suunda. Teeme põlvest ringi, teisel pool pöid on hästi lõdvalt. Et jalg ripub. Ja nüüd pendeldame. Põlveliigesele see väga meeldib, selline kerge kiigutamine. Ja hästi ja paneme põllu maha. Tõsta parem jalg ja too kokku ja vasak jalg too kokku. Ja tasakaaluks, vii ette sama käsi. Tõsta kergelt peopesa üles, tuleme ühe ühe korra veel  kummagi jalaga. Ja kolm tõsteti järjest paremaga. Toome jala kokku ja vasak. Ja kolm tõstet järjest vasaku jalaga ja kokku tule veel  kummagi jalaga üks kord. Ja kokku ja vasakuga. Ja toome veel lõpuks põlve ette risti. Et tähtis on seda põlveliigest kõik suunad korra läbi liigutada. Toristi. Ja kummagi jalaga kaks korda veel paremaga vasakuga. Paremaga. Vasakuga too halg seis. Kena päeva jätku. Sellised meeldivad rahulikud harjutused,  Evelin näitab täna hommikul neid veel siis lisaks viimases pooltunnis. Aga nüüd tere hommikust, Anneli. Tere hommikust. Kas vastab tõele tõesti, et linnainimesed on üürinud endale  turismitaludesse sellised eraldi sissekäiguga väikesed  kämpingud ja seal veedavadki praegu eriolukorras oma aega,  et tegelikult maa turismi ei lähegi niigi? Ma nii optimistlikult seda ei sõnastada,  et päris nii ei ole, et maaturism elab ja õitseb ja,  ja majad ja ja majutuskohad on täis, aga küll jah,  see sõltub natuke meie ettevõtetest, eks algul see ehmatus  eri olukorra väljakuulutamine esitas sellise kergekujulise  šoki ja, ja palju juba ajakirjandusest läbi käinud,  esimene nii-öelda kannataja oli, oli ju tegelikult turism. Lennukid jäid seisma, bussid, rongid ei liikunud,  Eesti inimesed ei liikunud enam. Maaturism sealjuures ka meie juures on ju ikkagi muust  maailmast inimesi käinud, aga tasapisi tõepoolest osad  ettevõtjad hakkasid nagu kohanduma ja, ja eks algul  ka ei juletud, sest tundus, et noh, tegelikult  ka praegu me kanname ju kõik sõnumit, et püsi kodus,  ära liigu, ole oma perega. Aga, aga neid neid ettevõtjaid, kes siis hakkasid mõtlema,  võibolla mõni isegi uuris kriisitelefonil järgi,  et kuidas see asi võiks olla. Ja, ja tegelikult, kui ikkagi tegemist on sellise majutusega,  kus inimesed oskavad oskavad ka ka kõike seda  desinfitseerimise kunsti, siis siis jah,  osades kohtades ongi juba täiesti sellised võimalused loodud,  kas siis kaugtööks tõepoolest. Eraldi sissekäiguga sellised kämpingulaadsed,  majakesed, kus ei peagi üldse omanikuga kokku puutuma  ja teine majakene on ka piisavalt kaugel,  et põhimõtteliselt saabki seal. Jah, ja ega jah, ja maaturismis ju sageli need kohad ongi väikesed,  et ega meil ei olegi sadu inimesi majutavaid,  nii et, et see on üks pool. Aga, aga kuna sellised toredad näited olid,  siis me eelmisel nädalal Eesti maaturismiühinguga meil oli  selline tore liikmete Soomi koosolek, et olime  siis videosilla kaudu ühenduses ja tegelikult väga kiiresti  reageerisime ka sellele, et me lõime oma kodulehele  siis maaturism.ee. See on selline punane nupuke, kriisiaegsed pakkumised,  vaatame kohe neid kriisiaegs. Selle maa turismi kodulehe lahti võtta, aga ole hea,  ütle, kui palju siis tegelikult on neid ikkagi,  kes pakuvad seda, et saabki sellise väikese kämpingu võtta. No tegelikult neid ikka on üle Eesti, aga ma arvan,  et mitte kõik, kellel on need võimalused,  seda kohe täna ei paku, sest eks ka ettevõtjad  ja on. On natukene ehmatanud ja kui see tegevus või,  või see pakkumine kuidagi tekitab rohkem tööd  ja keerulisema olukorra, siis pigem hoitakse majad kinni,  aga, ja neid neid võimalusi ikkagi on ja mitte ainult majutust. Aga osadel on isegi nii hästi, et ongi nagu poolde maisse  kohe broneeritud. Jah, samas paar ettevõtjat tõesti ütles,  neil on kaks eraldi majakest ja, ja tegelikult ei ole seal  mitte inimesed kaugtööd tegemas, vaid, vaid noh,  aiakii ka võetakse perega see, et kui inimene elab  linnakorteris ja, ja, ja tahab kuhugi välja  ja õnneks on nii tark ja taibukas, et ta ei torma 500  või 1000-ga sinna Keila Joale, et meil on maaturismi poolt ka. Selline väga oluline sõnum, et, et järgime neid eriolukorra  reegleid me oleme lausa ka loodusturismi,  inimesed on omavahel juba suhelnud, et kas see on meie  tegemata töö. Miks inimesed ei tea, et Eestimaal on palju rohkem ilusaid  kohti kui need viis, kus siis mööda laudteed peab üksteisest  mööda nühkima, need tulevad lihtsalt enam. Nii et tänu sellele me, me olemegi nagu hakanud  ka mõtlema, et äkki selline reguleeritum  ja ohjatu tetum, turism on, on tõesti praeguse meie  sõnumikandja ja, ja pärusmaa. Ja needsamad kriisipakkumised, mida sealt maaturismi  koduleheküljelt vaadata saab, siis tegelikult need aitavadki  just üle nimelt üles leida need kohad, kus saab  siis üürida seda majakest, aga kus saab ka väljas olla. Just, ja tegelikult neid õuetegevusi seal on  ka siin, tsiteerides ühte ettevõtjat, on tore,  et kes ütleb, et süsta matku korraldada,  juhendaja peabki olema kuue meetri kaugusel  ja süsta siis kas üksi või kaksi, nii et nagu kõik reeglid  on täidetud, et ei saagi lähemale, eks ju,  aerud jäävad ette ja ja nii edasi. Ja tegelikult ma kutsuksin ka üle üles tõesti vaatama neid  pakkumisi ka sellepärast, et, et kui juba,  kas, kas või selleks üheks ööpäevaks see tore majutus võtta,  need kohad pakuvad tavaliselt iga kohalikku toitu jällegi  kontakti vabalt tuuakse korvikesega ukse taha siis,  siis seal ümber on ka alati ilus Eestimaa loodus kindlasti  juhendatakse teid kasvõi distantsilt, et ära  ka ei eksi. Nii et jällegi, et saategi rahumeeli seal ühes mõnusas  keskkonnas linnulaulu nautida, et just täna hommikul jõudsin  ruttu vaadata ühte sellist toredat soovitust,  et ärge minge sellel ajal, kui kõik vaid kas  või praegu varahommikul, et mis, mis metsas toimub,  nii et meie sõnum on, et järgime neid eriolukorra reegleid,  muidu me jäämegi sellesse olukorda, mida rohkem me neid rikume,  aga, aga me teeme omalt poolt kõik võimalikku,  et inimestel oleks nagu põnevamaid kohti avastada. Kui loomingulised ollakse, on ka selliseid päris uusi  pakkumisi või