Eesti pank prognoosib sel aastal võrreldes eelmise aastaga 10 protsendilist majanduslangust. Järgmisel aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisist väljumisel 8,5 protsendini ning 2022. aasta keskpaigaks peaks Eesti majandus jõudma tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul mõjutab majanduslangust kõige enam välisnõudluse vähenemine, mis moodustab langusest kaks kolmandikku ning umbes kolmandik on seotud koroonaviirusega kehtestatud piirangutega. Eestis. Koroonaviiruse pandeemia tabasid meid hetkel, mil Eesti majandus oli juba jahtumise kursil, see võib teha taastumise pisut vaevalisemaks. Teisalt kui piirangud majandustegevuses nii Eestis kui ka teistes riikides maha võetakse, siis võib ka see taastumine olla suhteliselt kiirem, kuna seekord on vähemalt väga selge, millest siis majanduskriis põhjustatud on, võib-olla lisaks piirangutele. On oluline mõista, et et inimeste hoiakud ja käitumine võivad mõneks ajaks olla muutunud. Sel aastal on töötasu hüvitist makstud juba umbes 120-le 1000-le inimesele, kuid palgatoetuse lõppedes võib töötuse määr aasta lõpuks olla Eestis üle 13 protsendi. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul puudutab kriiska palkasid. Prognoosi järgi keskmise palga langus käesoleval aastal saab olema kusagil üks protsenti siin, tõsi, tuleks silmas pidada seda, et me ei eelda, et avalikus sektoris palgad langeksid, mis tähendab seda, et tegelikult erasektori palgalangus saab veel olema mõnevõrra suurem selleks, et see keskmine oleks umbes ühe protsendine langus. Aga jällegi, et kui eeldada, et majandus suudab aga enam-vähem taastuda kahe aastaga sellest kriisist, siis ka selle palgakasvu uuesti võiksime hakata nägema kusagil 2022. aastal. Ühelt poolt toormehindade langust teisele poole pealt. Palkade areng toob siis kaasa ka selle, et me näeme, et inflatsioon käesoleval aastal on miinusmärgiga või me näeme tegelikult üldist hinnalangust seal taga. Peamiselt on energiahinnad. Teisalt hoiab hinnatõusu tagasi ka üldine palkade alanemine. Madis Mülleri sõnul erineb aga praegune kriis varasematest ning kuna valitseb erakordne teadmatus, siis prognoosid võivad ka kiirelt muutuda. Ja seekord tõesti, ma arvan, et võib öelda, et see ebakindlus ja teadmatus on tulenevalt viiruse levikuga seonduvast tõesti erakordselt suur. Kaasiku sõnul on juba praegu aga näha seda, et koroonaviirusega seotud piirangute leevendamine on mõjunud majandusele positiivselt. Esimesed taastumise märgid tegelikult majanduse toimimises juba paistavad taastumine just selles mõttes, et enam ei ole olukord võib-olla nii kriitiline, kui ta oli näiteks aprillikuus, kui need piirangud olid kõik täies jõus kehtivas me näeme seda erinevates indikaatoriks, olgu sellesse inimeste liikumine või siis ka inimeste maksukäitumised kus siis on näha seda, et, et raha liigub järjest rohkem.
