Tere hommikust, täna on 27. aprill, uus nädal on alanud,  on esmaspäev. Ja, ja miks ma seda lehte juba krabistasin,  tere hommikust, Postimees, siis et näha,  mis kell see päike täpselt täna tõusis. Viis 32, nii et päev on juba ammu alanud. Päike on kõrgel taevas. Viis, 32 ja miks mul see suni on? Sellele ma ei oska tõesti, vastas. Päev on ammu alanud, sa võiksid juba toimekas olla. Ma arvasin, et sa oled nii suures uudistejanused. Leht. Üldse ei saa pidama? Ei ole, ei ole sellepärast et eks need uudised natuke sinna  ühte kanti ikkagi kõik sikutavad ja ajalehed on võrdlemisi  kõhnakesed üsna ja ega maailmas ju muud midagi ei toimugi,  kui kui koroonaviirus ja eriolukorrad. Aga lugemist ikka üht-teist on ja kindlasti saate jooksul me  räägime teile ka sellest, millest siis värsked ajalehed kirjutavad. Jaa, aga meil on tegelikult väga kena päikesetõusupilt  ka Meie hea korrespondent Kalmer Saar on  selle meile saatnud ja see on siis eilsest hommikust imeilus. Tema tabab selliseid ilusaid, mõni kohe oskab vaadata,  näha, mõni oskab vaadata ja näha ja mõnel on  ja mulle tundub, et isegi väga paljudel on praegu aega  ja näha neid. Ja meile on saadetud ka tegelikult väga palju väga ilusaid  pilte loodusest. Siin kohe üks väike tõestus selle kohta. Jaa. Aitäh kõigile tõesti, seda lillelooduse ilu on Eestis ikka  väga palju ja inimesed tabavad ja mis on tore,  on ikkagi meelde jäetud ka see formaat nõndamoodi pildistada  ja siis meile saata. Loodusega seotud teemasid on meil tänases saates ka,  aga me räägime näiteks võõrliikidest. Need võõrliigid võivad olla samuti väga ilusad aga nad ei  ole alati meie looduse seisukohalt head,  ma arvan, esimene, mis väga paljudele meelde tuleb,  on karuputk. Karuputk ei ole ka väga ilus, aga lupiin näiteks minule väga. Mulle ka lupiinid mulle ka väga meeldivad,  kuigi ma arvan, et ka karuputkes on võimalik ilu näha. Nojah, ilu on alati vaataja silmades, kui on,  aga loodusest veel ja sellest aia pidamisest me räägime täna  mullast nimelt teha taset, kuidas mullas mõõta  ja milleks see vajalik on, võtame siis ikkagi Skype'i teel  taas ühendust Räpinast Liisiga, kes on meil siin juba  mitmeid nädalaid oma tarkust jaganud, siis täna ka,  et kui on natuke selline kehvem ja mitte  nii viljakas muld kuidas seda mulda parandada  ja tegelikult head saaki saada, sest ma arvan,  et neid aiapidajaid tuleb vist sellel kevadel  ja suvel ja sügisel juurde. Muidugi, me räägime ka viirusest või lähtuvalt viirusest,  aga täna mitte ainult koroona viirusest ehk on isegi mõneti  tähelepanuta jäänud need viirushaigused,  mis puudutavad meie koduloomi ja koduloomad,  võivad need muidugi saada jälle metsloomadelt. Me räägime linnugripist, me räägime sigade Aafrika ga. Ja ja koroonaepideemiast ka mustal mandril  ehk et siis Aafrikat arvatakse ja ollakse päriselt mures  nüüd järgmiseks kohaks, kus see pandeemia  siis päriselt hoogsalt käima läheb. Koht, kus on trobikond riike, kes tegelikult tõenäoliselt  võib-olla seal ongi 10 kuni 14 maski terve riigi kohta  ja mingisugust testimist seal ka võib-olla ei toimu  ja tervishoiusüsteem ei tööta. Nii et igal juhul seal veel seal võib minna olukord väga keeruliseks. Nii et Aafrikast juttu, aga tulles tagasi jälle Eestisse,  siis räägime sellest, mis puudutab kultuuri. Me räägime suurtest üritustest ja kontsertidest. Kas on mingisugust aimu, millal siis võiks jälle midagi  toimuda ja kuidas seni saavad need korraldajad  ja inimesed, kes sellega seotud on, hakkama. Ja kuidas saavad hakkama väiketootjad sellepärast et kõik  need laadad, mida siis tavaliselt siia kevadesse  ja suvesse planeeritakse, ju sellel aastal ei toimu,  kuidas nemad oma müüki korraldavad ja kui mures nad on,  siis, et tõesti, et kokku viia see tootja  ja see, kes seda toodet siis soovib saada. Saab ka jah, saab tõesti. Ja. Tere hommikust ja vaatate terevisiooni, viis minutit on kell  seitse läbi ja vaadates siin järgmistele päevadele otsa,  siis soojakraade ikkagi selline pluss kaheksa pluss üheksa,  homme Tartus ka, pluss 10. Aga seda siis päeval, öisel ajal on õhutemperatuur ikka seal  nulli lähedal, nii et tegelikult võiks juba soojem olla. Natukene. Tõmbas nina vingu natuke. Kusagilt lugesin, kus kirjutas keegi ilma mees. Maikuus võib tulla veel mitmel korral lund. Ei kõla kihvtil. No on isegi juuni alguses lund sadanud Ei, no juulikuus lumi on maas, on ka täitsa võimalik,  aga ei tahaks, tänavu võiks ikka olla nii,  et nüüd läheb juba soojemaks. Ega ma arvan, et varsti lähebki sellepärast et tegelikult  kõik on nii kevadine ja iga päevaga läheb kogu aeg  rohelisemaks ja lilleilu tuleb juurde ka. Tänase saate teemadest veidi, me räägime näiteks sellest,  mis puudutab viirushaigusi loomadel ja võib-olla on see osa  jäänud hetkel natukene tähelepanuta, täna  siis tähelepanu sellele olukorrale juhime. Räägime Aafrikas ka täna hommikul, sellepärast et  väidetavalt ja kardetavalt saab siis Aafrikast uus  koroonaepideemia tsentrum ja seal neid haigestunuid võib  tulla suur hulk ja surmasid ka, kui palju ma arvan,  täpselt, ei suudagi mitte keegi seal eales  ka kokku arvutada, sellepärast et seal on suur trobikond riike,  kes tõenäoliselt ei suuda testida, kelle tervishoiusüsteem  on üsna selline kehvakene, et neid inimesi aidata  ja nii edasi. Me räägime ka joomisest, ausalt öeldes ei olegi kindel,  et kuidas see mehhanism toimib, mis puudutab eriolukorras  alkoholi tarbimist, kas see toimib nii, et pigem hakkavad  jooma need inimesed, kes on üksi või need inimesed,  kes peavad pidevalt olema koos oma elukaaslasega? Jah, see on päris hea küsimus, et mis või milline olukord  siis rohkem kuidagi närvidele käib ja jooma paneb,  uurime targemat väikeettevõtjatega, räägime ka,  kuidas nemad hakkama saavad, sest plaaniline hooaeg,  kus saaks siis laatadel oma tooteid turustada,  ju jääb sellel suvel ära. Aga räägime nüüd väga olulisel teemal viirushaiguste teemal,  mis puudutab loomi, võib-olla koroonaviiruse kõrval on see  osa jäänud justkui olulisema tähelepanuta. Tere hommikust, Heidi Käär, miks? No alustamegi, sigade Aafrika katkust aprillikuus,  tegelikult tuvastati Leedus juhtum sellises farmis,  kus oli 6000 kodusiga. See on ikka päris ärev signaal ka meie jaoks,  arvestades, et Leedu pole sugugi kaugel Jah, et siinkohal tuleb kindlasti üle rõhutada sigade pidajatele,  et et katk ei ole metsast kadunud ja kui me laseme  peaohutusmeetmed lõdvemaks, siis võib katk väga kergesti  sattuda lauta. Eestis on küll tegelikult metssigadel tuvastatud antikehi,  kas see on tegelikult kuidagi hea signaal,  et need antikehad on neil kujunenud või tähendab see  ka ikkagi ohtu, et kusagil on need loomad ju kokku puutunud  järelikult viirusega? Et sigade katku puhul on antikehadega tegemist  siis sellise olukorraga, kus siga on kas haiguse läbi  põdenud või ta on kokku puutunud haigus. Viiruskandjaga ja viimane viiruskandja tuvastati metsas  eelmise aasta veebruaris, kui ma ei eksi rohkem,  me pole tuvastanud metsas ühtegi viiruskandjat. Aga me oleme sak antikehi leidnud, jah, positiivseid, Ja selguse mõttes olgu öeldud, et kodusigadel ei ole  siis sigade Aafrika katku Eestis tuvastatud juba kui pikalt. Viimane kodusigade juhtum oli 2017. Aasta septembris. Milliste meetmetega ikkagi peaks siis seakasvatajad  praegusel hetkel arvestama? Tavapärased meetmed, mis on neile ette nähtud bioohutusnõuded,  need siis seisnevad selles, et, Farmi sisenedes tuleb läbida desopesu iseendale et farmi,  seda viidaks. Sigu väljas ei tohi pidada. Kui sageli teostatakse või kui sageli oleks vajalik teostada kontroll,  et ega ei ole kodusigade hulka see viirus jõudnud. Veterinaar ja toiduameti ametnikud teostavad iga aasta kontrolle,  Need on kõrgendatud riskiga ettevõtted tulenevalt sigade  aafrika katkust ja siis me teostame kontroll iga aasta mõnes  ettevõttes mitu korda. Kui peaks selline juhtum ette tulema, siis kas see tähendab  praegu ikkagi loomade hukkamist? Jah, kahjuks kahjuks see niimoodi on, et tegemist on eriti  ohtliku loomataudiga ja selle vastu ravi ei ole,  vaktsiin ei ole ja ja loomad üldjuhul 100 protsenti hukkuvad. Kui me nüüd räägime lindude gripist, siis tegelikult on  selles mõttes olukord täpselt sama, see tähendab  ka kodulindude hukkamist. Kui me räägime linnugripi levikust praegu on see aeg,  kui kohale on jõudnud palju rändlinde osad veel siin-seal lendavad. Kui suur on see oht, et linnugripp võiks jõuda? Tänast pilti vaadates siis linnugripp on ikkagi  Kesk-Euroopas leviv. Täna on tuvastatud umbes kaheksas riigis. Ja ja kokku on juba hukatud kolm miljonit lindu  või hukkunud. Siia kõrvale võib tuua näitena aasta 2016 2017,  kui tegelikult jõudis ju meile kõige lähemale linnugripp  farmi Rootsi. Ja, ja ka tuvastati metslindude seas Soomes. Et ette kunagi öelda ei saa, aga valmisolek peab olema. Ka selles osas on ju väga keeruline ka mingeid meetmeid  tarvitusele võtta, kui mõelda nende samade metslindude peale,  kes ikkagi väga paljudes kodudes noh, tõenäoliselt mitte suurfarmides,  aga just nimelt kodustes majapidamistes võivad kokku puutuda kodulindudega. Ja et siin juhul on ka väga oluline, et kõik linnupidajad Hoolitseksid enda lindude eest võtaksid kasutusele peotusmeetmed,  paneksid toidunõud ja jooginõud metslindude eest varju alla  ja samuti hoiaksid oma oma siis linnud eraldatud võõrastest  inimestest ja metslindudest. Viimaste aastate jooksul on kokkuvõttes ju kulunud miljoneid sellele,  et vältida neid viirushaiguste juhtumeid. Kas praegu on olemas ka vajalik ressurss,  kui näiteks peaks linnugripp Eestisse jõudma? Jah, et me oleme loonud valmisoleku, et meil on ressurss  nii inimeste mõttes, veterinaar ja toiduametis kui  ka kui ka siis nii-öelda varustuse suhtes. Ja muidugi siia juurde käivad alati juhendid  ja juhised, mida me jälgime ja iga iga aasta uuendame. Heidi viimasel ajal on olnud meedias juttu  ka sellest, et kana on justkui uus koer selles mõttes,  et väga paljud inimesed on hakanud kanu pidama isegi linnatingimustes. Mis te ütlete nendele inimestele, kes võib-olla mitte kunagi  ei ole varem linde pidanud, on nüüd võtnud kanad,  no millega nad peavad arvestama, milleks nad peaksid valmis  olema just nimelt haiguste seisukohast. Et kõigepealt on see, et kui sa hoolid oma linnust,  siis sa hoolid ka teistest lindudest, et üks lind võib olla  ohuks paljudele teistele. Ja linna tingimustes peetav kana või, või maal 