Tere hommikust, täna on teisipäev ja on viies mai. Jutt õige homme on kolmapäev, kuues mai ja homme tuleb  näiteks Tartus 16 kraadi sooja. Ülehomme on 17. Kraadi sooja 17 kraadi. Tead, tegelikult, mis seda soojust puudutab,  siis ma vabandan kõikide televaatajate ees,  me jagasime eile Katriniga mu meelest eksitavat informatsiooni,  öeldes et tuleb soe päev. See ei olnud soe. Endale üllatavalt ka tõesti pärast saadet siin kella 10 aeg  telemajast välja astudes oli ikka lõikavalt külm,  oli. Kuidagi see temperatuur, ega ta ei olnud pluss üks pluss kaks,  ta oli ikka natukene rohkem, aga ilm mõjus hästi külmana. Ja ja päikest ka väga ikkagi Tallinnas, me jagasime nagu  kahte eksitavat infot, isegi jah. Nojah, tean, ma siis täna ei ütle midagi rohkem ilma kohta,  tuleb nagu tuleb täna. Loodetavasti tuleb täna soojem ilm, aga muidugi,  kui sul on olemas selline mõnus kasukas,  nagu näiteks on oravapoistel ja orava tüdrukutel,  siis pole sellest midagi, kui väljas natukene jahedam on. Ja üks tore video. Haeskast on see video pärit Läänemaalt, siis kas orava ema  otsustas ikkagi oma kolme poega pessa hakata tarima niimoodi  üks minu meelest käib seal nagu väike kaklus,  esimene hetk tundub mingi jõhkrutsemine. Ei, emahooli arm ja, ja eks emahoolja arm võibki vahel olla  ka natukene jõhker, kui on vaja. Aga margi Ta on selle toreda video meile saatnud Margitile  suur aitäh, et ta viitsis passida ja oodata  ja tõesti siis sellega üles filmida ja. Ühest kohast teise kolitakse siis niimoodi,  et said uue kinnisvara. Oravad said uue kinnisvara endale. Huvitav, kas väiksema või suurema? Kuidas ta hoiab hammaste vahe seal keras  ja rullis. No minek on igal juhul jah. Igaühel ei õnnestu sellist pilti näha, sellepärast on eriti tore,  et inimesed, kes näevad, siis viitsivad tõesti  selle video teha. Ja mina olen ka viimastel päevadel oravaid näinud küll,  aga mitte niimoodi pundikesi koos, vaid ükshaaval  ja ma nägin üht sellist, kelle silmis oli no näiteks selline  pasatski ilme. Ta vaatas täpselt niimoodi ringi, mis ma nüüd korraldan siin. Ja siis kihutas minema. Jah, linnas neid oravaid ikka on ja no igal juhul,  kui te tõesti selliseid toredaid hetki tabate,  siis tehke video või tehke, kui lihtsalt pilt  ja saatke meile, me oleme väga rõõmsad ja tänulikud  ja kõik, kes televisiooni vaatavad, ka hea meelega ma tean,  vaatavad neid, siin on näiteks Mägra fotod,  rauno on need teinud ja ega Mäkra ei ole väga lihtne pildi  peale saada. Ta on üsna ettevaatlik loom. Eile õhtul kell üheksa jah. Ei. Ei, ma tean nende piltide kohta ja ma tean  ka muide seda, et mäkra mängida ei ole sugugi raske. Aga vot mäkra pildistada see on juba päris keeruline. Ja loodusfotograafid on väga õnnelikud, kui nad mägrapildile saavad. Jah. Meie täna siin pilte tegema ei hakka, aga näitame teile küll  üht-teist ja kolmandat, räägime natukene saate teemadest ka,  me räägime näiteks sellest, mis puudutab Rail Balticut,  siin on selliseid segaseid signaale viimastel päevadel tulnud,  keegi väidab, et põhimõtteliselt asi seisab  ja siis keegi teine väidab, et ei, tööd käivad täie hooga. Kas siin saab kuidagi teha sellise tabeli,  et siin on, need käivad tööd ja siin ei käi tööd,  et kui paljud on öelnud nii ja naa, et mis see seis praegu  siis on? Mis te tegelik seis on? Tegelikult seis on jah, kalal inimesed armastavad muuseas  käia ka väga sellel kevadel, noh, eks natukene eriolukord,  seda soodustab ka, et loodusesse minek ja nii. Ja ma saan aru, et väga selline lihtne kalamehevarustus  tuleb täna kõneks. Ütleme nii, et õpetus algajale kalastajale võib  selle kohta küll öelda. Aga kes tunneb näiteks, et no nii tahaks,  nii, läheks, mulle meeldiks kalastamine,  eks ole. Jah, see on üks teema, aga me räägime täna  ka sellest, mis puudutab majanduslikku olukorda näiteks hotellides,  majutusasutustes ja see olukord on võrdlemisi