Sel kevadel 750-l hektaril toimunud lendorava seire eesmärk oli avastada riigimetsast esimese kategooria looduskaitsealuse looma elupaiku, et piirata seal metsamajanduslikku tegevust, ütles RMK looduskaitse osakonna elurikkuse ja seirespetsialist Margus pensa lendoravate kaitseekspert. Uudo Timm ütles ERRi teadusportaalile novaator, et lendoravate arvukus on 2013. aastaga võrreldes tõusnud 27-lt leiukohalt rohkem kui 70. Nii eelkõige söödud seetõttu, et sajandi alguses raiet piiratud, nii et ei, lõhutakse ära liikumiskoridore. Uute elukohtade leidmine ei tähenda, et kunagi üle mandri Eesti levinud lendoravapopulatsioon pole varsti enam ohus, räägib RMK looduskaitse osakonna elurikkuse ja seirespetsialist Margus pensa. Lendorav on ikkagi Eestis väljasuremisohus olev liik, sellepärast et tema asuala on väga kitsas piirnedes üksnes valutaguse piirkonnaga. Kui maakondadest rääkida, siis Ida-Virumaa eelkõige Ida-Virumaa lõunaosa, Lääne-Virumaa idapoolne serve, Jõgevamaa põhjaosa on see asuala, et kui ta oleks üle Eesti levinud, siis võiks öelda, et tema seisund on paranenud, aga hetkel on ta ikkagi väljasuremisohus liik. Hõõnsatest puudes elavate öise eluviisiga näriliste kohta on tulnud infot ka Virumaa teistest osadest kuid need teated pole kinnitust leidnud. Margus pensa. Üksikuid teateid aeg-ajalt tuleb ka, et lendoravat on nähtud ka, ütleme, Ida-Virumaa põhjapoolses otsas, et sel aastal näiteks üks jahimees väitis, et ta nägid Jõhvi ja Toila vahel käisime küll seal kontrollimas, aga ei suutnud tuvastada lendorava esinemist. RMK edastas lendoravate uute elupaikade infokeskkonnaametile, kelle pädevuses on otsustada, kas need registreeritakse uute leiukohtadena või laiendatakse olemasolevaid Zenjon aladele rakendatud ajutine kaitse, mis on võrreldav rangelt kaitstava metsaga Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.