10 kana. Me palume ikkagi inimestel registreerida end loomapidajana PRIAs,  et vajadusel veterinaar ja toiduamet saaks reageerida. Kui. On mingisugune kahtlus või oht linnugripile ja,  ja inimestel kindlasti tasuks ühendust võtta kohaliku  veterinaarkeskusega ja nõu küsida, mis on nende loomale  linnule kõige parem heaolu loomiseks ja looma tervise taga. Et registreerida tuleks isegi siis, kui mul on kodus üks  või kaks kana ja. Jah, põllumajandus, registrite ja infosüsteemide ametis on  olemas register loomapidajate jaoks. Ja lõpetuseks tuletame meelde ikkagi see sigade Aafrika katk  ja linnugripp, millist ohtu see kujutab inimese tervisele? Inimese tervisele see ohtu ei kujuta küll linnugripi puhul  on olemas üks tüvi mis on virolentne inimestele,  aga täna see siin Kesk-Euroopas ei levi. Heidi, aitäh, et tulite ja püsige terve. Jaa. Nüüd aga suundume Aafrikas, kuskil paarkümmend 1000  koroonaviirusesse nakatunut on praegu siis ametlikel  andmetel seal olemas kõikide nende riikide peale umbes 1000 surma,  aga päris tõenäoline on, et need numbrid ei vasta tõele,  sest tegelikult Aafrikast kardetakse siis uut koroonaviiruse  epitsentrit ja meil on Indrek Lepik nüüd Skype'i teel,  siis siin terevisiooni stuudios. Tere hommikust, Indrek. No tundub, et see on üsna vältimatu, et see viirus sinna  Aafrikasse on jõudnud ja tegelikult väga suurt laastamistööd  seal tegema hakkab. Nojah, eks see on ilmselge, kui me vaatame ainuüksi,  millest kahju on kandnud lääneriigid, mille  tervishoiusüsteemid on ikkagi võrreldamatult paremas seisus  kui nii Aafrika kui ka muu nii-öelda vanas mõistes kolmanda  maailma tervishoiusüsteemid, siis, siis on see kindlasti paratamatu. Tõsi on muidugi see, et kui me vaatame ametlikku statistikat,  siis tegelikult jah, Aafrika arvud ei ole veel  nii suured, et viimane on siin umbes 30000 nakatunut  ja või vabandus. Surnut, et, et selles mõttes On on nagu raske öelda, kus see nii-öelda ametliku  statistika ja reaalsuse piir tegelikult jookseb. Aga kas pakutakse mingisuguseid reaalseid numbreid ka,  et see 30000, mis sa ütlesid nagu viimastel andmetel surnuid  sellesse samasse viirusesse, siis no ma pakuks,  pakuks, et see number on suurem, aga me ei saa mitte kunagi  tõenäoliselt teada, kui suureks need numbrid tegelikult  lõppkokkuvõttes kasvavad. No jah, kui me vaatame näiteks seda, et tegelikult  ka nüüd ka läänemaailmas hukkunute arvu järsult tõsteti,  siis mõnes mõttes on küsimus ka selles, kuidas me  defineerime seda, kes suri koroona viiruse tagajärjel. Paljud inimesed võivad kodudes surra, nii et nende surmad  tegelikult ei lähegi arvesse, sellise nii-öelda viirus surmana. Ja siin aga paljud sellised komplikatsioonid,  mis võivad tekkida haigusest, mis lähevad tegelikult  lõppkokkuvõttes selle Surma põhjusena arvesse nii et, et ega tegelikult  ka pärast seda kriisi lõpu Hakkame ikkagi tuletama neid nii-öelda võimalikke surmasid. No tõenäoliselt Põhja-Aafrika riigid ja Lõuna-Aafrika tipp  on siis need kohad, kus tegelikult selle asjaga saadakse hakkama,  tervishoiusüsteem ikkagi mingil määral ju päris hästi  ka toimib, aga no seal vahepeal on ikka hulk riike,  kus ilmselt seda arstiabi väga paljud üleüldse ei saagi,  nad ei saagi teada, et nende lähedased või nad ise on  siis olnud viiruses nakatud. Jah, kõige hullem on ilmselt olukord Ida-Aafrikas,  kas, kui me räägime siin, Somaalia, Etioopia tegelikult  ka isegi Lõuna-Sudaan sellepärast et nendes riikides On  ka peale selle koroonakriisi olulisi probleeme,  Etioopia küll tegelikult on siin viimastel aastatel väga  kõvasid edusamme teinud, et siin ju mõnikümmend aastat  tagasi oli Etioopias väga suur näljahäda,  et võrreldes Somaalia ja Lõuna-Sudaaniga on tegelikult väga  heas seisus, aga aga Aafrika üks võib-olla kõige suuremaid  probleeme ongi tegelikult see, et üks osa on see viirus ise,  aga, aga, aga nagu ka ju Euroopaski või USA-s  või mujal, et tegelikult see, mis selle viiruse  ja karantiini ja muude asjadega kaasa tuleb,  on tihtipeale vähemasti praegu nii-öelda otsesema mõjuga  tegelikult veelgi suurem ja, ja mis puudutab tegelikult Aafrikat,  siis siin on laias laastus veel paar nii-öelda väga suurt teemat,  millest näiteks üks on väga suur ritsikate hulk,  mis käib üle põldude ja, ja nüüd olukorras,  kus tegelikult ka ühiskonnad ja majandused on ei,  ei toimi nii-öelda täisvõimsusel, siis ka nende tõrjumise  võimekus on kehvem, mis omakorda tähendab,  et ritsikad suudavad nii-öelda oma järglased sinna mulda  ja mujale maha panna ja tegelikult see astmeliselt ainult  süveneb probleemi. Tohutu näljahäda võib seal ees oodata, samal ajal  siis vaadatakse, justkui ollakse ju ka harjunud vaatama  siis arenenud riikide poole Euroopa liidu poole,  kus seda abi võiks tulla, aga praegusel hetkel,  kui kõik terves maailmas on hädas selle koroonaviirusega,  siis seda abi abi võib jääda oluliselt vähemaks. Üks asi, mida saab teha ja mida on tehtud,  on see, et paljud laenumaksed on ajatatud. See on esimene asi, mida saab teha, aga teine suur probleem  on muidugi see, et väga paljud inimesed Aafrikast käivad ju  Euroopasse tööle ja, ja ütleme, näiteks,  kui üks pereliige on Euroopas tööl, siis tema saadab tagasi  raha koju, millest tegelikult kogu tema perekond elab  ja ja, ja üleüldiselt seesama nii-öelda skeem  või süsteem toimib üle kogu Aafrika ja, ja on isegi tõusnud  tegelikult niivõrd suureks nii-öelda rahaallikaks,  et kõige vaesemates riikides maailmas on see raha hulk,  mida nii öelda oma inimesed välismaal töötades tagasi saadavad,  see on tegelikult suurem kui nii-öelda otse investeeringud,  mis riikidesse tehakse. Nii et kui, kui see kokku kuivab, see kanal,  siis see on väga suure ja nii-öelda kohese raha rahalise mõjuga. Nende laenumaksete ajatamisega on ju ka nii  ja naa, ehk et Euroopa Liidu riigid on vastu tulnud,  aga Hiina samal ajal, kes on väga kõvasti kanda kinnitanud  Aafrikas omades ehitades taristuid väga tugevalt majandust suunamas,  seal ma saan aru, on ikkagi öelnud, et nemad sellega ei tegele. No eks mingil hetkel on riigid sundseisus,  sest lõppkokkuvõttes, kui keegi sulle võlgu on,  siis sa pead ikkagi mingil määral ju hoolitsema  selle eest, et sa et sa tekitab olukorra,  kus võlgnikul on võimalik sulle ka tagasi maksta,  sellepärast et kui tegelikult ikkagi mingi finantskrahh  Aafrika nõrgemaid riike tabab, siis on ka selge,  et paljudest maksetest jäädakse lihtsalt ilma. Teine küsimus on muidugi see, et nagu sa ütlesid,  Hiina on Aafrikas kanda kinnitanud väga paljud taristu  objektid nende käes. Ehk siis tekib kohe küsimus kellaajal nii-öelda lõplikus  jurisdiktsioon nende üle on ja, ja, ja kas  nii nagu on, ütleme endale lähemal Sri Lankas  ja mujal hiinlased ka taristuobjekte enda kätte võtnud,  kas, kas ka Aafrikas tuleks selline asi kaasa? Indrek veel lõpetuseks, kas seesama 3,3 miljonit inimest  võib selle koroonaviiruse tagajärjel siis hukkuda,  on üsna reaalne, kui sa oled tegelikult vaadanud,  millised arengud seal Aafrikas toimuvad,  seal on kuskil 1,2 1,3 miljardit inimest kokku  selle mandri peale kõikide riikide peale. Jällegi oleneb, kuidas me loendame, et tegelikult arvuliselt  on palju suurem probleem see, et malaariasse sureb sel  aastal oluliselt rohkem inimesi kui varasematel aastatel  ja malaariaga võitlemine on jäänud selgelt tagaplaanile. Seda näiteks tunnistas hiljuti Bill Gates ka,  kelle fond oluliselt sellega tegeleb, nii et jällegi need  kaudsed mõjud võivad olla tegelikult palju suuremad kui  otseselt viiruse tagajärjel. Nii-öelda tekkinud surmad. Indrek Lepik aitäh meiega ühinemast, saime  siis selle Aafrika ka natukene selgemaks,  mis seal toimub, aga nüüd, mida kirjutatakse tänastes lehtedes,  ole? Jah, minu käes on õhtuleht ja siin üks oluline uudis Pekingist. Pekingi bikiinid keelati ära, ehk siis Pekingi linnavalitsus  teatas sellest, et on rangemad meetmed tarvitusele võetud  viirusega nakatunud ei tohi ilma maskita ringi käia  ka näiteks prügi loopimise ja sülitamise eest on ranged trahvid. Tuleb käituda ja, aga keelati siis ära ka Pekingi bikiinid  ja kes ei teadnud varem, nii nagu minagi ei teadnud,  siis see tähendab seda, et tervisejooksjatel on olnud komme  oma eesärk üles kruttida. Rohkem praegu ei kruti pala aga nüüd siis enam ei tohi,  kusjuures ega ma sisulise mõttes ei saa sellest päris hästi aru,  sest ma ei ole kusagilt lugenud, et palja kõhu kaudu viirus levib. No vaata, võib-olla see käib jälle selle viisaka käitumise  reeglite alles. Jah, aga toidukorvis tunneb kriisi mõju lähikuudel,  sellest kirjutatakse tänases Postimehes,  hulgimüüja ütleb, et riis võib kallineda vähemalt oktoobrini. Ja siis on siin mõned sellised huvitavad laused tegelikult  selle kohta, et kuidas näiteks Tartu Mill kirjeldab seda,  kuidas soomlased kui see kriis algas, olid nõus maksma 25  protsenti turuhinnast kõrgemat hinda, et saada näiteks  helbeid osta ja pastat ja selliseid asju,  aga Tartu Mill ütles, et ei, ei, ei, nemad tegelikult ikkagi  vaatavad oma turu poole, et oma inimesed saaksid söönuks. Aga siin konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütleb,  et tema fundamentaalset toidu nappust ei ennustas. Lihtsalt selline tore sõnastus. Aga et natukene see valik võib jah pisut selliseks kehvemaks jääda,  et meie võib-olla ei saa kätte neid eksootilisi puuvilju  ja ja sellist Itaalia pastat, aga valik jääb väiksemaks,  aga no kauba kaupa on ja laod on ka kaupa täis. Sellest kirjutatakse. Samas, ilma kõikide nende eksootiliste asjadeta saame me  päris hakkama. Õhtulehes kirjutatakse ka sellest, et koroonakriis mõjutab  viinaravi kättesaadavust varem üles ehitatud tugisüsteemid  ja on häiritud ja kohati lausa ära kukkunud sellest,  mis puudutab alkoholi tarbimist just sellel praegusel  kriisiajal või eriolukorras räägime ka meie tänases saates  õige pea. Ja ka Jaapani vanglates saavad hooldekodud,  selline pealkiri on ka tänases Postimehes. Nimelt on seal siis hüppeliselt kasvanud eakate arv,  kes teevad ühe pisi varguse pääsevad vanglasse nii-öelda  sooja toidu peale, katus on pea kohal ja nende eest  hoolitsetakse seal saavad sealt välja, varastavad jälle  midagi natukene ja saavad jälle vanglasse. Ja Jaapanis on üsna sellised krõbedad karistused,  näiteks on siin toodud näitena, et kui sa varastada ühe võileiva,  mis maksab 1,6 eurot, siis sa võid kaks aastat  selle eest põhimõtteliselt