uusi mõtteid selles eriolukorras,  mida inimestele pakub. Noh, võib-olla sellised vahvad, ma saan aru,  et alkoholi ei reklaamita, aga, aga on, on meil  ka täiesti videosilla kaudu veinide degusteerimised  ja ja, ja igasugused maitsmised, sest noh,  maaturismiliikmete hulgas on ka ju toidu  ja joogitootjaid Mina proovisin laupäeval, kuna kuna toimetan kohas,  kus on ka matkarada ja, ja me just saime oma väikese kohvila valmis,  siis meil on kontakti vaba kohvik oligi niiviisi neli,  viis tundi ja, ja täitsa matkalise võileivad  ja inimesed olid väga üllatunud, et ohoo,  nii et tulebki kiirelt reageerida. Kuidas see kontaktivaba kohvik siis toimub,  see on aken, esiteks on, on suur, ta on nagu parkla poole ja,  ja sealtkaudu siis teeme selle väikse köögiakna lahti  kandikul siis kohvid ja võileivad ja meil on selline tore välilava,  kus saab siis pikniku pidada jällegi, et inimesed on hajutad. Noh, meie rajal ei käi, võib-olla laupäeval oli seal kokku  10 autot, mis tähendab, üheksa kilomeetri peal mahub kenasti  ära ja, ja, ja tõesti võtsimegi täiesti kiirreageerimise. Järgmine laupäev teeme sooja kaneelisaia ja,  ja vaatame, kuidas läheb. Et, et jah, inimesed peavad olema täna leidlikud. No seda ilmselt veel väga pikalt, sellepärast et  tõenäoliselt ka kui see eriolukord ühel hetkel  ka siin lõpeb, siis inimesed võibolla kohe ei söanda  ka tormata igale poole, et siis tulebki neid  ja suvi tuleb ju ja loodusesse tahaks, et tulebki  loominguliselt läheneda. Maaturism, pee. Jah, just. Ja kohe avalehel on selline väike punane nupp  selle alt ja, ja toredad pildid ka, otsisime juurde,  nii et tere tulemast nendel harvadel hetkedel,  kui ta kodust välja tulete. Just Anneli aitäh täna hommikul rääkimast,  siis nendest toredatest uutest võimalustest,  mida siis maaturism ka pakub. Tere hommikust ja tore, et vaatate terevisiooni ilmakaardilt,  mulle jäi silma, et Räpina kandis ka pigem peaks täna  ja hetkel siis sadama vihma. No õige pea, me saame teada, kuidas seal tegelikult ilmaolud on,  sest me lülitume sinna ja Räpina aianduskool annab  siis nõu kõigile neile, kellel kuskil olemas oma  maasikapeenar ja noh, neid eestlasi on, ma arvan,  pool miljonit, pluss veel üks, teine pool miljonit,  kellel kuskil oma maasika siia peenar on,  kuidas siis kevadel oma maasikapeenra eest hoolitseda,  kuidas puhastada, millised väetised kõik see saab kohe meile selgeks,  et võtame siin saates enne kella üheksat veel ühendust  ka Leeduga ja uurime, kuidas on seis Leedus teatavasti  siis ka seal ju pikas pühad olid inimesed,  inimesed traditsiooniliselt tahavad liikuda suurtest  linnadest oma kodukantidesse. Seekord oli see aga keelatud ja suuremad linnad olid noh,  nii-öelda heas mõttes piiramisrõngas inimesi ei lastud sealt välja,  et seda viirust mitte siis levitada ka maapiirkondadesse  ja küsime, kuidas läheb, Austria? Teatavasti siin kõlavad juba ka uudiseid sellest,  kuidas, kas sel või tuleval nädalal Austrias hakatakse  selliseid koroonapiiranguid lõdvemaks laskma. Kuidas see olukord praegu seal on ja mis lõdvemaks lask,  piirangute lõdvemaks laskmine siis tegelikult tähendab,  sellest räägime. Küsime ka, kuidas läheb meie e-kaubandusel me teame,  et see koroonakriis ja eriolukord on sundinud meid kodudesse,  kaubanduskeskused on kinni, kas siis tõesti  ka e-kaupmeestel läheb praegu elu väga hästi,  seetõttu seda me räägime e-kaubanduse liidu juhiga  ja küsime ka täna hommikul professor Lutsari käest. Mida tähendab see masstestimise plaan Eesti jaoks  siis koroonatestide tegemise plaan, see laustestimine,  kui mõttekas see on, miks seda tehakse milliseid teste seal  saab kasutada, kas seda tavalist testi, mida juba praegu tehakse,  seda nina seest siis kaapimise testi või on olemas  siis tegelikult ka sellised kiirtestid, mis võimaldaksid  massiliselt ja kiiresti testida, või tasub seda teha tõesti  ainult nii-öelda piirkonniti nagu Saaremaa puhul me teame. Et nüüd siis Räpinasse ja maasikapeenarde vahele. Reimo jutt täiesti õige, me tõesti Räpinasse lähme  ja meie hea tuttav Liisi on seal juba maasikapeenra veeres  siis koha sisse võtnud. Tere hommikust, Liisi, mis ilm on Räpinas praegu Tallinnas,  selline vihmasevõitu. Tere hommikust, meil nüüd küll just ei 100,  on natukene pilved, aga muidu on täitsa mõnus ilm. Igal juhul aiatöödeks sobib ja maasikapeenra ülevaatamiseks ka. No see maasikapeenar, mille servas seal sina praegu kükitad,  on niimoodi kilega kaetud, need maasikataimed on sealt seest  välja piilumas, see kile aitab siis seda umbrohtu. Ma saan aru, eemal hoida, jah. Ja täpselt, et tegemist siis kilemultsiga meil siin  ja multsi ülesanne ongi siis hoida ära umbrohtumus  ja samuti hoida niiskust ja natuke ka temperatuuri niimoodi stabiilsemana,  et kasutatakse väga palju erinevaid multše tootmises,  rohkem siis kilemultsi, aga väga lihtne on maasikaid  kasvatada näiteks ka põhumultsi peal ja põhumultsi peal on  veel selline tore asi, et kui saak on koristatud,  siis üldiselt ka niidetakse maha maasikate maapealne osa  ning põhuga siis on võimalik see peenar nii-öelda põlema  panna ja siis hävitada kõik haiged taimeosad kahjurid. Ja samuti siis see tuhk, mis tekib, on taimedele väetiseks. No aga praegu see sinu variant seal ma saan aru,  ikkagi maasikataimed on no mulle tundub siiski õnneks alles jäetud,  et mida nendega tuleb teha, milline hooldus  siis aitaks neid maasikataimi, et me saaksime jaanipäeval  punaseid marju? Ja ma võib-olla siis veel täpsustaks seda,  et tõesti, kui need pealsed suvel maha põletatakse,  siis sügiseks kasvatas sa taime endale ikkagi uued lehed  ja need jäävad siis talvituma ja kevadel läheb see kasv  hoogsalt edasi. Aga nende taimedega siin nüüd kõigepealt tuleks eemaldada  kõik kuivanud lehed ja need tulevad niimoodi kätega tõmmates  päris lihtsalt ära. Kui on natukene suurem ja laiem peenar, siis võib kasutada  ka näiteks selle jaoks luuda või natuke tugevamat harja  ja sellega lihtsalt siis taimed