Ei. Tere hommikust, aprillikuu viimane päev,  ehk siis 30. aprill on käes ja homme juba esimene mai  ja Katrin on lehesabast mingi ilmainfo, ma kahtlustan. No täpselt sellepärast, et tahaks vaadata,  kuna on reede, laupäev, pühapäev kõik vabad päevad,  siis inimesed loodusesse tõenäoliselt ikkagi kipuvad  ja tore on, kui kipuvad niimoodi ikkagi kaks pluss kaks süsteemiga. Ja reedel siin pluss 12 laupäeval pluss 11 pühapäeval pluss 16,  isegi Tartus. No see sisendab. See on päise päeva ajal jah, öised temperatuurid natuke  miinuses ja miinus kaks miinus üks ja see on õige. No vot, aga see ongi küsimus, et kui sa näiteks oled selline  taimeõueistutaja võõrasemasid, vist võib. Võõrasemad vist kannatavad jah, seda kerget külma,  sest vähemalt Tallinn on juba võõras. Kas oled kuskilt soodusostust või müügist saanud kätte  endale hulga näiteks hortensiaid, kas neid võiks välja  istutada juba? Ma vist ei julgeks. Ma kardan külma, üldiselt ma isiklikult kardan külma,  nii et ma hoolitseks taimede eest ka. Öösel on juba jälle soojem, vaata kui sa võtad kuus kraadi,  et ja, ja juba laupäeva öösel seal kaks kraadi,  aga noh, see on, vaata nii, et kui see on kaks kraadi,  on sooja, siis kuskil on kindlasti külma. No nii on jah, ja need tänahommikused külmakraadid  ka miinus neli miinus kolm on igal juhul tõesti sellised,  et libedust ja autoakende puhtaks kraapimist tõenäoliselt  paljud on juba läbi elanud täna hommikul,  kes on pidanud teele asuma varaku. No mul on ees siin praegu see teeilmakaart,  mida teede tehnokeskus pakub, kus tee sees sensorid mõõdavad  seda asja ja siin on ainult üks härmatise hoiatus,  hetkel see on kanepi kandist, tuleb see. Nii et kuskil tõesti võib-olla ka sellist härmatist tee peal. Aga no ikkagi need nädalavahetuse soojakraadid teevad meile rõõmsaks. Kevad on, selle on ja maikuu kohe homme ju algab,  nii et täna on viimane aprillikuu päev, 30.. Jah, meil on tulnud toredaid pilte ja pildikesi  ja üks neist viib meid seeneriiki. Vot palun väga, ütle nüüd siis sina, kas söödav mittesöödav? See on sööda, minu meelest on see kuhik mürkel selline  varakevade söödav seen ja seda ei pea ka kupatama. Kogrits mürkel jah, natukene selline sarnane sarnane seen on pisut,  on see kevadkogrits, mis on küll see, mida tuleb isegi läbi  kahe vee kupatada ja ikka tõsiselt väga tõsiselt suhtuda. Jah, aga tuleb eristada jah, et see on, see on minu meelest,  kuhu mürkel. No kellele see teadmine kuidagi väga niimoodi emapiimaga  sisse antud on ja kes julgeb, siis võib kevadseeni tõesti  korjata ja süüa, mina kipun ikka sügise peale  selle töö jätma. No kukeseened tulevad ikka juba jaanipäevast,  nii et võib varem ka metsa minna, kui septembris. Samas kukeseen jah, on, ütleme kindlasti väga tuntud seen,  aga kas ta ka nagu selles mõttes kõige parem söögiseen on? Siin on diskussiooni koht, on, on maitse üle vaielda ei hakka. Maitse üle ei vaielda, kakeldakse nõndaks,  aga meil on nüüd rebase pilte tulnud ka ja nende autoriks on  Val Rajasaar. Ja tema on need saatnud meile siit suhteliselt Tallinna  külje alt Murastest selline rebane käib tema sealt Muraste  looduskooli hoovil läbi, aeg-ajalt võtab  ka niimoodi rahulikult otsa vaadata. Jah. Pisut nagu rääbakas, näeb välja, aga pilk oli terane,  kui oli. Kas see ei ole mitte selline, kas see ei ole mitte selline  natuke nagu kevadel karva vahetav, et see,  see talvekarv tuleb ära ja selline suve oma kasvab peale  ja siis selline vahe ülemineku hetk ei pruugi kõige nagu  nägusam olla. Tõenäoliselt see nõnda on, jah. Aga ma ütlen, pilk on teravdan. No muidugi, kui ta kuuleb, et klõps, klõps,  fotoaparaat käib, siis ta muidugi vaatab,  et mis seal siis nüüd, mis see inimene seal  siis nüüd teeb? Toredad pildid, aitäh. Just ta, mis ta sööb seal vaata midagi. Kas ta on koerakondi varastanud? Et seda ma ei saanud aru praegu nii täpselt Igatahes aitäh nende piltide eest, suur tänu  ja mõne sõnaga ka saate teemadest me saate alguses kohe siin,  võtame pea ühendust Saaremaaga, sellepärast et seal on paar  ratturit ette võtmas sellist ümber Saaremaa sõidutuuri heategevuslikuguda. Raha Saaremaa haigla jaoks. Ja tudengite kaugõppest räägime ka esimeses pooltunnis,  on tehtud siis küsitlus, kuidas nad hakkama saavad,  mis on kõige keerulisemad hetked, mis valmistab muret  ja äkki on seal ka midagi sellist toredat,  et noh, nii võikski jääda. Aga me räägime ka viiruse statistikast ja rahvastikuregistrist. Jah, sellepärast, et natuke on segadust selle statistikaga,  et kuskohas see inimene siis tegelikult viibib,  kui ta selle viiruse positiivse diagnoosi on saanud  ja kus ta siis sisse kirjutatud on, et kuidas on läinud  tõesti see plaan, nii nagu ka seadusega praegu ette nähtud,  et peab olema siis ka viibimiskoht tegelikult  rahvastikuregistris kirjas. Lisaks ohtlikest loomaturgudest maailmas me teame,  et need paljudki viirused on sealt alguse saanud. Balleti saatel saab täna oma liigesid ja lihased hommikul  tööle ja ka parim õpilasfirma 2020 astub meie juurest siit läbi. Tere hommikust, neli minutit on kell seitse läbi  ja täna on neljapäev, ehkki on päriselt mul reede tunne. Aga noh, mõnes mõttes sul on õigus ka, et ongi reede tunne,  sellepärast et praegu on ju juba neljapäev nädala viimane  tööpäev neil, kel ametlikult see töö käib niimoodi  esmaspäevast reedeni ja tõesti jah. Et tuleb pikk nädalavahetus, volbriöö ootab täna ees. Jah, aga neid volbrilõkkeid suurema seltskonnaga ei maksaks  siis plaanida. Aga niimoodi väikselt ja oma pereringis,  kes inimesed, kes kogu aeg on, siis koos nemad võivad ikka  ühe väikese lõkke teha ja koos olla. Aga vaatame, milline see ilm meid ka siis ees ootab,  ootab selline ilm, et pisut on pakast, aga pisut on  ka palavust. No täna hommikul ikka tõesti pakane on päris õige sõna,  sest kui miinus neli miinus kolm siin-seal Eestis varasel hommikutunnil. No see on ikka päris külm jah. Ja aga samas ametlikud näidud pühapäevaks päevaks,  pluss 14, see on jälle selline tore soe ilm,  nii et kui on tuulevaikne koht, ma arvan,  et võib ka see temperatuur kõrgemaks tõusta. Ja eks need kevadise temperatuuri erinevused öisel tunnil  ja päevasel ajal ongi väga-väga erinevad,  aga see on täitsa tavaline, kusjuures vaatasin Postimehes,  et aastal 98, siis oli tänasel päeval, tänasel kuupäeval,  30. aprillil 23 ja pool kraadi sooja. No näed Sellised siis ilmajutud ja, ja teada, et milline see  nädalavahetus võib tulla prognooside kohaselt,  aga ma tean, et me hakkame kohe rääkima Saaremaaga,  võtame Saaremaaga ühendust. Võtame sinna raeplatsile ühendust Kuressaare sellepärast,  et ühed jalgratturid alustavad seal heategevussõitu ümber Saaremaa. Et juba seal ongi seltskond kogunenud. Hea kolleeg, kolleeg Margus Muld, vahendab seda pilti meile  juba sealt. Õige pea teeme juttu, et kuhu nad siis sõidavad,  kui kaua, mismoodi, kuidas saab kaasa elada,  kuidas saab siis nende selle sõidu eesmärki heategevusliku  eesmärki toetada Kuressaare haiglat siis  ka ise päriselt toetada? Kui mitu kilomeetrit see ümber Saaremaa sõit on,  on üks eks tahaks tõesti teada, kui kaua see aega võtab  ja no nad lükkasid ju seda ka natukene edasi,  ehk et pidid alguses sõitma teisipäeval,  aga ilm oli kehv jah, et täna on tõenäoliselt jah,  palju parem seda kõike teha. Tudengite kaugõppest me räägime ka, on tehtud küsitlus  tudengite seas, mis neile selles olukorras on muret  valmistanud ja mis on hästi läinud. Et tõesti siis mõelda ka tuleviku peale. Kui palju sellist distantsõpet saaks ka ülikoolides  siis rohkem kasutada ohtlikest loomaturgudest  ja rahvastikuregistri vaatame üles ja virgutusballetti võhikutele,  aga noh, sellistele nagu meie Reimo balleti osas. Ma loodan, et sa teed kaasa, mina tõusen nüüd püsti  ja lähen siia laua juurde, sellepärast et saangi öelda nüüd  tere hommikust, jalgratta Mihkel Räim ja esimene küsimus,  kui pikk see sõit teil siis nüüd ees ootab? Tere hommikust, sõit on kilomeetrites siis 330  ja ajaliselt, seda on päris raske planeerida,  et ma usun, et kuskil 12 tunni kanti jääb. Ahaa, nii et siis te sõidate ikka üsna nobedalt,  mis see keskmine selline kiirus teil umbes tuleb siis? No väike eesmärk on selline üle 30 kilomeetri tunnis  keskmiseks kiiruseks saada, et selle distantsi peale see  võib-olla nii lihtne ei ole, sellise väikse kambaga pluss  meil on mõned kruusateed seal sees, mis võtavad kindlasti  kiirust alla, aga ma arvan, et ma arvan,  et me teeme selle nii või naa ära, et isegi kui aeglasemini  siis tehtud, see saab. No kui suur seltskond teele läheb ja kes sinna läheb,  ilmselt suurt grupisõitu, praegustest tingimustes te ju teha  ei saa? Jah, grupisõitu me kindlasti teha ei saa,  et grupisõit oleks üpriski lihtne selles suhtes,  et saaksime üksteise taga sõita. Aga minul siin treeningpartner Steven Galf,  temaga sõidame siis terve maa kahekesi koos  ja siis väikeste lõikudena tulevad ka siis erinevad inimesed,  kes muidugi hoiavad nõutud distantsi. Meil on minu isa Riho räim, keda juba mõned teavad kindlasti,  ja samuti mõned haigla inimesed, kes meiega alustavad  ja lõpetavad ja vahepeal tulevad Saaremaa jalgrattaklubi  viiking liikmed meid nagu lõbustama, ütleme nii. Tahtsingi isa kohta küsida, kuidas isal tervis hetkel on,  kõik on ikka korras. No ma arvan, et kui tal korras Ratta selga täna ei roniks, et nädal aega tagasi juba tegi  minuga väikse trenni koos, nii et ma arvan,  et ta on mees oma parimas aastas. Praegu. Seda on rõõm kuulda, aga ütle, Mihkel, kuidas nüüd  siis Saaremaa inimesed ja ka mandriinimesed saavad teie  sõidule kaasa elada? Jah, et kõige lihtsam ilmselt kaasa elada on minu Instagrami vahendusel,  mis on Miku raim, sealt