Tere hommikust, on neljapäev, 16. aprill on juba  ja terevisioon on otse-eetris. Ilm on väljas jälle selline märjavõitu, aga vähemasti siin  Tallinnas sellist tohutut lume lörtsisadu ei ole,  nagu oli näiteks eile hommikul ja nagu oli näiteks üleeile  hommikul Oota see pilt on nüüd küll natukene selline marutuulelik,  aga ei ole nii. Tegelikult nii hull ei ole, kui siit praegu pildi järgi tundub. Minu meelest oli hommikul suhteliselt vaikne ilm ikkagi. Sellist kui eile prognoosid lubasid natukene suuremat tormi,  siis praegu seda vähemalt ei ole siiakanti tulnud,  kuigi see pilt räägiks siis, kui teist keelt see kõik väriseb. See ei ole päriselt nii võib öelda küll,  aga no hea hea meel on selle üle, et lund täna hommikul ei sadanud,  nii et midagigi head selles kevades. Aga me näitame teile täna hommikul ka natukene teistsuguseid  pilte ja nimelt need puudutavad need pildid ühte  fotovõistlust Eesti Rahva Muuseumi fotovõistlust,  minu kihelkond, kuhu tuli peo ja argipäevapilte kokku 249  kõikidest maakondadest ja 1000 eurone peapreemiaks. Muide, Kihnu palun väga, siin on võidufoto väga toredad,  kaksikud on selle Kihnu kaksikud, vist peaks olema  siis selle foto nimi? Lilli tölp on selle pildi teinud. Nii, vaatame veel, teine koht vist on äkki  ka valmis pandud juba kui õnnestub. Nii, ja see peaks olema paraadiks valmistumine. Kihnu kihelkonnamulikult. Kiivrid. Kuule, aga Kihnus ongi see, et naised sõidavad mootorrattaga,  mehed tööd, midagi muud. Nii ja see peaks olema nüüd surnuaia püha Kihnu surnuaias. Väga toreda hetk on tomatuse. Väga väga toreda. Nii ja nüüd on enda valmistatud Viru-Jaagupi tanu proovimas,  nüüd on teine kihelkon rahva riiete mõttes on tõesti on näha ka,  et enam ei ole Kihnuga tegemist on siis Viru-Jaagupi muuseas. Ove, kas sul on rahvariided olemas? Ei ole. Ma arvan, mul kusagil on vist selline oranž  rahvariide vest selle Muhu mütsike ja just seesama komplekte,  aga osadel kindlasti sul. Mul on poolik, ütleme nii. Mul Viru-Nigula poolik komplekt. Et põhimõtteliselt me saaksime rahvariietes koos kuhugi minna,  sa paneks selle pooliku komplekti ja ma paneks  selle vesti. Aga muide, kuigi see konkurss sai nüüd märtsis läbi,  siis muuseum ootab endiselt jäädvustusi kõikjalt Eestist  mis kujutavad kihelkonnaelu. Nüüdisajal. Saab ikkagi veel, aga mulle tundub, et needsamad rahvariided  on ikkagi populaarsemaks muutunud. Kui siin möödunud suvel oli laulupidu, siis inimesed ikka  väga kandsid sellel peol neid raha ka publiku hulgas  ka presidendi vastuvõtt just. Sest et alati on rahvariietega hea minna Aga räägime nüüd saate teemadest ka ja me saame veel korra  tulla selle ilmateema juurde tagasi, sest tänases saates  tuleb ka ilmast juttu. Miks ta ikkagi selline on, kas see on erakordne? Kuhu see ilm edasi võiks kulgeda? Ma ei tea, mõtlesin mulle endale, tundub,  et ilm on muutunud justkui äkilisemaks. Et korraks on tuul, siis on torm, eks ole,  siis on päike ja siis on 20 kraadi sooja,  siis on viis kraadi külma, et see käib kuidagi nüüd. Mina olen aprilli kohta minu meelest mõned aastad tagasi  ikkagi noh, mõned natuke rohkem kui mõned aastad tagasi oli see,  et klassikaline aprillis korraks lõi sellise soojalaine  mingiks nädalaks umbes ja siis läks tagasi jahedaks. Ma ei tea, mitu aastat ei ole minu meelest sellist  soojalaine aprillis olnud, võib-olla see on nüüd muutumas. See aprill vist enam ei tule. Kaks nädalat on aega vaja, ole nüüd optimistlik hommikul varem. Aga me räägime ka muutunud tööst, sellepärast et siin  viimased kuu aega on ju Eesti inimesed pigem teinud kaugtööd  või distantstööd oma kodudest. Me uurime täna hommikul, kas selline lühike periood  loodetavasti ei ole väga pikk periood, muudab kuidagi  ka seda, kuidas me edaspidi tööd teeme, ehk  siis kas tõesti võib-olla koosolekud muutuvadki  virtuaalsemaks paljuski kas need on lühemad kuidagi  või vastupidi, inimesed ei taha nüüd pärast seda  koroonakriisi enam mitte midagi teada sellest,  et virtuaalselt peaks kogunema. Me läheme taaskord ka Eestist kaugemale ja kahte väga  põnevasse paika. No Venemaale läheme Moskvasse ja seal on see olukord  natukene selline ärev, kui vaadata kas või neid uudiseid,  mis räägivad sellest, kuidas kiirabiautod ootavad lihtsalt järjekorras,  et patsient haiglasse viia. Uskumatu. Ja teine paik on Tenerife. Kas seal on siis selline turism ja elu praegu täiesti välja  surnud või milline seis seal on, seda uurime ka. Ja ühest toredast vahvast raamatust ma ei tea,  kas võib öelda niisugune raamat või on siis töövihik,  on valmis saanud, siin Katariina Elisa Ploom  ja Gerda Marleen Pärli on selle valmis meisterdanud  ja see on just parima aja viide lastelt lastele. Sellest toredast tööraamatust võiks nii-öelda  või töövihikust, räägime ka, et kuidas siis aja aega viita  praegusel ajal kodus selline vahva. Muidugi hea ajaviide on ka ikkagi enese liigutamine  ja selleks me pakume ka jällegi võimaluse täna sellise veidi  tantsulise Millest rääkima hakkame tänases saates, üks teema puudutab  kohvi mahaajamist vaiba peale. Sa said sellega eile hakkama. Ja ma eile ajasin kenasti tassi kohvi ümber siin stuudios,  see jäi õnneks küll niimoodi kaadri taha märgid on näha,  aga märgid on maas näha ja täna me siis võtame spetsialisti  appi ja proovime, kas saab koduste vahenditega  selle kohvi vaiba pealt ära? No loodame, et saab selline heleda vaiba peal kohviplekki tulevat,  ei ole iseenesest. Ma kujutan ette, et nüüd, kui inimesed on väga palju kodus,  siis tõenäoliselt juhtub seda kodus ka kes läheb arvutiga  kuskile ja võtab kohvitassi kätte ja samal ajal laps jookseb  siit ja midagi läheb ümber. Kuigi ma ma ei hakka nüüd pessimismi külvama minu meelest  vanasti oli selline jutt, et kohviplekk küll välja ei tule. Teine päev just just no vaatame, aga millest veel räägime,  räägime ka sellest, et kuidas praegusel ajal  siis sisse juurdunud töötamise vormid võivad  ehk pikemaks jääda või või siis hoopis vastupidi,  et enam mitte. Ehk siis inimesed ei taha enam praeguses kaugtöö vormis  mitte mingil juhul edaspidi kodus tööd teha,  sest kõik on seda omal nahal nüüd kogenud  ja tundub, et ei tööta või siis vastupidi,  tundub, et on väga hea mõte, ei peagi väga palju kontoris  aega veetma. Huvitav. Poole, see kisub, et kas tundub, et noh,  nii tore oli teha seal telesilla või Skype'i mingisuguse äpi  vahendusel ja koosolekuid pidada ja või tundub,  et noh, saame nüüd ometi kokku. Kui inimesed füüsiliselt, et kuhu kisub,  ma arvan, et ikkagi inimesed tahavad suhelda näost näkku. Jällegi saab televisiooni abil ennast liigutada  ka ja täna sellises tantsulises võtmes, mida see täpselt  endast kujutab, ega meie ka praegu veel ei tea,  aga varsti saame teada. Kell on nüüd seitse, 12 ja millest muust kui töötegemisest  hakkame nüüd varahommikul siin terevisioonis rääkima,  tere hommikust, Tiina. Tere hommikust. No me enne tegime sissejuhatuse ka, öeldes,  et praegusel ajal, kui me siin mitmendat nädalat juba väga  paljud inimesed ei saa vist öelda, et enam katsetavad  või teevad ki nüüd kodust kaugtööd on harjunud nende uute meetoditega. Kuidas sulle tundub, kui õnnelikud need inimesed praegu on,  kes sellisel viisil? Mul tööd teevad. Ma olen saanud seda ka uurida, pärida, küsida huvitaval kombel,  kunagi varem ei ole näiteks ka organisatsioonide juhid minu  käest pärinud, et kas on mingisuguseid meetodeid  või lähenemisi, kuidas inimeste tööõnne nüüd mõõta,  kui nad on kodudes. Ja mitmeid huvitavaid asju on välja tulnud,  et näiteks organisatsioonid, kes on kuidagi nagu pöidlad peos,  hoidnud nüüd, et saaks see aeg ainult läbi  ja vaadanud seda hetkeolukorda kui sellist,  ütleme, haledat alternatiivi päris tööle  või päris kohtumisele. Et seal inimesed ikkagi on rohkem muserdanud aga  kes on nagu võtnud selle niimoodi täispinnaga,  et aga me vaatame gi oma töö tavade üle,  me vaatame gi oma suhtluskanalid üle. Me muudame asjad mõistlikumaks. See, seda, mida ei ole vaja teha, me enam ei tee. Ja, ja hoiame oma inimesi, et need organisatsioonid on noh,  toimivad väga-väga mõnusal moel edasi ja on avastanud  täiesti uusi asju. Mis need komponendid võib-olla on, mis inimesi õnnelikuks teevad,  et sa, kuna sa oled tööõnne aastaid uurinud ka,  et mis nii-öelda inimene, kes tööd teeb,  tööl käib, mis teda õnnelikuks teeb teatud aspektide juures,  et mis see kodus töötamise juures õnnelikuks teeb. No tuleb välja, et, Ma alustan võib-olla siis sellest, mis ei tee õnnelikuks,  et inimesed Mitmed on öelnud välja, et nad tajuvad üksildust,  et ikkagi see eemalolek küll on seal mõned proovinud asendada,  et seda nii-öelda hommikust kohviringi, et teeme  siis selle ika nii et igaüks tuleb oma kohvitassiga sinna arvutimanu. Aga ikkagi teatav selline üksilduse tunne. Ja, ja paljuski see tuleb ka sellest, et et see kodune  keskkond eeldab meilt veel muid asju ka,  et me ei ole nüüd ainult nii-öelda selles töörollis,  need, kes siis saavad kaugtööd teha või on haiguse tõttu  koju pidanud jääma vaid et seal tuleb ära majandada,  aga siis ilmselt perega seonduvad asjad ja  ja see ülekoormus on läinud suureks. Nii et esimene asi, kui sa küsid, et mis õnnelikuks teeb,  on, on see, et need tööandjad oleksid valmis vaatama seda  inimest kui tervikut. Noh, kuni selleni välja, et me muudamegi  siis oma kohtumiste ajad ümber, et, et sa jõuaksid vahepeal  kodus lapsele tükid ülevalt või, või, või. Mitmekülgse lõunasöögi ka valmistada ja,  ja tihtipeale siis no mida ka võib-olla paljud ei arvesta,  et need virtuaalkoosolekud on oluliselt energiamahukamad  ehk et neid peaks tegema siis võib-olla selle võrra vähem lühemalt,  täiesti teistsuguste meetoditega, et see ei ole alternatiiv tavakoosolekul,  vaid see on täiesti eraldi lähenemine. Ja panema siis tähele seda, et inimestel ei jääks need oma veel,  ütleme, toimetamised sinna õhtusesse aega,  kui, kui need kohtumised on läbi. Mis see meile