ära puhastada  ning põhimõtteliselt. Seal peenras natukene tuuseldada lihtsalt  ja need kuiva lehekesed põhimõtteliselt tulevad päris. Lihtsalt ära ja nad tulevad väga lihtsalt ära  ja need kogume kokku ja oleks soovitatav  siis sellise taimejäänused ikkagi põletada,  sellepärast et haigustekitajad ei pruugi komposti hunnikus  hävida ja siis me toome nad kompostmullaga jälle aeda tagasi,  aga siit ma pean nüüd eemaldama ka veel haigustunnustega lehed,  sest kuna see istandik on meil eelmisel kevadel rajatud,  siis suvel meie seda pealsete mahalõikamist ei teinud  ja nüüd on need haigustunnustega lehed siin sees  ja ma lõikan kiirelt ka need siit välja,  et et siis ei oleks nii-öelda seda haiguste leviku ohtu  ja jällegi kogun nad kokku ja siis võimalusel pärast põletan. Kas võib juhtuda, et sellest maasikataimest jääbki kaks-kolm  lehte ainult alles ma vaatan, millise hooga sa praegu seal toimetada. No ega siin ja jäävadki need ilusamad ja nooremad  ja need nüüd siis hakkavad vaikselt toimetama,  aga veel täpsustas ka seda, et selle hooldus ööga ei tasu  liiga vara alustada, et suuremad külmad peaksid möödas olema,  sest need kuivanud lehed ikkagi kaitsevad neid noori lehti,  nii et tuleb natukene hoogu pidada, selle töö alustamisega. Et võib-olla praegu siis mitte tervet peenart teha,  et lihtsalt niimoodi aja viitmiseks natukene,  et veidi veel oodata. Praegu juba hakkab looma, aga lihtsalt, võib-olla kõikidel  aastatel aastatel see aprilli algus ei ole veel  nii soe kui meil praegu, et täna juba võib,  aga iga aasta on natuke erinev. Kui sa oled need maasikataimed kenasti ära puhastanud,  kõik need haigustunnustega lehed ära korjanud,  kuivad lehed ära korjanud, siis võiks ikka natukene väetist  ka anda, jah. Jaa, absoluutselt, et ma arvan, et kõik,  kes on kunagi käinud kuskil kaubanduskeskus  või aianduskeskuses väetise leti ääres seismas,  siis pilt võtab seal silme eest kirjuks,  aga mina soovitaksin koduaias kasutada siis sellist  kultuuripõhist väetist ehk siis kus ongi peal maasikaväetis  ja minul on siin ka täna võetud mõned väetised kaasa  ja üks nendest ongi siis maasika ja marjaväetis  ja nüüd on kõige tähtsam see, et ma keeran  selle väetisepaki teistpidi ja loen siit tagant. Et millistele kultuuridele see täpselt sobib,  ehk siis mida tähendab see marjaväetis seal,  et millised on need marjakultuurid, millele ma võin teda anda? Kui palju ma teda annan ja kui tihti ma teda annan. Ja siit ma saangi siis teada, et maasikale tuleks anda teda  kaks korda kasvuperioodi jooksul praegu kevadel  ja teinekord siis peale saagikoristust ja ühele taimele  läheb kuskil kaheksa grammi, ehk siis üks teelusikatäis. Nüüd väetamise jaoks ma panen kindlasti kätte kummikindad,  sest muidu ma võin oma nahka kahjustada ja aednikud ikka  teavad selliseid mõõte, et kui palju on üks peotäis  ja kui palju nüüd on see kaheksa grammi,  et üks teelusikatäis ma siit niimoodi otsast võtan  ja nüüd on natuke keeruline muidugi selle kilemultsiga,  ma pean selle väetise panema siia kilemultsi alla  ja natukene ajan ta laiali, et ta mulla sees niimoodi seguneks,  aga samas, et ma ei pane seda väetist vastu taime,  sest muidu ma põletan sinna augud sisse. Ja nüüd, kui on väetis pandud, siis kindlasti kastame,  sest kastmine ja väetamine käivad omavahel kokku. Ja siis on mul siin veel üks teine väetis,  mis on siis vedelväetis ehk kastmisväetis  ja see selle lahus on mul siis siia ämbrisse juba valmis  tehtud 10 liitrit vett ja 20 grammi väetist,  et selle õpetuse jällegi paki pealt sain teada  ja ühele taimele läheb kuskil 250 milliliitrit. Seega mul on selline tore mõõdunõu ja koduaias on hästi lihtne,  et võtamegi siit see 250 milliliitrit ja nüüd valan  siis siia taime juurde, selle kastmisväetis võib lehtede  vastu ka minna, sellest ei ole väga hullu,  tema nii kange ei ole. Aga tähtis, et ta ikkagi jõuab sinna juurte juurde  ja mulda läheb. Praegusel hetkel, ma arvan, üks osa inimestest mõtleb ka,  kellel ei ole seda maasikapeenart, et tegelikult võiks  endale teha selle maasikapeenra, millal sellega alustada,  aga kas ka juba praegu võinud natukene oodata nende  maasikataimede hankimisega ja istutamisega? No kui loodame, et väga suuri külmasid enam ei tule,  siis põhimõtteliselt võib hakata istutama maasikataimi ka,  et et sobib. Kuidas tähele panna, et see maasikataim,  mille ma siis ostan, oleks päriselt elujõuline,  on seal mingisugused nipid, et ma ei saaks  siis nii-öelda nagu vastu pükse lõpuks, et mõned lähevad  kasvama ja mõned ei lähe või on maasikataim selline hästi vintske,  et ta tegelikult läheb alati kasvama? No tuleb ikka jälgida seda, et tal oleksid korralikud juured all,  sest lehed peaks tal ikkagi ka küljes olema,  et maasikas selles suhtes hoiab oma lehed kogu aeg küljes  ja noore taime puhul ka et ilma lehtedeta ei tasu teda osta  ja lootma jääda, et sealt midagi siis veel tuleb. Ja, ja kindlasti jah, juuri vaadata, et kui on võimalus,  et on nii-öelda paljasjuursed taimed, et,  et oleks juur, korralik. Ja kui istutada, siis jällegi ikkagi natukene väetist  ja kasta ohtralt, nii nagu kõikide istutamisprotsesside puhul. Ja kindlasti, et maasikale meeldib rammus muld,  nii et selline korralik peenra ettevalmistus on väga tähtis. Lisi aitäh täna hommikul taas meiega ühinemast sealt  Räpinast ja tehke siis oma maasikapeenrad korda. Vaikselt alustate ja nädal aega nokitsete  ja ongi see mõnus peenar teil tehtud. Ent nüüd pöörame pilgud hoopistükkis Leedu poole  ja meiega on seal nüüd Robert ka, tere hommikust. Tere hommikust. Robert minu andmetel nädalavahetus möödus tus sul tegelikult  sellises nii-öelda laigulises vormis patrullis sellepärast  et suuremad linnad Leedus olid kinni, et inimesed ei saaks liikuda,  kuidas see olukord seal siis lahenes, oli neid,  kes tahtsid tulla ja, ja sellest patrullist läbi minna kontrollpunktidest,  et pääseda kuskile maapiirkonnas või leedulased võtavad seda  olukorda ka üsna rahulikult, saavad