ma teen väikseid videolülitusi  ja kindlasti ka laia ülekannet kindlasti mitte kõige terves sõidus,  sest et inimestel on mingi midagi muud ka teha päeval. Ja minu Facebooki fännikontol, et Mihkel Raimo Fishel sealt. Tehakse nii videoid kui ka väikseid niisuguseid jutuklipikesi,  et mis, mis toimub, kus me oleme. Et see, kes tahab, saab kindlasti veel kaasa elada  ja annetuste kohta nii palju, et töötavad täpselt samad  numbrid nagu oli see aitame Saaremaad ETV ekraanil  ja me jagame ka neid numbreid. Mille jaoks Saaremaa haigla seda, seda raha vajab,  oleta läbi rääkinud, mis see asi on, mida nad sellega  näiteks osta tahavad või, või mille jaoks see raha kulub  kõige enam? Ma arvan, et see summa, mis teenitakse, ei ole  nii ulmeline, et hakatakse nüüd uut haiglat üles ehitama,  et pigem on, see läheb väikeste ja tarvilike asjade peale,  et me ei ole seda rääkinud, aga ma arvan,  et selles suhtes see ei ole minu öelda ka,  et mis, mis nad peaksid ostma, selle raha eest lased saavad,  et pigem on see mõte, et näidata Saaremaal  ja aidata haiglat nii palju kui võimalik. Aitäh Mihkel Räim selle jutu eest naelkummi  ja asukohaga siis teele. Aitäh teile. No vot nõndamoodi siis lähevad Saaremaa mehed  ja naised täna hommikul seda heategevussõitu tegema  ja katsuge siis jälgida neid sotsiaalmeedia kanaleid,  mida Mihkel Räim ka siin mainis, sealt saate neile kaasa  elada ja leiate sealt ka andmed selle kohta,  kuidas Saaremaa haiglat toetada. Aga järgmise teema sissejuhatuseks loen ma ühe kirja,  mis on tegelikult Postimehes ära trükitud lihtsureliku  tudengi mõtted ja see algab nõndamoodi, et kui ma  neljapäeval lugesin, et minu Tartu Ülikool tühistab kõik lõpuaktused,  tõmbusid mu näpud justkui protestimärgiks kangeks  ega tippinud valmivad lõputööd enam endise kirega. Koos lõpuaktuse ärajäämisega sai lõplikult selgeks,  et enam iialgi ei näe ma oma kursakaid unisel toomemäkke  loengusse rühkimas, milline üldse oli minu viimane loeng  ja nii edasi, seal on Paul ees üliõpilane,  siis saatnud Postimehele ja Eesti üliõpilaste. Üliõpilaskondade liit ongi küsitlenud siis erinevad  kõrgkoolide üliõpilasi Eestis, et kuidas nad on tegelikult  selles praeguses distantsõppe või kaugõppe olukorras hakkama saanud. Ja Eleri pilliroog, Eesti üliõpilaskondade Liidu juht on  meil nüüd ka siis Skype'i teel siin terevisiooni stuudios,  tere hommikust. No mis selgus, kas pigem ollakse rõõmsad,  et tegelikult selline võimalus on olnud,  kui nüüd jätta tõesti välja see, et ei toimu tegelikult lõpuaktuseid,  mis teeb tudengid kurvaks või on pigem rohkem neid murekohti,  et selles olukorras hakkama saada? Eks see esmane šokeeriv on uudis kindlasti,  et lõppaktused ära jäävad, kuigi me tegelikult teadsime,  et ega suurürituste raames neid teha väga ei saa. Ma arvan, et eks tudengite puhul pigem on suurem probleem  just selles osas, kuidas õpinguid jätkata,  kuidas õigeaegselt lõpetada ja seal, kus on tekkinud probleeme,  kas siis kommunikatsioonis või õppetöö läbiviimisel. Et siis need on ikkagi põhimurekohad. Mis see tähendab kommunikatsioonis, et ei saadagi aru,  kuidas toimetada, või selles praeguses olukorras,  et kõrgkool ise ei anna piisavalt palju informatsiooni,  tudengid ei saa seda kätte kuskilt. Kõrgkoolid ise annavad tegelikult väga palju informatsiooni,  et selles osas tuleb kiita seda suurt reageerimisvõimet  ja kiiret reageerimisvõimet. Pigem on küsimus erinevates ainetes, et kuidas on seal  kommunikatsioon korraldatud, me oleme täheldanud,  et osad õppeja võib olla on jäänud hiljaks  või siis natuke aeglaseks ja osati kuid see kindlasti ei,  ei kehti kõikide õppejõudude puhul. Kas on suuri erinevusi ka kõrgkooliti, et kuskil saavad  tudengid paremini hakkama ja on olukorraga rohkem rahul  ja kuskil vähem? Seda kindlasti täheldada ei saa, pigem see sõltubki täitsa  eriala puhul, et kus on rohkem sellist praktilist õpet  või siis on vaja rohkem uurimus teha labori katsed,  et kus just see praktiline pool tuleb barjääriks,  siis seal võib tõesti tulla küsimusi, võib tulla sellist rahulolematust,  et ju praktilisi töid on väga raske praeguses olukorras läbi viia. Aga kes juba on varasemalt e-õpet ka distantsõpet väga palju praktiseerinud,  siis nendel tudengitel täna kindlasti on lihtsam. Et seda e-õpet ja distantsõpet on ju varasemalt ka,  ma saan aru, kõrgkoolides olnud ikkagi oluliselt rohkem. Et siin gümnasistid ja põhikoolide õpilased on pigem hädas  ja see on nende jaoks uus asi. Absoluutselt, et me oleme ise ka täheldanud,  et täna tegelikult kogu see e-õpe on see keskkond,  mis alus, aga meil on, võib tähendada, et on ju kaks,  kaks õppe vormi, on sessioonõpe, päevaõpe,  sessiooniõpe ise juba toimubki, pigem iseseisvus iseseisva  õppelaenu siis kaugõppena. Aga sessiooni või tähendab päevaõpe tähendab ju igapäevast kohalkäimist,  et ongi küsimus, kuidas see siis ära korraldada. Millistel erialadel on kõige keerulisem? Ma eeldan, et kindlasti on väga palju problemaatikat nendest,  kes peavad erinevaid erialade siis praktikaid sooritama  kevadeti me räägime nii tervishoiutöötajatest,  me räägime õpetajatest, me räägime üldjuhul jah,  need, kellel on kevad nähtud selliseks praktiliseks pooleks. Väga paljud ettevõtted muidugi on tulnud vastu,  et me oleme erinevate kõrgkoolidega ka rektorite nõukogu  rääkinud ja nemad on öelnud, et siis ettevõtetega tehakse kokkulepped,  kuidas praktika võimalikult sujuvalt ära sooritada,  aga väga raske on ikkagi näha. Kui tervishoiutöötajad, tervishoiutöötajad,  tervishoiu, Erialade üliõpilased, siis me oleme ka näinud,  et Saaremaal näiteks teevad praktikat ja peavad seal pikemat  aega siis olema. Kui praktikat on tarvis teha näiteks viimasel kursusel,  kas siis võib juhtuda, et see diplom saadakse natukene  hiljem või sellepärast, et seda praktikat praegu kevadel  teha ei saa? Jah, tõepoolest kõrgkoolid on ju öelnud,  et semestri lõpp kestab kuni augustini ehk  siis sisuliselt on võimalus kõik õppetöö lük lükata  ka siis suve peale näiteks Eesti muusika teatriakadeemias ju  praegu on neljanädalane nii-öelda õppepuhkus  või selline vaheaeg, mistõttu praktilist õpet jätkatakse  siis alles suvel, et on, on, on kindlasti neid erialasid  ja koole, kus on, on see selline lükatud  siis suve peale, kus oleks siis võimalik rohkem sellist õpet  ellu viia. Õppejõude te küsitlenud, et pigem ikkagi  siis üliõpilasi, et kuidas nemad hakkama saavad,  sest ma arvan, et nii nagu sa ütlesid ka osad õppejõud  võib-olla ei ole kõige rõõmsamad selle, selle distantsõppe üle. Absoluutselt me oleme pigem jah, üliõpilasesindustega  küsinud tagasisidet tudengite käest, aga absoluutselt me oleme,  ma arvan, pigem ka subjektiivsed ja saanud  siis hinnanguid ka õpetajate käest, et nende töökoormus,  töökoormus on tegelikult ju väga suureks kasvanud kogu  selle õppe ümberkorraldamisel. Aga ma, ma loodan siiralt, et nad saavad hakkama  ja õpi ja me kõik õpime natuke rohkem, et kuidas aineid  siis tulevikus ka vormis läbi viia. Üliõpilaste õppekoormus ka ma saan aru, mõned arvavad,  et on oluliselt tõusnud ja peab rohkem selle asjaga  iseseisvalt tegelema ja see võtabki rohkem aega. Absoluutselt me oleme täheldanud siin nii positiivset kui negatiivset,  et näiteks erinevaid platvorme Microsoft ean,  so kõik on ju olemas ja need pakuvad väga palju võimalusi. Aga on ka lahendusi, kus on nii-öelda e-õpe  või siis distantsõpe lihtsalt korraldatud kirjaliku töö  tööna ja see absoluutselt tõstab seda õppekoormust. Nii, nii tudengi jaoks ka. Kas on juba olemas ka mingi tarkus, mida  siis edaspidi kaasa võtta sellest praegusest ajast,  et kuidas seda e-õpet või distantsõpet tegelikult targalt  edasi viia ja kasutada. Sest praegu selline katsetamise aeg natukene ju on,  seda on lihtsalt nii suures mahus praegu. No ühelt poolt me ütleme, et eriolukorras võib-olla päris  katsetama ei peaks, et see peaks juba siis olema ikkagi  kus me õpet suudame läbi viia, me kõik tahame natuke  normaalsuse tagasi tulla. Ma arvan, et selline nüüd täna täna õhtul  siis toimuv ebinar, kus Esication ation ka neid erinevaid  praktikaid tutvustab, et ise ka natuke räägime soovitustest,  aga eelkõige tudengite poolt ongi see, et teeme õppetööd koos,  leiame lahendusi koos, et need seal, kus on tudengid  ja õppejõud koos. Leidnud lahenduse näiteks füüsika või keemiakatseid läbi  videoloengu läbi viia, et juba see näitab,  et tegelikult see õppetöö ongi koostöö ja sealt eriti eriolukorras,  tuleb seda nagu kasutada. Eleri, kas selles eriolukorras on midagi juba tõesti sellist  ka väga uut sündinud? Ja ma ütleks, et kindlasti meie igapäevane õppetöö  korraldamise selline viisid on muutnud, ma arvan,  et väga paljud õppeained samamoodi ka sügisest võivad  jätkuda e-õppena, et on leitud, et see ongi üks hea hea viis,  kuidas õppetööd korraldada ja ma arvan, et väga palju selliseid,  ka tudengite enda initsiatiive on tekkinud,  et näiteks kui kohe, kui eriolukord hakkas,  siis tekkis ju probleem selles, et kuidas õppetöö üldse  kodus korraldada. Väga paljudel pole ju arvuteid ka või siis mingeid tehnilisi  vahendeid ja siis tuldi tegelikult koos kokku  ja leiti lahendusi, et ma arvan, sellised initsiatiivid ja,  ja ettevõtmised on väga, väga teretulnud,  mida võiks ka tulevikus kasutada. Et kokkuvõtteks pigem küsitluse tulemus oli see,  et saadakse hakkama ja isegi on põnev, kui see,  et on olukord väga keeruliseks läinud. Küsitluste tulemused on praegu esmased, et ma ei tahaks anda  kindlasti seda kõigile, et kõik on väga positiivne  ja pigem oleme natuke pessimistlikud, aga,  aga ma ütlen lihtsalt seda, et seal, kus on võimalik olnud  õpe väga sujuvalt üle viia ja väga