vanglakaristust. Sellised halvad kombed võivad saada harjumuse,  eks pärast on see kriis möödas ja vanainimesed ei suuda oma  näppamise kombest lahti saada, muudkui aga käivad  ja viruta. Ja aga needsamad vanainimesed, kes tõesti on hädas,  et nad on liikumispuudega või dementsed Altžeimeris,  siis need teevad ka pisivarguse ja saavad põhimõtteliselt  siis vanglasse, kus nende eest tõesti hoolitseda väga,  ja. Tere hommikust, esmaspäev on täna, 27. aprill,  nii et terve nädal ees muide sünniaastapäev  või sünnipäev on 27. aprillil näiteks Morse loojal Samuel Morseil,  aga ka vene heliloojal Sergei Prokovievil,  prantsuse filminäitleja, Anukaimel või kui Eesti inimestest rääkida,  siis näiteks Andres Lepik, Aleksandr Ivaškevitš,  Riho Suun, Olari Elts. Palju õnne kõikidele tähtpäevalistele. Meie saates saab alanud pooltunnis võimelda,  me räägime sellest, mis puudutab alkoholiprobleemi  eriolukorras ja kohe nüüd ja praegu räägime väiketootjate teemal. Ja terevisiooni stuudios on Põhja-Eesti kohaliku toidu  projektijuht Eha baas, tere hommikust, Eha. Kuidas läheb, küsin täitsa siiralt, kohe väiketootjatel praegu. Tegelikult läheb päris kenasti, et eelmine nädal küsisin  meie tootjat, et, et kuidas läheb sellesama küsimuse  ja enamus vastased saavad hakkama on ümber kohanenud ja,  ja, ja näevad ikkagi tulevikku. Päris helges. Alguses. Sest see, kuidas läheb, tegelikult ju tähendabki praegu seda,  kuidas praeguses situatsioonis hakkama saada,  kus neid võimalusi, kus oma tooteid turustada lihtsalt on  väga vähe, ehk et kõik suvised laadad jäävad ära,  kõik sellised suuremad üritused Seda küll, aga hea on tõdeda, et nad ei ole jäänud nukralt ootele,  vaid on otsinud ise uued võimalused ja väga paljud on  kolinud oma turustamisega siis veebipoodidesse  või siis hakanud ise koju viima ja nii edasi,  nii et tegelikult nad on otsinud omale lahendusi. No Võrumaale me võtame nüüd Skype'i teel  ka ühenduse Marika Parv, kes on siis Võrumaa talupidajate  liidu tegevjuht ja tere hommikust, Marika. Millised võimalused teie väiketootjad seal Võrumaal on  leidnud siis, et ikkagi oma toodetest lahti saada  ja nii-öelda ellu jääda selles eriolukorras  ja kriisis? Hommikused tervitused Võrumaalt. Eraviisi ühtedel läheb hästi, teistel ei lähe  nii hästi, kuid pean ütlema, kõik otsivad võimalusi,  et oma kaubast valla saada. Kuid ma näen, et kõige raskem on just neil,  kes on oma toodangu müügi ainult restoranidele,  hotellidele, laevadele ja sellistele organisatsioonidele  üles ehitanud. Aga üha enam hakkavad toitlustusasutused uksi avama  ja loodan, et ka nende tootjate turg hakkab avanema. Noh, hakkab avanema ka ilmselgelt ikkagi üsna aeglaselt,  sellepärast et see kaks pluss kaks distantsi hoidmine,  kaks inimest korraga ju restoranide söögikohtades  tõenäoliselt kehtib veel jupp aega, ehk et nad ei saa  nii-öelda oma suuri söögisaale täis panna,  mis tähendab ka tegelikult väiksemat vajadust. Kui kaua võtab aega ühel väiketootjal, et tegelikult  natukene nagu ümber orienteeruda, et tõesti Loobuda siis sellest restoranide suunast,  vaid näiteks veebis pakkuda siis kõigile,  kes tahaksid oma kaupa. Agaramad on juba avanud oma e-poed, viiakse otse koju,  kätte on leitud ka võimalused, et talust kontaktivabalt kaup  kätte saada. Võimalusi on mitmeid, kuid selge, et müük on vähenenud kuid  kui ära märkida seda, et just jahude tootmine väikeveskites On suurenenud ja ei jõuta teha, siis see näitab seda,  et meie inimesed on ise kodus aktiivseks muutunud  ja hakanud ise kodus rohkem süüa tegema,  ei kasutata poolfabrikaate. Aga samal ajal siis need, kes ise kodus väiketootjatena  leiba ja saia sepikut on küpsetanud, nendel on  siis praegu nagu keerulisem või et inimesed on ise tublid. Ja just nendel on keerulisem, sest ei sõideta ühe väikese  tootja poole, otsitakse lahendusi, kus saab rohkem koju  kaasa korraga. Kas Võrumaa väiketootjad vaatavad üle Eesti,  et tegelikult turg oleks ju ka siin Tallinna pool Tallinnas  ja Harjumaal lihtsalt ongi kõige rohkem inimesi,  et on ka see võimekus, et siia oma tooted näiteks koju  kandena saata. Ja on ettevõtjad, kes kannavad ki lausa Tallinnani välja  ja me peamegi ütlema, et Võrumaa on väike  ja Võrumaa toodang enamuses lähebki just sinna Tallinnasse. Marika, mis te arvate, kas üks osa seal Võrumaa tublidest  väiketootjatest peab tegelikult nii-öelda pillid kotti  panema ühel hetkel, et nad ei saagi hakkama? Ja. Ma usun, et Võrumaa inimene on nii vintske,  et ta saab hakkama ja kui natuke tagasilööke nüüd tuleb,  siis ma usun, sügisest on meie uksed jälle kõik avatud  ja sellele on kaasa aidanud meie Võrumaa arenduskeskus on  kaasa aidanud Uma puut tegemisega Võru instituut,  ma arvan, et siin oskavad koostööd teha meie ettevõtjad  ja kui kuskilt mingi tugi tuleb, siis see tugi on teretulnud. Ja mängige kõik sotsiaalmeedias, meie pingo lotot,  kust tulevad väikesed vahvad võidud toidutootjatelt. Marika aitäh seal Võrumaal ja olge terved  ja tublid ja pidage vastu. Aitäh teile ilusat päeva. Ja no siit kostus tegelikult, et äkki peaks ikkagi kuidagi  aitama neid väiketootjaid, kas on olemas juba mingisugune  võimalus riigi poolt võimekus ja saadetud mingi signaal,  et kuidas me neid inimesi saaksime toetada? No väga väikestele väga suuri võimalusi täna küll veel näha  ei ole, et pigem. Suur müügiketid Rimi Selver on oma abikäe ulatanud just talu,  toidab erinevate nende müüki ja, ja, ja,  ja noh, meie väikeettevõtjate sõnum ongi neile,  et laiendada oma talu, toidab lette, tooge nad rohkem sealt  nurga tagant välja keskele ja vähendage nõudmisi  väiketootjatele koguste osas, et täna on ikkagi,  et sa peaksid katma oma toodetega, siis kogu keti vajadused  aga mikro ja päike. Probleem olnud, eks ju, et sellepärast ei võeta neid väiketootjad. Nad ei suuda kohe nii suuri mahtusid pakkuda,  nii et kui siin seda vastutulekut enam oleks,  et siis sellest oleks kindlasti abi. Aga teiselt poolt, mida iga inimene ise teha saab. On ikkagi vaadata, et kus ta elab ja kus asuvad tema  ümbruskonnas need toidutootjad. Et kas ma saan oma toidu hankida hoopiski siit lähedalt talust. Minu meelest võiks igal linnainimesel olla oma talunik  või kohe lausa mitu talunikku, sest ühest talust ju kõike ei saa. Ja mina olen küll väga paljudelt tuttavatelt kuulnud,  et nad pole nii hästi tükil ajal söönud,  sest talunikud pakuvad, on valmis ukse taha tooma ja,  ja on võimalus tellida. Ja siin võib-olla Põhja-Eesti osas on erisus Lõuna-Eestiga,  et meie küpsetajatel pigem on töömaht suurenenud näiteks  leivaküpsetajatel ja meil oli ka, meil on  ka võrgustikus mitmed leivaküpsetajad, kelle leib läks  restoranidesse Tallinnasse ja nüüd ju neid seda seda  tellimust ei ole siis kohalik kogukond, On hakanud käima  tellima ja ukse tagant lähevad, toovad ära oma leiva  või siis perenaine läheb ja viib ise selle leiva ära. Ja samamoodi meie Kaarli talu perenaine ütles,  et ta pole tükil ajal nii palju leiba küpsetanud lisaks ja,  ja, ja see on küll, vastab tõele, et jahud,  tellimused suurenevad, inimesed otsivad tooraine,  et, et, et väga-väga äge on ja, ja mulle endale meeldib just see,  et, et see kai, meie leivaküpsetaja ütles mulle,  et, et sa peabki ümber kohanema, sa peadki otsima võimalusi  ja väga suur võimalus on ka kohalikud kogukonnad,  meie külaseltsid seltsimajad. Et ka nemad saavad oma tootjad, et teile ju appi tulla  toomaks seda väiketoodet välja. Ja nüüd, kui suvel laatasi ei ole, siis need kohalikud  seltsid erinevate teadete tahvlitega kodulehe kaudu koondada  seda infot ja aidata väikeettevõtjal seda,  seda toodet siis reklaamida ja tutvustada. Aga kas te sooviksite, kas te tahaksite näha,  et riik ka mingisuguse raha või mingisuguse toetuse  tegelikult nendele meie meie oma talunikele,  kes tõesti toodavad ki väga väikeses koguses aga meie enda hüvanguks? Kindlasti oleks väga tore, kui, kui riik suudaks ulatada  seda abikätt nendele väga väikestele mikroettevõtjatele  sest see võimaldab neil tõesti seal kodus elada  ja minu meelest selline kohaliku toidu tootmine on,  on väga oluline turvalisuse küsimus, et meil tõesti oleks  seda oma toitu, et üha rohkem me kuuleme ju mujalt maailmas ka,  et toiduhinnad tõenäoliselt tõusevad ja siin muidugi  ka eestlased peavad olema valmis talunik  kes seda toodet toodab, kellel on raskusi tööjõuga  ja nii edasi, tõenäoliselt tuleb tööjõu eest  ka rohkem maksta, siis see hind tõuseb. Aga et me oleme valmis natuke rohkem maksma oma oma Eesti  toote eest. Et et, et selles mõttes selliseid väikesi toetusi,  mõelda ka seda, et kuidas toetada just selle turundusteemaga,  et mina olen tajunud vähemalt oma Põhja-Eesti ettevõtjatelt,  et nad ei oota käsi pikal, et riik annaks kohe,  et siin on rahapott ja ja, ja, ja kasutage vaid nad pigem  ootavad seda, et see, see keskkond, et neil oleks vajalikku turundusabi,  et oleks võimalik kanaleid, mille kaudu müüa. Et see, meie enda hoiak, et me eelistame Eestimaa,  me eelistame oma kohalikku, et, et need asjad muutuks  ja mulle tundub, et see kriis on pannud seda suhtumise  ja hoiakuid muua ja, ja nii, ühelt poolt tarbija. Ma loodan, et riik hakkab üha enam väärtustama kohalikku kui  ka ettevõtted ise. Sest siin ka need samad söögikohad. Et kui esialgne šokk oli see sulgemine, siis esimesest maist  näiteks aga di mõisas saab pikniku korvi ette tellida ja,  ja saabki ära maksta läbi interneti, leppida kokku,  millal sa tuled, saad oma selle pikniku korvi kursuse,  kusjuures see kokku kokk on pannud selle korvi kokku  kohalike toorainetepõhipõhiselt või siis et,  et kuidas need kohalikud üritavad ka seda,  seda oma miljööd, oma pärimuse oma toidupärimuse välja pakkuda. Lugu sinna lugu sinna juurde ka siis, kui see on veebi kaudu tellitud,  et ikka see lugu tuleb juurde. Ja, ja kas see veebi kaudu tellimine ja see kojutoomine  tõenäoliselt võikski olla ju ka nendesamade väikeste  talutootjate tulevik, ehk et kui me sellest kriisiolukorrast  ühel hetkel välja hakkame tulema ja justkui tundub,  et noh, endised ajad tulevad tagasi, siis ma arvan,  et üks osa nendest tarbijatest tegelikult tahab seda  mugavust endiselt saada, et talle tuuakse koju kätte. Ma arvan küll ja, ja ma loodan, et, et see  ka niimoodi on ja inimesed nüüd selle kriisiaja jooksul  ka saavad tuttavaks rohkem nende tootjate ja,  ja usaldavad neid ja on valmis valmis ka tellima. Võib-olla üks mõte ka selles, et hakka juba