aru,  milles probleem on, et inimeste kontaktid on need,  kus ja miskaudu viirus levib. Üldiselt muidugi oli juhtumeid, kus prooviti läbi saada,  aga, aga tegelikult oli üldiselt olukord päris rahulik,  üldiselt. Et reaalselt statistika järgi oli kuskil 10000 üle  10000 auto kontrollitud ja kuskil 1000 oli nendest  siis nüüd saadetud tagasi. Tähendab, ei lubatud siseneda siis mingisse linna või,  või, või, või külas. Põhimõtteliselt linna, kuna külasid ei olnud,  ei olnud külad ei olnud kontrolli all ja aga tegelikult  mingit väga suurt probleemi küll ei olnud,  et reaalselt reaalselt situatsioon oli täiesti rahulik,  ei olnud mingi ega, ega lahinguid ega mingeid suuri seal  tähendab probleeme selle sellega seoses,  et, et inimesed prooviks väga-väga sellest nagu kuidagi üle  saada või või oleks vaja midagi midagi teha,  mis, mis oleks tähendab noh, ebaproportsionaalne ei,  tegelikult kõik oli väga okei, üldiselt. No pühapäevaste andmetega Leedus siis testitud tulemuste  järgi üle 1050 nakatunu kahjuks üle 20 10 surnu. Kuidas leedulased sellesse olukorda suhtuvad kui,  kui rangelt nad järgivad neid samu reegleid nüüd  ka igapäevaelus sellises tavapäevadel, mitte nädalavahetusel  ja pühade puhul, nagu siin just oli. Üldiselt praegu, reedest saadik, on meil nüüd kohustus. Alati kanda näomaski. Siiamaani oli see nagu, nagu soovitus ei olnud nagu  ofitsiaalset kohustust. Nii et praegu on juba see kohustuslik. Ametlikult aga üldiselt situatsioon rahulik,  mingeid mingeid niisugusi suuri ekstrasse ei ole. Kõik saavad aru, et, et olukord on niisugune,  nagu ta on muidugi paljud selle üle õnnelikud ei ole,  aga, aga de facto tegelikult situatsioon on üldiselt rahulik ja,  ja mingeid niisuguseid pingeid või, või mingit erakorralist  erakorralist pinget tõesti ei saa öelda,  et oleks tunda. Kui palju räägitakse sellest, et võiks hakata varsti neid  eriolukorra meetmeid ka leevendama või, või noh,  Eestis on see surve siin päris suur, sellest räägitakse,  et millal ometi saaks hakata juba nagu tavalise elurütmi  juurde tagasi tulema, et, et kuidas seal Leedus see olukord on,  ma tean, teie siis tervishoiuminister Aurelius Veeriga ütles  siin ka, et, et need pühad on justkui selline eksam  leedulaste jaoks, et kui hästi suudetakse seda karantiini  olukorda hoida, aga kui palju räägitakse tegelikult  ka sellest, et võiks hakata neid meetmeid juba leevendama? Ei, no muidugi sellest räägitakse, räägitakse,  tähendab esimene ju karantiini tähtaeg oli. 13, aprill. Praegu see pikendati nüüd mai alguseni. Arvatavasti vist pikendatakse seda veel arvatavasti  nii nagu see situatsioon kõik välja näeb. Aga muidugi, no diskussioon on sellest, aga. Ega jah, ega majandusele muidugi see, see tähendab praegune  seisak on väga, väga, väga raske ja väga väga tähendab väga. Valulik, ütleme niimoodi jah, ja tagajärjed sellele muidugi  on väga pikaajalised mitte ainult lee muidugi terves maailmas,  aga aga arvatavasti ikka seda karantiini tähendab. Taseme leevendust enne mai keskpaika vist küll ei tule,  ma arvan. Kuidas riik, valitsus on sellele just majanduskriisi poolele  lähenenud umbes 2000 inimest siin uudiste kohaselt Leedus  kaotab iga päev töö tänu nendele meetmetele koroonakriisile,  kuidas valitsus on reageerinud, on nad mingeid meetmeid  välja pakkunud. Ja suur suur abipakett on välja pakutud,  põhimõtteliselt on välja pakutud üle kahe miljardi euro. Abipakett. Mis, mis tähendab, mille osaks on nii abi tähendab  siis seisakute puhul kuni 90 protsenti seisakukuludest  kompenseeritakse tööandjatele, siis on. Abikrediidi tähendab pikendusega abi. Intressi maksmisega tähendab krediidipikenduse ajal abi  maksu maksuperioodide pikendamisega. Maksuleevendusega tähendab, see on terve suur pakett  erinevaid meetmeid, mis, mis noh, loodetavasti tähendab  hakkab varsti toimima ka, kuna praegu on muidugi see üleminekuperiood,  kus, kus kus protseduure ja kordasid veel ei ole  või osaliselt on, ütleme niimoodi. Aga, aga rahad peaksid olema juba juba hakkama reaalselt tulema. Jõudma ärideni kuskil vist järgmine nädal,  ma arvan. Õige pea hakkame siin meie stuudios rääkima sellest,  kuidas Eesti e-kaubandus teeb selle koroonakriisi varjus  niimoodi võidukäiku, sest inimesed ostavad rohkem e-poodidest. Kas Leedus on sarnast asja märgata, et inimesed ostavad oma  toidukraami e-poodidest kõik muu eluks vajaliku niimoodi  interneti vahendusel? Ei kindlasti kindlasti muidugi käibetöö näiteks Maxima Barbora,  mis on siis nagu peamine nagu interneti toidukaubanduse  platvorm jah, seal on põhimõtteliselt väga raske leida seda  vaba aega, millal, millal, millal keegi sul midagi koju tooks,  et selles mõttes jah, et internetikaubandus on,  on, on väga populaarne ja muidugi praegu temaga on  ka mingis mõttes probleeme, kuna kuna tarned muidugi  siis Hilinevad ja logistika ka hilineb, aga, aga,  aga muidugi jah, see on, see on üks valdkondades,  mis põhimõtteliselt võitis olemasolevas olukorrast väga tugevalt. Aitäh Robert Juka meiega täna hommikul liitumast jõudu  ja püsige terve. Aitäh jõudu teile ka. Ja. E-kaubanduses tõesti rääkima hakkama ja e-kaubandusel läheb hästi,  eks ole. Tere hommikust. Hommikust läheb hästi nii nagu mujal maailmas,  nii ka Eestis. Kui, kui palju hoogsamalt siis kui me võrdleme näiteks kuu  aja taguse ajaga. No näiteks märtsikuus maksekeskuse andmetele tuginedes,  kes umbes vahendab poolt Eesti e-kaubanduse oli noh,  kui kasv on kogu aeg sihuke olnud, siis ta järsku oli täitsa  täitsa üle ekraani, et 85 protsenti eelmise aasta märtsist,  et seal on ka veel see, et et tegelikult,  kui võtta veel arvesse ka meelelahutusreis kõik see puhkus,  kõik, mis on täitsa nagu nulli ja miinusesse kukkunud,  et kui see veel nagu ära taandada, et noh,  siis on ta kindlasti veel suurem, et. Et e-kaubandusele on praegu tegelikult väga võimaluste rohke aeg,  mida kõige rohkem tellitakse, kas toidukaupu,  nii nagu siin Leedust härra Joka ütles. Ja noh, toidukaupadel