erinevaid vahendeid,  kus seal on tudengid pigem rahul seal, kus praegu  ka veel tänaseni on väga palju küsimusi,  võib-olla ka negatiivseid kogemusi tekkinud,  seal võib seda rahulolematust ka tulla juurde. Heleri Pilliroog, aitäh meiega täna hommikul ühinemast  ja tudengeid, siis küsitleti, kuidas nad on rahul  ja saavad hakkama selles eriolukorras, kus tegelikult  tulebki siis distantsõppel olla. Vaatame natuke lehtedele ka otsa, mis täna ilmunud on,  ja laud on meil neid paksult täis, mulle jäi ette. Maaleht siin, kui hull on hull Juhan Liivi lugu,  nimelt siis 30. aprill on Juhan Liivi sünniaastapäev 1864  ja siin tõesti laatakse seda siis Jürgen Rooste sule läbi,  et kui hull ta siis oli. Ja leiab siit ka targu tallitast loo, et igas aias võiks  elada siilipere, et millal ma pikemalt jäin pidama,  oli üks artikkel, mis võttis kokku meie ostmisharjumusi ja,  ja siit selgub sellest loost, et kriisi ajal on hakatud  rohkem kanaliha ja vähem salaami sööma. Jah. Äkki seal on hinnaerinevus? See kindlasti on hinna erinevus, aga teine asi on see,  et inimesed on hakanud rohkem toitu ise valmistama. Sellepärast seda kanaliha on läinud rohkem,  ütleb siin KSkani juht Anne Mere. Aga pikemad ravijärjekorrad küsimärgiga siin tänases Postimehes,  eks see sinnapoole liigub, on ka kohe selles pealkirjas  olemas ka vastus. Ja intervjuu ongi siis haigekassa juhi Rain Laanega. Ja kirjeldab ta siin tõesti, et kuna see plaanile ravi  vahepeal oli nii-öelda lukku löödud, siis need  ravijärjekorrad selle natuke pikemaks lähevad. Haiguslehtede kohta on siin küsinud ka Kadri tammepuu,  toimetaja, kes selle intervjuu on teinud,  küsib, kas haigusestude arv juba tasapisi  ka väheneb, praegu siis nüüd siin, kui me oleme juba aprilli  lõpus ja Rain Laane ütleb jah, et vahepeal oli meil avatud  90000 töövõimetuslehte teisipäevaks kukkus nende arv  siis 34-le 1000-le, sina ka võrdlused esimese nelja kuuga  ja möödunud aastaga ka, aga jah, põhisõnum on see tõesti,  et tuleb arvestada siis pikemate ravijärjekordadega. Tänane LP on ette võtnud kaitsepolitseiameti juhi Arnold  Sinisalu ja vilja Kiisler on teinud temaga siin mitmel lehel  pika intervjuu. Üks teema, mis jäi silma ja ma arvan, mis alati inimesi huvitab,  on see, et kui palju siis kaitsepolitseiamet tegelikult  pealt kuulab ja miks selline siis jutt on visa kaduma,  et kõiki kuulatakse pealt ja ütleb Arnold Sinisalu sellele  vastuseks kujutame ette, et kõiki kuulatakse pealt väga  suure raha eest on see ilmselt võimalik,  aga edasi, kes jõuaks kogu selle materjali läbi töötada  ja milleks üldse peaks kõiki inimesi pealt kuulama,  see on absurdne. Muidugi me kuulame pealt, jah, aga ainult väga väikest hulka  inimesi saame seda teha alles siis, kui kohus annab meile selleks. Ametnike laiutamine hävitab aga usaldusväärsuse sellest  ka siis tänases Postimehes, arvamusleheküljel kirjutab  sellest Martin Oja ja avalikkuse hoiakutes terviseameti  suhtes just nimelt seda sellest ta siin kirjutab,  hõpekki kumab läbi tõsine usalduse puudus,  mille ongi põhjustanud siis tippametnike suur vassimine  ja eneseõigustused ja mida on siis veel süvendanud see sõnum,  mis tuli ka sellel nädalal kuidas PR meeskonda  siis palgati inimesi juurde suure raha eest  ja ütleb ta, et siiras vabandus ja oma vigade tunnistamine  ja vabatahtlik lahkumine olulisel kohal eksinud inimese  poolt oleks igati tark tegu ja mitte hukkamõistetav vaid  pigem siis auväärne Ja keda see nõidude värk miskit pidi erutab,  siis õhtulehe siga leiab nõidade poolt antud ilmselt  soovituse volbrööl sõlmitud armuliidud jäävad püsima. Oma pere ringis väike lõke on siinkohal asjakohane,  täna. Ja. Tere hommikust, vaatate terevisiooni, kätte on jõudnud 30.  aprill aastal 2020 ja nädalavahetus pikk nädalavahetus ootab  meid ees, sest et täna on küll neljapäev,  aga nende jaoks, kes harilikult harjunud töötama  esmaspäevast reedeni on ta justkui nagu reede. Sest esimene mai on teatavasti nüüd reedel,  nii et see ilmaprognoos näitab meile sellist ilma et  natukene külma, aga natukene juba ka korraliku suvesooja  võiks öelda nii, sest noh, 14 kraadi on selline klassikaline  Eesti ju keskmine suvetemperatuur teatavasti. Nii et nädalavahetus on selline siiski kevadine veel,  et öösel külmetab ja päeval on natukene juba sooja ka. Et meie järgmised jutuajamised ei ole niivõrd seotud ilmaga,  kuivõrd näiteks seotud kohe järgmisena siin rahvastikuregistriga,  me teame, et siin koroonakriisi ajal seda statistikat,  kus elavad need inimesed, kes on selle haiguse saanud,  tehakse just rahvastikuregistri põhiselt,  ent ometi kõik inimesed ei ela seal, kuhu nad ennast  nii-öelda üles on andnud, et nad elavad,  on ka segadust siin pisut külvatud, kuidas sellega täpselt  lood on, õige pea sellest räägime, et räägime  ka ohtlikest loomaturgudel metsikute loomade turgudest,  me teame, et sama koroonaviirus nüüd väidetavalt on ju  alguse saanud Wuhani siis metsloomaturult,  kus müüakse ja süüakse kõike seda, mida metsast kinni on püütud,  ei ole Hiina ainulaadne, selles mõttes turge on mujal  maailmas veel kus ja kuidas nendega tegeleda,  kas need oleks võimalik kinni panna sellest me räägime siin  ka Mati Stulovski varsti ja kõik need, kes ootavad,  et me ka pisut virgutusvõimlemist teeksime,  ei pea pettuma. Sellepärast et rahvusballetijuht tuleb täna  ja näitab, et kuidas siis niimoodi balletivormis  ja võtmes ennast liigutada, nii et see sobib  ka kõigile ka neile, kes võib-olla ennast päris  baleriinideks või balletiartistideks just ei pea,  aga nüüd siis rahvastikuregistri teemade juurde. Jah, tõesti, viirusesse nakatunute statistikat tehaksegi  rahvastikuregistri järgi ja mitte nüüd päris igapäevaselt,  aga ikkagi päris tihti torkab kõrva see,  et üks või teine positiivse diagnoosi saanu tegelikult  siis viibib hoopis kuskil mujal, kui ta tegelikult on sisse  kirjutatud ja siis neid andmeid tuleb muuta,  sest statistika muutub maakondade lõikes. Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna  juhataja täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust termikust. No kui seda rahvastikuregistrit vaadata,  siis kui palju see ikkagi peegeldab seda,  kus päriselt inimesed elavad? Ta peegeldab seda, mida inimesed on tahtnud,  et nende kohta teataks tegelikult ja statistikaamet on hinnanud,  et, et võib-olla isegi veerand andmetest võib olla elukoha  mõttes valed, et inimesed on ennast registreerinud kas  mingitel põhjustel valesti on unustanud või midagi muud. Aga tegelikult me saame täna ka seda öelda,  et inimesed ei olegi enam nii vaiksed ja neil võib ollagi  kaks elukohta ja siis on see, et kas on õige  ja vale küsimus alati õige. No selles rahvastikuregistris peaks siis olema see elukoht,  kus inimene on sisse kirjutatud Rahastestis on mitmeid elukohti selles mõttes,  et tegelikult on võimalik inimesel valida,  kui tal on näiteks Tallinnas nädala sees tööl  ja elu või pere on tegelikult muul ajal Põlvas,  siis on tal võimalik valida, kumma ta valib oma nii-öelda  esimeseks elukohaks ehk elukohaks. Ja need teised aadressid saab siis anda nii-öelda lisaaadressina. See esimene elukoht on siis see, mille järgi saab valida,  mille järgi siis omavalitsus vaatab, et see on minu inimene,  anna talle teenuseid. Need teised on selles mõttes informatiivsed,  aga mõnikord on vaja, nagu näiteks praegu saarte puhul. Aga seesama, esimene elukoht ikkagi tähendab seda,  mille järgi siis ka terviseamet seda statistikat teeb,  siin ikkagi võib tekkida see ebakõla. Jah, võib juhtuda, aga tegelikult see on inimese õigus. Kui on kaks kohta, on kaks kohta midagi teha,  ei ole. No üks asi ongi see, et kui inimesed nii nagu just tuligi  juttu sellest Saaremaast näiteks eks ju,  hooldekodudes seesama Sõmera hooldekodu kust ühel hetkel  tuli neid positiivse diagnoosi saanud inimesi trobikond  ja siis selguski, et noh, üks on kuskil Tallinnas sisse kirjutatud,  keegi on kuskil veel mujal õnneks suur osa ikkagi Saaremaal,  aga see on nüüd see viibimiskoha küsimus. Et tegelikult peab need inimesed, kes hooldekodus on  sellesse rahvastikuregistrisse, siis nii öelda panema kirja,  et nad seal Saaremaal on seesama asutus,  kus nad on. Jah, seaduse järgi on niimoodi, et hooldekodusse ei saa  ennast registreerida, et see, sest selle inimese eest  hoolitseb see omavalitsus, kust ta on läinud sinna hooldekodusse,  kui Tallinnas näiteks sinna Sõmerule on inimene läinud,  siis tema nii-öelda elukoht omavalitsus,  kes tema eest hoolitseb, on Tallinn aga küll,  aga see hooldekodu saab määrata viibimiskoha. Viibimiskoht on uus mõiste rahvastistris  ja seda alles nagu nii-öelda täidetakse,  nii et see võib-olla veel ei olegi praegu väga hästi täidetud. Aga, aga ta läheb paremaks. No seaduse järgi peaks selle viibimiskoha  siis just nimelt see asutus, see kehtib siis kõrgkooli kohta  näiteks hooldekodu kohta. Kaitsevägi või kui inimene saadetakse välismaale tööle,  et sinna on sellised asjad, mida inimene ise ei määra,  vaid kui ta on kuskile paigutatud, saadetud,  et selles mõttes see on nagu teise asutuse määrata. No praegu mulle tundubki, et selles eriolukorras  ja selles kriisis ongi välja tulnud see,  et tegelikult kui oluline on see, et rahvastikuregistris on  siis ka mitu kohta, et tegelikult saaks selle inimese kätte  peal Ja selle statistika Ka stas ka täpselt siis oleks tõene. Õige, et selles mõttes rahastus saavad olla need andmed,  mida inimene on ise andnud. Et meil on selle jaoks väga hea portaal ravasteste.ee. Vaadake sinna sisse, seal on võimalik anda oma telefon on  võimalik anda oma meil kontrollida üle seal paljudel on  vaadata üle, kas elukoht on õige ja ka needsamad