nutune. Jah, KredExis tuleb siis inimene ja ütleb,  kuidas nemad saavad siis käendada, toetada kõiki tõepoolest  neid ettevõtjaid ja ettevõtteid, kes siis majutuse  toitlustuses töötavad ja needsamad mikroettevõtted  ka väga väikesed, sest Eestis on neid tõesti hästi-hästi  palju ja toetust nad vajavad. Eile tuli ka uudiseid ju selle kohta, mis puudutab  kollektiivseid koondamisi. Mul isegi tekkis küsimus, et osade majade puhul,  et mis nendest majadest saab, mis jäävad põhimõtteliselt tühjaks. Jah, ei oska vastata, jah, tõesti? No olukord on paljudel igal juhul keeruline,  jah. Jah, meil siinsamas oma maja lähedalgi on hotelle küll,  eks ole. Mis neist pärast eriolukorda saab? Muidugi, see eriolukord pole isegi veel läbi saanud. Näete taevas Tallinna kohal just nimelt selline igal juhul  paljulubavam kui eile hommikul, miks sa jälle  nii mures näoga vaatad? Tea, no ta võiks olla kuidagi päikest, võiks rohkem olla näha. Päike on su südames. On ja on. Tere hommikust, jah, täna on viies mai, muide sellel päeval  aastal 1921 esmase i sellist legendaarset parfüümi nagu  Shanel number viis Ei ei praegu ei tule, ei ole, praegu, ei ole. Aga kes seda profüümi armastab? Kes seda kannab, siis võiks täna ju tähistada. Tor no väike tort. Põske panna ikka mõnus. Võiks jah, sest põhimõtteliselt, kui ikka ilm on ilus,  nagu me siin loodame, siis võib natukene ringi liikuda ka,  muidugi tuleb olla valvas, ei tohi kaotada seda,  seda mõtet, et ikka kaks korda kaks ja nii edasi. Aga kui kalale minna, siis kahekesi võib küll kalale minna,  eks ju. Suurema kambaga tõenäoliselt mitte. Siiski. Suurema kambaga ei maksaks jah, aga üksi võib ka,  sest kalal olles isegi on üksi tore. Ja ei pea suurt lobisema, jah, aga kui sa mitte kunagi varem  ei ole kalal käinud ja nüüd tekib see mõte,  siis täna hommikul me räägime sellest, mida  siis peaks kaasa võtma, milline see varustus peaks olema,  see muidugi ei taga seda, et sa kindlalt kala saad,  eks. Tead, see ei olegi kala kala käimise puhul kõige tähtsam,  ma arvan, et tähtis on see protsess nagu väga-väga paljude  asjade puhul. Me räägime ka kaugtöö kiirabist, mis see on? No teeme tõesti niimoodi, sellepärast et kaugtöö on praegu  ju selles eriolukorras üks väga populaarne töövorm  ja kaugtöö tegijad või see organisatsioon,  kes siis abi pakub, nii kui see eriolukord algas,  avas ka nii-öelda kaugtöö kiirabi, ehk et kõik need inimesed,  kes varem ei olnud kaugtööga tegelenud, said esitada oma küsimuse,  täna teeme väikese sellise edetabeli, et  mida siis kõige rohkem küsiti, kus kohas vajatakse abi kõige  enam ja kas tuli välja ka tõesti mingisuguseid selliseid murekohti,  mis tulid just nimelt eriolukorras välja. Puukidest räägime ka, väidetavalt on neid tänavu üsna palju. No nii soe talv oli ka, eks ole, mina olen kohanud ühte,  ma mõtlesin, et rohkem ei ole ma ikkagi. Aga sa oled juba mitut kohanud ja tuleb välja,  et päris paljud inimesed on mitut kohanud. Aga kus praegu näiteks puukide vastu üldse vaktsineerida saab,  kuidas see praegu käib? Uurime? Ja, ja kui siin kalale minekust juttu oli,  siis täna hommikul ka haugi kodetid valmivad siin  terevisiooni stuudios. Sellepärast et Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta on alanud,  aga see juhtub siis viimases pooltunnis. Et. Aga kaugtöö märgisele saab kandideerida alates eilsest  ja kuni 29. maini ja Sirje sulakatku on Targa tööühingu  arendusjuht ja meil siis televisioonis nüüd siin Skype' i  teel ka ühendus, tere hommikust, Sirje. Hommikust no kas võib juhtuda, kuna me oleme selles  eriolukorras ja kaugtööd tehakse oluliselt rohkem,  et neid kandidaate tulebki päris palju, kui eelnevatel aastatel,  et tuleb rohkem. Ja et tegelikult see on ka meie ootus ja lootus et neid  kandidaate rohkem tuleb, et tänaseks päevaks on meiega  ühinenud selle kaugtöö tegijate grupiga üle 120 ettevõtte  