õpetab, see aeg praegu. Et tõesti, kui me oleme nii-öelda sunnitud seda tegema  mingis mõttes, et seal on meil valik olnud,  et kõik võib-olla ei teeks hea meelega virtuaalkoosolekuid  ainult võib-olla ühe meetodina tõesti, aga mitte nagu tervikuna,  et kõik koosolekud virtuaalselt, näiteks inimesed kokku. Ei saa, see õpetab meile. See õpetab väga palju olulisi asju, et esiteks väga paljud  valdkonnad või tööandjad on pidanud üle vaatama  ka oma valdkonna, kas see, mida me teeme,  on tähenduslik, on seda üldse vaja on seda sellisel moel vaja? Et mõnes mõttes on ju ka palju räägitud sellest,  et see on puhastus, see on inventuur, inventuur  ka protsesside ja tavade mõttes, et kas see on mõistlik. Praegusel ajal ilmselt eriliselt oluliseks saab just  millised tehnoloogilised platvormid on valitud. Väga häiriv näiteks ju teha videokoosolekuid,  kui sul kogu aeg hangub seal midagi. Inimesed on erineval moel ja tasemel teatud e-teemadel. Ka see võib olla probleem, et mõned kolleegid ei saa  nii mugavalt hakkama ja nemad ei tunne ennast  nii hästi. Nii et. Selline inimese, kuid terviku nägemine muutub nüüd,  et mitte kunagi varem ei ole edukriteerium olnud  siis see küsimus, et kuidas mu inimestel päriselt läheb,  et me enam ei mõõda ainult seda, et kui vinge on käive ja,  ja kui kui hästi me oma eesmärke suudame täita,  vaid hoopis olulisemaks on saanud see, kui säilenõtked me oleme,  kas me suudame kohaneda, kas me suudame hoolida oma  inimestest ka nende muutuste sees? No viimase kümnendi, võib-olla isegi paari kümnendi jooksul  on kontorimaailmas olnud selline trend, et avatud kontorid,  kõik on selline hästi mugav, sovad on kuskil nurgas. Versus siis see, et inimesed istuvad väikestes tubades  kabinettides või siis kodukontoris, kuidas sulle tundub,  kas see Hakkab ka kuidagi muutuma pärast seda aega nüüd. Noh, kindlasti kaob ära selline asjatu pelgus,  et kui inimene on kodukontoris, et siis ta nagu tööd ei teegi,  on ju lihtsalt kui, kui seda nüüd vaadata,  kui, kui eraldi sellist töötamise tava ja meetodit,  et noh, siis seal on muidugi mõned sellised tarkused,  mida peab teadma, et näiteks kõikidel inimestel ei ole  võrdseid võimalusi kodus leida seda oma nurga,  kes need toolid võib-olla ei ole nii mugavad,  et tööandja peab täna vastutama ka ergonoomika eest,  aga kuidas ma, kui ma ei ulatu inimese koju  või äkki ta joob seal liiga palju kohvi,  on liiga ärev, kogu aeg on pausi eel ole. Või on siis vahepeal koduloomad tulevad ja,  ja seal segavad koosoleku toimimist, nii et. Et ma näen küll seda juba praegu, et see annab oluliselt  laiema võimaluse töötada erinevatest kohtadest,  et see, kui inimene soovibki elada oma oma maakodus või,  või reisida ringi, et, et see mõte, mis muutub juba praegu raginal,  aga ta ei muutu iseenes iseenesest, vaid et organisatsioonid  peavad hästi töötama selle teemaga, et need virtuaalsed  koostoimemise viisid oleksid ikkagi kvaliteetsed  ja läbimõeldud ja muideks virtuaalset koosoleku peab palju  paremini juhtima. Et seal samamoodi Kas see annab nagu ka sellise impulsi võib-olla,  et tõesti need koosolekud, mis aeg-ajalt kipuvad venima  ja venima, seal võib-olla paar paari tunniseks,  mis ei ole väga efektiivne, siis nüüd kui me peame seda  virtuaalselt tegema ja tegelikult natuke on ikkagi ebamugav ka,  et tahaks nagu ruttu ühele poole saada, siis nad pärast on  väga efektiivsed ja kõik teavad, et see koosoleku aeg on  ikkagi väga selline liit. Meteeritud täpselt on efektiivsemaks muutunud need  ja mida on veel õpitud selle käigus, et me ei saa rääkida  ainult asjast vaid me peame ikkagi tegema sissejuhatuse  alustuseks küsima inimeste käest, et kui sa oleksid ilmas  kunähtus täna, milline sa oled. Võib-olla igaüks jagab oma profiilipilti,  et see emotsionaalne osa meis on praegu väga näljas,  see, mida me muidu adume inimeste silmadest  ja nende olemusest on praegu puudu. Ja, ja seda tuleb osata siis asendada sellisel viisil,  et me ei jääks kuidagi eraldatuks ja, ja omaette,  nii et muutuste ajal ka see muudatuste juhtimine  emotsioonide emotsioonidele tuleb teha oluliselt rohkem ruumi. Viimane küsimus, kas tööandjad usaldavad need rohkem kuidagi  inimesi oma töötajaid, kes kodus töötavad,  keda nad ei näe igapäevaselt, kas üks või teine asi on. Tehtud juba. Nad on mõnes mõttes sunnitud usaldama, et. Kurioosne, et see just sellisel viisil tuli,  sest aastakümneid varsti on räägitud usalduspõhisest juhtimisest. Aga nüüd sul ei ole valikuid, et nüüd sa lihtsalt pead  leidma viisid ja küsima, et kuidas ma oma inimesi saan  siis toetada ja ja teisel viisil nende käest  siis küsima, kas asjad on tehtud neid mitte. Ära kurnates. Aitäh Tiina täna hommikul tulemast arutamast,  siis selle üle, kuidas praegune aeg tööõnne võiks mõjutada. Me räägime nüüd ilmast ilmast, on ikka tore rääkida  ja kõik räägivad meie ka hommikust hommikusse,  räägime samamoodi prognoosidest, mis ei pruugi küll alati tähendada,  et nii ka läheb. Hannes Tõnisson on praegu Pärnumaal, ilm on seal,  mulle tundub üsna hall. Tere hommikust, Hannes ja ütle, kas see on erakordne ilm,  mis seal praegu on? Tere hommikust, et eks üldiselt aprillikuus ikka kipub olema  natuke vähem sademeid, aga, aga midagi temperatuuri mõttes  väga hullu ei ole. Veidi jahe on aga aga suht keskmine. Miks ta just selline on, me siin hommikul  ka rääkisime sellest, et tundub, et ilm oleks justkui  muutunud noh, muutlikumaks, et üks hetk on tuul  ja torm, siis on päike, siis on tohutud soojakraadid  ja siis jälle läheb külmaks. Et praegu on selline päris võimas kontrastide märg mäng,  et Arktikas on sellel kevadel hästi-hästi külm ja,  ja lõuna poolt juba päike järjest rohkem  ja rohkem soojendab ja, ja kuna meil oli selline soe talv,  siis tegelikult ju mägedes on ikka alati külm,  mis tähendab, et näiteks Skandinaavia mägedes on praegult kaks,  kaks pool meetrit, lund on maas, mis on selline hästi tihe ja,  ja mitmeid kordi vahepeal sulanud ja ja kuskil kaks  kolmandikku Soomest on lume all, millest pool on peaaegu meeter,  ehk siis seal on tohutu nii-öelda külmkapp meil praegu  nii et, et sealne külm ja siis lõuna pool soojenev õhk  päikese käes, need nii-öelda tekitavad sellise suure kontrasti,  kus siis tulebki meil järjest selliseid tuuliseid  ja külmasid, ilmasid. Muide, kui me räägime ilma prognoosimisest,  siis mille põhjal seda sina teed, mis on need kõige  olulisemad asjad, mida said? Mis siis ikka vaadata, et vaadata, kus kohas paiknevad  erinevad rõhualad, mismoodi toimub õhuliikumine ja,  ja sõltub siis, kas nii-öelda vaadata üldist  või siis juba detailset, ilma, et, et kohapeal päris tihti  ilm sõltub hästi palju koha spetsiifikast  ja ja, ja siis peab nagu mõnikord isegi natukene nii-öelda  kohapeal viibima, enne kui aru saad, et kuidas  ka selles konkreetses kohas näiteks pilved liiguvad  või või, või kas hakkab selles kohas sadama  või mitte, et, et see on, see on päris palju koha spetsiifiline. Hannes, kui me räägime nüüd lähiprognoosist,  kas täna tuleb torm ja raju ja kas selline niruvõitu ilm  püsib ka lähipäevadel? Ja. Ütleks seda, et, et praegu peaks olema ilmselt tänase päeva  kõige hullem ilm juba enam-vähem käes. Et nüüd tasapisi võiks hakata meie pool nii-öelda  tuulekiirus kergelt nagu allapoole minema,  aga ega midagi erilist ei ole, võib-olla minimaalselt läheb vaiksemaks. Ja, ja, ja sadu hakkab ka tasapisi üle minema päeva jooksul  ikka siin-seal kogu aeg veel viskab Tallinna pool ilmselt on  hullem ja, ja ida pool tuleb tõenäoliselt  ka lund ja lörtsi, mõnel pool aga edaspidi igal järgneval  päeval peaks olema tuult, natukene vähem,  aga temperatuuriga suurt midagi ei juhtu,  et ikkagi on natukene tuuline ja ja Tallinna kandis seal  enamalt jaolt jääb temperatuur alla 10 kraadi,  võib-olla siin esmaspäeval ja teisipäeval,  kolmapäeval tuleb natuke soojem, isegi läheb üle 10,  kui, kui hästi läheb. Ja, ja kusagil veidikene lõuna pool Eestis võib-olla  läänerannikul kuskil Pärnumaal võib tulla vast isegi  ka 15 kraadi, järgmise nädala alguses. Nii et lootustunnet natukene paremaks läheb,  no sinu jaoks on kindlasti paslik teema ka teeilm,  mis sa ütled, kas suverehvid võiks nüüd ikka juba alla panna või? Ma arvan küll jah, et ega siin teinekord on isegi maikuus  lund tulnud, aga aga üldiselt. On meil juba päeval läheb nii soojaks, et kui,  kui juhtubki selline erakordne olukord, siis see enamalt  jaolt teede puhul kestab ainult võib-olla hommiku midagi niisugust. Et, aga, aga üldiselt ei tohiks olla praegu väga enam probleemi. Kui tervikuna rääkida ilma trendidest, mul siin üks hea  kolleeg telemajast ütles ka, et umbes samasugune ilm oli  näiteks 87. 