lisaaadressid. Kas teil on teisi elukohti veel? Et tehke need korda ja väga palju kohti on,  kus tegelikult see ei pea kriis olema? Ma tean tuttavaid, kellel on helistanud näiteks,  eks politsei, et teil on auto teise auto ees,  et tulge viige ära, et on koht, kust inimene kätte saadakse,  lihtsalt. No sa ütlesid, et kuskil veerandi jagu, tegelikult on neid  andmeid sellised no üks osa jah, tõenäoliselt inimesed  kuidagi unustavadki, võibolla ongi siin-seal,  et seda muutumist ja seda elukoha vahetust  ja töökoha vahetust on lihtsalt nii palju. Aga kas on mingisugused sellised põhjused ka,  miks ei tahetagi, et oleks need andmed? Ma arvan, et ma ei küsiks isegi niimoodi,  miks ei taheta, et te oleks õiged vaid inimesed püüavad  mingitel põhjustel osad just elukohaga mängida,  sellepärast et mingeid teenuseid saada, me kõik oleme  kuulnud lapse kooli panemisest. Kui me küsime, et kas tähtis on, et mu laps saaks kooli  või et mu elukoha oleks nüüd täpselt õige  siis on selge, mida inimesed mõtlevad, on ju,  et tegelikult lihtsalt üleskutse, et isegi kui te olete  kunagi nii-öelda mingil põhjusel mänginud oma elukohaga,  vaadake nüüd üle selles mõttes, et tänasel päeval võib-olla  seda vajadust enam ei ole ja tehke korda. Ja see põhjus võib olla ka ju selles mõttes teenuse tahtmise soov,  et näiteks mul lükatakse suvila juurde, tee lahti,  ma kirjutan ennast kuhugi maapiirkonda hoopis sisse,  kus mul on tore suvemaja, kus ma tahaksin  ka korraks näiteks jõuluaeg käia, et kui mul on seal sissekirjutus,  siis see tee mulle lükatakse lahti. Üks võimalus võin veel võimalusi öelda, näiteks üksi elava  pensionäri soodustus. Maamaks, nii et selles mõttes see loetelu on päris pikk. Ega seda ju vältida ei saa ja seda ei saa inimestele pahaks panna. Jah, aga tegelikult tavaliselt ei ole see ju nii,  et nad suvalisse kohta ennast registreerivad,  siin ikkagi tekib see vahe, kas minu, kas ma olen suvilas,  olen oma talveelukohas, et esimene ja teine elukoht  nii-öelda ongi kombinatsioonis, et selles mõttes ei saa ette  heita enamasti. Kes on need inimesed aeg-ajalt selles samas terviseameti  statistikas tuleb välja, et neil justkui ei olegi mitte  mingisugust elukohta ega mingit kohta, kus nad  siis on, et nad neid ei ole rahvastikuregistris. Ja need inimesed on rahvast ristis, aga nendega on see teema,  et kui nad on oma elukoha registreerinud üürniku juurde  ja lähevad sealt ära, siis üürnikul on õigus öelda,  et seda inimest enam minu juures ei ole. Ja inimese elukoht läheb siis tühjaks. Nii et tegelikult inimesed, olge ettevaatlikud,  võib juhtuda homme või tehakse teile bussis trahvi,  sellepärast et teie elukoht on ära kukkunud,  sellepärast et te ei ole ise korras hoidnud seda,  et kui olete üürniku juures olnud, siis võib tema teha  pärast teie elukoha tühjaks. Kõlab täitsa karmilt. Üürileandja on see tee? Jah, jah, üürileandja. Just nimelt just no väga keeruline ju, tegelikult ei ole  neid andmeid seal rahvastikuregistris muuta. Väga lihtne selles mõttes meil on täiesti uus portaal rahastuste.ee. Seal saab teha igasuguseid huvitavaid asju,  näiteks ka sündi registreerida. Seal on elukoha registreerimise võimalus  ja samas saab seal vaadata üle oma andmed,  seal on erinevad andmed, mis nii-öelda saab ise muuta  ja see on ainult nupu vajutamise kaugusel. Nii et tuleks üle vaadata, ära teha ja siis see on  ka juba parem statistika meil terviseametis kas  või sellest samast eriolukorrast ja kõik see muu ka,  mis siis statistikasse näiteks võiks kajastuda,  et me teame, kus inimesed elavad. Ja ja lisaks teil endal kindlasti ühel hetkel on see väga kasulik. Aitäh Enel täna hommikul selgitamast, nii et rahvastikuregister,  tehke siis enda jaoks see seal korda. Ja. Ja nüüd järgmine külaline juba diivanil,  matiasturovski keskkonnaneetik, tere hommikust. Me hakkame rääkima loomaturgudest, nendest  metsloomaturgudest ka tegelikult meile justkui tundub,  et need ongi ainult seal Aasia kandis Wuhani turg kindlasti  hetkel kõige rohkem inimestele kangastub ki seoses  selle viiruse levimisega, ehkki juba ma lugesin,  on tulnud ka uuringuid, et äkki see ei läinud üleüldse see  viirus sealt turult liikvele kus neid turgusid veel on üle  maailma selliseid sarnaseid. Jaa, et Wuhan on tõesti praegu tähelepanu keskpunktis,  aga noh, väga-väga sarnased või, või analoogseid turge on  kindlasti sadu ja tuhandeid mujal Hiinas aga,  aga kindlasti väga palju ka just nimelt Kagu-Aasia riikides,  et igasugused taid, Vietnamid ja, ja sellised riigid. Aga aga lisaks sellele tegelikult võib leida taoliseid lähes  taolised turg kindlasti enamusel või kõikidel kontinentidelt,  vaata et. Ja, ja ma ütleks, et korrektseoon ilmselt on,  on kõige suurem tegelikult siiamaani siis selliste nagu  arengumaadega või, või igatahes madalama sissetulekuga  siis riikidega. Nii et Ladina-Ameerika kindlasti Aafrika on kohad,  kus taoliseid turge, millest siis toiduturvalisus  ja sanitatsiooni nõuded on väga halvasti reguleeritud  või ebapiisavad leidub väga-väga palju. No meil on ka kaadreid tegelikult nendest turgudest need  tõesti võivad häirida, nii et olge siin ette hoiatatud,  aga sellistes kohtades me täna hommikul räägime. Ma saan aru, et need on justkui üks kultuuri osa nendes  riikides ja sellepärast on neid ka erakordselt keeruline  kinni panna. Kohalikud inimesed ei ole sellega nõus. Absoluutselt see on jah, üks punkt on kindlasti see,  et see on kindel kultuuri osa, et tükk maad varem,  kui, kui meil on siin toimunud selline globaalne  toidurevolutsioon ja, ja üha suurem osa inimkonnast hangib  oma toitu nüüd juba supermarketitest ja,  ja, ja arenenumad arenenud riikides on, on toidujulgeolekule  ka üha rohkem hakatud tähelepanu siis osutama,  samuti siis sanitatsiooni nõuetele siis jah,  väga-väga paljude inimeste jaoks selline turul käik on  ikkagi väga-väga tähtis osa nende kultuurist,  nende identiteedist, mis läheb tagasi tegelikult sajandeid  kui mitte kauem. Nii et tõesti, kultuuri niimoodi päevapealt muuta,  isegi kui sul tulevad mingisugused uued tehnoloogilised võimalused,  midagi paremini teha või efektiivsemalt ei ole,  ei ole sugugi lihtne. Meil siit Eesti poolt vaadates tundubki kõik,  see tundub nii võigas ja absoluutselt mitte aktsepteeritav. Aga olengi uudislugusid, näinud, kuidas inimesed kui  kohalike käest seal küsitakse. Ei, ei, ei, las olla, see on ju tore ja see kõik käibki meie  elu juurde. Ja absoluutselt, see on ju ka tegelikult paljude inimeste  jaoks selline suhtlemise koht ja kogukond ja,  ja inimestel on oma toitu hoopis teistsugune arusaam  ka tegelikult Kagu-Aasia ja üldse Kaug-Ida kultuurides. Et inimesed käivad pigem oma mu tuttavate  ja perekonna siis võrgustike ja sõprade juures toitu ostmas ja,  ja see on ka väga suur suhtlemise koht. No meil põhimõtteliselt ikkagi tibusid müüakse turul  ja kassipoegi ka vahel turu väravas, aga see on justkui  hoopis teise maiguga asi. See on, see on hoopis teine teema jah, aga no  ega teisest küljest kõik see, mis seal toimub,  nii-öelda. Inimeste silme ees toimub ju mujal maades  ja mujal riikides, kus samuti süüakse loomi samamoodi  lihtsalt see toimub suletud uste taga ja just et noh,  iseenesest mõnes mõttes vaata, et see on ausamgi tegelikult,  et inimestel on lähedasem kontakt sellega,  mida nad söövad. On kirjutatud ja räägitud ka näiteks Poola turgudel,  kus ongi ikkagi kassid ja koerad on põhimõtteliselt puurides  turu peal ja müüakse neid. See puudutab koduloomi, noh, müüakse lihtsalt koduloomadeks,  et keegi neid ei, ei tapa seal. Jah, no. Tegelikult jah, selliseid selliseid Hiina stiilis Wuhani  stiilis turge on ju? Iga maailma riigi Hiina linnades nendes China taunides,  et, et, et USA-s ja mujalgi vahe on võib-olla selles,  et sellises lääneriikides on seal just metsikute  ja kontrollimata populatsioonidest pärinevate loomade müük  siis paremini reguleeritud, teisisõnu siis keelatud. Aga noh Aga satuvad nad ilmselt ikkagi sinna turule. Või oletada jah, aga Hiina võimud nüüd eile õhtul just  vaatasin värskelt, siis väitsid, et selliseid turge neil  üldse siis ei ole, viidates just sellistele sellistele turgu turuplatsidele,  kus müüakse siis metsikuid loomi koos farmiloomadega  ja noh, see on muidugi jällegi sellise kaheldava  tõetruudusega väide, aga eks Hiina loomulikult üritab ennast  praegu selle tohutu rahvusvahelise meediasurve poolt kuidagi kaitsta. Ma ei tea, kuidas see võiks muutuda, et kuidas nad suudaksid  need turud kinni panna seal, Aasias. Jah, see on, see on väga keeruline küsimus,  sest tegelikult hästi-hästi suur korrelatsioon lisaks  kultuuri aspektile on ka kalori aspekt, et,  et just sellised turud ja sellised sellised kogukonnad  korreleeruvad hästi tugevalt ka ka vaesusega ja,  ja, ja, ja Hiina on noh, üks variant, aga,  aga kui me vaatame näiteks taoliseid või analoogseid  toiminguid Aafrikas siis Aafrikas on Aafrikas on  siis metsloomade söömine väga-väga suurele osale  populatsioonist lihtsalt eluliselt vajalik näiteks no nad  jääksid konkreetselt nälga, et see on paraku väga paljudele  siis vaesemates piirkondades elavatele inimestele peamine  valguallik ja, ja valku tuleb saada kuidas iganes,  kust iganes ja jällegi jällegi, kui neid sanitatsiooni  nõudeid ei ole või neid ei reguleerida või forsseerita piisavalt,  siis siis sellised Sellised situatsioonid, nagu me täna ennast Eestis  ka leiame, siin selle kriisiga on paratamatud. No sellised nakkuste levimise kohad ja allikad,  nad on. Absoluutselt, jah teadlased nimetavad selliseid turge ikkagi noh,  viroloogilisteks ajapommideks nii-öelda,  et see küsimus ei ole. Et kas sealt mingisugune järjekordne patogeen