väga erinevatest sektoritest ja väga erineva profiiliga. Ja, ja sel aastal me tõesti väga-väga siiralt loodame,  et neid ettevõtteid tuleb oluliselt juurde. Aga üks tore asi on ka see, et kuidas te pakute nendele,  kes kaugtööga siis peavad praegu tegelema seda kaugtöö,  kiirabi, see selline võimalus, selle te tekitasite kohe,  kui põhimõtteliselt see eriolukord välja kuulutati,  sest väga paljud ettevõtjad siis oma inimesed kaugtööle  saidki suunata. Mida on kõige rohkem küsitud? Ja. Ja et tõepoolest me siin eriolukorra alguses  siis targa tööühing koostöös Elisaga, me seadsime üles  sellise teenuse kaugtöö kiirabi, mille poole  siis või mille eesmärk oli siis aidata inimesi hakkama saada  selle kaugtööga, mis eriolukorra ajal oli oluliselt intensiivsem,  kui nad seni harjunud olid. Ja tõepoolest oli näha, et, et need küsimused tulid meie poole,  selliste võib öelda lainetena. Et inimesed läbisid neid küsimusi või neid etappe sarnasel ajal. Et näiteks esimese lainena või esimeste küsimustega,  mis tekkisid päevakorda, olid kindlasti kõik sellised  füüsilist töökohta puudutavad küsimused,  et et alustades sellest, et kas mul on üldse kodus olemas  tool ja laud mille taga töötada, sest inimesed,  kes olid ka seni võib-olla kaugtööd harrastanud nii-öelda  aeg-ajalt tegid seda võib-olla teinekord diivanilaua taga  diivanil istudes, aga selge oli see, et pikemaajaliselt  sellises olukorras töötada ei saa. Aga noh, siit teiselt poolt tuli ka välja selliseid väljakutseid,  et kas meil on üldse organisatsioonis võimalik kõikidele  inimestele anda sülearvuti, et siin oli organisatsioone,  kes avastasid üleöö, et meil on umbes 400 töötajat,  kes käib vahetustega tööl ja kes töötavad lauaarvutitega. Et isegi kui me neile kõigile anname kaasa need lauaarvutid,  siis sellest jääb väheks ja, ja oli vaja nii-öelda üleöö  kusagilt välja tõmmata, leida 400 sülearvutit,  et, et olen kuulnud siin erinevate organisatsioonide juhid  on öelnud ka, et, et see oli oluline õppekoht  ja nad kindlasti edaspidi jälgivad seda,  et nende töötajatel oleks olemas siis ülearvutid või,  või iPadi, mille, mille abil on võimalik nad suunata  siis nii-öelda teise asukohta tööle, vajadusel. No kuidas te saite vastata nendele küsimustele,  Sirja, et tõesti laud ja tool, kas mul on sellised asjad olemas,  kas tööandja siis oleks pidanud ühe laua  ja tooli sellele inimesele koju viima või lisaks sellele arvutile? Ja et tegelikult siin oli väga häid näitajaid organisatsioonides,  kes lubasidki laua ja tooli tööd koju kaasa võtta,  mõned saatsid neid isegi kulleritega koju,  nii et, et see oli selline hea näide sellest,  et kui on probleem ja kui on olukord on ikkagi kriitiline,  siis me ühiselt leiame sellele ka lahenduse. Et, et teise, võib-olla samal ajal väga paljude juhtide pähe  kerkis ka küsimus, et kas ma üldse saan oma töötajaid usaldada,  kas nad teevad tööd, kui nad on nii-öelda kaugel,  et siin võib olla sellise kõige äärmuslikuma. Näitena võib tuua mõningaid juhte, kes palusid kõikidel  töötajatel kodus olles siis ennast siis siis panna kirjadesse,  et näha, mis, mis toimub. Et kuigi tegelikult võib öelda, et varasemad uuringud kui  ka sellesse seekordne nii-öelda kaugtöö eriolukord näitas,  et tegelikult suuremaks probleemiks saab hoopis ületöötamine  ja nii oligi, et umbes teisel-kolmandal nädalal pöörduti  meie poole väga palju küsimustega, et et kuidas ikkagi  hakkama saada sellega, et kuidas seada endale piire  ja kuidas seada endale raame, et, et mitte üle töötada. Mis te arvasite, kuidas seada endale need raamid,  panna siis väga täpselt kellaajaliselt kirja  või teen selle ja selle asja ja ei tee näiteks päev läbi,  et tundubki kodus olles, et justkui ma olengi pidevalt võin  olla selle arvuti taga ja midagi teha. Ja. Ja et noh, tegelikult need nõuanded, mis me andsime,  olidki sellised kahetasandilised, et