88. aastal. Mis sina ütled, kas on mingisugused sellised suunad  või trendid ka, mis ikkagi pikemas perspektiivis ilma iseloomustavad,  et vot jah, selles suunas muutub. Et eks see varieeruvus aastate vahel on meil ikkagi ikkagi  hästi suur, aga aga, aga jah, tundub, et üks selline  loogiline seletus praegusele olukorrale võiks jah olla see,  et, et hästi sellisele pikale ja soojale talvele,  mille käigus siis nii-öelda nagu varasemalt sai öeldud,  on, on põhjapoolsetel laiuskraadidel eriti suurematele  kõrgustele tohutult. Lund kuhjunud, mis siis lükkab nii-öelda sellise kevade  alguse meil natukene hilisemaks ja tekitab selliseid hirm  koledaid kontraste. Et see soe oht tuleb meile suhteliselt lähedale,  vahepeal viskab järsku hästi soojaks, aga järgmine päev on  juba lumi maas, enam-vähem nagu siin vahepeal oli. Mis sina ütled, kas suvi tuleb soe? Ma üldiselt nii pikal pikalt ette ei ütle,  aga aga ma arvan, et algus võtab meil siin ikka tükk aega aega,  et ega siin enne mai keskpaika vast sellist Mõistlikku sooja, väga sooja sellest ilma ei ole,  aga aga ilmselt ikka kusagil juulikuus saame me korraliku  sooja ka. Hannes, kui tihti ilm sind üllatab, kas on seda ka,  et sa oled pidevalt justkui jälginud ja siis sa vaatad,  et ei no kust nüüd selline ilm tuli, et sellist küll ei  oleks pidanud tulema. Jaa. Ei, vahepeal ikka üllatab jah, et, et teinekord nagu kogu  aeg päris ei jõua jälgida, enam-vähem nagu üldine pilt on  ees ja, ja siis lähed uksest välja ja mõnikord on ikka  täitsa ootamatu sadu küll olnud, jah. Aitäh sulle ja head tervist. Nüüd me asume aga üle vaatama värskeid ajalehti. Ja minu käes on ajaleht Postimees kõigepealt  ja siin on uudisteküljel juttu sellest, et Rail Balticu  terminal valmib väga kitsas ajaraamis, nimelt  siis Lõplik eskiis valmib kahe nädala pärast,  terminal ise peab valmis olema ülejärgmisel aastal juba see  on siis 2022, jah. See on ära toodud siis ka, et mis kõik seal olema peab,  muuhulgas siis linnaväljak peaks tekkima terminali alla  selline suuremat sorti ja siin arutletakse  ka selle üle, et kui palju peaks olema ikkagi neid raudteealuseid,  võib olla läbipääse ka, et ei tekiks seda,  et raudtee jagab siis kaks maad suhteliselt kaheks ikkagi niimoodi,  et et sealt üle ega alt läbi ei pääse, et oleks vaja neid  juurde tekitada, läbi pääse. Minu ees on ka Postimees ja siin kirjutatakse muuhulgas sellest,  et distantsõpe kurnab õpetajaid, õpetamisviisid,  mida varem sai klassiruumis kasutada, tuleb unustada kurssi,  tuleb end viia viimaste digivõimalustega,  harjuda mitmekordistunud töömahuga ja seda tehes silmas  pidada ka õpilasi, kelle jaoks see olukord on samuti  tegelikult uus ja kurnav. Ja siin on öeldud ka seda, et natukene nõrgemad õpilased  teeb distantsõpe kurvaks, kuna neil puudub ülesannete  lahendamiseks see oskus ja nad ei saa kohe seda  lisaselgitust ka kätte. Ja võib-olla seal tekib ikkagi ka see, et nad ei julge enam  küsida ka, et kui sa kogu aeg küsid seal,  eks ju, sa oled selline üks tüütu, kes kogu aeg nagu segab  seda vahele on ja teised ei saa edasi. Mina. Muidugi, ma olen ka tuttavatelt õpetajatelt kuulnud,  et see on kurnav, kui sul on veel oma lapsed  ka kodus, eks ole. Mul üks tuttav teeb kogu aeg ülevaate sellest,  milline tänane päev oli, kui mitu tundi ta tegelikult veetis  siis arvuti ees, seletades siis, mis lisaülesanded  või takistused veel tekkisid, et see on tõesti kurna,  ma kujutan ette, et jõudu kõikidele õpetajatele,  aga Eesti Päevalehes on juttu sellest, et kauplused piiravad  klientide arvu ostukorvide ja kärude vähendamisega,  siin on räägitud siis kõikide suuremate jaekettidega Selver,  Rimi prismaga näiteks, ja ütleb siin Rimi esindaja,  et osaliselt piiravad kauplustes klientide arvu teenindajad  või turvamehed, samuti on kasutamiseks välja jäetud kindel  arv ostukorve ja kärusid näiteks sõpruse,  Rimis on kasutamiseks isegi vähem kärusid  ja korve, kui lubatud oleks, ehk siis kui sa lähed poodi  ja sulle näed, et käru või korvi ei ole,  siis sa tegelikult vist ei tohi minna sinna,  sest siis on juba inimeste limiit täis, kuigi poed ikkagi  möönavad siin ka, et, et see aeg, mis alguses oli,  kus inimesed tormasid poodi, on nüüd läbi,  et ikkagi on suhteliselt hajutatud see päeva peale inimeste  poes käimine. Maaleht ja siin on artikkel, maailm seisab uue reostuslaine lävel. Juttu on siis sellest, et kui ühel hetkel kõik taaskäivitatakse,  siis võib-olla on see reostus suuremgi kui praegu,  kuigi me hetkel räägime sellest, et õhk on suurlinnades  puhtam ja nii edasi. Aga kliimateadlane Timo Palo avaldab siin  ka lootust selle üle, et ehk on inimesed midagi pinud  ja saanud aru näiteks sellest, et ei pea ilmtingimata istuma  lennukisse ja reisima, võib-olla ei ole vaja autoga  nii palju sõita, ehk see muutus muudab ka  siis natukene meie selliseid käitumisharjumusi. Ma just olen mõelnud ka, et kindlasti on neid juba tekkinud  ka selliseid keskkonnavaateid siis globaalselt,  et milline see saaste pilv võib olla Hiina kohal,  nüüd on või kas on äkki kuidagi väiksemaks läinud see kõik,  et kui tööstused seisavad, ei tea? Muide, üks üks huvitav asi veel, see seoses  selle saastamisega tänases novaatori portaalis võib täna  lugeda sellest, et toitaine vaesel mullal kasvavad küpsed  metsad ei leevendagi kliima soojenemist. Nii et ei olegi kasu sellest Lubati lugeda väga huvitav. Tere hommikust, neljapäeval, 16. aprillil  ja see päev on selline märg ja tuuline, ma usun,  et panite ilma prognoosist tähele, kuigi vahel juhtub  ka nii, et ei pane tähele, vähemasti mul küll juhtub,  et ma mõtlen, et ma vaatan, mis ilma lubatakse. Ma ei pannud ki tähele, mis oli. Nojah, märg on nagu isegi näete küll, lubatakse,  et pärastlõunal tuul natukene vaibub nii palju ilmast,  aga meil on muidugi saates teisi teemasid  ka ja mitmed teemad on täna seotud lastega. Näiteks selline teema, mis puudutab laste ajaveetmist  ja võib öelda, et lastelt lastele samuti räägime aga nendest muredest,  millega siis inimesed kokku puutuvad ja just nimelt seoses  viiruse ja ikka lastega. Aga praegu hakkame rääkima mitte ainult lastest,  vaid teadlaste värsket nendest prognoosidest  ja seda just nimelt eriolukorraga ja viirusega seoses. Valitsust nõustava teadlaste rühm on siis saanud valmis  värsked prognoosid, mida siis eile ka avalikkuse ette toodi  ja meil on ühendust Skype'i vahendusel just valitsust  nõustava uurimisrühma liikme Mario kadastikuga. Tere hommikust. Tere hommikust. Ma küsin niipidi, et iga päev saab ka, saame meie kõik,  kes me meediat jälgime, infot selle kohta,  millised on viimased nakatumisarvud Eestis,  aga millised on need näitajad, mida teadlased vaatavad  selle pilguga, mis on just olulised ka valitsuse vaatest,  et me ühel hetkel saaks piiranguid leevendada? Ta. Just et nakatumiste arv on asi, mis näitab meile mõningast  trendi teatud regioonides, aga mida me enim vaatame? On just see. Kui paljud inimesed jõuavad haiglasse, kui paljud inimesed  jõuavad intensiivravile ja noh, mingil määral loomulikult  kurb ka statistika, et kui paljud inimesed surevad  selle tulemusena et need määravad tegelikult meil  selle prognoosi põhilise rõhu sellepärast et prognoos  hakkasime gi me tegema selleks, et vältida,  et meditsiini süsteem kokku kukuks. Sest kuna Covid on selline haigus, mis põhjustab väga palju  ka raskemaid juhtusid, kus on vaja inimene haiglasse viia  ja väga arvestatavas koguses ka mehaanilisele hingamisele,  siis see on koht, kus koha peal meil on piiratud ressurss. Me ei saa lasta sellel asjal lihtsalt levida ühiskonnas  niimoodi et me lihtsalt viime need haiglasse,  kes haiglasse jõuavad, sest ühel hetkel saavad need  haiglavahad täis ja siis ei ole meil enam võimalik mitte  kedagi ravida. No meil on üks graafik ka värske, mille te olete ise  selle teadlaste rühmaga koostanud, mida selle pealt  siis välja lugeda, mis faasis me oleme praegusel hetkel oma  haiglas viibivate patsientide, keda siin eilsel andmetel oli  alla 150 Et sellelt graafikult on veel mõned viimased päevad puudu,  see on just tehtud selline esmaspäevase seisuga graafik  ja see on nüüd kokku pandud kõikide erinevate regioonide,  mida me oleme eraldi vaadanud, me vaatame Harjumaad,  Saaremaad ja ülejäänud Eestit kolme eraldi regioonina,  sellepärast et me näeme, et see viiruse käitumine on nendes erinev. Ja see on nüüd see kogu pilt Eesti kohta koos aegreaga,  palju siis on reaalselt haiglas inimesi olnud koos  siis prognoosiga, mis võiks olla edasi, et siia on peale  kantud kolm prognoosi. Millises meil on olemas seal prognoosi mõttes,  et noh, meie enda Kõige tõenäolisemaks peame me seda keskmist. Joont seal see on siis see, kus koha peal on näha,  et saabub lähiajal lagi ja hakkab saabuma mõningane nagu. Alla minek, aga nagu näha, siis Nendes usaldusvahemikes,  tegelikult on kõik kolm prognoosi veel võimalikud,  ehk siis natukene on andmeid veel vaja. Nüüd, kuna siit on viimase paari-kolme päeva info puudu,  siis ta püsis enam-vähem seal 150 piires natukene üles alla jõnksudes,  mis tähendab, et me hakkame tegelikult sellest hallist  pessimistlikust joonest välja jõudma suhteliselt kindlalt. No inimesed ootavad sellist jah. Et inimesed iga päev ootavad, vaatavad selle numbri ära  ja tekib küsimus, et kui palju see peab langema  või kui kaua peab see langus kestma, et midagi saaks  nii-öelda hakata leevenema. Ja. Noh, nagu sellelt jooneselt on näha, siis seal on mõningased,  usaldus, vahemiku piirid, ehk siis Need numbrid kõiguvad  üles-alla natukene ja seetõttu, kui ta natukene üles alla läheb,  natukene edasi-tagasi kõigub, siis see ei pruugi veel tähendada,  et on alanud langustrend. Et oleks vaja ikkagi, et ta niimoodi selgelt toimub,  ära maksimum ja toimub ka mingisugune neli-viis-kuus päeva  järjest langust, et me saaksime olla enam-vähem kindlad,  et see aktiivse kasvu faas on lõppenud. Sest haiglas olijate arv ju ei koosne ainult sinna tulijate arvust,  see on ka sellest, kaua inimesed haiglas on  ja need kõik koos omavahel kombinatsioonis ei anna alati  niisugust väga selget trendi, vaid seal on üles-alla  kõikumisi päevast päeva. Aga praegu vähemalt nagu tundub, et me oleme pigem sellesse  tipufaasi jõudmas või jõudnud. Aga selleks oleks vaja kuskil nädala jagu kinnitust,  et ta enam ei hakka niimoodi aktiivselt üles minema,  sest me oleme korra varem juba olnud selles olukorras,  kus sellele järgnes siuke kiire tõus 160 peale. Üks tegur, mida te vaatate, on ka nakatumiskordaja,  mis see on ja milline see peab Eesti puhul olema,  et saaks rääkida taas piirangute leevenemisest. Ja. Nakatumiskordaja üldiselt tähendab seda,  kui mitmele inimesele üks nakatunud selle viiruse edasi annab. Kirjanduse põhjal võib eeldada, et sellel viirusel on ta  tavaolekus kuskil kahe ja kolme vahel ehk  siis üks nakatunu nakabtab kahte kuni kolme inimest. See tähendab, et ta kasvab eksponentsiaalselt väga kiiresti. Nüüd seda kordajat mõjutab tegelikult see,  kui palju inimesed omavahel kokku puutuvad  ja ka, kui palju nad seda viirus ühe korraga edasi annavad. Ehk siis see, kui inimesed näiteks kannavad maske,  siis nad annavad viirust