ühel hetkel  inimesele siis kanduvaks muteerub, vaid see küsimus on,  millal see juhtub? Ja neid viiruseid on ju nii tohutu hulk,  ehk et praegu tuli lihtsalt see koroona viirus aga seal on  potentsiaali ka väga paljudeks järgmisteks. Absoluutselt et, et ikkagi rõhu enamus kõikidest inimkonda  nüüd viimastel, no tegelikult võib öelda aastatuhandete  vältel laastanud sellistest haigustest, mis,  mis tihtipeale ka siis Pikemas ajas kaalus vähemalt tihtipeale pandeemiateks võivad muutuda,  on sonootilised, pärinevad loomadelt ja,  ja rõhuval enamusel juhtudest siis see interaktsiooni vorm  on inimene, sööb loomaja. Kui kui see loom on toodud just taolisele turule,  kus müüakse väga palju erinevaid liike, kes looduses kokku  omavahel ei puutu siis viiruste jaoks on see fantastiline võimalus,  see on nagu selline mutatsiooni kasvulava,  see annab neile tohutult hea võimaluse siis üritada teiste  liikide peale hüpata, kiiremini muteeruda  ja lõpuks siis ka selle väga magusa inimese peale maanduda. Magusa sellepärast inimesed on loonud ju endale siia  planeedile sisuliselt meie liigi monokultuuri,  eks neid on siin peaaegu kaheksa miljardit. Me käime kõik igapäevaselt läbi. Ja, ja nii ongi võimalik, et selline väike lokaalne  haiguspuhang või tänasel päeval paari kuuga nagu näha,  kogu planeedile ringi peale teha. Just nimelt, kas võib tekkida ka selline olukord,  et kui kuidagi suudetakse, sest praegu surve on hästi suur  panna nii-öelda need väravad kinni, selliste turgude väravad  siis tegelikult need turud toimetavad ikkagi kuskil nurga  taga edasi ja see olukord on veel rohkem kontrolli alt väljas. Jaa, et selline ma usun ka, et selline sellised  rahvusvahelised praegu hüüded ja välja väljakutsed,  et paneme nüüd need lõpuks kõik ometi kinni,  et seda päevapealt korraldada ei saa, sest tuleb kõigepealt  lahendada need alusprobleemid. Et jällegi, kui sa, kui sa võtad inimestelt toidubaasi ära,  siis, siis see turg lihtsalt lähebki maa alla. Regulatsioonid lähevad veel halvemaks ja,  ja tõenäosus igasuguste kahtlaste loomade jõudmiseks sinna. Nii ei ole võib-olla ilus öelda, aga loomad ju ei ole  tegelikult süüdi, eks, aga et see tõenäosus suureneb,  et, et siin on, küsimus on, on suures, kollektiivses,  globaalses koostöös et hakata kogu inimkonna  siis toiduturvalisust tõstma ja just nendes vaesemates piirkondades,  kus inimesed sellistest turgudest eluliselt sõltuvad. Pakkuda neile mingisuguseid turvalisemaid  ja tervislikumaid alternatiive. Matias aitäh täna hommikul selgitamast ja nähtamatud loomad,  siis loomakaitseorganisatsioon alustas koos Euroopa  loomakaitsevõrgustikuga anima International üht kampaaniat,  kus kogutakse tegelikult allkirju, et need turud saaks suletud. Aga nagu praegusest jutust ju tegelikult  ka välja paistis, et see on selline pikem protsess. Ja tuleb siis välistada kõik need järgmised alternatiivid,  mis võivad tekkida selliste suurte turgude sulgemisega. Aga nüüd on aeg tegelikult võtta näiteks esimene positsioon balletis. Linnar Looris on täna hommikul terevisioonis  ja juba valmis ja järgmisest nädalast siis selline videosari. Eesti rahvusballeti hommikune virgutus balletti võhikutele  meie juba täna hommikul anname teile aimu,  mida siis tegema tuleks hakata. Tere hommikust, kallid televaatajad. Tervitan teid kogu Eesti rahvusballeti nimel. Tulge, teeme paar sellist hommikust, virgutusharjutust. Seisame püsti. Veel me esimesse positsiooni ei lähe. Paneme käed puusa. Hingame sisse, välja pea on meil otse ja me teeme  labajalgadele väikese soendusharjutuse. Meil on jalad paralleelses positsioonis ja lähme üks  ja kaks, kaks ja kolm. Ja neli ja viis ja kuus ja seitse ja kaheksa,  teeme plie ja tõuseme poolvarvastele. Ja teeme ühe plie veel ja tõuseme poolvarvastele,  sirutame jala ette, tandü, tõstame varbad püsti  ja tagasi ja sama vasakust. Ja tagasi sirutame jala, keerame välja puusast a. Tagasi ja vasakust sama. Ja tagasi paralleelsesse positsiooni, nüüd paneme jalad  nii-öelda natukene vabamasse, esimesse positsiooni  ja teeme sama esimeses positsioonis ja paremad poolvarbad,  vasakud ja parem ja vasak ja parem ja vasak  ja parem ja vasak, teeme plii põlved küljele  ja poolvarbad ja plii hoiame selja sirge  ja poolvarbad ja sirutame jala küljele, paneme kanna maha. Ja sirutame jala küljele kandu maha. Teeme pliie. Ja ülesse. Ja pliiee. Ja ülesse ja viimast korda vasak ja parem vasak  ja parem, vasak ja parem, vasak ja parem plii. Ja üles. Ja plee. Ja ülesse, nii, labajalad on meil soojad,  nüüd me teeme väiksed käeharjutused balletis on väga tähtis,  kuidas kätega tööd teha, näitan teile kõige alguseks pöial  ja siis keskmine sõrm on meil balletis koos. See on meil ettevalmistuspositsioon, siin naba juures on  meil esimene positsioon. Siin on teine positsioon, ta ei ole päris 90 kraadi natuke  allpool ja siin on meil kolmas positsioon. Nii me teeme käteharjutusi ja siis me teeme natukene  painutusi ka. Nii. Vaba esimene positsioon. Käed on meil ettevalmistus positsioonis,  sirge selg. Hapnik tuleb kopsudesse ja lähme üks ja kaks  ja kolm ja neli ja viis ja kuus a seitse  ja kaheksa, painutusküljele kaks ja kolm  ja neli ja painutus teisele küljele. Ja uuesti käed esimesse, teise, kolmandasse,  teise esimesse, teise kolmandasse ja teise vasak si küljele. Tunneme, kuidas painutame ja teisele poole. Ja painutame ette ja üks ja kaks teeme p. Käed põrandale, kes suudab ja üles. Ja painutame taha kaks ja kolm ja neli ja teisele poole taha  kaks ja kolm ja veel hingame välja kaks,  kolm ja neli kiirelt ühele poole. Kiirelt teisele poole ja teeme plijee ja leiame väikese tasakaalu. Esimeses positsioonis. Tõstame käed. Plie ja esimene Ma soovin teile ilusat hommikut,  ilusat päeva teile ja rahvusballeti poolt kõike kõike kaunist. Tere hommikust, kell on kaheksa läbi viis minutit  ja televisiooni vaatate, täna on 30. aprill,  nii et homme juba esimene mai, nädalavahetus on ees ootamas  ja läheb kogu aeg soojemaks. See teeb meile ka rõõm samaks. Kui vaadata siis reedet, laupäeva ja pühapäeva,  siis no pühapäeval juba, pluss 14 päevasel ajal kuskil  kindlasti veel rohkem varjulises paigas,  äkki võiks lubada isegi, pluss 18. On juba mõnusam küll ja selline kevadisem  ja iga päevaga läheb kogu aeg rohelisemaks ka. Aga täna hommikul me räägime ka taimede kasvatamisest,  mis tegelikult just nimelt praeguse ajaga väga hästi  ka kokku kõlksub, sellepärast et seemned tahaks mulda panna  kartulivakku ja nii edasi ja nendest köögiviljadest,  mida siis linnas kasvatatakse, on tehtud üks uuring. Kas linnas kasvatatud kapsas või lehtsalat on näiteks mürgine,  kas seda üldse tohiks kasvatada ja kas seda tohiks  ka süüa? Ma võin juba ettevaatavalt või ette teile teatada,  siis et võib küll, et nii hull see olukord Tallinnas ei ole,  Tallinn on väga puhta õhuga linn, aga mis on need  saasteallikad ja kuidas see uuring siis läbi viidi  ja mida täpselt teada saadi seda ala pooltunni lõpus? Virgutus võimlemist ka natukene seda võhikutele,  kes siis balletist mitte midagi ei tea. Täna hommikul Linnar Looris juba näitas,  esimesed harjutused tundusid kõrvalt vaadates täitsa lihtsad  ja tehtavad. Vaatame, kas asi läheks raskemaks, ma ei teinud muidugi kaasa,  ma ütlengi lihtsalt vaadates tundus suhteliselt lihtne,  aga ma olen päris kindel, et kui ma oleksin seal Linnari  kõrval seisnud ja hakanud seda kõike kaasa tegema,  siis oleks see olnud võib-olla pisut naljakas. Aga õpilasfirma 2020 valiti eile õhtul välja  ja nüüd kohe sellest jutu ka tuleb. Jah, ja meil on juba laud siin lookas, parasjagu  ka parimatest õpilasfirmade toodetest ja nende seas on  ka võidutöö. Tere hommikust, Kersti Loor. Kas õpilasfirmad on jõudnud kuidagi uude ajajärku,  ma ei näe siin enam söödavaid lusikaid, puidust,  kikilipse ja ja selliseid lihtsamaid käsitööasemaid,  siin on ikka päris tooted, kasvõi see lamp  või see käekott, ehted, toidukraami on ka tõesti siin on,  on, on üht-teist söödavat ka olemas, aga,  aga kas tundub, et õpilasfirmad on ka kuidagi teinud nagu  märgatava arengu? Seda võib öelda küll, et õpilasfirmade tooted muutuvad  aasta-aastalt professionaalsemaks, et ütleme nii,  et võhiku silm ei eristagi päris ettevõtte toodetest. Kui palju neid õpilasfirmasid sel aastal selles konkursis osales? Õpilasfirmasid sel aastal üldse oli meil ligi 450,  mis on rekord, aga konkursil siis parimate hulka pääses 24 finaali. Ja laua peal siin mõned asjad meil on, hakkame teie poolt tulema,  seal on ühed ühed sokid või õigupoolest tegelikult on üks  kott seal teil päris kohe seal kõrval. Mis õpilasfirma, mis selle koti eriliseks teeb,  selliseid kotte me oleme näinud küll ja küll. Jaa, oleme näinud küll, aga see on siis helkur,  helkur disainiga ja see on õpilasfirma sügistoode. Nemad. On hästi tabanud just sellist, sellist praegu noortele peale  minevat disaini ja vipi, et et kuigi meil kotitegijaid oli  sel aastal 20 30 võib-olla rohkem isegi laadal väljas,  siis just nende kotid olid need, mis said esimesena otsa,  et, et olid väga populaarsed ja nad teevad  ka selliseid sokke helkurdisainiga, et kui on moodsad  lühikesed püksid, siis siis see helkur ilusti paistab välja. Seda on rõõm kuulda. Nii, siin on üks kott siin nüüd küll kotil on,  ma näen väikest puidust element, see on selline daamide  väikene teatriridik küll ja siin on selline puiduelement  ka olemas, nii et see puit eile kuskile kadunud. Ei ole kuskile kadunud lambist ka näha. Aga see on täiesti selline klassikaline noh,  ütleme, disainer toode, et et see, noh, ütleme,  kolm-nelisada eurot maksaks võib-olla. No nii palju ta ikkagi ei maksnud ja tegelikult on tegemist  ka