on tõesti see, et et noh,  see isegi neli-viis korda on kasvanud müügid ja,  ja ilmselt tegelikult me keegi ei hooma,  kui suur see potentsiaal oleks, et sest lihtsalt ei ole  nii palju vabasid aega ja, ja tarnevõimalust õigemini siin  tuleks ära õiendada ka see, et mitte väga ekslikult arvatakse,  et poed ei jõua tarnida, et asi ei ole selles,  nad ei jõua tegelikult komplekteerida, et on eraldi komplekteerimiskeskused,  kus e-toit kokku pannakse ja koju viiakse,  et lihtsalt need laod ei võimalda rohkem väljaviimist. Et asi ei ole selles, et ei ole autosid,  mis välja viiksid, aga, aga noh, tegelikult ma arvan  ja suurema tee toidumüüjad on ka sama meelt,  et, et noh, ma arvan, et pool eesti rahvast telliks ma isegi telliks,  aga aga noh, ei nädal aega ei viitsi oodata  ja teine asi, et pigem annaks selle võimaluse neile,  kellel tõesti vaja on, et see on kõvasti kasvanud,  et ja, ja. Sellega tulebki arvestada lihtsalt, et kui peab rahulikult  ootama ja peabki mõtlema selle peale, et see võtta kauem  aega ja mõne tellimuse puhul isegi noh, mitte tõenäoliselt  toiduainete puhul, aga kui tellida midagi muud,  mõni riietuses võib see võtta isegi kolm-neli nädalat. Ja noh, nii kaua nüüd õnneks mitte, et enne kriisi väga  paljud kaupmehed Eestis arenes hästi kiire tarneahela. Tore, et väga paljud kaupmehed pakkusid ühe kahepäevast  tarnet et isegi sama päeva tarnea Et noh, tegelikult, kui nii-öelda pakimahust rääkida,  siis umbes 22 miljonit pakki aastas, see on päris palju,  ma ei teagi, mis see kuust või päevas teeb vist 60000 umbes pakki,  et ja kui sinna panna veel noh, 85 protsenti otsa  või me räägime sadadest tuhandetest pakkidest päevas,  et et lihtsalt neid ei jõuta ühe päevaga ära tarnida enam,  et sealt on tekkinud see ja sama, et seal ei ole pigem nagu  mitte laiali veos, vaid või selles samas sorteerimises,  et Omniva üks paki ärijuht ütles mõned päevad tagasi  niisuguse hea ilmestava näite, et et kui varem üks suur  Eesti veebi kaubamaja tõi ühe rekkatäie kaupa kuus nüüd tõi  ühe päevaga kaheksa, et noh, sealt on see,  et lihtsalt jõuda nii kiiresti ära ära sorteerida,  et ja alla ühe protsendi on ikkagi see nagu niisugune pikem tarne,  et aga noh, väljaspoolt ma ei soovita küll praegu tellida,  et siis võib tõesti oodata võib-olla kolm  või neli nädalat, et aga Eesti puhul peab arvestama,  et enam ei ole mitte, võib olla ühe või kahe päevaga,  ei saa kätte, et võib minna kolm kuni viis päeva. Mis teisel kohal on pärast toidukaupade tellimist? Ma arvan, et ravimid Ravimimüüjad noh, muidugi noh, siin on hügieen on samamoodi,  et noh, kes ei tahaks praegu maski või, või kummikindaid  või desovahendeid tellida, kui saaks, eks ju,  et et noh, siin on selgelt, nõudlus ületab pakkumise,  aga et ravimid, toit tegelikult niisugune huvitav,  võib-olla isegi ütleme, et loogiline on see,  mida veel tellitakse, et kõik on kodus karantiinis,  et noh, kolm päeva vahid lakke, siis ikkagi märkad seda  pragu sealt, et et noh, tegelikult kõik need remondi ja,  ja nii-öelda kodu ja sisustuse firmad on  ka suhteliselt õnnelikud. Aga kas puslesid ka tellitakse, lugesin ja tellitakse? Jah? Kõik, et noh, igasugused taimed, värvid,  kusjuures väga hästi on hakanud minema igasugused kodused treeninguvahendid,  et iga ularõngad ja lindid, joogamatid ja arvutid,  kõrvaklapid, et kõik, mis on ka e-õppega seotud,  et tegelikult ka mõned eksklusiivsemad mööblimüüjad on  rääkinud natuke ka üllatavalt, isegi et neil läheb väga hästi,  et. Et selles mõttes natuke raha, on? Tenu, aga samal ajal tõenäoliselt ma eeldan,  elavnenud on ka need pätid, kes tegelikult  siis tahavad nii- öelda nendel tellijatel naha üle kõrvade tõmmata. Ja hästi ühest küljest tore on see, et noh,  Omniva näiteks, kes toob seitse miljonit pakki ainuüksi  Aasiast aastas sisse, et see on päris suur maht,  et eestlased ja see on üks kriisi, võib-olla niisugune  positiivne mõju, ma loodan, et eestlased on enne kriisi  meeletult Aasias tellinud igasugust kaupa,  ma ise samamoodi, ma ei mõista seda hukka,  aga, aga noh, seal natukene läinud võib-olla üle üle  nii-öelda võlli sellest. Et noh, inimesed ju räägivad, et mul oli väikest ühte  vidinat vaja, aga tellisin igaks juhuks 10,  et üheksa siis ära visata, see maksab ainult kaheksa eurot. Et noh, see ei ole nagu Et selles mõttemaailmas on tegelikult ma arvan,  ka praegu muutus toimunud Omnival kukkus 50 protsenti päevapealt Aasiast tellitav kaup,  nüüd on seitse-kaheksakümmend protsenti,  et kui mitte rohkem, ehk siis eestlased praegu ei telli väga  palju Aasiast, et see on nagu tore. Pettuste arv tegelikult kuigi e-kaubandus kõvasti kasvanud,  ei ole kasvanud, sest Eesti e-poest ostes on ikkagi turvaline,  sa ei saa petta üldiselt, et mõned probleemid,  mis on, on pigem vaidlused sellest, et noh,  et tarbija ütleb, et see külmkapp, mis ma sain,  et avastasin, et on tegelikult ümber kukkunud varem juba,  et noh, siis võib-olla kaupmehega vaidlevad lihtsalt,  et, et kas kas on või mitte, et, et Eesti e-poest on üldse  turvaline osta ja kuna väljaspoolt ostetakse vähem,  siis on vähem neid pettusi, aga üks asi küll. Et, et väga palju sotsiaalmeedias, eriti näiteks Facebookis  ja kui vaadata, siis vilgub seal igasuguseid bännereid,  et, et üks imemask, mis aitab sind terveks igasugustest asjadest,  eks ju, et noh, need loogiliselt võttes ilmselt ei ole nagu  õiged igasugused toidulisandid ja muud ja niisugused  rahvusvahelised petturid on küll, kes pakuvad,  et vajuta siia lingile, et et neid tasub mitte vajutada. Selget mõistust ja arukust igal juhul selliste asjade puhul  aitäh täna hommikul tulemast. Tere esmaspäeva hommikust, viis minutit on kell pool üheksa  läbi te vaatate terevisiooni ja tõesti ühed uudised veel  siis kell üheksa, aga sellesse aega enne kella üheksat mahub  veel päris mitu teemat kohe varsti Reimo hakkab rääkima  sellest laustestimisest ja professor Irja Lutsar  siis räägib meile, et kas see laustestimine