Ideaalilm. Meie jaoks on see, kui on meri plekk, meie nimetame vähemalt  seda nii. Meri on nagu peegel, siis on väga mõnus merel olla. Õhk, õhk peaaegu ei liigu, lainet pole. On nii hea püügivahendeid paigaldada, kui võrku panna  mida iganes. Kalapüügihobi on kindlasti pisik minu isalt. Ma armastan oma isa väga. Lapsepõlvest peale on tema põhiline isik,  kellelt ma olen kõik õppinud. Kõik kalapüügiasjad, kõikvõimalikud asjad. Et kõik tema tööd-tegemised, kõik, isegi kui ta on midagi  halvasti läinud, et eks me kõik õpime oma asjadest. Minu jaoks on ta kõige suurem eeskuju üldse. Mina olen Henri suurküla. Ma tegelen kalapüügiga Läänemaal Matsalu lahe piirkonnas. Enamjaolt Puise sadamas. Mulle meeldib Läänemaal elada, sellepärast et meri on väga ligidal. Väga mere ääres ma elada ei tahaks, kuna on väga tuuline. Aga niisugune parajalt kaugel? Viis kilomeetrit 10 kilomeetrit mere äärest. See on ülihea. No. Põhiprobleemid tekivad lõuna-edelatuultega  ka läänetuul on ebameeldiv, kuna. Sadamasse tagasi tagasitulek on üsna keeruline,  kui on kas külgtuul või vastutuul. Et alati on allatuult. Palju mõnusam sõita kui vastutuult. Külglaine koormaga on ikka väga ebameeldiv. Mingil hetkel jäi Läänemaal kalapüüdjate aktiivsete püüdjate  see arv väikeseks, kuna kala oli vähe. Aga kõigele sellele väesusele vaatamata meie nagu ei katkestanud,  et, et me lihtsalt tegime nagu rutiinset püüki edasi,  et oli kala või ei olnud, et. Et võib olla, see on haigus, aga kutsehaigus. Ma olen käinud kaasas Siin paar aastat tagasi ja siis ta ikka kilkab seal paadis jah,  et vau. Ja muidugi, kui ma olen kodus, siis ta saadab mulle pilte,  videosid, helistab. Et on väga rõõmus, et nii hea saak on, kutsub. Kutsub sadamasse vastu vaatama. Kui ikka saak on ilus, siis ta väljendab seda väga. Emotsionaalselt, et elab seda välja küll,  seda rõõmu. Ja. Kalapüüki on panustatud nagu läbi aastate,  mida ta on näinud. Ütleme, kui ma olen kolm, 30 aastat püüdnud,  siis tema on 28, täna ta on nagu sünnist saati näinud seda,  seda, mis sinna nagu pannakse, nii aega kui ressurssi  ja nagu näed, et, et millest see kalapüük koosneb. Et peab meeldima, muidu seda tööd teha ei saa ja,  ja sellepärast ma olen selle juurde nagu  ka tulnud, et see nüüd noh, koolipoisist peale,  nagu ma olen sellest unistanud. Ma arvan, et see on hea, et ta saab isaga koostööd teha. Henri on tavaline eesti mees, ma arvan, kellele meeldib maal elada. Kellele meeldib tema kodukoht, tema pere? Kes on nakatunud huvist kalapüügi vastu? Kalastamise juures. Ma arvan, et kõige rohkem huvi tekitab minus see,  kui sa Hommikul tegelikult ka eelneval õhtul, sa tead,  et sa lähed merele, sul tekib, sul tekib ootus. Sa ei tea kunagi merele minnes, mis sind ees ootab. Sa liigud mõrra juurde, see efekt, kui sa sealt köiest  selle mõrrakoti üles tõmbad, sa ei tea kunagi,  mis sul sealt vastu vaatab. Aga mõrrapüügil kindlasti see, et alati on mingi ootus. Meie peamisteks püügivahenditeks on ääremõrrad ühe meetri  sügavusel kuni avaveemõrdadeni välja avaveemõrda me seni  praegu hetkel rendime. Varasemalt kasutati Haapsalus kahe paadi nõudmist. Meie võtsime ka sealt selle üle, aga mingi hetk tundus see,  et jube raske on kahe paadiga tuulega nõuda,  kuna paadid teevad erivõnkeid. Mingi hetk isa isa suutis nagu välja mõelda