taaskasutustootega, et see on õpilasfirma KemiHaka  Pärnust ja, ja nemad pakuvad sellist teenust,  et kui väär väärt kott on hakanud kuluma kuskilt,  siis nad vahetavad need kulunud osad välja ja,  ja muudavad uuesti ja puidust paiga peale ja,  ja ongi jällegi väga-väga moodne ja, ja,  ja kasutatav ese. Ja siin on on ühed kõrvarõngad mis on ka sellised Täiesti ütleme, et siin juhtub ikka siis asjad Ja need kõrvarõngad on siis nii-öelda looduse looming,  et õpilasfirma homme käib mööda Eestimaa kauneid paiku,  korjab mererandadelt ja järve randadelt siis sinna uhutud esemeid,  klaasikilde, puidust puidutükke ja, ja teeb neist  siis ehted ja siin karbi sees on näha ka kaart,  et siniallikas number kolm, et siit on kombinaadid ka,  et sealt on korjatud. Kui juba on selline purk on lauale toodud  ja lusikas ka kõrvale antud, siis peab seda kindlasti proovima. Mis see nüüd on? See on õpilasfirmas näkk, tervislik vahepala,  et kui päevasel ajal ei ole aega minna lõunale  siis saab selle asemel, et kommi krõbistada. Sahtlist saab võtta sellise tervislikuma alternatiivi. See maitseb nagu selline, mingi beebide püree,  ütleks ma selle kohta, aga lugedes seda sisu siin on puhtad  puu ja juurviljad kõik sees, nii et alates tatis lõpetades peediga,  nii et ilmselt tõesti see on, on selline mõnus vahepala. Ma arvan, et kontoriinimesele sobiv mõnus vahepala,  et nad pakendavad seda ka tuubi, et siis on mõnus kohe  ka ilma lusikat kasutamata, igas kohas seda. Ja nüüd me jõuame selle võidutööni. Mis on see puidust lamp, me hakkame kohe nende firma  esindajaga rääkima ka, aga andke teile nüüd selgitus,  miks nemad said esikoha. Ettevõte Eha nad ja. Te näete, et see on väga professionaalne,  väga ilus, väga hea disain ja, ja loomulikult on nad teinud  aasta jooksul ka väga palju tööd, nii et žürii kiitis väga  nende meeskonnatööd väga nende. Läbimõeldud tegutsemist, arusaamist ärist,  et nad on päris ettevõte. Väga tore, vaatame nende reklaamvideo ka ära,  mida nad on teinud ja siis puhume nende ettevõtte juhiga  juba ka juttu. Ja. E. Ja. Vot selline on siis võidutöö ehk siis Eesti parima  õpilasfirma aastal 2020, Eha Toode ja ettevõte Eha juht Lota  orette Kalmaru on meiega nüüd ka liitunud Skype'i vahendusel. Tere hommikust ja palju õnne. Tere, aitäh. Kust see mõte tuli hakata tegema laualampe? Eesti on täis paksult erinevaid mööblipoode ehituspoode,  kus müüakse kõiksugust, lambikraami nii-öelda,  aga kust mõte teha siis veel üks lamp juurde? No tegelikult tuli idee peaaegu täiesti lambist. Meil oli algselt paar kuud, tegelesime hoopis ühe teist  sorti ettevõttega ja kui me saime aru, et turul sellele väga  kohta ei ole, siis me hakkasime kiirelt otsima uut ideed  ja meie tootearendusjuht siis ühel päeval kirjutas,  et kuulge, aga teeme lampe ja põhimõtteliselt  nii see lugu läkski käima. Meie eesmärk oli lihtsalt siis teha lamp,  mis ei oleks lihtsalt lamp, vaid sellel oleks  ka mingi suurem väärtus, ehk siis meie lambid on nii-öelda juhtmevabad,  et tänu sellele andsime nii-öelda väikse vimka juurde. Samas see disain ei ole, ütleme niimoodi,  oma põhiloomuselt on ta selline klassikaline laualamp,  aga mis teie lambi veel eriliseks teeb? Jaa, ei, absoluutselt, selle disaini osas me tahtsimegi  jääda hästi nagu stiilseks ja klassikaliseks,  et lihtsalt sinna tuua juurde võimalikult palju seda funktsionaalsust. Ja just see, et seal on akud sees, tähendab,  et sa saad seda lampi ju kaasa võtta igale poole,  et näiteks suvedajal suve õhtul lugeda terrassil  või rõdul oma lemmikraamatut ja vabaneb nendest üle  üleliigsetest juhtmetest ja, ja see probleem,  et kogu aeg on mingi pistik puudu, on ka lahendatud. Samas väga palju täna räägitakse taaskasutusest  ja sellest, kuidas tuleks nagu asju uuesti kasutada. Kuidas nüüd teie lambiga lood on, kas seal on  ka mõni element selline, mis on, on kellegi jääk kuskilt  midagi üle jäänud taaskasutust? Jaa, absoluutselt, et kui me tegime turu-uuringu,  siis me saimegi teada, et hästi palju, isegi lambi juures  hinnatakse seda keskkonnasõbralikkust ja kuna me ise hindame  väga puitu, siis me võtsime ühendust erinevate  puidufirmadega ja saime nende käest siis nii-öelda ülejäägid,  ehk siis me pole ühtegi lisapuud oma toote tegemiseks maha raiunud,  me lihtsalt kasutame asju, mis muidu läheks ahju,  põhimõtteliselt see materjal ja me anname uue elu sellele materjalile. Kui palju neid lampe on teil õnnestunud maha müüa? Ütleme nii, et me oleme oma esimesest partiist vabanenud  ja kõige esimene mudel, hämarik on juba läbi müüdud,  et siin minu selja taga on ka näha meie teine mudel,  koidik ja kohe-kohe on valmimas ka uus partii,  nii et kõigil, kellel on lambi soov, saab kindlasti  selle endale soetada. Kas sina oled lota orette, lihtsalt ettevõtte juht  või pead sa ise ka midagi seal lambi tootmise juures tegema saed,  lihvid, lakid või mis sa teed? No ütlemegi, nii et meil on väga selline tegus meeskond  ja et mina tegelen ametlikult hoopis rohkem turunduse  ja kommunikatsiooniga aga kui lampide tootmiseks läheb,  siis me toodame kõik koos, et, et me vahel elamegi peaaegu  koos ja, ja kõik on mingi osa endale selgeks saanud,  et kes oskab joota, kes oskab disleritööd,  kes sprindib 3D kupleid. Et kõik on võimalik. Aitäh selle jutuajamise eest ja veel kord,  palju õnne ja edu teie ettevõttele, millel nimeks Eha. Tiiu Kohv Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse vanemteadur,  on täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust. No väga popiks on läinud sellised linnaaiad  ka isegi Lasnamäel Laagna teel, siis koolid  ja lasteaia tahavad oma väikese kapsa ja porgandi peenra  teha ja maasikad on väga pop populaarsed. Teie nüüd uurisite, kas ikkagi on Tallinna linnas ohutu kasvatada? Jah, see on tõesti selline küsimus, mida alati erinevatel  kohtumistel esimesena küsitakse, et kas ikka linnas on ohutu  kasvatada ja siis õnneks Tallinna keskkonna ja. Kommunikatsiooni kommunaalamet. Siis tellis sellise uurimuse, et vaadata siis,  kas on. Tallinna aedades nii kogukonnaaedades õppeaedades see mulla  raskemetallide sisaldus selline ohtlik. See märk, see on. Linna, ja see on see, mis atmosfääri saaste,  mis me mõtleme, et on kõik siin hull, et  siis see, mis sellest nagu jälg järgi jääb,  see ongi see, need raskemetallid, mis siis võivad sadeneda  kas mulda või siis ka taimedele. No mis need raskemetallid on kõigepealt mulle meenub plii,  eks ju, mis on autokütuste üks komponent  ja linnas on neid autosid kem. Ja teine, mis jälle tekitab väga suuri jutinaid,  on see, kui sa ütled, elav hõbe, no see on täitsa. Jah, ja siis veel tsink on selline ja mõned elemendid on  jälle sellised nagu vask mida on tegelikult väikestes  kogustes ka vaja. Aga kui jälle üleliia on, siis ta muutub kahjulikuks  inimesele ka. Kuidas meil on nendes linnaaedades siis nende raskemetallide ladestumisega? Üldiselt on hästi, tähendab, et neid ei ole. Et enamuses kõikides aedades, seal on sellised kaks numbrit,  et on sihtarv ja piirarv, sihtarv on selline number,  mille juures see kogus või kontsentratsioon on  selle sihtarvu saavutamise juures, see tähendab,  et see on veel hea. Aga kui sellest suurem on ja siis on veel tükk maad,  kuni see piirarv tuleb, mis on väga ohtlik,  et siis mõnes kohas oli selliseid natukene seal sihtarvu juures. Üle ületamisi, aga et piirarvu ületamise piirarv kuskil ei  linnas kuskil, kui me räägime ja siis ka nende sihtarvude juures,  et et seal on ka erinevaid meetmeid, mida saaks nagu  tarvitusele võtta, et vaadata, milliseid taimi seal  kasvatada ja milline see mulla enda sisaldus on. Kui palju seal on orgaanilist ainet, kas seda peaks muutma  mulla pH, mis mõjutab seda metallide liikumist  ja kättesaadavust. Ja, ja niimoodi Võib öelda, et raskemetallide osas on nendes uuritud aedades  seisukord rahuldav ja võib edukalt kasvatada taimi. Mis veel lisaks raskemetallidele on need ohutegurid,  mida te No see, mis veel inimesed võib-olla kardavad,  on see, et see, et mullast mingisuguseid ohtlikke patogeene  või haigust tekitavaid Mikroobe võib saada, et selle analüüsi me  ka tegime ära, et see selle kohta võib kohe puhtalt öelda,  et ei esinenud, ei salmonella, ei listeeriat. Turaalsed sõnad. Mis noh, nagu ka inimesi või võiks rahustada,  aga no muidugi mida tahaks öelda, et seda kõike peab nagu  pidevalt jälgima ja olema teadlik ja selles mõttes on hea,  et, et, et linnas on meil selline projektijuht  ka linnaaedade projektijuht Maria Derlis kes,  kes nagu veab seda kõiki asju ja organiseerib  ka selliseid seminare ja koolitusi, et eile meil oli just  selline Zoomis seminar ja seal oli üle 100 osavõtja. Me saime rääkida oma tulemustest, inimesed küsisid  ja no sealt juba tekkisid uued mõtted järgmisteks seminarideks. Nii et igal juhul võib soovitada, tehke linnaaed,  pange seal lehtkapsas peakapsas porgand. Et seda võib küll soovitada, eriti sellistes Magalarajoonides ütleme, kus ei ole ka varasemalt olnud  mingisugust tööstust ega. Bensiinijaama keskele ma ka ei raja seda aeda,  aga ja just lasteaiad ja koolid, et igal pool võiks olla  peenarnus ja saaks ja laste immuunsüsteemi tugevdamiseks  peaksid nad natukene mullaga ka kokku puutuma,  näed mulda? No võib-olla praegusel Koroona ajal on see keeruline soovitus, aga,  aga siiski kui on kontrollitud muld ja siis see oleks ikkagi  positiivne ja. Tiiu, kas on erinevus ka, et kas me teeme  selle peenra sinna kasti sisse või päris peenra nii-öelda maa? Enamus neid linn linnaaedades ongi peenrakastides  ja seal ongi nagu see positiivne, et sa saad kontrollida,  mis mulla sa sinna tood. Ja, ja siis jääbki ainult see oht, et kui kuskilt nagu  tolmuga või uude