on mõistlik  või pigem mitte, millised ohud seal on, kas tõesti see müra,  see 30 protsenti negatiivsete testides on tõsi,  millised need testid on, millega sellist laus testimis teha? Need küsimused saavad siis kõik täna hommikul väga vastatud. Ja Evelin, meie head tuttav treener on täna hommikul  terevisioonis ja näitab siis eakatele võimlemisharjutusi,  teeb seda väga rahulikult, neli-viis minutit järjest  ja just nimelt nendele eakatele, kellel ongi  siis kas olnud näiteks puusaoperatsioon või põlveoperatsioon,  et tegelikult kõik inimesed saavad ennast liigutada tõesti  tähele pannes siis oma keha ja kuulates,  et mitte teha seda seal valupiiril, aga liigutamine on hea,  nii et Evelyn täna hommikul näitab, kuidas seda teha. Austria, aga võtame ka ühendust Austrias,  siis teatavasti sellel nädalal juba mõned piirangud tühistatakse,  millised, mis annab neile alust, et nad tõesti julgevad  ja võivad seda teha sellest ka täna hommikul. Aga Reimo jätkab praegu. Jätkame tõesti siis masstestimise teemadel  ja meiega on liitunud professor Ire Luter tsa tere hommikust. Kust Öelge, palun, mida see masstestimine õigupoolest  iseenesest tähendab, kas see tähendab nii-öelda kiirtestide  kasutamist või nende samade testide kasutamist,  mida täna juba kasutatakse siis need nii-öelda ninast  siis võetavate proovidega? Ja seda võib päris mitmeti mõista, et, et ega,  ega ma ise ka väga hästi ei tea ja ma ei ole. Mina ei ole kunagi, ütlen sõna mas või laus,  testimine, et mida täpselt selle selle all mõistetakse,  et, et kui me vaatame, kui palju Eesti testib,  siis Eesti on üks maailmas kõige enam testiv maa ja,  ja selle tõttu. No me juba mingil määral teemegi üsna-üsna laialdast testi mist,  seda võib-olla näitavad ka meie numbrid,  et meil ütleme kasvõi eile kõigist testidest oli väga vähe positiivseid,  mis näitab, et me testime ilmselt, et elanikkonda  või testime inimesi, kellel ei ole sümptomeid  ja kellel siis tõenäoliselt ka koroona viirus ei ole,  et et, et see vajab tõesti definitsiooni,  mis on mass, testimine või laustestimine. Ilmselt kogu Eesti elanikkonna testimine ei ole mõttekas. Esiteks võta on see tohutu ajakulu, vahendite kulu,  aga samas me paneme ka inimesed, kes praegu peaks kodus olema,  liikuma sinna testide juurde. Küll on väga oluline meil teada saada, võib-olla juba mõne  nädala pärast me ka selle uuringu suudame alustada,  et kui palju inimesi on kokku puutunud koroonaviirusega  ehk määrata antikehasid. Ja ja see on, see on meil plaanis ja, ja minu teada hakkab  ka üks niisugune seiresüsteem, mis siis randomiseeritud  või juhuslikult testib ka inimesi just Psartestiga. Kui paljud on, on siis nendest ennekõike kui palju  nii sümptomitega kui ka ilma m et ta haigetest osutuvad  siis PCga positiivseks. Seletage nüüd nii-öelda harilikule inimesele lahti,  et mis see PCR positiivne tähendab, see tähendab seda,  et inimene on enese teadmata põdenud seda  siis koroonahaigust või mitte või kuidas see on. Ei CRiga, me määrame viiruse RNA-d või viiruse genoomi genoomi,  sisuliselt see näitab, et see viirus on,  on kuskil kehas nina, neelust, see proov võetakse,  et ta on nina neelus või et viiruse genoom on nina neelus,  pisar tegelikult ei näita, kas on tegemist elusa  või või, või mitte enam elusa viirusega,  nii et, et selle, see inimene ei pruugi sümptomeid olla,  aga, aga sümptomid võivad ka olla, see on nagu haiguse väga  varaseks diagnostika ette nähtud ja see aitab meid hästi. Just ütelda inimestele, et kui te olete positiivne,  siis nüüd tuleb head karantiini, kellegagi kokku saada ei tohi. Ja meil Eestis on kasutusel jah, see nõndanimetatud kodune  isolatsioon või kodune karantiin nendele inimestele,  kes ei ole väga haiged. Kui palju inimesi peaks testima, nagu te ütlesite,  juhuvaliku alusel üle Eesti, et me saaksime üldse sellise  tervikpildi enam-vähem ette, et mis seisus me oleme,  mis piirkondades, kus palju on siis inimesed kokku puutunud  selle viirusega? No seda on, seda numbrit on väga raske ütelda,  sest Meil on väga-väga vähe andmeid, me ei tea,  kahjuks ei ole Hiinast ühtegi ühtegi uuringut tulnud. Ja ma neid põhjusi tea, miks sealt uuringuid ei ole tulnud,  mis näitaks, kui palju kasvõi Hubei provintsis,  kus oli haigestumine kõrge, kui palju seal oli inimesi,  kes olid viirusega kokku puutunud või teisisõnu,  kellel olid antikehad olemas. Siin eelmise nädala lõpus, eelmisel reedel oli pressikonverents. Saksa teadlased või Bonni teadlased viisid läbi Uuringu linnas nimega Kan Kelk. Ma ei olnud seda enne kuulnud, see on väike linn,  mis asub Hollandi ja Belgia piiri piiri lähedal,  kus olevat väga kõrge haigestumine olnud. Ja nemad siis tegid testi, leidsid, et kaks protsenti  elanikkonnast olid positiivsed ja nemad määrasid  ka antikehi ja nad leidsid, et 15-l protsendil neist  inimestest olid olemas antikehad, kuna see on ainult  pressiteade teadusajakirjandusest, mis tehti,  kuidas tehti, keda võeti. Väga raske on, väga raske on seda selle tõttu hinnata. Nüüd Eesti kohta me oleme jah, mingisuguseid arvutusi teinud lähtudes,  et lähtudes, et Saaremaal on üks protsent  või kaks protsenti inimesi nakatunud, aga aga  ega me ju seda arvu ei tea, kui palju on neid inimesi. Võib-olla on täpselt nii, nagu oli ka keldis,  et, et on 15 protsenti antikehadega ja ja  siis me peaksime seal vähem uurima, aga me praegu oleme küll  arvutanud välja, et meil on üks protsent antikehadega  ja ja me peaks Saaremaal umbes 1000 tuhatkond üle 1000  natukene inimese antikehadele uurima, et,  et saada siis vastus, kui palju Saaremaa elanikkonnast on,  on antikehad, aga see kõik sõltub, iga päevaga,  tuleb uusi andmeid. Seroloogilisi uuringuid ei teevad väga paljud riigid,  Ameerika Ühendriigid, Soome, Saksamaa, Inglismaa. Teised riigid kindlasti ka, nii et, et iga päev me saame targemaks. Professor Lutsar, kas nendeks testideks võiks kasutada  ka täna olemasolevaid või, või saadaolevaid kiirteste  või on nad siiski