selle,  et miks kasutada seda pulka lihtsalt ühel paadil. Palju kergem on ühe paadiga seda teha, kui kahe paadiga  ja vähe sellest. Kahe paadi jaoks on vaja rohkem mehi ka. Ei saa, nii et üks mees ühes paadis, teine,  teises läheb keeruliseks, üks peab paati hoidma,  teine tõmbama. Tuligi ise leiutada. Isa tegi laua ja laua küljes on mõõtmed. Saame igal ajal alamõõdulist kala kontrollida. Samuti on väga lihtne alamõõdulist kala üle paadi lükata  uuesti ujuma. Kala kala ei sure väga kiirelt käib see kala sorteerimine. Mõrraparandus, ega me tegeleme isaga ise. Ise vaatame nad üle, ise sätime. Viimastel viimasel viiel aastal oleme teinud väga palju  korrektuure muutes, muutes mõrraehitust. Täpselt nii nagu ta on ikkagi seaduses antud lihtsalt selles mõttes,  et ta vastupidavamaks muutub. Isa on see 20 aastat oma. Asju järjest parandada saanud, eks ma nüüd õpin isa käest. Jälle omakorda parandame neid, mida, mida võiks paremini teha. Meie jaoks mõrra puhastamine tähendab seda,  et me toome mõrrad merest välja, laotame  selle aluse peale, kui siir ligi ei pääse musta kile sisse. Musta kile sees toimub käärimisprotsess siis mõne aja pärast,  kui see on toimunud, lõhnad on mõnusad, juba  siis avame kile ja raputame selle muda välja. Siis kuivatame, kui, kui vajadust on. Meie põhilisteks paatideks on see kaheksa meetrine lappaja. Sellega enamasti märgime mõrva kohad ära,  GPSiga käime nõudmas, vajadusel tassime ankruid,  ankrupaadis kasutame viiemeetrilist kaluripaati,  puupaat on plastikuga üle pandud, sellega paneme ankruid,  kuna ta on kõige mugavam meie jaoks. Me oleme harjunud päramootoriga ankrute panekut,  kuna see on hästi kiire manööverdada tuulega muidugi oleme jännis,  tuulega on väga raske. No tagant võib vett üle tulla. Räimepüüki ja paneku paadiks on meil isa tehtud  kalapüügikõlbulikuks tehtud vana päästepaat,  sinna on paigaldatud siis vints koos rulli asjadega. Sellega me paigaldame mõrdasi, probleeme taga on,  aga hetkel muid vahendeid ei ole suutnud soetada. Sel aastal suutsime välja mõelda ka tulede süsteemi. Eelneval aastal sai katsetatud peaaegu et taskulambi versiooni,  panime mõni mõni mees pani põhimõtteliselt otsaesise lambiga  kala sorteerida, on väga ebameeldiv küll üks tahab valgust  saada küll teine siis ei näe püünist ema midagi,  siis korra paigaldasime laua otsa eraldi lambi. Noh, sellest ei piisanud kogu püünis ega paadi valgustamiseks. See oli paras huumor, et üks mees jookseb lihtsalt juhe käes,  lambiga paadis ringi, noh LED tulede süsteem küll maksab rohkem,  aga see investeering tasus ära. Praegu on ikkagi, kogu paat on valge, sa saad kiiresti sorteerida,  ilma et seal pimedusega probleem oleks. Ma julgen öelda, et viimasel viiel aastal on põhiliseks  kalaks ahven. Enne seda oli ka põhikalaks, oli haug. Haugi oli väga massiliselt, enam põhipüük käis madalate mõrdadega. Ahvenast ei osanud unistadagi, siis ja räimepüük meil väga  ei õnnestunud, kas olid valed kohad või lihtsalt ei osanud. Valed otsused? Välismaist kala ma osta ei tahaks. Ma tean, tean, et kala on värske, kala siputab,  ma toon ta koju. Et ei ole, ta ei ole ta seisnud nädalaid,  kuskil pole külmutatud, pole teda traali taga veetud. Pigem ma eelistan eestimaiset kala, kui välismaiste. Ja. Meeskonna peteerimine üsna keeruline, kes on iga kell,  