vähem edasi. Kui inimesed kohtuvad teiste inimestega harvemini,  nad puutuvad vähem nagu ots otse kokku, siis vastavalt ka,  nagu see nakatumiskorda ja väheneb. Ja hästi praktiliselt lihtne on see, et kui see kordaja on  üle ühe, siis nakatunute arv kasvab. Kui see kordaja on üks, siis ta jääb enam-vähem stabiilseks  ja kui see kordaja on alla ühe, siis ta hakkab langema. Ehk siis tegelikult selleks, et me saaksime epideemia  kontrolli alla, on meil kõigepealt vaja saada nakatumiskorda  ja alla ühe. Ja seejärel saab hakata vaatama, kuidas neid meetmeid leevendada,  niimoodi, et see korda ja väga üle ühe ei tõuseks. Sest kui ta tõuseb ikkagi sellest ühest oluliselt kõrgemale,  siis meil on efektiivselt uus epideemia kolle. No te juba ütlesite ka, et, et teadlaste rühmaga vaatate  eraldi Saaremaad, kus on suur nakkuskolle  ja ülejäänud Eestit ja ka eraldi veel Harjumaad  ja Tallinna, milline see nakkus nakatumiskordaja on näiteks  Saaremaa puhul ja ülejäänud Eestis. No praegu on nad tegelikult niimoodi, et kui hästi Selgelt tahta öelda, siis nad on kõik umbes täpselt ühe piirkonnas. Osades kohtades on ta võib-olla üks natukene peale,  osades kohtades on ta natukene võib olla alla ühe,  et see ongi nüüd see koht, kus koha peal natukene rohkem  andmeid aitaks seda eristust suurendada. Muu Eesti tundub olevat hetkel veel seal ühepiirkonnas  ehk siis nakatunuid tuleb peale umbes sama palju igal päeval. Saaremaa on ka seal umbes ühe juures, aga võib isegi olla,  et nõksa alla ühe ja Harjumaa tundub, et on võib-olla 0,8 juures,  ehk siis tegelikult see on isegi koht, kus on praegu olukord  kõige parem. Aga jällegi, et kui nüüd tuleb kuskilt kaks,  kolm päeva, kus haigestumise arv või haiglasse tulejate arv  kasvab neli-viis inimest päevas, siis noh,  see trend koheselt muutub. Kui see trend praegu püsib, siis sellisel juhul on lootust,  et me oleme ikkagi kõikides regioonides jõudmas alla ühe  suht-koht kindlalt. No siin on juba räägitud ka Eesti puhul,  et kas siis esimene mai, 15. mai, võib-olla  ka hiljem, on see aeg, kui neid piiranguid saab leevendada,  mis siis juhtub ühel hetkel ikkagi, et kui. Ma ei tea, lapsed lähevad kooli näiteks või,  või mõned muud piirangud kaovad, siis nakatumiskordaja võib  ju üles minna ja me peame olema valmis selleks,  et me oleme tagasi samas situatsioonis, kus me praegu oleme. Ja. Jah, et see ongi tegelikult selle niinimetatud exit Strategi  kõige raskem pool, et milliseid piiranguid hakata leevendama  ja kui palju see seda R nulli tõstab, sellepärast et kui me tõstame,  kui me hakkame seda leevendama 0,9 pealt,  siis sealt ei ole üldse väga raske üle ühe minna. Ehk siis koheselt hakkab kasv uuesti pihta,  kui me saame ta kuhugile 0,7 0,6 peale ja sealt hakkame leevendama,  siis meil on mänguruumi, et noh, umbkauselt me võime öelda,  et eriolukord vähendas R nulli kuskil suurusjärgus 0,6  ja need lisameetmed umbes 0,3. Ehk siis see annab enam-vähem suurusjärgu,  milles me mängime. Et ega seal noh, see ongi osa sellest planeerimisest,  mida me hetkel ka teeme, et milliseid meetodeid on kõige  nagu lihtsam avada ja kas on mingisuguseid lisanõudeid,  mis aitaksid vähese mõjuga, et noh, näiteks mina ise  ja ka Irja Lutsar oleme näiteks seda poolt,  et mask on asi, mis vähendab R nulli, sellepärast et kui  need piisab, mis seda viirust kannavad, jäävad sinna maski sisse. Noh, see põhiliselt on just kui sa kannad maski,  aga sa ei tea, et sa oled veel nakatunud. Et siis viirustoos väheneb, mida sa välja hingad? Küsin lõpetuseks hästi kiiresti, kas te olete valitsusele  andnud soovituse, et 15. mai võiks olla ikkagi see aeg,  kus Eestis selleks perioodiks kuu aja pärast kuskil saab  piirangud maha võtta mingil hetkel? Mingil moel? Praegu konkreetselt meie oleme tegelenud rohkem  modelleerimisega ja selle järgi nagu konkreetsete  prognooside tegemisega, täpseid hinnanguid,  mis kuupäevast hakata asju leevendama, ei ole praegu andnud,  sellepärast et siin on vaja kõigepealt saada natukene  kindlamalt selgust sellele, kus me täpselt oleme,  mis trajektooris. Aitäh Maarja Kadastik täna hommikul meiega liitumast  ja nagu siin kuulda oli, siis tõesti, nakatumiskordaja peab  olema Eesti puhul kindlalt alla ühe, et saaks rääkida üldse  piirangute leevendamisest. Me jätkame nüüd aga taas kord laste teemal praeguses eriolukorras,  tere hommikust, Mari-Liis Mänd. No kui teie igapäevatööst rääkida, siis mis need mured on  lastega seoses, millega te kõige rohkem kokku puutute? Lasteabi telefonis me näeme, et praegune eriline olukord on  tegelikult muutnud perede situatsiooni selles osas,  et, et tuntakse muret selle pärast, et kuidas tulevikus  hakkama saada, et kui vanaema vanemad on kaotanud näiteks  töö või see töötasu on siis märgatavalt väiksem kui muidu et  kuidas majanduslikult toime tulla, kuidas. Tagada kõik oma kohustused, mis on võetud  ja samas nagu tagada ka enda pere hea toimetulek,  sealhulgas laste toimetulek, et lapsed saaksid jätkuvalt,  eks ole, täisväärtuslikult. Toituda oma huviringidega tegeleda edaspidi ka,  et see on päris suur murekoht. Ja samuti me näeme nagu laste pealt, et. Et distantsõpe on küll hästi käivitunud,  aga lapsed hakkavad nagu ära väsima, et tunnevad puudust sellest,  et ei saa ta olla kaaslastega koos. Tuntakse puudust sellest, et ei saa ta kooli minna. Tõenäoliselt vanemad väsivad samamoodi seal juures. Ja et tegelikult vanemad ju paljud on väga erakordses olukorras,  kus päevas tuleb kanda mitut olulist rolli,  et ühtepidi kodutööd, kes rakendavad, et teha ära enda  töökohustused samamoodi aidata lastel kes on väiksemad,  ise toime sellega veel täiesti ei tule üksi. Ja samamoodi siis majapidamistööd, sealhulgas  ka toidu valmistamine ja, ja need kõik kolm ühe päeva  jooksul ühildada, et see on päris suur pähkel. Ei kagi selline suur oht õhus, et tegelikult paljud lapsed  jäävadki õppimises maha ja võib-olla jäävadki klassikursust  kordama ehk nii-öelda istuma, sest lihtsalt kodustes oludes  ka näiteks veel üksikvanema puhul, kui nii palju on vaja  teha ja kõike ei jõua, siis tekibki selline olukord. No tegelikult koolid ja õpetajad on nagu selles osas ikkagi  väga tublid, et nad ikkagi märkavad, panevad tähele,  kui õpilane ei ole nagu mitme päeva jooksul mitme nädala  jooksul õppetöös osalenud, siis tegelikult võetakse ühendust noh,  kõigepealt esmalt proovid, saaks pere endaga ühendust saada  ja kui siis ikkagi see ei õnnestu, siis tegelikult Kaasatakse ka lastekaitsespetsialisti, kes saab  siis tulla abiks ja toeks ja leida siis samamoodi kontakti perega,  et mis need põhjused võivad olla, et miks laps ei ole  jõudnud õppima õppetööst osa võtma. Et seal võivad olla väga erinevad põhjused  ka ütleme, tehnilised võime, võimalused ja võimekus peredel  on erinev, aga ka selles osas tegelikult väga kiiresti  püütakse leida ikkagi lahendusi, et kõik õpilased saaksid  nagu osa võtta. No ma tean, et lastekaitse liit on võtnud nüüd üle  ka ühe sellise kampaania, millest meiegi siin millalgi  lähemalt rääkisime, et igale lapsele ikkagi saaks arvuti. Kuidas see olukord praegu on, kui palju võiks olla ikkagi  neid lapsi, kes tegelikult vajavad seda tehnilist abi  ja neil ei ole seda arvuti võimalust näiteks? Ja et see kampaania on väga hästi tööle läinud,  et. Pöördutakse nii inimeselt inimesele, Facebook kui keskkonnas,  aga lastekaitse liidu kaudu siis käibki tegelikult  vahendamine omavalitsuste abil ja asutuste abil nende perede  ja lastega, kes siis tõesti ei ole siiani veel saanud neid arvuteid,  et rakendada neid õppetöös. Ja seal kindlasti jälgitakse selle seda aspekti ka,  et tõesti võib-olla ei taga ei suudeta tagada igale lapsele,  aga et peres kindlasti oleks olemas vahend,  mida siis saaks kordamööda kas või kasutada. Sellest samast lasteabitelefonist rääkides siis,  kuivõrd on suurenenud kõnede arv, kui palju on helistajaid rohkem? Me näeme enda statistika järgi, et võrreldes  jaanuari-veebruariga on pöördumiste arv tõusnud kuskil  kaheksa kuni 10 protsenti et ta ei ole nüüd väga suur tõus,  aga just Need fookused on natukene muutunud, et elukorralduse poole pealt,  et kui ka lapsevanemad näiteks elavad lahus,  et kuidas siis korraldada lapsega suhtlemist,  kokkusaamist, praegust, Piirangute nii-öelda ajal, et kui peres on  ka riskigrupp appi kuuluvaid pereliikmeid,  et kuidas siis hoida nende tervist, aga samal ajal ikkagi  jätkata lapsega suhtlemist ja kohtumist. Sain aru, et, et väga palju on muret just nimelt sellise  majandusliku turvalisuse pärast. Nüüd konkreetne näide välja mõelda, et helistab ki inimene  ja ütleb, et ma ei tule toime, mul ei jätku raha,  mul ei jätku aega, mul on kolm last kodus,  mis te ütlete siis, kuidas see asi edasi läheb. Tegelikult on ikkagi tavapärane sotsiaalsüsteem taustal  täiesti olemas, et töötavad nii sotsiaaltöötajad kui  ka lastekaitsetöötajad, kelle poole tegelikult pered saavad  abi küsimiseks pöörduda. Et jah, ka nemad on oma tööd natukene ümber korraldanud,  aga ikkagi see suhtlus ja abivõimaluste leidmine klientidega  nii-öelda suhtlemine on täiesti olemas. Et tasub võtta ühendust siis enda linna või valla omavalitsusega,  kas siis lastekaitsetöötajaga näiteks kes  siis saab tulla abiks mõtlema kaasa, et kuidas seda olukorda  lahendada ja leida neid võimalusi? Kui me mõtleme nüüd tuleviku peale, siis kuidas teile tundub,  kas inimesed pigem harjuvad selle olukorraga ära,  neil kujunevad mingid uued oskused ja nad tulevad toime  või kui see eriolukord ja kriis kestab, siis läheb see  hakkama saamine hoopis keerulisemaks. Ta võib minna keerulisemaks, sest inimesed on ikkagi uues situatsioonis,  et see kuu aega. Eriolukord on näidanud ka, et algul saadakse küll tublisti  hakkama ka omavahel, et need konfliktid ei ole võib-olla. Just et ei ole võib-olla veel nii palju suuremaks läinud  ja need fookused võib-olla on just sellele elukorralduse  paikasaamisel olnud, et