täna vaatama,  et mis sul sügisel vaja sahvri panna või keldrisse ja. Kindlasti, ja võib-olla sul õnnestub enda endale leida see talunik,  kellele juba panna aastane tellimus, mis tekitab  ka tootjale jällegi seda turvatunnet, et mul on aastane püsiklient,  kes on need asjad ära tellinud, nii et et ma usun küll,  et see suhtumine muutub ja, ja, ja selline püsiklientide  hulk tekib. Ja ma loodan, et siin Eestis ka areneb see,  et Meil võiks ikkagi piirkondades olla see toode kuidagi  nähtaval oma riiulites või poodides. Ma tean, et osad ettevõtjad on pannud väravasse juba juba  nii-öelda toiduletid, kus sa ise paned purki  selle raha, võtad, selle toote, lähed, noh,  muidugi, sinna ei saa päris toorpiima panna,  aga, aga neid asju, mida, mis säilivad, saab ju panna ja,  ja et me ei vehi seda raha sisse, vaid me paneme  selle raha ausalt sinna, see nõuab meie meilt kõigilt  sellistisin sipliini ja ausust, aga mulle tundub see see,  me lähme sinnapoole. Poole, et, et, et nii saab ja aitäh täna hommikul tulemast  ja mulle meeldib tegelikult see optimism,  et on võimalik selles olukorras hakkama saada,  vaadata tulevikku ja teha neid suuremaid plaane,  aga valikud on meie. Nii et eelistame Eestimaist siis väikeste talutootjate  toodangut ja niimoodi me toetame neid igal juhul. Aga selles eriolukorras lapsed peavad siis kodus olema  ja meile tuli üks väga tore video koolipoiss Hugo,  kes armastab rulatada, aga kuna väljas on kõik need  rulapargid kinni, siis tegelikult tegi ta oma koju sellise võimaluse,  et ta saaks selle toreda alaga tegeleda. Laste juurest, nüüd aga täiskasvanute juurde me räägime  alkoholiprobleemist eriolukorras, sellest,  kuidas alkoholi tarvitamisest võib probleem saada. Tere hommikust, Karina Laas. Karina, kuidas siis pigem on, kas nii-öelda jooma paneb  inimesed see, et nad on üksi või see, et nad peavad pidevalt  olema koos näiteks oma elukaaslase või perekonnaga. Ja. Eks mõlemad võivad jooma panna ja kui aus olla,  et ega praegu head statistikat ei ole, selle kohta,  et kas inimesed on hakanud rohkem või vähem jooma  ja siin vist individuaalsed erinevused mängivad kõige  suuremat rolli. Ma lugesin ka, et see selline adekvaatne statistika võiks  tegelikult tulla võib-olla alles aasta pärast,  pigem on praegu noh, inimesed räägivad, et  nii on, et nad on märganud, kuidas see mehhanism  siis toimib, kas see on ikkagi nii, et noh,  võtan õhtul väikse napsi, väsitav päev, järgmine õhtu võtan  jälle või kuidas see alguse saab? Ta. No kui me praegu eriolukorrast räägime, siis võib-olla saab  osadel inimestel inimestel alguse sellest,  et võtan õhtul napsi, teades, et hommikul mitte keegi ei saa aru,  kui mu alkoholiauru tõuseb kuskilt ja võibki niiviisi edasi minna. Või siis tõepoolest osad inimesed, kes on harjunud palju  sotsialiseeruma käinud. Väljas varasemalt palju, järelikult neil õhtul on igav,  võtavad ainult rohkem seal napsi ja vahet ei ole,  kas nad on siis kodus üksi või kahekesi või on seal veel keegi,  et lihtsalt alkoholi läheb rohkem, sellepärast tundub,  et see lohutab ka meelt. Karina, kuidas selle probleemi äratundmisega on,  kuidas saab inimene ise aru, et noh, äkki nüüd on juba liiga palju,  et äkki noh, või mõtlen, et äkki on okei,  et võtan ühe õhtu ja üks õhtu jäi vahele,  võtan järgmine õhtu jälle. Ja. No inimesed saavad ise paremini aru, kui nad alguses  võib-olla tunnistada tahavad teistele üldsegi et saavad aru küll,  et mustrid on muutunud ja vaikselt hakkab selline  süümepiinauss närima kuskilt, et võib-olla ei peaks  nii palju jooma ja nii edasi. Et. Just avastasin hiljaaegu, et tervise arengu instituut on  valmis teinud uue, väga laheda sekkumissaidi. Või selline veebiplatvorm nimega selge. Ja täitsa vaatasin, et mida nad teevad seal  või mida nad pakuvad, nii et see on päris hea variant. Minge vaadake, kes ise mõtleb, et võib-olla peaks alkoholi  tarvitamist vähendama. Samm-sammult käiakse läbi seal erinevad asjad. Tasub vaadata, aga siis sellist piiri nii-öelda ei saa öelda,  et vot kui te võtate kolm korda nädalas nii mitu klaasi,  siis see on pahasti. Et. Noh, mõne inimese jaoks on see pahasti, mõne inimese jaoks  on see juba väga suur edusamm, kui ta ainult kolm korda  nädalas nii mitu topsi võtab. Et kui muster on ikka nii, et tegelikult läheb iga päev  ja annus ei ole mitte pokaalveini või purkõlut,  vaid annus on pudel veini või veel rohkem,  siis ilmselt on jama natuke. Kui me räägime nüüd inimesest, kes tõepoolest tunneb,  et jah, see on hakanud minu jaoks kujunema probleemiks,  mis ta siis teha saab. Täna oli õhtulehe ka juttu sellest, et, et tegelikult  alkoholiraviga on praegu keeruline ka selle ravi osas on  olukord raskendatud. Mis siis ise peale hakata? Ja. No kõigepealt üldiselt need inimesed, kes viitsivad väljas  jalutamas käia või jooksmas käia või üldse füüsilist  aktiivsust enda päevakava võtta, nemad nii palju ei tarvita,  sellepärast et jube mage on, et ma käin seal kilomeetreid  maha või jooksen ja siis pärast hakkan jooma,  noh ma võin muidugi seda teha õhtul, aga aga paljud inimesed  ikkagi esiteks õlletopsi ka kuskile jooksma ei lähe  ja pärast on nagu kahju raisata seda noh,  nii hästi panustatud aega või tervisesse panustatud aega,  siis ei taha ka eriti peale juua. See on üks variant ja õnneks meil selline väljas liikumise  võimalus on, erinevalt väga paljudest teistest maadest,  kus me peaks täitsa kodus istuma. See on nagu üks variant ja teine variant. Neid variante on muidugi palju rohkem, aga üks mõte on see,  et inimesed hakkavad alkoholi endale sisse kallama  siis kui neil kõht tühi, tihtipeale. Et mõelge enne, kas teil kõht tühi või teil on päriselt janu  näiteks vee järele, mitte et see ei ole mitte alkohol. Et kui juba vett alla juua ja natukene süüa ka,  siis alkoholi isu hakkab taanduma. Nii et toidust võiks oma kalorid kõigepealt kätte saada  ja siis võiks mõelda ka selle peale, et kui sa teed midagi tervislikku,  siis tõenäoliselt sa ei taha kohe pärast seda hakata midagi  tervist kahjustavat tegema. Ja võiks küll. Ütle, kas on mõttekas nendel inimestel seada endale  selliseid lühiajalisi eesmärke, et ma teen  siis nii, et homme ma kindlasti tilkagi ei võta  või ma näiteks kaks päeva ei puutu alkoholi? Ja. Kui alkoholi selline tarvitamine on igapäevane muster,  siis tasub tõesti päev korraga. Et lühiajalised eesmärgid suurema eesmärgi sees on alati  väga hea mõte, ükskõik mis on siis praegusel juhul alkoholi  tarvitamine üks päev korraga ja mõnel võib-olla isegi üks  tund korraga. Kui põhjuseks on üksildus, siis on loogiline soovitada,  et noh, suhelge rohkem, aga praeguses olukorras on see keeruline. Mis sa ütled, Karina, kas on abi ka sellest,  noh, kui suhelda ikkagi lihtsalt telefoni teel või,  või kusagil internetis. Jaa. Ma arvan, selle abivahendi on paljud inimesed juba leidnud  ja siin on küll statistika olemas, nii et need  telekomifirmad ütlevad, et helistamise sagedus  ja pikkus on kõvasti kasvanud ja tundub,  et aitab. Mul küll isiklikult aitab pikad telefonikõnede,  toredate, lähedaste inimestega on tõesti kohutavad. Mulle väga meeldisid need nõuanded, et tehke  siis midagi tervislikku ja siis ei tahagi tervist kahjustada  ja teine asi sööke, kõht korralikult täis. Karina, aitäh sulle ja püssi terve. Teie ka püsite terved. Eriolukorras ei tohi loomulikult unustada enda liigutamist  ja meie pakume teile selleks nüüd ka võimaluse. Mirjam ja Oliver on meil külas ema ja poeg  ning kohe nad näitavad teile, millised võimalused enda  liigutamiseks on nendel pakkuda. Tere hommikust ka meie poolt, nii et mine kutsu oma ema,  isa, õde või vend või sõber, kellega sa oled viimasel ajal  aega veetnud, et meiega koos trenni teha,  me näitame sulle mõned harjutused, mida on mõnus  ja tore teha koos koos oma kaaslasega, et natukene rohkemgi  motivatsiooni leida, et igapäevaselt siis trenni trenni teha,  alustame kerge soojendusega, nii et, et võta puusadest  natukene natuke laiem harkseis, et selline mõnus soojendus,  siruta käed üles, vaata kaasa, painuta alla,  kükita põlved väljapoole, tõstad käed ülesse  ja me teeme sama uuesti, et painutas alla kükita,  tõstad käed ülesse, jätka veel, katsu kannad hoida maas,  põlved, suunad väljapoole ja käed, katsu tõsta sirgelt üles  kõrvade kõrgusele. Hästi teeme ühe veel. Ja hästi, too käed talle, nüüd me jätkame harjutustega  siis koos paarilisega, nii et võta oma kaasa seal kätest kinni. Jalad võtab puusast natukene laiemalt ja kalluta ennast  natuke tahapoole. Me jätkame kükkidega, et sa katsud kükitada põlvede kõrgusele,  raskus kanna peal. Ja kui sa tahad ja tunned natukene raskemaks seda harjutust  teha siis tule alla ja hoia. Hoiame. Ja hästi, jätkame edasi. Ma aastasel käest kinni ja seiske natukene kõrvuti,  selline kogu kere harjutus. Ja me alustame, aita sõbral minna sellili  ja lähed isa sellile. Ära väga palju kaasa aita siis ta peab oma kerelihased tööle panema. Ja nii, et kui sa tahad, et tal oleks raske  siis aita vähem kaasa. Ja kui sa tahad, et ta aitaks ka sul natuke kergemini teha  siis aita natukene rohkem kaasa. Edasi me treenime selga selle jaoks, siis peab üks  paarilistest minema selili. See, kes on üleval, kallutab kehast ette,  hoiab selja sirgena raskus kandadel. See, kes on all sellili, katsub hoida oma kere võimalikult planguna. Me treenime selga, see tähendab siis seda,  et me mõlemad kõverdama käsi kõverda, käsi küüru. Aeglaselt alla, nii et tõstad kiiresti ülesse  ja rahulikult tuled alla, ära unusta hingamist. Algasendisingad sisse. Ja kui sa harjutust sooritad, siis sa hingavad välja. Jätka samas tempos. Ja hästi edasi, lähme istume põrandale, nii et sul on  siis vaja natukene natukene ruumi. Nii et me hakkame tegema kõhulihaseid, sa toetad käed  natukene tahapoole, nii et me teeme jalgadega ringe  ja katsud teha. Suured ringid. Raskem variant on see, et sa proovid, jalad täitsa sirutada. Ja veel raskem variant on see, et saad käed  ka ülesse. Et kui sa jaksab lükkas selg sirgemaks,  alati naeratus näol. See annab sulle rohkem jõudu ja indu. Hästi kõhulihased on treenitud, võtame kätelihased. Nii et üks paarilistest tuleb siis kas siis sirgetele  jalgadele või siis põlvedele ja me jätkame kätekõverdustega. Kätekõverduste puhul on oluline, et see kõhulihased on töös. Tuhar on pingutatud, kõverdad käsi. Ja tuled ülesse? Need, kes jaksab, lükkab janad sirgu. Hästi. See harjutus on meil