et helistan, et kuule, et nüüd oleks vaja merele minna,  et selliseid on väga vähe. Viimastel aastatel ma olen olnud siin. Naabrimees, kes niimoodi saanud kaasa tulla,  mõned aastad tegime lihtsalt isaga ka. Testi. Kalapüük ei ole selline kerge, kerge kerge leib,  kaluri amet. See on võibolla raske siis kui see ei meeldiks. Meie võtame seda, kui, Kui harrastust Ongi harrastust? Ja hobi. Isa isa ütleb, et pigem on see hobi. Kui see on hobi, siis see kindlasti meeldib  ja sa ei ole raske. Kaluriamet on läbi aegade olnud suhteliselt,  ma ütleks, füüsiliselt raske. Sa palju-palju nagu käsitööd. Iga päev ei ole ilus peegelsile meri. Oleneb ka sellest, mille, millega sa püüad. Et minu jaoks näiteks räimepüük on selline suurem,  et jõudu vajab. Mulle väga meeldib tema amet, see on. Kuidagi. Romantiline amet minu arust muidugi ma ennem ei kujutanud ette,  et see võib tegelikult nii raske olla. Ma kujutasin seda palju kergema tööna ette. Jaa. Meil on olnud palju selliseid emotsioone,  kus, kus tekib tunne, et ei tahaks enam. Eriti seoses räimepüügiga, sa oled näinud,  sa oled näinud terve terve talve meeletult vaeva,  sa oled kõik ette valmistanud, asjad ära teinud,  ära remontinud ja sa lõpetad terve räimepüügi seal. Hea on, kui kuluta kuludega kulud tagasi,  saad. Sa siis on? Püünised puruks torm on üle käinud, räime põhimõtteliselt ei ole. Et kui Pärnu omad, Pärnu mehed püüavad seal 200 300 tonni  ja meie toome sealt ära seitse tonni terve hooajaga,  et. Ei taha kellelegi väga öeldagi. Et see, ma arvan, et nii mõnigi mees paneks ammu,  viskaks pillid nurka ja lõpetaks ära. Jah, ma kujutan küll tulevikus ette, et, Et lapsed käivad kaasas kindlasti ta tahab. Neid niimoodi kasvatada, et, et neist oleks  ka abi. See on kindlasti see kalandus on kindlasti terve  meie pere elu. Maalt ma kindlasti ära kolida ei tahaks linna,  ma ei lähe mitte mingil juhul. Ma ei suuda seal, ma arvan, et nädalati korteris olla. Et ikka tahad maal olla hakkama saame kindlasti päev korraga. Nädala korraga ei pea palju võtma. Et ma ei, ma ei näe probleemi ja pere hoiab meil väga kokku,  on suur pere. Ma arvan, et meil ei ole probleemi. Niikaua, kui on inimesel tahtmist midagi teha,  nii on tulevik ju olemas. Et kui, kui enam huvi ei ole, siis ju tuleb mingi muu asi  valida ja teha seda. Minu isa on minu jaoks kindlasti kõige suurem sõber. Ma armastan oma isa väga. Ma pean teist väga lugu. Ta oskab kõik minu jaoks, ta oskab kõike. Isegi kui talle ei meeldi mõned tegevused,  ta lihtsalt teeb ära need. Et selle jaoks, sellepärast on ta minu jaoks väga suur  eeskuju ja kõike muud. Ja ilmselt ka see armastus tema vastu tekitab sellise emotsiooni. Ütleme nii, et ma olen alati laste jaoks olemas olnud. Ma olen nagu olnud see, kes ma olen. Ma ei oskagi öelda, et. Isa ei ole kerge olla. Võib olla olen liiga range olnud, aga. Eedi ja Henry on väga lähedased ja Henri peab oma isast  väga-väga lugu. Ma arvan, et see ikkagi tuleb lapsepõlvest,  et Eedi on osanud teda väga hästi kaasata enda tegemistest niimoodi,  et Henri on ka seda armastama hakanud. Mida Edi teeb. Ja selle kaudu on eedi talle suureks eeskujuks. Ja. Miks me ei lõpeta, sest meil on lootust. Ja kindlasti me ei lõpeta ka sellepärast,  et me näeme, et. Palju sõltub meie enda valikutest. Ja. Leida koht, kus kala on