need emotsionaalselt tunded  võib-olla ei ole veel nii palju Eestis välja tulnud. Aga erinev maailma praktika ikkagi näitab,  et. Kõik vägivallajuhtumid tegelikult nagu suurenevad  niisugustes kriisiolukordades Loodame, et see kriis õige pea leeveneb. Suur aitäh teile, Mari-Liis Mänd ja jõudu teile teie töös. Ja aitäh. Jah. Nüüd jõuab kohe-kohe kätte see hetk, kui saab televisiooni  abil ennast natukene liigutada, nii et tulge juba teki alt  välja või sealt diivanil või tugitoolist,  kus te lösutate. Tere hommikust, enn. Tere hommikust ja kuldne tervitus ka minu poolt enne ütle  paar sõna sissejuhatuse, eks see, mis sa tegema hakkad,  mis asi see on? See on selline hommikuäratus tegelikult,  et ma olen kokku seadnud siis sellised erinevad harjutused  ja tantsusammud Aafrika rütmide saatel. Teatavasti ju teadlased on välja uurinud,  et Aafrika trummirütmid ja latiino muusika on väga sellise  kõrgelt laadiva toimega ja helisagedused on väga kõrge vibratsiooniga,  nii et ma arvan, et see hommikuseks energialaenguks on ikka  väga võimas. Energeetiline tase peaks tõusma päris mitmed kraadi,  ta võib ja et ma iga päevaselt ju teen seda tegevust,  nii et on tõesti väga võimas. Kaua sa oled tegelenud sellega, oh? See on nüüd üks võib-olla 25 aastat, äkki  või kuskil niimoodi, jah. Kas see on mõeldud ikkagi sellisele inimesele ka,  kes võib-olla igapäevaselt ei tegele tantsu  ja trenniga ja loomulikult see on ülilihtne,  see on väga kerge, mida ma täna siin teen,  nii et kõik saavad hakkama kindlasti. Millistele lihasrühmadele või liigestele  või millele see head teeb. Ma arvan, et see on nüüd kogu keha selline vibreerimine  ja loksutamine ja samal ajal ka väga toonust andev tegevus,  sest et. Loksutades ja liigutades sellist raputades keha tekib  siis sellised vibratsiooni meie kehale, mis annavad jälle  energiataseme tõusu, nii et see on selline üleüldine toonust  tõstev treening, et me ei tee sellist lihastreeningut täna. Aga ma arvan, et see on rohkem selline emotsiooni ja,  ja tunde peale, et kuna meie viis meelt on kõik emotsiooni  peal üles ehitatud, et me kuulame muusikat,  tekib emotsioon tekitame liigutusi, tekivad emotsioonid,  et see on selline väga kindel asi. Jah. Me oleme mitu korda täna öelnud, et tänane võimlemine  on selline tantsuline, see tähendab seda,  et inimene, kellel noh, rütmitunnetus väga hea ei ole,  tema võib praegu rahulikult diivanil edasi istuda,  siis ta ei saa kaasa teha absoluutselt mitte sellepärast et  just vastupidi peaks püsti tõusma, sest see on kõik väga lihtne,  sest me teeme selliseid Aafrikast loksutamise kiigutamisi,  mis on sellised väga ürgsed ja naturaalsed,  nii et ma arvan, kõik saavad hakkama sellega,  et see on meie ju loomuses sees keha liigutamine,  et miks meil on liiges, et selle jaoks just,  et liigutada. Loksutamine kõlab mulle nii, et äkki mõnel inimesel läheb  tasakaal paigast ära, kodus loksutama hakkab ennast. No ma arvan, et tulebki teha sellise oma tundega,  et mitte üle liialt siis üle pingutada, et see on ikkagi  selline sisetunde küsimus, kes on vähem treeninud  või üldse pole treeninud, et siis võtke hoogu maha  ja hakka ka tasapisi pihta selle teemaga. No kohe läheb siis loksutamiseks, mis sa ütled,  kui ära loksutatud on, et mis siis inimene peaks tegema,  kas peaks minema klaasi vett jooma või kohe maha istuma  või venitama või sirutama või siis peaks lihtsalt tegutsema hakkama,  sest see olle teha tahtmise tunne on kindlasti väga võimas,  siis pärast seda väga tore Enn palumegi sind lavale  ja oleme valmis siis selleks tantsuks ja võimlemiseks  ja loksutamiseks. No nii armsad sõbrad, kõige alustuseks siis õõrme käed soojaks,  tehke kohe päris aktiivseid liigutusi ja suruge sõrmed  natuke väljapoolseks, nii et see peopesa läheb hästi kuumaks. Ma usun, et sa tunned juba, kuidas su käed hakkavad  soojenema ja nüüd lisa natukene selliseid põlvenõksutamisi  ja loksutamise siia juurde. No nii, kuidas tundub, kas hakkab soojenema? Minul on küll juba päris soe. Oh väga hea Mida aktiivsemalt sa seda teed, seda rohkem soojust tekib  ja tekibki siis selline võimas vibratsioon meie kehale. Aga nüüd hakkame reie välis külge pidi alla tulema. Ja reie sisekülge pidi üle sellise käe laba loksuga. Ja tule päris sellise vaba hooga käe labad,  kerged, vabad. Oh väga hea Ja mida rohkem sa loksutad, seda mõnusam  ja vabam tunne tekib. Ja püüa kogu kehaga loksuma saada. Reie välis külge pidi alla ja sise külge pidi üles tekib energiaring. Oh, teeme veel ühe korra. Aga nüüd? Puusa loksutama. Oh väga hea Loksuta lõksuta loksute puusa veel. Ma arvan, et su keha on juba päris soe, minul on küll. Väga hea. Nii armsad trennisõbrad puusaringi paremale. Ja lase põlved natukene alla. Oh kerget tüki ka, jah. Nüüd pane käed siia vibreerima juurde. Voh suurepärane ja teisele poole täpselt sama. Ma loodan, et te kõik olete veel siin. Et keegi pole veel istuma läinud tagasi. Loksuta loksuta, loksuta. Aina paremaks läheb. Ja nüüd teeme teisele poole ja tõsta käed üles,  oh oh. Hurraa. Kõik koos. Ja vaheta poolt jah. Hoia kõrged kõlved alla, siis hakkavad puusad hästi loksuma. Nüüd raputa keha alla. Täiesti vaba. Loksuta loksuta. Ja nüüd hakkame tegema kannapuudutuse ette parem jalg  ja vasak ja. Oh ilus. Suurepärane. Ja viska käed ka juba ette. Ülakeha on kergelt alla kallutusega ja. Nonii, ja nüüd vii jalad harki, tõsta käed üles,  hinga sisse ja ohka välja. Tee seda koos häälega. Ja tule viimane kord. Rõõmsat päeva sulle aitäh, et sa olid koos minuga. Tere hommikust, täna on neljapäev, 16. aprill,  väljas on märg ja tuuline, nii et ilm sobib tegelikult  suurepäraselt toas püsimiseks. Kui tuleb välja minna, siis igal juhul riietuge vastavalt  arvestada sellega, et kusagilt võib tuul läbi puhuda ja,  ja kusagilt võivad siis mõned kehaosad märjaks saada,  näiteks jalad või näiteks pea. Aga kui te olete toas, siis seal on ka selliseid riskikohti  umbes 24 tundi tagasi, näiteks mina ajasin siin stuudios  täpselt sellesama kohvitassi ümber stuudio vaiba peale,  mis ei näe üldse kena välja, aga võib-olla ta mõne aja  pärast jälle näeb kena välja, sest me püüame seda  vaibaplekki puhtamaks siit saada. Ma ei oska öelda, kui palju lootust on, sest siin  praktiliselt ööpäev juba vindunud aga teisi teemasid on ka,  me läheme näiteks Tenerifele, uurime, kuidas seal praegu  olukord on ja kohe nüüd ja praegu me läheme Moskvasse. Ja enne kui siis Tenerifele suundume, võtame otseühenduse  Skype'i vahendusel Moskvaga, kus meil on kaamera ees. Eesti keele õpetaja MariaNazarova. Tere hommikust, Maria. Tere hommikust. No me näeme siin Eestis selliseid uudiskaadreid Moskvast,  Venemaalt, kuidas siis seal koroonaviirusega võitlus käib  ja nad ausalt öeldes on need kaadrid päris hirmutavad,  sest kiirabiautod ikkagi seisavad järjekorras,  et haiglasse üldse pääseda. No millal hakati Moskvas aru saama, et see olukord on nüüd  hull ja viirus tõesti on ikkagi väga kohale jõudnud? Ei no mul on raske öelda täpselt, et ma olen,  mitte Moskva elanik. Ma elan Moskva ääres ja olen selline koduperenaine,  et ei ole nii nagu tugevasti töötav aktiivne  siis kodanik, aga, aga no oleme kodus istumas juba kolmandat nädalat,  et mul on kaks väikest last ja nad ei käi lasteaias juba  juba kolm nädalat. Nii et arvan, et noh, umbes kuus umbes kuu jooksul,  see, see kestab kahjuks, et no juba tugevasti arusaadavad inimesed,  et tõesti miski, miski on juhtunud niimoodi kuskil. Aga kui hull see olukord seal on, et kas tõesti need  haiglate vastuvõtuvõime on juba ületatud  ja ja haiglad ei saa, ei suudagi enam koroonapatsiente vastu võtta? Nagu ma tean seda küll, et nad töötavad iga päev terve päev  ja kõik haiglad on täied ja mitte ainult viiruse haigeid,  vaid ka noh, teiste haigustega inimesi, et kahjuks. Kahjuks, see on päris raske kõiki vastu võtta,  ravida ja no tehakse võimalusel kõik tõesti kõik püüavad aidata,  püüavad siis lootust kuidagi lootust inimestele anda,  et kõik muutub paremaks, nii et ma olen,  ma olen selline optimist selles selles mõttes jah. Aga noh. Meil siin Eestis ja tegelikult kogu maailmas räägitakse sellest,  et meditsiinisüsteem ikkagi üritas valmis olla,  aga ei olnud näiteks kaitsevahendeid kaitsemaske piisavalt,  ka siin Eestis oli nendest puudus. Kuidas Venemaal lood on? Samamoodi tegelt et maskidega on raske ka,  et no tegelikult mitte kõik kannavad maske,  et selles on päris selline. Elus vaidlus, kas need aitavad või mitte,  et kes peab neid siis riietuma, kes ei pea mille,  mille vastu nad kaitsevad ja no ikkagi ostetakse palju  ja apteekide es on need üha vähem. Ja hinnad nendele kindlasti siis kasvavad ka,  et mõned inimesed nüüd tegid oma äri teha,  teha sellise maskide, maskide äri jah, et siis. Noh, apteekides ei ole, et no mis kaitse veel,  et siis antiseptikud midagi sellist, et see on olemas  ja igas poes kogu aeg tehakse koristamist,  kõik siis erinevate antiseptikutega kuidagi koristatakse  ja pestakse. Nii et igas liftis igas Igas majas kogu aeg pestakse ja kloorilõhn on igal pool  majades jah, et tundub, et kõik nagu noh,  kõik tehakse selleks, et oleks hea kaitse,  arvan küll, niimoodi. Kui hästi inimesed koha peal Venemaal seda viirust mõistavad  või sellest aru saavad või, või kardavad seda viirust. Sõltub, et sõltub vanusest, sõltub linnast,  sõltub üldse inimestest, et inimesed on küll rasked ja,  ja näiteks vanemad inimesed inimeste vanuses saavad vähem  sellest aru, et. Nendega on kõige raskem minu meelest, et need kuidagi Noh, panna neid Koju jääda koju jääma jah, et siis mitte mitte käia poes  või siis mitte käia jalutamas, et need peavad ikkagi koju jääma,  mitte mitte ainult nemad, vaid ka teised,  kindlasti, aga vanemad inimesed ei saa sellest eriti aru,  et ei usu, et see on nii tõsine. No siis teistes linnades kus ei ole nii terav,  siit näiteks minu ema elab mitte Moskvas,  mitte Moskva ääres, vaid teises väikses linnas