uute sademetega sinna tuleb juurde,  aga et see põhi oleks siis nagu nendes peenrakastides,  et see oleks selline kontrollitud ja ohutu  ja seda on ka mugavam ja parem hooldada. Selge. Jääb valusaks, umbrohtu ei tule nii palju,  et selliseid asju võiks, aga ma vaatasin tõesti,  et nende roheliste murukõrbete asemel võiks igas sellises  ühistu juures olla mõni väike selline aianurk,  kus saaks midagi kasvatada. Ja Laagna aia positiivne kogemus tõesti lubab seda öelda. Tiiu kohv, aitäh selle optimistliku jutu eest,  nii et rajati linnaaedu, kõik, mis te sinna maha panete,  sünnib süüa ja on täitsa ohutu. Aitäh täna hommikul tulemast. Jah. Jah. Täna neljapäev, 30. aprill nädalavahetus on ees ootamas  ja mida päev edasi, seda soojemaks läheb nädalavahetuse ilma  vaadates siis pühapäeval tõesti isegi pluss 16 pluss 15. Ma pakun, et kuskil võib tulla isegi rohkem mõnes varjulises  ja päikeselises paigas näiteks. Aga vastu reede ikkagi mõned miinuskraadid veel,  nii et sellega tuleb ka arvestada. Kevade ilm on heitlik. Kohe aga kuulete, mida siis jupiterist leida vaatamiseks,  sest nii nagu ma ütlesingi nädalavahetus tulemas,  kes väljas ei jaksa nii kaua olla ja nii palju olla  siis tõesti sellist tubast tegevust leiab  ka ja Jupiteri soovitused täna hommikul,  aga Tartus avatakse homsest alates siis mänguväljakud  ja spordiväljakud, kuidas seal korda tagatakse  ja kuidas desinfitseeritakse sellest ka täna hommikul  ja natuke sellist virgutusballetti ka Linnar Looris täna  hommikul siis rahvusballetijuht siin Terevisioonis juba  näitas natuke harjutusi, räägime temaga juttu  ja ta näitab veel neid harjutusi. Aga nüüd tõesti, nagu Katrin ütles, räägime Jupiterist  ja tere hommikust, Jupiteri toimetaja Raul Lobanov. Kõigepealt, ma küsin, Jupiter on nüüd nädalakese,  ütleme siin, toimetanud laes laastus nädal täis,  just mis kõige populaarsem on, mida inimesed vaatavad. Kui me siin minu kolleeg Richard rääkis nädal tagasi,  siis ta ütles, et kõige populaarsem on allo allo,  mis on ka endiselt üks populaarsemaid, aga see top on  natukene muutunud vahepeal. Et inimesed on leidnud ka teisi sarju ja saateid üles  ja praegune top näeb siis selline välja,  et esimesel kohal on, on ära ostmata. Seda ma arvasin, ma mõtlesin, et ma pakun,  aga sa jõudsid juba öelda just et see on. See on üsna pika puuga praegu kõige populaarsem,  teisel kohal on siis tõepoolest allo allo  ja kolmandal kohal on siin siis eelmisel nädalal räägitud  sari ranna hotell. Ja just siin oli väike selline huvitav nimenali korraks,  et jah, et see on tõesti topi tõusnud, võib-olla tõesti  ka tänu televisioonile. No loodame, et nii on, aga igatahes me jätkame seda tööd,  et me tutvustame, mis jupiteris on ja Jupiter on ju  seesugune asi, et see paisub nagu universum,  et see läheb järjest suuremaks, järjest rohkem tuleb sinna  kraami juurde ja seda te igapäevaselt ka seal ju teete ja,  ja töötajate, et saaks meie arhiivi, saaks väljaspoolt uusi  vahvaid hankeid peale. Mis sa soovitad sel nädalal vaadata, mis on seal sellist  nii-öelda põnevat, kuhu võiks sina sisse pista? Esimene soovitus, mille ma sel nädalal annaksin,  oleks selline sari nagu Jane stini uhkus  ja eelarvamus arvutikohe ees näitab töötada,  kuidas. Kohe leiab, et see on siin kohe meil esimesel lehel kohe  ainult jupiteris, esimene asi täna, et et see tuli. Meil siis avalikuks just täna hommikul. Sari ise on aastast 95 küll aga see on üks tituleeritumaid  Jan Austin Jane Ostini ekraaniseeringuid  ja selles sarjas siis teeb oma debüüdi ka Colin Purt. Kas just debüüdi, aga ütleme nii, et on öeldud,  et see nagu see sari pani aluse tema tähelennule sõide  areenil just et et see sari on olnud ka ETV ekraanil  ja vaatasin just siis neid numbreid, mis nüüd  järelevaatamisest eelmine kord oli, kui ta,  kui ta oli meil ETV-s Need olid väga, väga kõrged,  et see sari on väga populaarne ja nüüd on  siis võimalus seda vaadata esmakordselt niimoodi et paned  algusest peale käima ja vaatad lõpuni ära. Esimene hooaeg on seal praegu või on kogu hooaeg. Kõik kõik, mis on selle jah, kogu kogu sari Väga tore, lähme edasi. Mida veel julged välja tuua klassikat või action it või? Ma tooksin ühe klassikaasja veel välja, enne kui me läheme. Võib-olla natuke teistsuguste asjade juurde,  on selline vene Dostojevski põhjal tehtud. Sari lühisari kurjad vaimud. Ja seda me näitame suhteliselt lühidalt,  nii et kes on sellest teemast huvitatud,  siis nädalavahetus võtta need neli osa kohe ära vaadata sel  nädalavahetusel üleval? Jah, esmaspäeval ka vist veel, aga meie plaan on ühtlasi  ka see, et ETV plussist hakata tooma siis head vene sisu,  filme, sarju, saateid, mille puhul ma arvan,  et paljud Eesti inimesed üldse ei tea, et neil on võimalus  neid vaadata. Et siis tuua meie platvormide need, et inimesed leiaksid  neid lihtsamalt üles. Vaatame kindlasti me leiame koha, kus need oleksid kogu aeg  nagu niimoodi pidevalt permanentselt üleval,  aga paremad palad loomulikult toome kuskile nähtavale kohale ja,  ja räägime ka siin, et see on kindlasti üks asi,  mida võiks siis vaadata. Ja, ja just vene klassikat tuleb meie saidile  ka klassikat ja uut Vene kino. Kindlasti seda on rõõm kuulda. Lähme edasi, tegelikult natuke klassikat. Tujurikkuja on üks asi, mille sa oled teada andnud,  et sa tahaksid sellele tähelepanu juhtida,  sest see on ka olemas jupi. Jah, vaatasin jällegi, et seda on tavaliselt näidatud  niimoodi jupiti, et küll üks saade küll teine saade. Aga et vaadata nagu tervikuna seda viitesaadet tegelikult  seda ei ole väga palju ütleme, ja hooaega,  sest tegelikult ju Need saated on sellised üks kord aastas  tehtud asjad, et, et hästi põnev oli minul näiteks vaadata seda,  kuidas nende see huumorikäsitlus on siis nende aastatega muutunud. Ja samas ta on ju väga päevakajaline, et me saame nagu meenutada,  mis oli sellel aastal nagu see teema, mis  siis aasta lõpus tuli üles võtta ja mille üle tuli nalja teha. Need on mõnes mõttes head sellised need ajaloo kroonikat tõesti,  et kui ütleme ainult need jääks alles Eesti elust  ja 1000 aasta pärast keegi vaataks, ta saaks enam-vähem õige  pildiga nende viie aasta kohta kindla, just  selle ala väga täpne aadi kohta, see on umbes nagu Baltasar  Russovi kroonika põhimõtteliselt põhimõtteliselt küll  väikses huumorivõtmes ütleme noh või mitte väikses muidugi  suures huumorivõtmes, aga jah. Esmakordselt siis jällegi võimalus vaadata kõik viis saadet,  mis Avandi a Sepp on teinud korraga ära. Väga tore, eriti ütleme see mõneks naerutamiseks võtta  õhtuks ette näiteks ja naerda need kõht kõveras  ja kui puhkepäev on pärast seda, siis on kõhul  ka niimoodi seda taastumisaega. Aga sul on veel soovitusi kaasa võetud, mida sa veel esile tahad? Veel üks asi, mis nüüd ETV kahest algab esimesel mail,  on üks ajaloo lühisari pöördepunkt. Mis räägib siis ajalooliste isikutest Keda me kõik teame teatud siis nurga kaudu saad sa selle. See on meil ka esilehel Toki soovituse alt on ta vist meil siin esimene. Vinston Churchili pildiga leiab üles Ühesõnaga, see sari siis keskendub sellistele  pöördepunktidele nende inimeste elus, et me teame,  kes on Stalin, kes on Hitler. Aga nende elud ei pidanud niimoodi minema. Stalin näiteks käis vaimulikus seminaris  ja valmistus saama kirikuõpetajaks. Hitler oli selline suht suhteliselt sihtide Ta noor inimene,  kes tahtis kunstnikuks saada. Ja nüüd me tunneme neid inimesi hoopis nagu teises võtmes,  et see sari just keskendub nendele pöördelistele hetkedele  nende inimeste elus mis siis viis neid hoopis teistele  saatust radadele. Et samamoodi siis nagu ma ütlesin ETV kahest esimesest maist,  aga meil Kui ei kannata oodata, siis saab kohe kõik ära. Kui terevisioon on vaadatud, siis kohe klikkige jupiter  lahti ja vaadake järele, aga tegelikult jupiter ei ole mitte  ainult televiisor, vaid Jupiter on ka raadio. Just et meil on põhimõtteliselt kogu ERR-i Siis raadiojaamade poolt toodetavad saated  ka kõik üleval ja lisaks raadioteater, mis  siis tähendab järjejutte kuuldemänge ööülikooli,  et, et ma loodan, et kuulajad sel juhul siis kuulajad  ja vaatajad samamoodi leiavad üles ka selle väärt audio sisu,  mis meil on. Et ma tooksin võib-olla siis julgustaks. Vaatajaid ka seda audio poolt avama ja tooks  siis kaks soovitust välja sealt audio poolt. Oli väga populaarne järjejutt vürst Gabriel,  meil just viimne reliikvia linastus 50 aastat tagasi  ja nüüd on hea võimalus kuulata, kuidas see raamat  tegelikult siis nagu milline on see raamat? Ja pealegi, kui raamatut ka kuskilt praegu endal hankida ei saa,  siis on hea soovitus. Aitäh sulle, et tulid täna hommikul külla Raul  ja jagasid neid soovitusi, niisiis minge Jupiteri lehele,  leidke sealt üles need soovitused, aga muidugi vaadake veel  laiemalt ringi, seal kraami jagub. Vaatamiseks kuulamiseks küll, aga. Ah. Jah. Nüüd me pöörame pilgud Tartu suunas ja Tartu abilinnapea  Raimond Tamm on meiega liitunud Skype'i vahendusel. Tere hommikust. Tere hommikust. Kas tänane ilm Tartus soosib seda näiteks,  et võiks juba täna minna linnaväljakutele mänguväljakutele  staadionitele sportima? Ja kui pilk aknast välja heita, siis tegelikult on ju ilm  imeilus päike paistab et täiesti välitingimustes toimuvateks  erinevateks tegevusteks. Head võimalused. Ja nüüd ma saan aru, et homsest alates siis Tartus võibki  minna erinevatele mänguväljakutele staadionitele sellistele spordirajatistele,  aga mitte veel siis nendele väli jõusaalis,  kas on õigesti ma aru saanud? No eks siin info on ka pidevalt muutunud,  et tegelikult eile õhtul tuli veel täiendav juhis  siis ka peaministri poolt, mis ütleb siis seda,  et et välijõusaalide