tehtud ja me võtame veel ühe harjutuse,  et harjutus tuleb siis jalgadele. Nii et üks paarilistest tuleb käärkükki. Ja teine kaaslastest tõstab oma jala siis siia põlve peale  ja tuled alla tuled alla, tuled ülesse ja  mida allapoole sa tuled, seda suurema koormuse sa saad. Jälgid seda, et raskus on kannal põlv ei vaju sisse. Hästi ja vahetad jalga ka teine jalg samamoodi allapoole. Väga hea raskus kannan ja mida allapoole tuled,  seda suurema, suurema koormuse saad. Nii hästi, tubli olid kaasa, tegid toredat päeva sulle. Tere hommikust, esmaspäev on täna 27. aprill  ja ilmaprognoos siis selline, et kuni 10 kraadi sooja,  mõnel pool näeb päikest, mõnel pool ei pruugi. Katrin hommikul luges kusagilt lehest mu meelest ette  sellise toreda lause, et päike ja pilved mängivad peitust. Oli vist nii? Umbes nii, see kõlab küll. Aga kui rääkida sellest, mis meie tänases saates veel  tulekul on, siis tuleb veel võimlemist ja  kellel on võimalik, siis leidke endale selleks partner. Võib-olla täiskasvanu võib olla laps, siis saate koos võimelda. Õige pea tuleb siia stuudiosse ka Eesti kontserdijuht  ja muidugi räägime temaga sellest, mis puudutab  siis Eesti kontserti ja suuremaid üritusi. Mitu loodusega seotud teemat on saates ka? Me räägime näiteks võõrliikidest kohe praegu asume aga  rääkima sellest, mis puudutab mulla parandamist. Ja ja Räpina aianduskoolist Liisi Kont on meiega täna  hommikul siis taas ühinenud. Tere hommikust, Liisi, no täna sa oled hoopis,  kas sa oled kasvuhoones või kui me oleme siin tavapäraselt  näinud ikkagi väljas toimetamas? Ja ma täna vahelduse mõttes mõtlesin, et tulen kasvuhoonesse,  tere hommikust ka muidugi. Me hakkame rääkima. Ma kohe mullast mulla Peha taseme mõõtmisest  ja sellest, et kuidas seda mulda siis parandada,  et tõepoolest ka head saaki saada või kauneid õisi oleks rohkem,  aga ole hea, ütle mind, väga huvitab, mis taimed sul seal  veel ümberringi on, nendes suurtes kastides,  seal kasvuhoones? Oi, siin on meil väga palju erinevaid suvelilli  ja samuti ka näiteks tomatitaimi ja maitsetaimi,  et kõiki neid vist üles lugeda oleks päris keeruline. Ühesõnaga, nad kasvavad kõik väga suurepärases mullas,  et siis need tomatitaimed annaksid saaki,  mis saab ümber istutada ja lilled õitseksid kenasti,  aga sinu ees on nüüd tõesti kolm sellist mullahunnikut  ja kas see peha tase, selle mõõtmine on nagu see kõige alus,  millest tulekski siis alustada ja siis me saame aru,  millise mullaga meil tegu on. No Pha mõõtmine on nüüd üks faktor, mida me peaksime mulla  juures hindama, sest üldjuhul, kui me võtame kõige  tavalisemad nii-öelda aiataimed, siis meeldib neile kasvada  nõrgalt happelises kuni neutraalses mullas. Et kui nüüd muld on liiga happeline, siis juhtub seal mullas  terve rida keemilisi protsesse ja taimed ei saa enam  toitaineid mulla seest kätte, et me võime küll sinna väetist  kogu aeg juurde panna, aga lihtsalt taimed ei suuda neid  toitaineid omastada. Kui muld on siis liiga happeline ja selle jaoks,  et nüüd teada saada, milline see muld siis koduaias on,  on aianduskeskustes müügil näiteks selliseid lakmuspabereid. Ja see tuleb siis panna mulla lahuse sisse,  rebin siit sellise riba. Mul on siin topside sees valmis tehtud, siin on viis grammi  mulda 10 või 50 milliliitrit vett ja nüüd ma panen lihtsalt  nad sinna kaheks minutiks seisma ja nad hakkavad  siis värvi muutma vastavalt sellele, et milline see mulla pH  siis on ja siin paki sees on kaasas ka siis selline skaala,  kus ma saan pärast võrrelda neid värvusi,  aga nüüd ma pean kaks minutit siis kõigepealt ootama,  et see mõjub. Aga tuleb ikkagi nõndamoodi mõõta, et lihtsalt silmaga  vaadates seda pH taset määrata ei suuda isegi spetsialist või. No on olemas indikaatortaimed ehk siis mõned looduslikud  taimed kasvavad meelsamini happelistel muldadel,  teised jälle aluselistel muldadel, aga ka muidugi looduses  ei ole ju kunagi kõik asjad päris selgepiirilised,  nii et seetõttu ka seal võib-olla selliseid väikseid  petekaid sees. Nii et päris ilma järgi ikkagi ha pesust määrata on väga,  väga keeruline peaks ikka kasutama ja kas  siis päris laboriteenuseid, et saada väga täpne tulemus  või siis seda lakmuspaberit või ka aianduskeskustes on  müügil selliseid komplekte, et siin on ka  siis erinevad sellised katseklaasid kaasas ja,  ja saab. Mulla pehad jälle kodustes tingimustes määrata,  kasutusjuhend on nii-öelda paki tagaküljel olemas,  et selle järgi siis tuleks käituda. No ma ei tea, kui paljud inimesed seda niimoodi mõõdavad  ja sellist keemialaborit endale koju ehitavad,  aga enamasti vist on ikkagi just nimelt see,  see lakmus või lakmuspaber niimoodi piltlikult öeldes,  et milline taim mul ikkagi hästi kasvab,  kui mul tomatitaimed hästi sirguvad, tomateid on palju küljes,  lähevad toredasti punaseks ka kasvuhoones  ja siis on juba hästi. Jah, tegelikult küll, et eks me hakkamegi uurima neid  põhjuseid siis, kui meie taimed ei kasva enam hästi,  kas nad ei õitse, nad ei vilju või siis viljad on väga ebakvaliteetsed,  et siis me hakkame otsima neid põhjuseid,  et kuskil on midagi valesti ja üldjuhul tasuks alustada  siis alati ikkagi mulla uurimisest, et kui me just ei näe  silmaga mingeid kahjureid või haiguseid,  siis on see põhjus kuskil mullas. No seal on sul kolm mullahunnikut paberi peal ees  ja siis on veel topsikestes ka midagi, mis nendega juhtub. Ja nendega juhtub see, et kui me läheme oma koduaeda  ja kaevame umbes 20 sentimeetri sügavusaugu,  võtame sealt paar peotäit mulda, kuivatame  selle mulla ära niimoodi paberi peal, siis saame me võtta  siit paberi pealt nüüd neid väikseid mulla tükikesi  ja proovida neid näpu vahel katki vajutada. Ja see muld siin need tükikesed mul absoluutselt näpu vahel  katki ei lähe. Ma võin vajutada nii tugevalt, kui vähegi ma jõuan,  aga need tükid katki ei lähe. Ja see annab mulle teada, et minu koduaias on savi muld. Savimuld on siis selline raske muld, seal on väga palju  niiskust ja taimedele üldjuhul sellises mullas väga ei  meeldi kasvada. Nüüd siin väikeste kausikeste sees, mul ongi mõned  mullaparandusained ehk siis sellisesse savimulda me peaksime  juurde lisama kas lihtsalt liiva hoopis võib-olla sõnnikut  või komposti, et muuta seda mulda rohkem õhulisemaks. Nüüd siin kõrval on mul üks teine mullahunnik,  kus neid mullatükikesi üldse näha ei ole,  ma ei saa mitte midagi siin katki vajutada  ja see tähendab seda, et savisisaldus selles mullas on väga  madal ning tegemist on liiv mullaga. Liivmulla kõige suurem miinus on see, et sealt kaob niiskus  ja toitained väga kiiresti ära. Et me peaksime just seda liivmulda nüüd natukene raskemaks muutma. Jällegi paneme siis juurde, kas komposti,  mis aitab niiskust paremini kinni hoida või  siis turvast või segame juurde siis raskemat mulda. Taimedele muidugi kõige rohkem meeldib kasvada sellises  vahepealses koosluses, ehk siis liiv savi mullas,  seal on savi sisaldus kuskil 20 kuni 40 protsenti  ja need mullatükikesed. Kui ma nüüd proovin neid katki vajutada,  lähevad mul näpu vahel katki. Nii et sellise lihtsa testiga saab siis kindlaks teha,  et milline on mulla lõimis aias mulla lõimis  ja see, see on minu jaoks täitsa uus sõna. Lõimis see ongi siis liiva ja savi omavaheline suhe mullas. Et niimoodi nimetatakse ja lõimist. Kas sa võid nüüd sellest mullalahusest välja võtta  ka need väiksed lakmuspaberid, et kas me saame vaadata,  mis see pehatase seal siis on? Ja nüüd on õige aeg, et üks nendest on selline suhteliselt oranžikas,  ma nüüd ei tea küll, kui hästi teieni need värvid jõuavad,  ma proovin korraks näidata ka. Erinevus. Üks on kollane. Ja just, ja nüüd see siis, kui ma võtan siia kõrvale  ka selle skaala, siis see, mis on selline,  ikkagi mina, ütleks, et see siin on rohekam,  et see näitab, et see peha on täiesti normaalne taimede  kasvatamiseks ja me väga muretsema ei pea. Aga see, mis on siin nüüd selline orantsikam,  see viitab ikkagi natukene happelisemale mullale  ja sinna peaks siis panema kas lubiväetiseid  ehk siis tolomiidi, jahu või lubjakivijahu  või siis muidugi tuhka, mida koduaias kindlasti leidub kõige  lihtsam variant tuhka lihtsalt panna. Just täpselt, see siis muudab pH paremaks. Kui ma olen ühel kevadel selle mulla teaduse ga kodus tegelenud,  mulda parandanud, mõõtnud kõik need PH tasemed,  kas ma peaksin seda järgmisel kevadel uuesti tegema,  et see olukord võib muutuda? See olukord võib muutuda ja sest ikkagi,  kui meil juba nii-öelda loomu poolest on see muld koduaias  ka natukene happelisem, siis kipub see happesus tagasi tulema,  et võib-olla kohe järgmisel aastal ei ole see probleem väga suur,  aga siiski peaks hoidma nii-öelda kätt pulsil  ja kontrollima, tegema jälle neid väikeseid teste  ja siis teada saama, et milline see olukord mullas  tegelikult on. Liisi aitäh Räpina aiandus koolis, siis näete,  tegeletakse kõikide asjadega, mis puudutavad  siis taimekasvatust ja aedu, võõrliikidest,  muuseas, mis aias kasvavad. Täna hommikul me räägime ka päris viimases pooltunnis,  siis. Mul on väga hea meel, et Eesti Kontserdi juht Kertu Orro on  meile külla tulnud. Tere hommikust, Kertu, tere hommikust. Ma vaatasin, Eesti Kontserdi kodulehel on hetkel teada need eriolukord,  esimese maini kontserdid ei toimu. Tegelikult on seis selline, et ka pärast esimest maid ei  tule neid kontserte ja. Nojah, tulenevalt nüüd, möödunud nädala lõpus tulnud uuest infost,  kus eriolukorda pikendati seitsmeteistkümnenda maini on meil  tänaseks teada, et meie kevadhooaeg on sellega lõppenud  ja maikuus meil kontserte ei toimu. Ja kuna teadmatust on ikka täna väga palju  ja meil ei ole teada, kas ja mis hetkeni eriolukord kehtib,  millised saavad olema piirangud või millised piirangud jäävad,  kas ka regionaalselt siis me oleme tänaseks vastu võtnud  väga valusa otsuse, et me jätame ära kõik oma suvefestivalid  viis festivali, sealhulgas siis Haapsalu Tšaikovski,  festivali, Saaremaa ooperipäevad, Pärnu ooperipäevad  seitsmelinna muusika ja Inforto Regise festivali. Et, et ei ole küll ühtegi suunist või, või sellist ju  riiklikku korraldust tänaseks tulnud, et neid festivale ei  tohi teha, et on võetud vastu mingid õigusaktid,  mis seda välistavad või piiravad. Aga kuna kuna teadmatus on ikka täna nii suur,  siis ja hoolides kindlasti oma publiku, esinejate ja,  ja töötajate tervise, st ei, ei olnud meil muud valikut  ja rohkemaid finantsriske täna enam ka võtta ei ole võimalik,  et aga hea uudis on see, et me saame need festivalid kõik  lükata edasi järgmisesse aastasse, välja arvatud Pärnu ooperipäevad,  mis toimuvad 2022. ja eriti hea meel on Saaremaa  ooperipäevade üle selles mõttes, et me saime peaesinejaga  Horvaatia rahvusteatriga Zagrebis kokkuleppele,  et nad tulevad tuleval aastal täpselt sama programmiga  mis on publikut kindlasti rõõmustav teade,  sellepärast et ei pea siis ilmtingimata tormama oma piletid  tagasi müüma või et, et me ei peaks ostma,  vaid et piletid kehtivad siis järgmisel aastal. Selline uudis, selline otsus siis, et põhimõtteliselt kõik  uksed kinni kui palju saab üldse ette planeerida,  tegelikult me ju ei tea, mis edasi saab,  kas tuleb näiteks teine laine, kui pikalt eriolukord kestab  ja nii edasi. Kas te saate praegu üldse teha täie kindlusega mingisuguseid  graafikuid kavasid ümber? No täie kindlusega ei oska täna keegi, ma arvan,  midagi planeerida. Ei ole ju teada, et kui rakendatakse riigi kriisist väljatulekukava,  et kuidas need mõjud on, kuidas viiruse leviku dünaamika käitub,  et et eks me mängime erinevate stsenaariumitega ja,  ja panustame siiski täna juba rohkem ja kindlamatesse plaanidesse. 