neil ei ole  üldse nagu palju juhtumeid, kus kui, kui  siis inimesed haigestusid. Ja nemad käituvad niimoodi, et ma kogu aeg helistan talle  ja ütlen tema ära käi külas, ära kutsu, kedagi ei võta vastu külalisi,  nagu need saavad olla ohtlikud ja ta ta kuidagi noogutab,  noogutab, aga, aga mõnikord ka käib kuskil  ja siis ma noh, kõik muretsevad nende pärast,  aga noh, täiskasvanud inimesed, kes on, ma ei tea,  30 40 aastased ikka saavad aru, et see on tõsine asi  ja ei pea kedagi puudutama puutuma või siis ei pea kuskil käima,  nii et nad üritavad ennast hoida küll. Marina, kui rangelt võimud järgivad seda,  et inimesed hoiaksid piirangutest kinni. Sõltub jällegi sõltub linnast, no Moskvast,  ma ei tea, et olen lihtsalt kuulnud, et noh,  praegu on sellised kaardid koodidega, et  siis kontrollitakse, kas sul on või ei ole,  et sellised sissepääsukaardid, et kas kui sul on see kaart,  siis tohib kas poodi minna või ma ei ole kindel,  ma ei ole sellega kokku puutunud. Aga no meil Moskva Moskva ääres olen 20 minutit Moskva,  Moskvast kaugel elamast meil ei küsita, kuhu te lähete,  näiteks ei nõuta veel noh, kaarte või siis sissepääsukaarte. Aga vot teistes linnades küsitakse, näiteks kui linn on väike,  siis küsitakse, kust te lähete, et miks te sinna lähete,  et kus te, kus te elate, kas tõesti lähete apteeki,  mitte näiteks külla? Trahvidest kirjutatakse ma ei, ma ei tea täpselt,  et kui palju see trahvi need trahvid on ja kui,  kui palju üldse võetakse, küsitakse, kontrollitakse,  atusid praegu, et Moskvas ei saa noh, vabalt sisse sisse. Nii et peab ka mingit luba. Omandada nii et kuidagi niimoodi jah, et siis. Söö noh. Rangelt küll, kontrollitakse, aga mitte igal pool,  ütleks niimoodi. Aitäh, Marina täna hommikul meiega Moskvast otse liitumast  ja annad siis ülevaadet, kuidas Venemaal koroonaepideemiaga võideldakse. Me jätkame siit samuti karantiini teemadel,  sest paljud lapsevanemad on kindlasti kodus pea hulluks mõelnud,  kuidas oma lastega aega veeta, neile tegevust leida  ja meil on pakkuda üks väga, väga tore alternatiiv,  sellepärast et kaks vahvat Tartu koolitüdrukut mõtlesid ise välja,  kuidas elu ei oleks igav ja mida siis teha on koostanud  sellise parima aja viite, mitte kogumikku,  selle autoriteks on Katariina Elisa Ploom  ja Gerda Marleen pärli, selline vahva kogumik on  siis valminud ja meil on nüüd Katariina Elisega siin Skype'i  vahendusel kaamera ees, tere hommikust. Tere. No kui igav on kodus olla, praegusel ajal ma küsin kohe otse niimoodi,  et sa käid kaheksandas klassis, aga kooli minna ei saa  ja väljaspool kooli väga tihti vist sõpradega  ka kokku saada ei tohi. No ei tohi jah, et tegelikult üpris igav on,  et õppimise ajal on ka suht igav, aga tegelikult tahaks  sõpru väga näha. Ei saa. Aga kuidas te jõudsite selleni, et kui sa sõbrannaga koos  olla ei saa, siis mõtlesid virtuaalselt,  ma kujutan ette, vist käis see, et teeks koos ühe sellise kogumiku,  mis on siis mõeldud, mis eas lastele. Umbes viis kuni 12, aga vanemad inimesed võivad  ka ikka lahendada, et näiteks minu vanavanaema tema lahendas  terve raamatu ära. Lahenda. Mismoodi te hakkasite mõtlema, et mis siin kogumikus olla võiks,  et kas need on sellised asjad, mida teile endale meeldib teha,  või te mõtlesite ikkagi väga sellise juba sihtgrupipõhiselt ka,  et kui on ikkagi viieaastane, et mis talle meeldiks teha? Mõtlesime, mis meile meeldib ja nagu, mis lastele  ka meeldiks teha, et mida kõige rohkem teevad,  kus no paljudele meeldivad nagu ristsõnad  ja sellised lahendamise, aga mõnda dele meeldib üldse  joonistada ja siis lihtsalt mõtlesime nii palju asju välja,  kui tuli. Kui kaua see aega võttis, et sellist kogumikku kokku panna? No umbes kolm kuud midagi sellist. Nii et te hakkasite tegelikult juba varem mõtlema  selle peale, enne kui see karantiin siin peale hakas Jah. Mis ta enda lemmiktegevus kodus on, kui te peate praegusel  hetkel kodus istuma. Koolitööd on tehtud. No mulle meeldib lihtsalt noh kas sõpradega mingi  videokõnesid teha või lihtsalt trenni teha,  kodus? Praegu. Aga kas te ise olete ka kõik need ära lahendanud,  et ma saan aru, et te olete kuidagi sõbrannaga ära jaganud,  et üks tegi pool raamatut ja teine teise poole,  et kui palju teete ise jõud? Et noh, terve raamat on ju ära lahendatud Kas te olete näidanud seda oma sõpradele ka,  et on teil nii-öelda juba klienditulemus,  kes praegusel ajal seda nõudma on hakanud? Klientja mõnele sõbrale ikka jah, näitan. Aga kust see levida võiks või mismoodi te seda plaanite nii-öelda? Laiadele massidele maha müüa. No praegu on meil selle jaoks Facebooki leht parim ajaviide  ja tegeleme ka interneti lehega praegu. Et Facebookis tasub üles otsida ja siis leiab üles  selle parima ajaviiteraamatu ka ütle mis on see asi,  mida sa tahad esimesena teha, kui see karantiin läbi saab? Aga ma arvan, ma tahaks lihtsalt sõpradega kohe kokku saada. Et sõpradest tunned sa ikkagi kõige rohkem puudu,  sest aitäh Katri la täna hommikul meiega liitumast. Selline vahva kogumik on siis välja antud kahe koolidruku poolt. Spetsiaalselt võiks öelda karantiiniajaks. T? Me asume nüüd likvideerima minu korraldatud korralagedust  eilsest hommikust, Svetlana, tere hommikust. Mina siis läigatasin sellise kohvitassi korralikult siia  vaiba peale, nagu näha, on see Väga kehvt välja ei näe, kui lootusetu selline plekk on,  kas saab põhimõttelise? No tegelikult keemilised puhastused puhastavad teistmoodi plekke,  aga kuna eriolukorra tõttu inimesed on ikkagi kodus kinni,  siis võib jagada paar nippi, kuidas siis proovida plekkides  kodus vabaneda. Ma kujutan ette, et just kohv ongi üks asi,  mis tegelikult väga tihti võib ju kusagil ümber  või vein või siis vein, muide, kas see veini nipp kehtib? Räägitakse, et kui on punane vein, vala valget veini peale? Ei toimi. Ei toimi, ei toimi samamoodi nagu soolaga,  et kui me paneme soola veidi Seni peale see on selle jaoks, et see sool imeks seda  niiskust enda sisse, aga mitte, et ta eemaldab seda plekki. Et praegu me siis teeme sellist nagu segu,  mis tegelikult sobib, vaip on hele, heledale vaibale  ja kohviplekile ja isegi veini pleki teile. Ja sooda paneme natuke soodat. Nii plekk on muidugi päris suur. Ja meie töö on korralikult tehtud ei ole vaevu märgatav plekk,  suur plekk, sooda ja mis sinna juurde? Siis kas vedel pesukeel või nõudepesuvahend,  see on juba mul lahjendatud veega. Sellepärast, et nõudepesuvahend tavaliselt ju vahuta Ja vesinik vesiniku saab apteegist, sest vesiniku on see asi,  mis teeb seda pleki, nagu võtab seda värvi maha. No ma kujutan ette, paljudes kodudes on sooda olemas,  tõenäoliselt ka mingi selline vedel pesuvahend,  aga tark oleks siis ka, et plekkide tarvis oleks kodus vesinik. Tavaliselt koduapteegis peab vesinik ka olema. Ja kogu lugu või läheb veel midagi sinna  ja kogu lugu praegu. Muidugi alati tuleb kontrollida seda noh,  nii-öelda kanga värvi, kindlust. Nii et sa võid ju ka värvi maha. Ja, aga kuna see on hele vaip, ma ei karda,  võib ju, ja hakkame pihta, nii, ja siis plekk ei tohi mitte  kunagi hõõruda, seda tuleb ikkagi niimoodi tupsutada. Ja siis seda segu, nagu tuleb jätta siia mingiks ajaks  ja pärast sooja leige veega maha nagu pesta  ja et ei jääks rantvaiba peale, tuleks kohe nagu puhta  lapiga kuiva lapiga nagu kuivatada, proovida. Muide, rantidest rääkides me nihutasime natuke seda lauda  ja ma näen, et seal, kus laud oli, seal on see vaip nagu palju,  palju heledam kui mujal see tähendab seda,  et tegelikult terve see vaip on sellises seisus,  et võiks selle sooda ja. Siis seda, seda tuleb kasutada niimoodi,  et nagu laiali pritserdada. Et muidu teistmoodi ei saa. Muide, mis, mis vahekorras te panite neid sinna sisse? No tegelikult soodat võiks olla rohkem ja vesinikku vähem. Et seda peab niimoodi siis tupsutama, näete,  tegelikult siin on näha, et see juba läheb heleda heledama  ja et väga hea, kui plekk on värske, samamoodi võib nagu  tegutseda veinipleki korral. Sest vesinik võtab väga hästi veiniplekke  ja vereplekke. No te ütlesite, et kui see plekk on värske,  see ei ole nüüd üldse värske plekk, see on juba siin ööpäev olnud,  aga, aga no kus maalt on värske plekk, kas tuleks reageerida  põhimõtteliselt kohe. Tegelikult oleks väga hea, sest vanu plekke on nagu väga-väga. Halb välja võtta. Ja see lähebki ajaga järjest hullemaks, et kui ma näiteks mõtleks,  et mul praegu pole aega, mul on arvutis palju tööd  ja tahaks näiteks nädala pärast hakata puhastama,  kas siis on veel. Siis oleks siis oleks raskem, sellega siis oleks vaja  kasutada juba professionaalide teenust. Muidugi kodus, mis veel saab teha see kui vesinik ei sobi. Kui vaip on tume, tumedat värvi, siis võib äädikat  ka kasutada. Aga põhimõtteliselt sama segu siis ja lihtsalt vesiniku  asemel oleks äädikas. Kaua see peaks nüüd seal peal niimoodi seisma? Ma arvan, et see peaks pool tundi kindlasti,  kuna kohvi paistab, oli väga hea. Ja korralik kange kohv ja noh, nagu näete,  siin ta juba läheb heledamaks. Et ta tõepoolest ikkagi võtab kohe ta tooni võrra heledamaks. Aga kui ta nüüd on ära seisnud seal, ütleme pool tundi,  kuidas ma saan kogu selle sodi sealt vaiba seest välja? Te võtate niiske lapiga seda sodi maha nii-öelda  tolmuimejaga ja siis kuivatate kuiva lapiga. Rääkides teistest plekkidest, kui nüüd oleksin vein Samamoodi vesinik või äädikas, äädikas ja vesinik on kõige  parim parimad ained veini jaoks. Mitte kuidagi vihjates koduvägivalla, aga kui see oleks  verima näiteks lõikasin salatit hakki. Ja veri läheb vesinikuga väga hästi välja,  teete lihtsalt pleki niiskeks ja kui te panete siia vesinikku,  siis te kohe näete, et see veri hakkab vereplekk hakkab  vahutama siis tõmbate seda maha niimoodi jälle panete  vesiniku jälle tõmbad maha ja nii kuni plekk ei ole ära kaonud. Svetlana, kas on olemas ka mingid sellised materjalid,  sellised vaibakangad näiteks, mille kallale