jätkuvalt nii ebausaldusväärsed,  see nii-öelda veaprotsent, et test ütleb,  et on või ei ole, on liiga suur, et neid ei saa veel kasutada. Kiirtest on palju jah turul ja, ja, ja milleks need  kiirtestid ei, kindlasti ei sobi, ei sobi nagu haigete  varaseks diagnostikaks ja haigete isoleerimiseks. Sellepärast et kiirtestid määravad antikehasid  ja antikehasid kehad väga varakult ei teki. Nüüd need kiirtestid või, või te räägite,  ma saan aru, te räägite nendest kodutestidest. Et, et kiirteste on ka mitmesuguseid, et,  et võib-olla niisuguseks laialdaseks uuringuks ei ole ükski  nendest kodutestidest valideeritud, aga ma usun,  et kindlasti sellised ajad tulevad, et võib-olla need  kiirtestid on päris head, et määrata seda,  kas inimene on, on viirusega kokku puutunud,  aga praegu lihtsalt ei ole niisuguseid andmeid. Aga ma võin ka öelda, et esiDC praegu rohkem kui kümmet  kiirtesti ka valideerib erinevates liikmesriikides,  nii et et selle kohta me kindlalt andmeid saame. No meie andmetel valitsus peaks siis nüüd teisipäeval  arutama seda suuremat sorti testimise teemat taas,  mis nõu teie neile annate selles vallas,  mis see teie nõuanne võiks olla? No mina esindan teadusnõukoda ja teadusnõukoda kindlasti  toetab nii seireprogrammi, millest me rääkisime  nii seroepidemioloogilist uuringut, millest me  ka rääkisime, et, et see ongi see nõu, mis me,  mis me valitsusele andma anname ja me anname  ka selle seroepidemioloogilises uuringus me tõenäoliselt  seda kodutesti kasutada ei saa, sest see me ei tea praegu lihtsalt,  kuidas need testid töötavad. Küll aga otsime ja, ja, ja ma usun, et me oleme  ka leidnud niisuguse laboris tehtava testi,  kas ta on siis lisa meetodil või immuunofloressentsi,  see veel selgub aga, aga, aga ikkagi niisuguse  usaldusväärsema testi, et neid antikehasid määrata,  et niisugune on see meie nõuet, me peame tõesti aru saama Eestis. Ja tõenäoliselt me võtame ka ühe teise Eesti piirkonna,  kus haigestumine on väiksem Saaremaa ja,  ja mõne teise koha Eestist veel, aga, aga uuringuprotokoll  ei ole veel lõplikult valmis. Nii et ma arvan, et ei ole õige rahvustelevisioonis seda  enne teatavaks teha, kui uurijad on omavahel kokku leppinud. Aitäh, professor Lutsar selle intervjuu eest  ja püsige terve. Me jätkame siit aga väikse viitega tänaõhtusele osooni saatele,  nimelt Sander Loita annab teada, et ta läks koos  mobiiltelefoniga metsa ja mitte seal seiklema,  vaid ikka pilti tegema ja võttis ta kaasa  siis päris fotograafi Jarek Jõepera, kes õpetas talle,  kuidas mobiiltelefoniga korralikult looduspilte teha. Te. Aitäh. On selline ütlus, et kui sa oled kuskil väljas looduses linnas,  ükskõik kus siis on parim kaamera, see, mis on kaasas,  minul on kaasas mobiiltelefon ja ma tulin fotograaf Jarek  Jõeperaga kõrvemaa metsadesse. Tule siiapoole, noh vot niimoodi on minu arust nagu lihtsam. Nüüd tuli halo sisse kergita kaamerat, natukene. Voh näppekaadrisse horisontaaltu. Iga algus on raske, on tõesti ikka väga raske. Mida sina looduses otsimas käid? Tead, see on, see on natuke nagu korilus. Et fotograafid käivad metsas samamoodi neid pildi konserve otsimas,  et sina võib-olla sööd oma seened või murakad saad ära kolme  aasta pärast riiuli pealt, aga see minu jaoks jah,  see, see piltide pilti tegemine metsas ongi korilased,  me, me korjame mälestusi. Ja. Vaata seda motiivi kuule vaata vaata, vaata. Kuule, no. See on nagu. Ei, ma arvan, et te kõik praegu näete see,  vaata see rakurss, vaata see, see sektor siin. Ma arvan, et me peame sellest pildi tegema,  peab küll. Täna õhtul siis kell 20 30 osoon saate näpunäiteid,  kuidas häid pilte teha. Looduses. Esimene asi, muidugi, kui metsa lähete  ja teil on telefon kaasas, siis ärge seda telefoni ära kaotage,  sellepärast et muidu ei tule sellest pildistamisest mitte  midagi välja. Nüüd me saame aga võtta ühendust siis Austriaga  ja täpsemalt siis Saltsburgis elava Sirje Vinding,  Frauen loobiga. Tere hommikust, Sirje, kuidas teil läheb seal Salzburgis? Tere hommikust. Läheb päris hästi, elu on hästi vaikseks jäänud. Neli nädalat lock downi on ikka päris tasaseks,  kogu see elu teinud elu on osaliselt kolinud üle interneti veebi. Aga muidu on jah täiesti erakorraline. Sigatas tõesti sellest nädalast, Austria hakkab mõningaid  piiranguid maha võtma. Just õige, see on. Valitsus, ütleb just ei väsi kordamas, et koroonaviirus on  meie ühiskonnas kohal. See kestab veel mitmeid, kuid mitte ainult nädalaid. Jäämegi meie ees on kõrgem, kui me seda arvasime  ja me pole sellest veel üle. Aga siiski esimesed, et leevendused või lõdvendused  hakatakse homseks tegema, avada või väiksemad poed,  mis, mille ruutmeetrit ei ületa 400. Ühesõnaga 400 ruutmeetrini, siis avatakse ehituspoed  ja ka lille kasvandused. Ehitustööd on lubatud ainult kaitsemaskidega  ja siis vahemaaga pargid avatakse, kuid laste mänguväljakud  jäävad kinni, sest lapsi ei saa nii kergelt hoida üksteisest eemale. Siis lõpuklasside eksamite küsimus on nüüd  ka lõpuks lahendatud, need hakkavad ettevalmistused hakkavad  neljandast maist ja kuue eksami asemel on ainult kolm kirjalikku. Kusjuures siis koolid ja, ja lasteaiad jäävad kuni mai  keskpaigani ikka veel suletud. Ja mida veel tehti viinis, kui see on ju väga tiheda rahvuse  elanikega linn, avatakse osa sõiduteid ka jalakäijatele  ja autod tohivad sõita ainult 20 kilomeetrit tunnis. Ja rohkem suurt ja millest räägitakse, on see koroona stopp,  koroona äpp. Seda taheti algul teha kohustuslikuks, aga andmekaitsete  tõttu tehti see nüüd. Ühesõnaga vabatahtlikuks. Soovitus on, et võimalikult palju inimesi seda ikkagi kasutaksid. Mis see stopp, Korona äpp on? See koroona äpp on, ühesõnaga kaks mobiiltelefoni,  kaks isikut seisavad üksteise kõrval, ütleme kaks meetrit  vahet ja kui on 15 minutit kõrvuti seisnud,  siis võtavad need äpid teineteist üle, et sa kohtusid  selle ja sellega ja uuema variandiga isegi ütleb,  kes on võib-olla infitseeritud või, või