2021.-ks aastaks. Jutust käis läbi ka see piletite tagasi ostmine,  tegelikult ka märtsis-aprillis on olnud võimalik oma  pileteid tagasi müüa. Oskad sa öelda, kui suur huvi inimestel selle vastu on olnud,  kui milline suurusjärk ütleme tahab oma piletiraha tagasi? Mm no suurusjärku ma täpselt ei oska öelda,  aga kindlasti on siin Eesti kontserdil väga suur erinevus repertuaariteatritest,  kes on ju müünud piletid etendustele, mida nad on valmis  mängima jälle ja jälle, kui nad sügishooaja loodavad avada. Eesti Kontserdi jaoks on meil ju igal õhtul on ju sisuliselt  esietendus või teeme kontserdi ära ja lähme oma programmiga edasi,  ehk et meil ei ole pakkuda sellist võimalust,  et tõstke oma piletid nüüd ümber. Et seetõttu võrreldes teatritega on meil jah,  piletite tagasioste rohkem. Aga on ka palju inimesi, kes ütlevad, et jah,  me tõesti põhimõtteliselt piletiraha tagasi ei küsi,  et me tahame kultuuri toetada ja see on,  me oleme ääretult tänulikud selle üle. Veel rahast rääkides siis, kui suured kahjusummad praegu  juba Eesti Kontserdi jaoks On? No tänaseks veel kahjusummad väga suured ei ole  ja eeskätt seetõttu, et 2019. aasta majandustulemused olid  meil erakordselt head ja meil õnnestus sahvrisse ikka  natukene finantsvahendeid koguda ja praegu me oleme nüüd  seal sahvri vahel kihutanud ja, ja neid rahasid sealt võtnud. Tänaseks on küll sahver tühi ja, ja need kahjud nüüd  hakkavad tekkima küll, oleme vaadanud muidugi juba  perspektiivi silmas pidades oma igapäeva kulutused üle  investeeringu võimalused palgateemad ja nii edasi,  et. Et. Kui me peaksime elama nüüd nii, et me ei saa korraldada  kontserte kuni aasta lõpuni siis meil aasta lõpuks on küll  puudu üks miljon, et selle me oleme välja arvestanud. Nii et sahver on põhimõtteliselt tühi, siin on ju räägitud  ka sellest, et kui ühel hetkel näiteks kriis saab läbi,  siis tõenäoliselt paljud restoranid või hotellid ei avage  enam oma uksi. Kas sa näed ka sellist võimalust, et mingisugused  kontserdisarjad näiteks ei tulegi enam tagasi? Ei, ma sellist võimalust päris ei näe, et nad ei tulegi  tagasi küll kindlasti mõnede sarjade või,  või festivalide puhul võib võtta aega see tagasitulek,  et kui me oleme jälle oma nii-öelda hingamise korda saanud. Teadupärast on ju Eesti kontserdil neli kontserdimaja Eestis,  Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, pluss veel Peterburi  Jaani kirik ja, ja nende kontserdimajade ülalpidamiseks on  meil finantskatteks ainult omateenitud omatulu. Et siin meid riik ei toeta ega finantseerija,  kui praeguse omatulu on saamata. Samas igapäevased püsikulud on peal, maju on ju vaja ikkagi kütta,  hoida üleval, me oleme need kulud küll nii õhukeseks praegu tõmmanud,  kui, kui vähegi saab, aga, aga siiski. Maju on vaja üleval hoida ja samamoodi on vaja üleval hoida inimesi,  kui me räägime artistidest, kui me räägime esinduskollektiividest,  mis seis nendega praegu on? Nad on põhimõtteliselt lihtsalt ootel. No täna on meie töötajad enamuses veel puhkusel aprillikuus. Meil sisuliselt on läinud nii-öelda kollektiiv puhkuse tähe  all selle lootusega, et ehk kevade ja suve saabudes saame  ikkagi hakata tegutsema, et inimestel on selleks ajaks  siis puhatud ja, ja kõik hirmsasti tahavad ju juba tulla  tööle ja hakata kontserte korraldama. Mis puudutab nüüd rahvusmeeskoori ja Hortus muusikust,  kes on meie all resideerivad loomingulised kollektiivid,  et nemad muidugi peavad ennast hoidma ju kogu aeg tippvormis  nagu tippsportlased, aga nad praegu saavad seda teha ainult  oma individuaal individuaaltöö raames. Aga mõistagi muidugi treeningud käivad. Nii et inimesed saavad kodus teha seda nii-öelda treeningut edasi. Aga sinu enda jaoks, mis see tähendab, mis tööd sa praegu  pead tegema, mis reaalselt on sinu selline igapäevatöö? No minu igapäevatöö on praegu kõikvõimalike prognooside läbimängimine,  strateegiate planeerimine, ministeeriumiga,  suhtlemine koostöös võib-olla siis meetmete võimalike  meetmete rakendamise väljatöötamine, et milline see  kontserdielu võiks siis alates sügisest näiteks olla  või et, et millised on need etapid, kuhu viiruse levik peab langema,  et saaks. Kriisist hakata suuremate ja suuremate sammudega välja tulema,  et, et kogu selline planeerimine Kas läbi on käinud ka see mõte, et ka Eesti Kontsert võiks  minna kuidagi enam veebipõhiseks, et hakkaksid toimuma  mingisugused online-kontserdid? Ja seda oleme küll ka rääkinud, et tänaseks juba väga  kulunud mõte, et ühtegi kriisi ei saa raisku rasta,  et et samamoodi oleme siin juba viimasel paaril aastal  pidanud väga plaani ja, ja heietanud mõtteid,  et on vaja vooedastuse valmidust olulisel määral tõsta,  et, et täna me saamegi juba aru, et ega siin pääsu ei ole,  et, et see on nüüd üks esimene samm, mida tuleb hakata  tegema sellepärast et inimesed tahavad ju saada  ka distantsilt, ikkagi osa kaunist muusikast. Kertu Orro, suur aitäh, et tulid jõudu sulle  ja Eesti kontserdile. Jõudu teile. Ja. Tänastest ajalehtedest nüüd lastel on vaja enne suve kooli  naasta mitmel kaalukal põhjusel, kirjutab Põim Kama,  kes on siis lapsevanem Valga vallast ja kirjutab ta  arvamusloo Lõuna-Eesti Postimehes ja ütleb ta just nimelt seda,  et distantsõpe tegelikult toimib hästi. Lapsed saavad sellega hakkama, lapsevanemad  ka õpetajad ka, aga muret teeb laste igatsus sõprade  ja eakaaslaste järele, mida ükski digivahend korvata ei suuda. Ja ta ütlebki, et siin sügiseni koju jäämine võtab lastelt  selle võimaluse ära kokku siis nagu pooleks aastaks. See on lihtsalt kohutavalt pikk aeg, lastel lihtsalt on vaja  suhelda ka lasteaialastel ja koolilastel. Et see on ühele kasvavate isiksusele, see pool aastat on  lihtsalt üüratult pikk aeg. Ta siin teeb tegelikult ettepaneku ka, et tasuks kaaluda  näiteks õppetöö hajutamist erimajade vahel. Miks mitte kasutada selleks jõude seisvaid kultuuriasutusi  ja teisi avalikke hooneid. Et tal on siin oma ettepanekud ka, kuidas seda olukorda  siis lahendada. Ja veel üks lisa siia siitsamast Lõuna-Eesti postimehest,  Võru linn avab siis tänasest ka lasteaiad. Senise sõlekese valvelasteaia kõrval veel kaks lasteaeda,  siis okasroosikese ja punamütsikese ja mõte ongi selles,  et tegelikult neid lasteaiarühmi siis hajutada. Lastega seotud teema on ka tänases Eesti Päevalehes laste  mured ei jõua praegu kodust kaugemale. Sotsiaalse distantseerumise ajal on teated laste seksuaalse  väärkohtlemise kohta miinimumini kahanenud. See kuriteo liik pole ka kusagile kadunud,  seetõttu ongi asi murettekitava ehk siis,  et lapsed on kodus sageli võib-olla see seksuaalkurjategija  tegelikult pereliige ja sealt ei jõua praegu need teated sinna,  kuhu nad võiksid jõududa. Ja karulauk tuleb turule jutu järgi hoopis Lätimaalt,  ehkki Eestis on ka seda ju päris oogsalt kasvamas. Aga see, et ta tuleb Lätimaalt natuke, tekitab  ka selle küsimuse Tartu Postimehes kirjutatakse sellest,  et, et on ju looduskaitse all, et sa võid ju korjata  siis oma tarbeks, eksju, aga siis, kui ma ei tea,  kas kraabid Läti valkotid täis ja tuled siia Eesti poole sellega,  mismoodi see siis üle piiri tuleb? Karulauk on hästi, selline suur teema, täna väga palju  räägitakse sellest. Aga tänases Eesti Päevalehes on ka Marek Standbergi arvamus,  mis ütleb, et teine laine tuleb uljusest  ja me siin hommikul ka omavahel rääkisime sellest tegelikult  näeb ikkagi linnapildis päris palju selliseid seltskonnakesi,  kes on näiteks väikese napsi kusagil põõsa all võtnud,  et tundub justkui, ah, ma ei tea, nüüd see kriis vast enam  nii hull ei ole, et, et võib küll minna põõsa alla väikest  jooki tegema, tegelikult ei või. Teine laine tuleb sageli uljusest. Ja aga äkki siin on ka natuke selle Saaremaa juurde tagasi minnes,  kus siis eile nii-öelda vaikne protest toimus,  inimesed istusid ikkagi distantsiga, kes oma koduhoovis,  kes sealsamas Kuressaares et mingisugused väikesed  leevendused kindlasti annaksid inimestele natukenegi lootust,  et pigem kommunikeerida seda, et juba natukene rohkem  kohvikuid töötab. Just et neid leevendusi on justkui tehtud,  aga sellest räägitakse vähevõitu, et sa ei tea,  et olukord on natukene. Jah. Kell on viis minutit pool üheksa läbi ja te vaatate  terevisiooni ja kui ma vaatan seda pilti,  mis avaneb siin Tallinna kesklinnas, siis siit telemaja  Gonsiori tänava katuselt, taevas on kena sinine,  päike paistab ja iga päevaga läheb muuseas see roheline foon  ka natukene rohelisemaks, osandan sind siis seda pargiala. Vaadake koduümbruses ka ringi, ma arvan,  et te panete tähele, et täna hommikul võrreldes eilsega taas  pisut ilusam aga soojakraade tõesti väga palju ei ole,  pluss selline kuus-seitse-kaheksa, aga ju ta läheb ikkagi  ka sinna kevade ja suve poole liikudes siis soojemaks  ja isegi kuumemaks. Aga millest me veel selles alanud pooltunnis  siis räägime? Me räägime sellest, kuidas me sellest koroonaviirusest  ja Covid haigusest räägime, kasutades väga palju sellist sõnavara,  mis on tuntud nagu sõjandusest, me võitleme millegi vastu,  meil on inimesed eesliinil ja meil on sõda  selle viiruse vastu, kuidas see tegelikult mõjutab seesama  sõna valik. Meie sellist psühholoogilist