puhul on siis vajalik desinfitseerida  üks kord ööpäevas või siis puhastada neid nii-öelda  välijõusaale üks kord ööpäevas. Et see kindlasti annab meile aluse ka oma varasema otsuse  üle vaadata, et me täna sellel teemal kindlasti arutleme,  et et meie jaoks on samamoodi oluline avada väli jõusaalis  ja kui need tingimused avamiseks on mõistlikud,  siis me seda kindlasti teeme. No seda enam, et, et sellised laste mänguväljakud,  väli, jõusaalid tihti asutusevad ju ka koos  ja nad on nagu nii-öelda ühe ala, kaks osa põhimõtteliselt,  et üsna loogiline oleks, et nad oleksid avatud,  kas pole mitte nii. Absoluutselt meie huvi on hoida kõik välisõhus toimuvad  tegevused ikkagi aktiivsena ja ja, ja kindlasti  väliilusaalid kuuluvad sinna alla. Aga Raimond Tamm, öelge kuidas te hoolitsete  selle eest, et nüüd viirus ei leviks seal  ja ma mõtlen nii nii-öelda ta pindu, mis paratamatult on  igasugustel mänguväljakutel väli, jõusaalide kui  ka ses mõttes, et inimesed ei satuks seal ninapidi kokku,  et eriti ma kujutan ette, kui, kui lapsed mängivad kuskil  sellisel nii-öelda alal, kus on liumäed,  liivakastid kõik see muu siis noh, paratamatult nad satuvad  nii-öelda ninapidi kokku. No millega me peame tänases olukorras kindlasti arvestama,  on see, et viirus ei ole meie seast mitte kuhugi kadunud  ja me tegelikult saame oma igapäevaste tegevustega edasi  minna selle teadmisega arvestades ehk siis,  kui me jälgime selliseid igapäevaseid hügieenireegleid ja,  ja sellega siis aitame hoida viirust endast eemal. Ehk siis tegelikult linnavalitsus ei saa garanteerida seda,  et kõik välisõhus olevad pinnad on kogu aeg desinfitseeritud,  on puhastatud, et sellist võimekust kindlasti  omavalitsustele ei ole, et, et sellist sellisel tasemel  desinfitseerimist korraldada. Aga kui inimesed regulaarselt pesevad käsi,  desinfitseerivad käsi samamoodi hoiavad pikivahet,  millega me oleme juba tänaseks tegelikult päris hästi ära harjunud,  et üks oluline eeldus mänguväljakute avamisel ongi ju see,  et, et inimesed on selle tänase olukorraga kohanenud,  et. Tänaseks me kõik selle kaks pluss kaks reegli oleme endale  suhteliselt hästi selgeks teinud. Aga kas sinna väljakutele tuleb võimalus  ka konkreetselt sealsamas nii-öelda käsi puhastada,  et ma tulen mänguväljakule puhastab käed,  lahkun mänguväljakult, puhastan käed. Kas Tartu pakub sellist võimalust? Sellist võimalust me ei paku, et me loodamegi täpselt siin  inimeste enda sellise elutervele lähenemisele  ja arusaamisele, et sõltumata sellest, kas ma lähen mänguväljakule,  lähen ma poodi, et igal juhul on mul vaja käsi pesta  ja desinfitseerida. Ja linnavalitsus ilmselt ei paku ka nii-öelda linnavahte  nende juurde seisma, kes inimesi kuidagi korrale kutsuks  ja meelde tuletaks neile seda distantsi hoidmise vahet. No mida me oleme teinud on, on see, et meie enda  menetlusteenistus käib ja loomulikult jälgib linnakeskkonnas  toimuvat ja täpselt samamoodi ka oleme siis teinud eraldi  kokkuleppe turvafirmaga, kelle töötajad siis käivad  ja kontrollivad, kuidas Tartu linnas siis nii-öelda nendest  reeglitest kinni peetakse. Et me loomulikult ei suuda jälle garanteerida,  et iga mänguväljaku juures on alati inimene,  kes seal järelevalvet teostab, aga igal juhul olen,  olen veendunud, et inimesed mõistavad olukorda tänasel  päeval oluliselt paremini kui näiteks kuu aega tagasi ja,  ja selle võrra ka neid nii öelda probleeme meil tekib vähem,  kui oleks algusest tekkinud. Loodame, et nii läheb, aitäh, Raimond Tamm,  täna hommikul meiega liitumast ja seda infot jagamast Tartu kohta,  nii et siis alates homsest Tartus mänguväljakud,  spordiatraktsioonid avatud ja kui läheb hästi,  siis ka need välijõusaalid konkreetselt avatud. Täna neljapäevaga järgmise nädala esmaspäevast  ja see on kohe-kohe põhimõtteliselt käes,  pakub rahvusballett virgutusballeti võhikutele,  kui hästi täpne olla. Tere hommikust, Linnarno. Mis see siis tähendab? See tähendab seda, et kogu Eesti rahval või  kes meid nii-öelda interneti vahendusel vaatab,  Nendel on võimalus meiega kaasa teha sellist hommikust virgutusvõimlemist,  mis on balletiteemaline. Nii et me teeme kolmel päeval nädalas, esmaspäeval,  kolmapäeval ja reedel kell üheksa 30, siis sellist  balletiteemalist virgutusvõimlemist, et mina teen otsa lahti,  me teeme küllalt lihtsaid harjutusi, mida saab tavainimene  kodus kaasa teha. See ongi väike video meie kodudest kõigi teie koju kodudesse. Nii et, et see on selline väga, ma, ma, ma loodan,  et armas ja lihtne järeletegemine, et te saate natukene balletiteadmisi. Näete, mis balletitantsijad kodus teevad  ja mis te ise saate teha. Kas need ei ole mitte balletitantsijatele liiga lihtsad harjutused? Ei, nad kasutavad neid lihtsaid harjutusi  ka oma trennis või? Absoluutselt, et tegelikult see kõik oleneb ju sellest,  et kuidas sa seda harjutust teed, sa võid teha nii-öelda  tühja jalaga kõike, et täiesti lõdvalt ja ei mingisugust  lihaspinget ega toonust, et siis võib igaüks neid harjutusi  nii-öelda ära ludistada, aga ikkagi see on tavalised,  sellised, sellised lihtsad baasharjutused,  mis on tegelikult väga kasulikud ja tavainimene saab neid  kodus järgi teha, paneb kohvitassi kõrvale  ja tuleb, tantsib natuke meiega, et see on meie üks võimalus ka,  kuidas nii-öelda meie publikuga saame koos tantsida  ja publikule on natukene ka kergem, et keegi neid ei vaata  ja valusa pilgu saavad kodus rahulikult paneb,  mõtlen, hoiab kuskilt lauanurgast kinni või seinast kinni selleks. Ja loomulikult ja no peabki olema, ega me ju kõik ei  alustanud balleti tantsimisega, et me olime kohe head,  et see on natuke ikka vajab harjutamist ja,  ja need on niisugused lihtsad painutused,  asjad, mis on tegelikult kehale väga, väga head  ja see on midagi teistsugust hommikul teha. Kui võib-olla minna, teha võib-olla mingit metsajooksu või,  või kodus niisama võimelda, et midagi teistsugust,  natuke. No varbasirutust ilmselt ikka sellist ei saa,  nagu balletitantsija seda teeb. No see tegelikult isegi oleneb, sest kui,  kui on looduslikult kellelgi ikka väga head pöiad,  siis see pöid ikka sirutub väga ilusasti,  et, et vahet ei ole, kas ta on enne neid tandüüsid  jalasirutusi teinud või ta ei ole teinud,  et meil on, meil on kõigil hea võimalus meiega koos tantsida,  meil oli eile just rahvusvaheline tantsupäev,  nii et, et me jätkame selle tähistamist järgmise kolme  nädala jooksul. Kas kõik need mõisted seesama plijee andu,  nagu sa ütlesid, saavad ka natuke selgemaks  või selgitused tulevad juurde, et aru saada,  mis see siis tähendab? Loomulikult, et me, me räägime kõikidest meie  tantsuterminitest käte positsioonides, nagu ma juba täna  natukene rääkisin, et, et igaüks, meie rahvusballeti,  repetiitorid ja tantsijad, igaüks annab oma natukese,  seal on teadmist, seal on, seal on häid harjutusi,  et te saate natukene rohkem aru, et mis me  siis nüüd teeme, et me ei tule ainult lavale  ja hõljume ja me naeratus näol ja kõik on  nii lihtne, et, et seal taga tegelikult on selline metoodika töö,  et kuidas asju õieti teha, et, et seal Huvitav ma saan aru, et see ei ole sinu kui juhi soolo,  et teised saavad ka näidata, jah. Absoluutselt ikka selles mõttes rõõmu tuleb jagada ja,  ja me oleme nii-öelda ikka igast igast balleti  nii öelda väiksest osakonnast, kas siis esisolistide seast  või rühmatantsija seast või siis repetiitorite seast kellegi võtnud,  et, et te saate näha kõiki, et, et ka nii-öelda oma oma ala  tipp ja, ja ka siis noh, mina juba nii-öelda endine tantsija  saate näha ka nii-öelda mul juba selg hakkab natuke  kangemaks jääma, et saate näha, kuidas näiteks mina liigun. Et, et kõik saab olema lihtne, et osad asju teeme  ka tabureti peale, et, et see on väga-väga väga lihtsad asjad,  et saate kodus kodus järgi teha. Linnar aitäh jutuajamise eest, palun väga,  plats on sinu taas need lihtsad harjutused,  mida nii kodus järgi. Täpselt täpselt nii me tegime piljee, tegime nii-öelda poolvarbaharjutusi,  nüüd me teeme tandüü harjutuse, see siis on jala sirutusharjutus. Samamoodi võtame sellise vabama esimese positsiooni,  et tegelik esimene positsioon on 180 kraadi,  aga meie teeme sellise lahtisema veetähe käed,  paneme teise positsiooni ja sirutame parema jala ette  ja tandu ette ja esimese küljele ja tagasi  ja taha. Ja teeme plii käed läbi esimese teise  ja tagant sama sirutusi ja küljele. Ja ette. Ja pijee arvasite õieti vasakust ka ette  ja küljele iga. Taha selg on sirge, pliiee küljele i ja taha. Ja küljele põlv on sirge ja ette ja pliiee  nii teeme tandü, tõstame varbad ülesse ja teeme kohe plee  ja küljele, varbad üles. Ple. Ja taha varbad üles. Bilie tan du teine positsioon ja plee teises positsioonis. Ja vasakust plii tanüü ja varbad üles. Plii ja küljele, varbad üles. Pli ja taha, varbad ülespi. Ja küljele viimast korda ple. Nii siis oli, see oli väikene, selline põranda harjutus nii,  nüüd me teeme niisuguse väikese jala viske  ehk siis žetee harjutuse kuskil 25 kraadi. Nii võtame jälle. Sellise vabama esimese positsiooni käed,  paneme teise positsiooni ja alustame paremast jalast. Žetee ette. Ja küljele. Ja taha ette ja taha plii sama tagant. Ja kaks. Ja ette taha ette plee vasak jalg ette. Ja küljele. Ja taha, et ja taha plii ja taha Ja küljele. Ja et taha, et pli küljele üks, kaks ja kolm  ja neli, kolm kiiret, üks, kaks pi. Ja küljele. Ja küljele. Ja üks. Kaks pil. Harkseis painutus Lähme ette. Kaks ja kolm ja neli ja viis ja kuus ja seitse kaheksa  küljele ette kaks, kolm, neli, viis, kuus,  seitse, kaheksa. Tulge tantsige meiega järgmine nädal ja nautige. Head hommikust olemist ja energiat, kõike head teile.