nakatunud  ja seda tahet püütakse ju kogu aeg edasi arendada  ja pakutakse igale poole, need tegelikult vist pool maailma  tegeleb selle häbiga. No Sirje, kas needsamad piirangud ja piirangute  leevendamised kehtivad nüüd üle Austria või on seal  piirkonniti mõned erinevused? Ei, see kehtib üle Austria. Need ei ole mingeid erinevusi, see on, ühesõnaga valitsuse poolt. Kantsler Sebastian Kurts räägib kõik need asjad mitu korda  päevas üle. Mis annab talle Sebastian Kurtsile selle julguse,  või noh, kõigile nendele inimestele, kes tegelikult  siis selle eriolukorraga ja piirangute kehtestamise  ja tühistamisega tegelevad selle julguse,  et natukene võiks neid piiranguid nüüd hakata leevendama,  milline see olukord Austrias on selle viirusega hetkel? Tegelikult valitsus andis käsu teha üks täitsa eriline uuring,  ma kuulsin isegi, et Eesti ja Soome ja Saksamaa  ja Itaalia tahavad seda. Ühesõnaga esimesest kuni kuuenda aprillini testiti 1544  inimest ülekokku, kes läbi kogu see keskkonna  nii noored kui vanad ja, ja ja siis, sellele järgnes  anonüümne analüüs. Ja kui algul arvati, et on ainult kaks, kas 8000? 500 nakatunud siis selle uuringu põhjal tuli välja,  et on tegelikult see arv mitu korda suurem 28500 see on 0,33  protsenti elanikkonnast. Ja selle, et seda nüüd. Ühesõnaga, et siis me ju keegi ei tea, kes on nakatunud  ja kõigil sümptomeid ole. Ja nüüd, alates 21.-st kuni 25. aprillini tehakse veel kord  sama test. Küsitakse jälle vanusest null kuni 94 ja läbi kogu. Ühesõnaga kogu elanikkonna ja kas nüüd koroonaviiruse teine  või kolmas laine tuleb, seda ei tea keegi  ja see suhtub ka osaliselt rahvusvahelises olukorras,  kuidas teised riigid käituvad. Oma oma selle koroonaviiruse piirangutega. Sirje, kus piirkonnas Austrias on kõige rohkem neid  positiivse tulemusega diagnoos koroonaviiruse diagnoosi saadud,  on see see piirkond, kus tegelikult ikkagi on need suured suusakuurordid? Seda ei ole nüüd otseselt kuskilt välja toodud,  vähemalt viimasel ajal. Eilse seisuga oli näiteks esimest korda Austrias,  et koroonaviirusest paranenud inimesi oli rohkem kui haigestunud. Nimelt 6987 olid paranenud ja 6608 olid haigestunud. Kusjuures nendest haiglas on umbes 1000 ja umbes 240 on intensiivravil. Aga näiteks Saltsbooki liidumaal on veel kuus endist suusapiirkonda,  mis ka osaliselt hiljem suleti, on veel karantiinis. Et see lihtsalt nii palju ei levi. Tiruul hakkab juba natukene ühesõnaga vähenema see oht,  et seal on juba osa rajoone vabaks tehtud,  lahti last lahti tehtud. Aga nüüd täpselt ma ei oska öelda, kus, kus kuskil nüüd  kõige rohkem kõige vähem on. Sirje suur tänu meiega täna sealt saltburgist ühinemast  ja hoidke ennast ja olge terve, aitäh. Samuti. Aga terve kindlasti aitab olla ka võimlemine  ja täna hommikul Evelin on juba asendi sisse võtnud. Ta näitab siis neid harjutusi eakamatele inimestele,  kellel on olnud näiteks puusaoperatsioon  või põlveoperatsioon ja kelle keha ei saagi olla enam  nii liikuv, nii et tehke hästi rahulikult kaasa  ja ma arvan, et tuju tõuseb. Tere tulemast tagasi võimlema, täna siis harjutused plaanis. Põlve ja puusaliigestele leia endale põrandal natukene ruumi. Ja viskame kohe mõnusalt selili. Pane käed kukla taha, tee neist selline hea padi,  tõsta parem jalg ette, painuta varbad enda poole. Ja nüüd painuta põlv ja siruta pöidlata. Põlv painuta pöid ja painuta põlv, siruta pöid. Painuta pöidla siruta pöid. Proovi nüüd seal põlve liiges tõmmata võimalikult kõveraks,  siruta. Ja võimalikult kõveraks suru. Siruta ja painuta põlvkokku, teeme kaks korda veel seda harjutust. Siruta põlv painuta. Siruta põlv ja suru põlvkokk, kui jätame jala ette,  tõmba varbad kergelt enda poole ja hakka pöörama  puusaliigesest jalga. Keera pöidla sisse, keera pöida välja. Ja tempo on selline hästi rahulik, aeglane  ja tähtis on amplitud, keerab pöida võimalikult palju sisse,  võimalikult palju välja. Teeme kumbagi ühe korra veel üks sisse, üks välja. Pane jalg põrandale puhkama, tõsta vasak jalg painuta,  pöid enda poole. Ja siruta pöid, samal ajal kõverda põlv,  painuta pöid ja sirutab. Painuta päris sirgeks ei ole põlva vaja lükata aga proovida  täiesti kõveraks suruda. Aitas siruta ja painuta, teeme kaks korda veel. Sirutame ja painutame. Ühe korra veel jäta jalg ette ja keera nüüd pöidla sisse  ja keera välja. Keera sisse ja keera välja. Ei ole tähtis seda kiiresti teha, tema aeglaselt,  aga niimoodi, et jalg keeraks puusaliigesest korra veel  sisse ja välja. Ja pane jalg puhkama põrandale, suru nüüd pöiad  ja põlved kokku, tõsta aeglaselt puusad ja lase aeglaselt  alla tagasi. Tõsta puusad. Ja nüüd samal ajal, kui sa tõstad puusad,  proovi, tõsta puusast jalg ette ja pane rahulikult maha. Tõsta ja pane maha. Tõsta põlve sirutada pole vaja. Proovi jälgida, et põlv jääb umbes puusaliigese kohale. Teeme kummagi jalaga ühe korra veel. Tõsta puusad, pane maha, ükskord veel tõsta  ja pane maha. Nüüd lase kukkuda üks jalg kõrvale ja tagasi,  lase kõrvale. Ja too jalg tagasi. Kõrvale ja tagasi. Kõrvale teeme ühe korra veel kummalegi poolele  ja pane nüüd tähele, teeme selle harjutuse natukene raskemaks,  lase põlv kõrvale, siruta põlvest loo jalg tagasi,  pane põlved kokku, lase kõrvale, siruta põlvest,  too kokku ja tagasi kõrvale. Siruta, pane kokku, tagasi. Kõrvale, siruta, teeme kummagi jalaga ühe,  lase põlv kõrvale, siruta tagasi ja viimane kord veel kõrvale,  siruta tagasi ja korja nüüd põled kõhu peale kokku,  võta põlvede alt kinni, anna säärega hoogu  ja rulli ennast ülesse tagasi. Katsu keerata jalad rätsepistesse. Hinga veelkord sügavalt sisse. Too käed alla, võta oma kõige ilusam rühm. Ilusat päeva sulle. Me võtsime ka Reemagama ilusaima rusi. Viiva istus võib-olla natuke, peab vaatama,  kus, kuidas täpselt ja mismoodi aitäh Evelin  selle võimlemiskava eest ja kellel siis jäi nägemata,  tahab üle vaadata täpselt, kuidas ja mismoodi  siis kasutage ETV koduleheküljel selleks  või vaadake meie kordust ka.