fooni ja suhtumist sellesse  haigusesse ja ka teistesse inimestesse ja üleüldse sellesse  olukorda võimleme ka seda võimlemist, mida siin täna  hommikul terevisioonis siis Mirjam ja Oliver teevad,  võiks põhimõtteliselt kasutada kehalise kasvatuse tunni  asemel siis kodustes oludes, kus lapsed on distantsõppel,  aga võõrliikidest nüüd just nimelt siis nendest,  mida me oleme siia Eestisse toonud ja mis tunduvad nagu  esmapilgul päris kaunid ja suursugused. Jah, võõrliikidest me räägime ja ka nendest,  mis sageli võivad koduaiast, võib öelda välja lipsata. Tere hommikust, eike. Ika, kui me räägime sellest, et võõrliigid on pahad,  siis kas nad on pahad ikkagi ainult sellepärast,  et nad söövad oma liigid välja? Ega kõik võõrliigid nüüd siis pahad ei ole,  et, et noh, kes siis tomatit ja kartulit  ja armastavaks. Et kui Eestis on kirjeldatud üle 1000 võõrliigi üleüldse kokku,  siis mingisugune pisikene ports on selliseid,  kes hakkavad meil probleeme põhjustama just looduses,  et need on need, kes, mis me ütleme, et on nagu pahad. Ja kui me räägime nendest pahadest, siis ma arvan,  et võib-olla teisena näiteks tuleb pähe see kurdlehine kibuvits,  aga esimesena tõenäoliselt ikkagi karuputk. Ja no võtsin ka näite kaasa, et kuna kõige lihtsam on  alustada ikkagi asjadest, millest inimesed teavad,  siis karuputk on üks kõige kurikuulsam, et see on nüüd ühe  niisuguse võimsa nelja meetrise alumine ots,  et noh, näha on, et, et see, see on ikka sihuke võimas asi,  et see ikkagi Eesti karu ja ei, see on mul endal kodu  lähedalt korjatud. Eelmine aasta, et aga selle, see on täitsa ohutu,  et see on juba paar talve üle elanud kuivalt. Aga et karuput toodi meil sisse, siis põhiliselt nõukogude  ajal silotaimena natuke ka meetaimena ja kuna riik on  sellega juba üle 10 aasta tegelenud, et siis ma arvan,  enamus eestlasi ikkagi juba teavad ja tunnevad seda. Kes on sellega rohkem kokku puutunud, teab,  et võib ennast ka täiesti ära põletada, see on küll mitte mahl,  vaid päikese koostoimel ja, ja õnneks on maastikupildist  meil nüüd kadunud need suured paksud karuputketihnikud. Mis, mis näitabki seda, et tegelikult need nii-öelda pahad  liigid võtavad ki endale päris suuri alasid võivad. Kas põhimõtteliselt siis seis on praegu hea karuputke osas? Karuputkel ei ole nii hea, et meil endal on parem,  et sellel aastal ikkagi see riiklik tõrje on endiselt veel  üle 2000 hektari, aga naljalt enam seda karuputke ei leia  ja meil on üle 600 hektari, mis me oleme tunnistanud,  et enam ei ole tõrjet vaja teha. Nii et, et selles mõttes meie jaoks ja meie looduse jaoks  see seis läheb paremaks järjest. Kuidas on seis vereva lemmaltsaga? Verev lemmalts on nüüd selline ilus lill,  et kui karuputkest kõik saavad aru, et ta on  ka inimesele ohtlik, siis verev lemmalts on hästi ilus  ja ta on täiesti ohutu. Et sellest on natuke keeruline aru saada,  aga näiteks viimase umbes 10 aastaga on selle levik ikkagi  plahvatuslikult suurenenud Eestis, kui võrrelda 2011. aasta  andmetega ja see Himaalajas toodud just iluaia taim on  samamoodi selline, mis võib kasvada ka vabalt kolme meetri  kõrguseks moodustada tõsiselt suuri paksi tihnikuid,  kus mitte midagi muud ei kasva ja Lääne-Euroopas lisaks  põhjustab veel ka probleeme veekogude ääres,  kuna seal need laevatatavad ja siis erosioon viib  selle mulla minema, see, ta on nii kergelt tuleb maa seest lahti,  et juured ei hoia seda mulda kinni. Tema on siis ka üks nendest taimedest, kes põhimõtteliselt  võib sealt koduaiast plehku panna, kui keegi on endale aeda istutanud. Kuidagi takistada ei saagi ju põhimõtteliselt ei aita ju  ka see, kui noh, ma panen ta väga eraldatud nurka,  ikkagi võib ta sealt levida. Tema on selline, kellel on paiskviljad, mis tähendab,  et ta levib niimoodi päris hästi ka näiteks kolme meetri kaugusele,  et ja, ja me nendes leiukohtades oleme näinud päris palju seda,  et tõesti ongi aiast nagu välja roninud. Et noh, et kui, kui sa hoiad teda kuskil niimoodi aia  või seina ääres pisikene ümberringi niidad ära,  et siis siis ta tõenäoliselt ei levi. Aga tema on ka üks nendest liikidest, kes on keelatud  liikide nimekirjas, et tegelikult ega teda ei tohikski kasvatada. Ameerika kevadvõhk on taim, mis kasvab veekogudes veekogudes. Seal on nagu veel keerulisem seda levikut. Ja me käisime eelmine aasta Soomes selle liigiga tutvumas,  meil teda looduses hetkel ei ole, me teame,  et teda siin-seal kasvatatakse. Samuti on keelatud liikide nimekirjas, ta on püsik,  ta kasvab seal ja muda sees, ta kasvatab tõsiselt,  et suure sügava suure juurestiku ja seda kätte saada,  me proovisime kaevata neid, seal on ikka,  vaatad, sa oled ise kummikut pidi seal sees  ja välja, et ja siis kaeva veel seda taime välja ja,  ja noh, taimemürkidega sa sinna piirkonda ei lähe,  see on veeäär. Ja ta on ka üle 10 aasta seemned mullas,  püsivad idanemisvõimelisena, ühesõnaga viskab paksult kõik  need jõe ja järve ääred täis, et et palun hoiame  selle küll loodusest eemal, seda me ei taha. Kas Soomes käib selle vastu mingi korralik võitlus? Ja Soomes on hetkel niisugune mõneaastane suur lifei projekt,  kus nad siis on võtnud kõik need leiukohad enda kontrolli  alla ja kaevavad neid lihtsalt välja. Pargitatar, kes see on? Kirburohi konnatatar, see on palju ilusal lapsel palju nimesid. Et enamasti küll koduaedades. Kuid järjest rohkem me näeme teda ikkagi looduses. Kes vähegi sellega kokku puutunud on, teab,  et sellest on ikka päris võimatu lahti saada,  juured lähevad kuni kahe meetri sügavusele. Iga pisike juurejupike läheb uuesti kasvama. Ja, ja see on ka tõepoolest jälle keelatud liikide  nimekirjas juba 2014.-st 2004.-st vabandust aastast. Et Meil on järjest rohkem inimesed helistavad,  tahavad teada, kuidas sellest lahti saada,  on isegi inimesed, kes tahavad osta endale näiteks maja  maaga ja küsivad, seal on üks suur pargitatratihnik  pargiteatra mets, et mis see minu jaoks tähendab? Et. Me vastame seda, et see tähendab päris suurt tööd,  kui te seda ei taha, et hetkel selline sanktsiooni teema ei  ole väga. Me ei ole sellega tegelenud, sest inimesed saavad  ise aru, et, et talle see ei meeldi, ta läheb terve aed seda  täis ja on vaja tegeleda. Kahjuks küll riik ei jõua siin appi tulla  ja seda enam, et ta on nagu tagaaedades. Räägime veel ka siis kurdlehisest kibuvitsast. No mingil hetkel, ma arvan, inimesed käisid rannas  ja vaatasin, mõtled, kui tore, et siin rannas kasvab ilus  roosade õitega kibuvits. Nüüd tahab võimust võtta, jah. Jah, et kui 10 aastat tagasi me mõtlesime veel,  et, et ei meil sellega pole muret midagi,  et Soomes justkui on mure, siis tegelikult me näeme järjest  rohkem randades, et, et on ka meil sellega mure,  et Eestis ta ei ole keelatud ja, ja tõenäoliselt  ka sinna nimekirja ei satu. Soome keelas ära selle eelmine aasta juulis  ja et kolme aasta pärast ei tohi seda kuskil kasvada,  sellest läks lahti suur paanika, et ma tahaksingi siinkohal  ikkagi rõhutada, et meil on üle 10 kibuvitsa,  Eestis kasvab ja kurdlehine on see, mis no näha pildilt,  et võtab võimusee, on purekari, ma arvan,  kui otsida välja arhiivifotosid, siis see on üks ilus lagerand,  et seal varsti enam ma arvan, telkida ei saa. Et igal pool ta ei lähe vohama, ta ei lähe selliseks tihnikuks. Aga jah, kahjuks küll väga suur osa meie randadest  ja väikesaartest juba on selle all. Kui me nüüd tuleme tagasi aiapidaja juurde,  siis mida üks vastutustundlik aiapidaja peaks ikkagi silmas pidama,  millega ta peaks arvestama, et ta ei teeks nende võõrliikide  ga loodusele kahju. No see, et nad aiast ise välja levivad, selle vastu palju  teha ei saa, et siin on ikkagi see, et jälgida seda,  mida ei tohi kasvatada, on keskkonnaministeeriumi  ja keskkonnaameti koduleheküljel nimekirjad üleval. Ja loomulikult, et hoolitseda, rohi da hoida. No ise te näete, eks ole, mis läheb vohama seal aias,  mis sul lämmatab teised liigid ära. Noh, see on siis selline, mis ka looduses paha teeks. Aga mis on kõige suurem mure meil ikkagi,  millega me see aasta püüame hästi, palju teadlikkust tõsta,  on aiaprügi nagu pildi pealt näha. Et me mõtleme, et rohin välja, kaevan välja. Ei sa kompostiunnikut ei taha, ma viin selle kuskile võsa alla,  metsa vahele, kraavi, seal ta kõduneb ära. No enamus kõdunebki, aga tegelikult päris suur hulk ikkagi  hakkab seal kasvama. Ja, ja kui on selline liik, mis on elujõulise,  on invasiivne, ehk siis hakkab vohama, see on see,  mis meil probleeme tekitab. Ja nii on meil sattunud need pargitatrad,  verevad lemma, saad karuputked, kõik need sellised  probleemsed liigid sinna, kus me tegelikult ei tahaks neid. Nii et tähelepanu ja ettevaatust aiaprügiga aiaprügi eike,  suur aitäh ja head tervist. Teile ka aitäh. Aga nüüd selles sõnavarast ja nendes metafoorides,  kuidas me räägime sellest viirusest, kuidas me räägime  eriolukorrast ja Andero Uusberg, siis? Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur aitab meil  seda kõike mõtestada. Tere hommikust, Andero. No me oleme ikkagi nagu sõjas, meil on eesliinil inimesed,  kes lähevad lahingusse millise fooni, sellised metafoorid,  selline sõjandusest pärit sõnavara meile tegelikult loob. Ja. Võiks öelda, et ta võtab kaasa need asjad sõja kohta,  mis. Lihtsalt ja selgelt aru saada olgugi, et tänu õnnele paljud  meist ei ole omal nahal seda kogenud, et seda  nii juurdunud tähendusruumi ga mõiste. Ja ma arvan, et siin tasub rääkida metafoori kasutuses hästi  lihtsalt öeldes metafoori selline keeleline töövahend,  mis võtab millegi tundmatu nagu see viirus meie jaoks on  nagu pande pandeemia võrdleb teda millegi tuntumaga,  nagu, nagu sõda seda on ja, ja seeläbi inimese peas Kanduvad üle selle sõja või või sihtmõiste omadused kanduvad  pandeemiale allikmõistele, mis siis aitab meil tõesti mõista  näiteks seda, et on olukord, on tõsine näiteks seda,  et on meie seas inimesed, kelle riskid on suuremad kui teised,  aga ma arvan ka näiteks seda, et on aeg kokku hoida,  et on aeg niisugune omavaheline kraaklemine kõrvale panna. Nii et sellel foonil sellist hinnangut anda on keeruline,  on ta kokkuvõttes hea või halb, et eks tal on  nii häid kui halbu omadusi. Aga Ander, aga ma pigem intrigeeriks, kas ta ei kutsu meid  pigem üles võitluslikkusele ja sellisele agressiivsusele  ja ei toeta tegelikult võimu ja seda siis,  mida meid tegema pannakse? Ma arvan, et see sõja noh, selles mõttes,  et metafoori üksi nüüd tühipaljas Kõike paika ei pane, et, et sõltub loomulikult sellest  ülejäänud foonist, aga et tal kindlasti on potentsiaal just  nimelt kutsuda. Kuulekusele ja, ja, ja kui vaadata maailmas ringi,  et siis peaaegu kõikides riikides on olnud kerge selline Valitsuse toetuse kasv vähemalt nende eriolukordade või,  või pandeemia saabumise esimestel hetkedel  ja nüüd me muidugi elame läbi seda faasi,  kus, kus võib-olla see sõjametafoori niisugune liim hakkab  natukene nagu järgi andma, et, et sellest üksi ei piisa  ja ja, ja sellised ühiskondade sisesed võitlusjooned tulevad  jälle ilmsiks. Et kui me siiani oleme pigem võtnud selle võitluslikkuse omaks,  et noh, me oleme selle vastu ja me saame kõige  selle eriolukorra hakkama siis praegu pigem me tegelikult  tahaksime natukene juba leebemat olukorda meile tundub,  et sõna normaalsusesse tagasiminek aitab meid praeguses  olukorras rohkem kui see, et võitleme No ma usun küll, et inimesed hakkavad otsima teisi  ja uusi metafoore Mis see hea metafoor praegu oleks, et me saame ikkagi koos  hakkama või kuidas see oleks kõige paremini sõnastatud. Seda on, sellele küsimusele, ma arvan, otsivad vastust üle  Eesti praegu kõik inimesed, kelle, kelle südames jaks,  selle kommunikatsioon on. Et ma ei, ei, ei julge siin kindlasti lõplikku vastust välja  käia ka üks üks selline mõiste, mis mulle endale on südamelähedane,  on omas mullis ja see nüüd ei kirjelda kogu seda olukorda,  aga et see võiks kenasti kirjeldada seda,  kuidas igaüks meist võib-olla sellel nagu kroonilise kriisi,  kui me praegu väljume niisugust akuutse kriisi faasist  ja ilmselt jääme mõneks ajaks sellisesse kroonilise kriisi faasi,  et et sellel kriisil käitumist võiks, võiks mõtestada umbes niimoodi,  et meie kõigi ümber on selline umbes kahemeetrine mull. See ja see mull on üsna habras. Seda mulli tasub hoida, sest see mull kaitseb sind minu eest ja,  ja mind sinu eest. Ja, ja, ja mulle tundub, et sellel omas omas mullis omas  mullis olekul on veel teine selline tähendus varjund ka,  et, et see on selline täitsa tavakeeles tähistab sellist  seisundit sotsiaalses olukorras, mis praegu distantseerumise  puhul on paratamatu ja paratamatult vajalik,  et et kui inimene seltskonnas on kuidagi niisugune,  et ei, ei võta väga palju kontakte, et siis öeldakse ta kohta,  et ah et ta on omas mullis ja tundub, et võib-olla poes  ja tänaval käies, noh me mõnda aega peame  ka olema sellised, et näed, tuttavad küll üle tee,  aga pole midagi teha, sina oled omas mullis,  mina olen omas mullis. No Saaremaa ilmselt on meil kõige rohkem omas mullis,  aga saarlased on juba ka väga tüdinenud ja väsinud,  ehk et tuleks natukene ikkagi kommunikeerida seda  positiivsemat poolt nende jaoks. Loomulikult ja, ja siin on hästi oluline,  kui veel mõistetest rääkida, et siis siis paljud  psühholoogid ja teised tundlikud inimesed on juhtinud  tähelepanu sellele, et see sotsiaalne distantseerumine on  väga eksitav mõiste, sest sotsiaalses mõttes oleks meil  kontakti vaja sama palju kui mitte rohkem kui enne  ja me räägime ikkagi füüsilisest distantseerumisest  või kui tahta veel sõnadega mängida, siis distantsil  sotsialiseerumisest Kuule, aga sellisel juhul seesama sotsiaalseks normiks  maskid peaksid saama sotsiaalseks normiks. Mis see siis tähendab? See tähendab sellist kirjutamata reegliks kujunemist,  et. Palju meie käitumist on reguleeritud mitte nüüd otseselt  seadus seaduses kirja pandud ja politsei poolt järelvalvatud  reeglitega vaid selliste omavaheliste kokkulepetega,  et, et viisakas inimene ütleb tere ja võib olla. Võib-olla ei sülita maha ja muud sellist,  et, et sellesse kokkuleppeprogrammi ilmselt praegu peavad  sisenema uued küsimused või, või uued käitumisvormid nagu,  nagu see maski kandmine, aga miks mitte ka see,  et kuidas näiteks tervitada teineteist, kui kui käepigistus  või kallistus ei ole tegelikult kõige turvalisem või,  või kuidas anda märku teist oma maski tagant teise maskis  inimesega kohtudes, et on see siis viibe,  on see mingi peanoogutus, et selliseid viisakus Neid võib nimetada tõesti reegliteks selliste,  aga, aga nad on kirjutamata reeglid, et selliste  viisakusreeglite ümberkirjutamist me ilmselt  ka hakkame nägema. Ja sõnumite selgus ka, kohati läheb ikkagi natukene lappama,  kas või needsamad maskid kanna me ei kanna,  on sotsiaalseks normiks, pigem äkki siis öelda,  et hoiame ennast ja teisi ja sellepärast oleks viisakas  maski kanda. See on nüüd ka muidugi küsimus, mille peale üle Eesti paljud  inimesed pead murravad ja, ja huvitav on siin siinkohal  ka see, et et küsimus ei ole ainult sõnumite selguses,  vaid vaid me oleme kogu ühiskonnana silmitsi. Sellise nagu noh, võiks öelda inimkonna teadmise piiriga,  et kui muidu võib-olla teadlastele meeldib komberdada sellel alal,  kus kõik ei ole veel päriselt selge ja, ja ühiskond ootab teadlastelt,  et noh, aga öelge meile, kuidas siis on. Seekord on teadlased võtnud peaaegu, et kogu ühiskonna  sellele piirile kaasa tegelikult ka keegi veel täpselt ei tea,  eks ole, näiteks et et kas selle, kas selle viiruse vastu on immuunsus,  millised on parimad käitumisviisid, selle ennast  ja teisi selle vastu kaitsta ja tõepoolest ka,  et et, et kuidas siis see maskide kohustuslikuks tegemine,  millised võiksid olla sellised järelmid,  kuigi mina saan aru, et, et tõesti see teaduslik teadmine,  et kui kui maski kanda, et siis teistel teiste eest Teisi see kaitseb minu eest, et see on üsna selge. Andero aitäh meiega ühinemast, hoia ennast  ja ole terve. Aga nüüd võimlema, mitte kohe tegelikult ove ajab ikkagi  natuke Mirjami ja Oliveriga enne seda juttu ka. Selline plaan tõepoolest on, aga juba varsti saab võimelda,  nii et pange ennast koos kaaslasega valmis. Tere hommikust, Mirjam, tere hommikust, Oliver. Kas eriolukord on ikkagi tinginud selle,  et teie nüüd kahekesi koos võimlete rohkem kui iial varem? Jah, täpselt nii, kuigi me oleme sellised igapäevased treenijad,  siis see eriolukord on see, mis on pannud meid rohkem koos  midagi toredat ja vahvat välja mõtlema. Oliver mitu korda päevas võimlete. Aga iga päev ja iga päev vähemalt korra võimlete. See on räägitud koolilaste teemal sellest,  et koolilapsed ei ole justkui väga heas füüsilises vormis. Mille taha see siis jääb, miks need lapsed ei võimle,  ei tee trenni? Noh, nagu meie näeme siis ikkagi kõik saab alguse kodust. Et väga suur roll on ikkagi lapsevanematele,  et nad väiksest peale suunaks suunaks oma lapsi liikuma. Kas saab öelda, milline osa lapse kehast on nagu kõige  viletsamas vormis, et millele peaks rohkem tähelepanu pöörama? No nagu meie näeme siis ikkagi selline kere kere keskosa,  et need kõhu ja selja lihased, et tihti see mugav asend  arvuti taga ja koolipingis on, on see, mis  siis nõuaks, nõuaks rohkem rohkem treenimist. Oliver, kas sul on mingid oma lemmikharjutused ka,  et no kui läheb võimlemiseks, siis vot see mulle meeldib. Aga üldiselt sulle ikka meeldib, et Oliveri väga motiveerima  ei pea, aga neid lapsi, keda peab, kuidas motiveerida? No mis isegi meie lapsi võib-olla rohkem motiveerib,  on ka, et erinevad sellised väljakutsed,  et mis viimasel ajal võib-olla ka niimoodi sotsiaalmeedias levivad,  et mis, ütleme selline käte peal seis, kus sa pead  siis särgi särgi selga saama, et et ja ütleme,  erinevad kätekõverduste challengeid, need on  ka need, mis võib-olla teisi lapsi ka rohkem motiveeriks,  et siis võistelda. Oma vanematega kasvõi mingites harjutustes Nonii, saab siis ennast võistluses ka valmis panna. Mirjam ja Oliver, aitäh jutu eest ja pange ennast juba  valmis võimlemiseks. Kui võimlemine võimeldud, siis on eetris veel ühed uudised  ja siis järgmine televisioon tuleb juba homme hommikul. Soovime kõigile ilusat päeva ja ilusat alanud nädalat. Ja. Nii et kui sa veel ei ole leidnud endale kaaslast,  mine ruttu, kutsu oma ema või isa arvutilaua tagant  või vend või õde teleka eest, et. See harjutuste kompleks on siis natukene aktiivsem,  intensiivse, et rohkem siis nimetada, energiat kulutada,  et kui sa ei leia aega, pigem võtta vähem aega,  aga katsu teha siis natukene aktiivsemalt. Et me alustame selline koordinatsiooniharjutusi,  võid panna käed puusa ja tood jala kokku. Me hakkame sellise keksimisega keksimisega peale. Et kui sa tunned, et sul tuleb juba hästi välja  siis sa võid lisada natukene tempot ja mida kõrgema pulsiga  sa teed, seda rohkem sa energiat kulutada saad. Seda kasulikum on. Nii hästi, laseme korraks pulsi alla, selle jaoks me tuleme  põrandale üks kaaslastest tuleb siis niimoodi plankasendisse  ja teine siis on siis kes hüppab. Nii, ja kes on plangust, tuleb sirgetele kätele. Nii hästi, võtame jälle ühe pulssi tõstva harjutused,  kõigile tuttav põlvetõste jooks. Me natukene siis muudame seda nii, et üks kaaslastest tuleb kükki,  et treenida oma jalalihaseid ja tõstab käed. Tõstad käe tõstab käed siis täpselt nii kõrgele kui ta tahab,  et sina oma põlvedega tuleksid. Sina pane käed pööle ja tõstab põlved siis täpselt  nii kõrgele, kui tema oma käed tõstab. Ja kindlasti vaheta ka. Kaaslasega treenimise puhul on see hea, et alati saab 11  siis ergutada ja utsitada käed tööle, natuke kõrgemale,  natuke kiiremini. Väga hea, hästi tunneme, et süda hakkab kiiremini taguma,  tõstame, võtame, pulss pulssi maha, tuleme,  istume ja me jätkame kõhulihastega. Üks kaaslastest paneb siis oma. Varbad või tossunina teise varvaste peale  ja toome käed kuklale, nii et ülakeha tõste aga si  siis lähed rahulikult sellili, tuled ülesse,  võid teha patsu, võid lihtsalt kokku lüüa. Et see aitab sul hoida tempot, need, kellel on  siis rohkem jõudu ja tahtmist tõstab tempot,  et teine, siis peaks natukene rohkem pingutama. Väga hea, teeme paar korda veel. Nii hästi, tuleme veel üles, nii et viimane harjutus. On ka, mis tõstab natukene pulss. See peaks olema kõigile tuttav natukene siis  ka ära ja niimoodi, et me teeme jalavahetus,  hüpped, sa tuled alla, hüppad ülesse ja vahetad. Nii, et mida allapoole sa jalgades tuled,  seda suurema koormuse saad. Ja mida kiiremini sa teed, seda kõrgemale sama pulsi tõsta saad. Ja hästi need, neid harjutusi võid sa teha iga päev 10  kordust võid teha ka 30 sekundit, kui sul läheb lugemistega  natukene keeruliseks, nii et olge terved. Vähemalt kaks korda nädalas peaks olema lihastreening  ja igapäevaselt vähemalt 30 minutit. Liigu õues olge sportlikud.