ei tasuks üldse minna,  sest tõenäoliselt rikub selle lihtsalt ära? Sellised pikakarvalised. Et seal on oht, et te lihtsalt ei saa seda plekki kätte. Aga kas üldiselt on vahe selles, et ma hakkan puhastama,  et ma teaksin, mis materjal see on? No tegelikult see oleks väga, väga hea, kui te teaks,  sellepärast et siis te teate, kuidas seda plekki välja võtta,  et näiteks vesinik, sidrunhape ja see on nagu kõige parem  heledate kangade jaoks samamoodi kohvi tee plekid tulevad  väga hästi välja. Sidrunihappega. Näiteks valged särgid või või liinikud? Aga see sidrunihape, mis segu siis oleks? Samamoodi võiks veega teha. Samamoodi amuniaak on väga hea vahend kodus kasutamiseks  koos soolaga. Sellepärast, et see võtab maniak ia sool võtab higiplekke  välja ja võtab näiteks rasvaplekke välja,  mis need kõige hullemad plekid on. Kõige hullemad kodus töötlemiseks on küünlavahaplekid. Kas seda ei saa näiteks triikrauaga läbi,  pa sa ei saa, ei saa, siis jäävad ikkagi rasvaplekid  või jäävad värvilised plekid. Aga kui triikida triikrauaga see rasva natukene vähemaks  ja siis võtta see segu, siis? Egu ei aita, siis juba aitab Amoniak ia sool. Just selle rasvapleki peale. Mul on ette tulnud ka seda kodus on aeg-ajalt vaja mingite  ravimitega tegutseda ja läheb näiteks kuhugi kanga peale  briljant roheline. Või näiteks kaljun Berman kanaat. Ja need on väga rasked plekid ja need on väga rasked plekid,  võib proovida vesinikuga. Aga võib ka olla nii, et sellest ei tule mitte midagi. Jah. No väga tore selle pleki mulle tundub, et me saame välja. Aga kui ta oleks nüüd olnud siis näiteks punase vaiba peal  või näiteks tumeda vaiba peal, siis kohe oleks targem teine segu. Ja siis siia segu sisse paneks äädikat. Aga muidu läheks jälle see vedel vedel pesuvahend  ja vesi. Ja vesi ja sooda. Muidugi, sooda on väga selline hea aine,  mida saab kodus kasutada isegi pesumasinasse,  lisades, kui te pesete heledaid asju, sest sooda vesinik valgendavad. Mul on muidugi väga hea meel, et see vaip läheb tasapisi  heledamaks ja ma ei pea siia uut vaipa ostma. Me paneme oma Facebooki lehele kindlasti üles  ka selle retsepti, aga kas te korda s selle lõpuks  selle üle ka, mis need kolm põhi Sooda. Vesinik ja vedel, kas pesuaine või siis nõudepesuvahend. Suurepärane, Svetlana, ma väga tänan, et te tulite appi seda  korralagedust likvideerima. Ja. Tere hommikust, täna on neljapäev, 16. aprill,  väljas on märg ja tuuline ilm, nii et kindlasti keegi väga  õue ei kipu. Mulle jäi kõrva sellest jutuajamisest Marinaga Moskva serval,  et vanemad inimesed ei kipu seal ikka neid nõudeid järgima  ja lähevad õue. Ja ma olen tegelikult meil ka märganud, et tänavapildis  näiteks Tallinna linnas näeb väga palju vanemaid inimesi,  kes käivad näiteks poodides otsivad, ma ei tea,  võib-olla soodsamaid kaupu, ärge seda tehke,  kui vähegi võimalust on, siis püsige ikka kodus. Aga kui meie alles jäänud saate osast rääkida,  siis me pakume teile veel ühe võimlemise episoodi,  nii et saate ennast natukene liigutada. Me läheme Tenerifele ja uurime, kuidas seal olukord on. Kes on suured Goldbergi masinate fännid,  siis neid näitame teile ka natukene. Aga kohe praegu tuleb juttu teadlaste rühma analüüsidest  ja prognoosidest seoses viirusega. Valitsust nõustava teadlaste rühm on siis saanud valmis  värsked prognoosid, mida siis eile ka avalikkuse ette toodi  ja meil on ühendust Skype'i vahendusel just valitsust  nõustava uurimisrühma liikme Mario Kadastiku ga. Tere hommikust. Ma küsin niipidi, et iga päev saab ka, saame meie kõik,  kes me meediat jälgime, infot selle kohta,  millised on viimased nakatumisarvud Eestis,  aga millised on need näitajad, mida teadlased vaatavad  selle pilguga, mis on just olulised ka valitsuse vaatest,  et me ühel hetkel saaks piiranguid leevendada? Ta. Ta. Just et nakatumiste arv on asi, mis näitab meile mõningast  trendi teatud regioonides, aga mida me enim vaatame,  on just see Kui paljud inimesed jõuavad haiglasse, kui paljud inimesed  jõuavad intensiivravile ja noh, mingil määral loomulikult  kurb ka statistika, et kui paljud inimesed surevad  selle tulemusena et need määravad tegelikult meil  selle prognoosi põhilise rõhu sellepärast,  et prognoos hakkasime me tegema selleks,  et vältida, et meditsiinisüsteem kokku kukuks. Sest kuna Covid on selline haigus, mis põhjustab väga palju  ka raskemaid juhtusid, kus on vaja inimene haiglasse viia  ja väga arvestatavas koguses ka mehaanilisele hingamisele,  siis see on koht, kus koha peal meil on piiratud ressurss. Me ei saa lasta sellel asjal lihtsalt levida ühiskonnas  niimoodi et me lihtsalt viime need haiglasse,  kes haiglasse jõuavad, sest ühel hetkel saavad need  haiglavahad täis ja siis ei ole meil enam võimalik mitte  kedagi ravida. Meil on üks graafik, ka värske, mille te olete ise  selle teadlaste rühmaga koostanud, mida selle peal  siis välja lugeda, mis faasis me oleme praegusel hetkel oma  haiglas viibivate patsientide, keda siin eilsel andmetel oli  alla 150 Jaa. Et sellelt graafikult on veel mõned viimased päevad puudu,  see on just tehtud selline esmaspäevase seisuga graafik  ja see on nüüd kokku pandud kõikide erinevate regioonide,  mida me oleme eraldi vaadanud, me vaatame Harjumaad,  Saaremaad ja ülejäänud Eestit kolme eraldi regioonina,  sellepärast et me näeme, et see viiruse käitumine on nendes erinev. Ja see on nüüd see kogu pilt Eesti kohta koos aegveaga,  palju siis on reaalselt haiglas inimesi olnud koos  siis prognoosiga, mis võiks olla edasi, et siia on peale  kantud kolm prognoosi. Millises etapis meil on olemas seal prognoosi mõttes,  et noh, meie enda Kõige tõenäolisemaks peame me seda keskmist. Joont seal see on siis see, kus koha peal on näha,  et saabub lähiajal lagi ja hakkab saabuma mõningane nagu allaminek. Aga nagu näha, siis noh, nendes usaldusvahemikes tegelikult  on kõik kolm prognoosi veel võimalikud, ehk  siis natukene on andmeid veel vaja. Nüüd kuna siit on viimase paari-kolme päeva info puudu,  siis saab, püsis enam-vähem seal 150 piires natukene üles  alla jõnksudes, mis tähendab, et me hakkame tegelikult  sellest hallist pessimistlikust joonest välja jõudma  suhteliselt kindlalt. No inimesed ootavad, et, Jah. Et inimesed iga päev ootavad, vaatavad selle umbri ära  ja tekib küsimus, et kui palju see peab langema  või kui kaua peab see langus kestma, et midagi saaks  nii-öelda hakata ta leevenema. No nagu sellelt jooniselt on näha, siis seal on mõningased,  usaldusvahemiku piirid ehk siis Need numbrid kõiguvad  üles-alla natukene ja seetõttu, kui ta natukene üles alla läheb,  natukene edasi-tagasi kõigub, siis see ei pruugi veel tähendada,  et on alanud langustrend. Et oleks vaja ikkagi, et ta niimoodi selgelt toimub,  ära maksimum ja toimub ka mingisugune neli-viis-kuus päeva  järjest langust, et me saaksime olla enam-vähem kindlad,  et see aktiivse kasvu faas on lõppenud. Sest haiglas olijate arv ju ei koosne ainult sinna tulijate arvust,  see on ka sellest, kaua inimesed haiglas on  ja need kõik koos omavahel kombinatsioonis ei anna alati  niisugust väga selget trendi, vaid seal on üles-alla  kõikumisi päevast päeva. Aga praegu vähemalt nagu tundub, et me oleme pigem sellesse  tipufaasi jõudmas või jõudnud. Aga selleks oleks vaja kuskil nädala jagu kinnitust,  et ta enam ei hakka niimoodi aktiivselt üles minema,  sest me oleme korra varem juba olnud selles olukorras,  kus sellele järgnes siuke kiire tõus 160 peale. Üks tegur, mida te vaatate, on ka nakatumiskordaja,  mis see on ja milline see peab Eesti puhul olema,  et saaks rääkida taas piirangute leevenemisest,  mis. Aitäh. Nakatumiskordaja üldiselt tähendab seda,  kui mitmele inimesele üks nakatunud selle viiruse edasi annab. Kirjanduse põhjal võib eeldada, et sellel viirusele on ta  tavaolekus kuskil kahe ja kolme vahel ehk  siis üks nakatunu nakabtab kahte kuni kolme inimest. See tähendab, et ta kasvab eksponentsiaalselt väga kiiresti. Nüüd seda kordajat mõjutab tegelikult see,  kui palju inimesed omavahel kokku puutuvad  ja ka, kui palju nad seda viirus ühe korraga edasi annavad. Ehk siis see, kui inimesed näiteks kannavad maske,  siis nad annavad viirust vähem edasi. Kui inimesed kohtuvad teiste inimestega harvemini,  nad puutuvad vähem nagu ots otse kokku, siis vastavalt  ka nagu see nakatumis korda ja väheneb. Ja hästi praktiliselt lihtne on see, et kui see kordaja on  üle ühe, siis nakatunute arv kasvab. Kui see kordaja on üks, siis ta jääb enam-vähem stabiilseks  ja kui see kordaja on alla ühe, siis ta hakkab langema. Ehk siis tegelikult selleks, et me saaksime epideemia  kontrolli alla, on meil kõigepealt vaja saada nakatumise  kordaja alla ühe. Ja seejärel saab hakata vaatama, kuidas neid meetmeid leevendada,  niimoodi, et see korda ja väga üle ühe ei tõuseks. Sest kui ta tõuseb ikkagi sellest ühest oluliselt kõrgemale,  siis meil on efektiivselt uus epideemia kolle. No te juba ütlesite ka, et, et teadlaste rühmaga vaatate  eraldi Saaremaad, kus on suur nakkuskolle  ja ülejäänud Eestit ja ka eraldi veel Harjumaad  ja Tallinna, milline see nakkus nakatumise kordaja on  näiteks Saaremaa puhul ja ülejäänud Eestis? Ja. No praegu on nad tegelikult niimoodi, et kui hästi Selgelt tahta öelda, siis nad on kõik umbes täpselt ühe piirkonnas. Osades kohtades on ta võib-olla üks natukene peale,  osades kohtades on ta natukene võib-olla alla ühe,  et see ongi nüüd see koht, kus koha peal natukene rohkem  andmeid aitaks seda eristust suurendada. Muu Eesti tundub olevat hetkel veel seal ühepiirkonnas  ehk siis nakatunuid tuleb peale umbes sama palju igal päeval. Saaremaa on ka seal umbes ühe juures, aga võib isegi olla,  et on nõksa alla ühe ja Harjumaa tundub,  et on, võib olla 0,8 juures, ehk siis tegelikult see on  isegi koht, kus on praegu olukord kõige parem. Aga jällegi, et kui nüüd tuleb kuskilt kaks,  kolm päeva, kus haigestumise arv või haiglasse tulejate arv  kasvab neli-viis inimest päevas, siis noh,  see trend koheselt muutub, et kui see trend praegu püsib,  siis sellisel juhul on lootust, et me oleme ikkagi kõikides  regioonides jõudmas alla ühe suht-koht kindlalt. No siin on juba räägitud ka Eesti puhul,  et kas siis esimene mai, 15. mai, võib-olla  ka hiljem on see aeg, kui neid piiranguid saab leevendada,  mis siis juhtub ühel hetkel ikkagi, et kui ma ei tea,  lapsed lähevad kooli näiteks või, või mõned muud piirangud kaovad,  siis nakatumiskordaja võib ju üles minna  ja me peame olema valmis selleks, et me oleme tagasi samas situatsioonis,  kus me praegu oleme. Ja. Ja. Jah, et see ongi tegelikult selle niinimetatud exit  Stratedge'i kõige raskem pool, et milliseid piiranguid  hakata leevendama ja kui palju see seda R nulli tõstab,  sellepärast et kui me tõsta, kui me hakkame seda leevendama  0,9 pealt, siis sealt ei ole üldse väga raske üle ühe minna. Ehk siis koheselt hakkab kasv uuesti pihta,  kui me saame ta kuhugile 0,7 0,6 peale ja sealt hakkame leevendama,  siis meil on mänguruumi, et noh, umbkauselt me võime öelda,  et eriolukord vähendas R nulli kuskil suurusjärgus 0,6  ja need lisameetmed umbes 0,3. Ehk siis see annab enam-vähem suurusjärgu,  milles me mängime. Et ega seal see ongi osa sellest planeerimisest,  mida me hetkel ka teeme, et milliseid meetodeid on kõige  nagu lihtsam avada ja kas on mingisuguseid lisanõudeid,  mis aitaksid vähese mõjuga, et noh, näiteks mina ise  ja ka Irja Lutsar oleme näiteks seda poolt,  et mask On asi, mis vähendab R nulli, sellepärast et kui  need piisas, mis seda viirust kannavad, jäävad sinna maski sisse. See põhiliselt on just, kui sa kannad maski,  aga sa ei tea, et sa oled veel nakatunud. Et siis see viirus toos väheneb, mida sa välja hingad? Küsin lõpetuseks hästi kiiresti, kas te olete valitsusele  andnud soovituse, et 15. mai võiks olla ikkagi see aeg,  kus Eestis selleks perioodiks kuu aja pärast kuskil saab  piirangud maha võtta mingil hetkel mingil moel? Praegu konkreetselt meie oleme tegelenud rohkem  modelleerimisega ja selle järgi nagu konkreetsete  prognooside tegemisega, täpseid hinnanguid,  mis kuupäevast hakata asju leevendama, me ei ole praegu andnud,  sellepärast et siin on vaja kõigepealt saada natukene  kindlamalt selgust sellele, kus me täpselt oleme,  mis trajektooril. Aitäh Maarja Kadastik täna hommikul meiega liitumast  ja nagu siin kuulda oli, siis tõesti, nakatumiskordaja peab  olema Eesti puhul kindlalt alla ühe, et saaks rääkida üldse  piirangute leevendamisest. Nii palju viiruse teemadel, aga mõne hetke pärast näitame  teile videosid Goldbergi masinatest, Need on väga ägedad  ja muide, rahvahääletusele on jõudnud koguni 263 goldberg. See on tõesti suur arv, mina arvasin, et tuleb vähem,  sest seda ehitada on ikka päris keeruline ju. Väga tore vaadata, ma just tahaks, hakkasin mõtlema,  peaks minema, vaatama neid, et kes on kõige ägedam Goldargi  masina ehitanud. Tõesti, ma mõtlesin seekord, et ma peaks ise proovima teha  ühe goldbargi masina. Mõtlesin pingsi pallid ja kõik hakkasid juba nii. Ta hakkas peas tööle, hääletus kestab muide esmaspäeval,  20. aprillil kella 23 59-ni. Nii et kõik jõuavad veel. Siin olen. Et siia siia Mai, mis, mis? Kõik. Aitäh kokkukorja eest. Ja. No ka ju? Ma. Ja. Jaa. Ja. Saia. Sellised toredad masinad, aga tore mees,  Olavi Antons on meil nüüd pildis ja tema ise asub Tenerifel,  tere hommikust, Olavi ja räägi, kas Tenerife saar on  siis suhteliselt tühi või? Tere hommikust. Ei, seda ei saa muidugi öelda, et ta tühi on,  sest et lisaks turistidele elab siin ju ligikaudu miljon  inimest ja ja enamus meist istub siis juba kuu aega kartsas. Kui palju mingisuguseid sulgemisi ikkagi on ette võetud hotellide,  restoranide, klubide? No massiliselt seda ei anna Eestiga ikka võrrelda,  siin on absoluutselt kõik kinni pandud. Ja nüüd Viimased kaks nädalat oli kinni ka kogu tootmine  ja kõik ehituses, absoluutselt kõik istusid kodus,  välja arvatud siis loomulikult selline personal  keda koju jätta ei saa, need on meditsiinitöötajad,  siis poemüüja, toidupoemüüjad, sest kõik teised poed olid  kinni ja, ja apteekrid aga, et me oleme siin juba kuu aega  kõik kodudes istunud. Kuidas tundub, kui vaadata niimoodi tulevikku,  kas ikkagi Tenerife kui kuurort vähemasti mingiks ajaks saab  olema välja surnud, sest ega selline reisimine endises mahus  ei taastu kindlasti veel niipea. Ja. No neid stsenaariume siin muidugi, iseäranis kohalikus  ajakirjanduses arutatakse väga erinevaid aga tundub,  et kõige loogilisem on selline stsenaarium,  et kuna siin ikkagi see nakkus on tänaseks päevaks nii-öelda  maha surutud ja see, see keeruline sõna nakatumise kordaja  või mis ta oli, on siis sõltuvalt saarest nullist kuni null  koma kuueni siis ilmselt kanaari saared taastuvad sellest  värgist kõige esimesena. Ja tõenäoliselt suvel käivitatakse siis siseriiklik turism,  see tähendab seda, et mandrilt saab siia puhkama tulla. Aga, aga mujalt Euroopast või maailmast veel inimesi ei oodata. Ja, ja nagu ma eile lugesin, siis kõige tõenäolisem on,  et esimeses järjekorras hakatakse vastu võtma gruppe mandril  ja siis järk-järgult neid hotelle avama ja. Niisuguses enam-vähem täies või peaaegu täies mahus läheb  see turism jälle lahti, siis alles kuskil. Kuskil hilissügisest või, või koguni talvest,  et muuhulgas muuseas, siin, Aitaks ka sellest, et seeniore ehk seda peamist riskigruppi  ei lasta nii-öelda pika rihma otsa enne,  kui sügisel alles. Nii et siseturismile panustatakse palju. No Hispaania puhul räägitakse juba praegu ju meetmete leevendamisest,  mis meetmed need on, mida te nüüd ootate,  et kohe-kohe võiksid hakata leevenduma? Noh, neid jutte on igasuguseid, siin. Siin paar päeva tagasi, üks võrguväljaanne sai näpud. Taha sellisele dokumendile, kus oli justkui selline kava,  et testida nende meetmete Me leevendamist Kanaari saarte peal, kui,  kui kõige tublimate peal ja seal oli siis kirjas et vähemalt  tunniks ajaks võiks lasta lapsed koos täiskasvanutega õue  hoides ikkagi sotsiaalset distantsi ja toppides neile mask  ette ja võiks lubada. Tervisesporti kuna ka naarid on hirmsasti ülekaalulised ja,  ja natukene liigutamist ei teeks neile paha,  aga sellele järgnes kohe massiivne nuku teavituskampaania  siit kohaliku. Autonoomse piirkonna valitsuse poolt, et ärge kujutage ette,  et me lähme ikka kooskõlas keskvalitsusega  ja nii edasi ja nii edasi, aga muidugi inimesed ootavad seda  pikisilmi ja, ja iga. Sellisest uudiskillust hakatakse kohe kinni  ja see, see puhutakse suureks, et oi Juba järgmisel nädalal saame välja, aga,  aga millal see tegelikult juhtub, ei tea hetkel küll keegi,  jah. Olavi, mis see teie enda jaoks praegu tähendab ilmselgelt  tööd giidina ei saa väga olla, kas on juba plaan  ja mõte tulla hoopis võtta kassid ja Saaremaale? Muidugi, Mul on 30.-ks laevapilet ja, ja me hakkame vaikselt tulema. Ma väga loodan, et ma saan läbi läbi Poola ja,  ja Leedu tulla. Aga kui ma ei saa, siis tuleb seekord eriti pikk sõit,  et mul kassid ei olegi näinud ei Taani ei Rootsit,  et, et siis nad näevad nüüd seekord selle  ka ära. Nii et kassidele tuleb pikk ja põnev reis,  aga väike hirm on ju ka sees, kui me räägime just nimelt Saaremaast. Ei, mis hirmu mul ma olen sinna sisse kirjutatud ja,  ja ma saan sinna ikkagi kohale ja ja, ja kui ma saan juba  oma õue peal mütata ja muru niita, siis ega ma ausalt öeldes  sealt kuhugi ei kibelegi. Aga kas see lootus ikkagi on, et äkki ühel päeval saan  Tenerifele tagasi ja jälle on turistid ja jälle on tööd ja. Loomulikult on lihtsalt, millal see juhtub,  seda ei oska mitte keegi öelda. Loodame, et see juhtub õige pea, aga ei tea,  muidugi soovime sinna jõudu, jaksu ja palju tervist. Olavi. Loodame, aitäh ja nägemiseni. Tundub praegu ikka kummaline küll, ma arvan,  väga paljud eestlased on ju Kanaari saartel käinud,  et noh, nüüd ei saagi siis loodetavasti kunagi jälle saab. Aga praegu kohe saab taas võimelda. Enn on valmis. Hoia hoi hilistele ärkajatele, tere hommikust  ja nüüd Aafrikasse ja loksutame oma keha nüüd täiesti vabaks. Täiesti vabaks lased, vii jalad hark seisu. Mõnus. Laseme energiat voolama minna. Liigume nüüd ühelt küljelt teisele, jah. Oh. Kõik kogu keha loksu peaga, kõik vaba. Väga hea. Tule aga hooga kaasa tegema kõike seda,  mida mina sulle nüüd ette näitan. Nüüd sõrmed natuke harali ja kätega liigutame kaasa  ja õlad ka. Kuidas tundub, kas läheb soojemaks? Muidugi läheb. Aga nüüd sõrmed harali ja selliseid ringiliigutusi. Oh Aafrika. Sellised ürgsed liikumised Suurepärane. Aga nüüd jää siia otse ja tõsta käsi ja kõverda küünanukist. Ja lase kerel natuke allapoolegi veel minna. Ja nüüd tõsta nina päikese poole ja tule üles. Oh. Ja tule alla, mine jalgade vahele, päris sina kätega. Ja tule üles. Oh suurepärane. Aga nüüd teeme mõned sammud ka ja puusad tööle  ja tõsta parem käsi üles ja vibreerima. Ja vaheta teisele poole. No nii armsad trennisõbrad, me vahetame käsi  ja nüüd alumine käsi ka. Pöörab puusad ka loksuta, kõike, mida sa saad. Ja vaheta teisele poole. Ja vaheta veel. Ja tule veel teisele poole. Nii ja raputage ree alla. Täiesti vaba. Jah. Kuidas sul läheb? Minul on küll väga kuum juba. Ja tule jälle ühelt küljelt teisele. Ja jälle käed sööme ära. Võlad ka. Nüüd ringiliigutuse. Väga suurepärane ja lähme alla ja tule alla  ja tõstan üles. Ja tule alla. Ja tõstan üles. Aga nüüd tee see liigutus väga kiireks ja oh. Nüüd läks küll väga kiireks. Veel veel veel veel veel. Veel. Ja nüüd tõsta jälle käsi üles. Ja teine. Ja lisa mõlemad käed. Ja vaheta. Ja tule veel. Ja tuleb veel. Ja raputa jälle alla, oh täiesti vaba. Ma loodan, et sa oled nüüd väga võimsa väega laetud. Ja nüüd kanna peale jalad. Oh, raputa, raputa loksuta. Ja nüüd viime jalad harkseisu, hingame sisse  ja ohkame välja. Tuleveel. Säravat kuldset päeva sulle aitäh, et sa olid koos minuga. Jah.