ühelt poolt kindlasti  juhtidele andsime nõu rääkida oma töötajatega,  siis tihti sellise eriolukorra ajal oleks hea sagedus  iganädalaselt teha selliseid üks-ühele nii-öelda väikseid  vestlusi pooletunniseid, et aru saada, mis olukord sellel  inimesel on, et võib olla, tal on liiga palju tööülesandeid  laual ja neid oleks vaja nii-öelda ümber organiseerida. Aga teine, teine soovitus on loomulikult selline  personaalsel tasandil vaadata üle tõesti oma ajakava,  et me oleme tööaega planeerides tihtipeale oluliselt optimistlikumad,  et meile meeldib panna selliseid palju asju ühe päeva peale  kirja ja me unustame tihtipeale ära, kui palju võtab aega  näiteks e-kirjadele vastamine, sellistele kiiretele  küsimustele vastamine ja nii me leiamegi  siis ennast tihtipeale õhtul kell kaheksa veel e-kirjadele vastamas,  kui tegelikult oli planeeritud, et tööaeg lõpeb kell kuus  ja noh, loomulikult tasub panna ka kalendrisse kirja täpselt  needsamad asjad, pausid, lõunaajad, sportimise aeg,  sest noh, ka minu enda kogemus on näidanud,  et need asjad, mis on kalendris kirjas, et  ka suurema tõenäosusega saavad tehtud Kas seesama Sirje, seesama e-kirjade näidet tulebki  siis sisse panna ka ülemused, siis ta näeks,  kas tõepoolest ikkagi tööd tehakse. Kas seda võib teha, kas võib nõndamoodi kontrollida,  kui inimene teeb kaugtööd kodus, et tema igat sammu jälgida,  siis? Ja. No põhimõtteliselt see kindlasti keelatud ei ole,  aga see ei ole kindlasti ka selline efektiivne viis,  kuidas seda teha, et ühest küljest see suurendab väga palju  sellist usaldamatust, et miks peaksin mina oma kolleege  siis usaldama, kui, kui ka me minu juht juba meid ei usalda,  eks ole. Ja teisest küljest see tekitab väga palju ebaefa ersektiivsust,  et ma ei kujuta küll ette, et milline juht jõuaks kõik need  kirjad läbi vaadata, et et pigem me soovitame ikkagi läbi  viia selliseid nädalaseid, meeskondlikke koosolekuid,  kus siis kõik meeskonna liikmed annavad ülevaate sellest,  kus, kui kaugel nad oma asjadega on ja jällegi mitte  siis kontrolli eesmärgil, vaid lihtsalt selleks,  et kõigil oleks ülevaade üksteise tegemistest  ja ja vajadusel saab siis ka 11 välja aidata,  kui mõni inimene tõesti on hädas ja, ja tal on näiteks  mingisugune ülesanne, millega ta üksinda hakkama ei saa. Aitäh täna hommikul selgitamast ja tõesti kaugtööd tehakse  siis oluliselt rohkem kui tavapäraselt praeguses  eriolukorras ja kuni 29. maini saab siis  ka kaugtöö tegija märgi selle kandidaate esitada. Ma. Ja. Kalastamisest räägime nüüd juttu, sest tuleb välja,  praegusel eriolukorra ajal on see väga populaarne teema,  mitmed kalastamiskaupade poed on põhimõtteliselt tühjaks ostetud. Tere hommikust, Hanno. No kui inimene tunneb, et tema sees on kalamees,  aga ta ei ole kunagi kala käinud, siis millest alustab? Ikka luiskamisest, sellepärast kalapüük ilma luisk lugudeta,  see pole mingi kalapüük. Aga tegelikult on kalapüüki alustada väga lihtne,  sellepärast et et kalapüük, see on vastavalt võimalustele,  et võib, ma võtsin siia spetsiaalselt kaasa,  ma eile poest ostsin, kuigi pood oli tühjaks ostetud,  aga ma ikkagi leidsin sealt ühe sellise odava õnge komplekti,  mis on kaks eurot võsast lõigata ridva ja põhimõtteliselt sa  oledki kahe euroga kalamees Ma just mõtlesin seda,  et, et odavalt, no kõige odavam oleks ju see,  et väike pajurit tamiil külge ja, ja siis väike konks  ka olemas. Täna on isegi mõistlik osta selline komplekt,  sellepärast et kui sa ostad kõik need asjad eraldi,  see läheb kallimaks. Aga kui ma teen näiteks veinipudeli korgist  ja traadist ja siis tuleb veel odav, no aeg maksab  ka täna midagi selles mõttes iga tunnihind on ka. Aga, aga noh, vanasti tuli usse kaevata ja ma ei tea veel,  mida kõike teha, aga siis. Ma täna võtsin kaasa, et täna usse ei kaevata,  täna on siis võimalik ussid osta poest, eks,  toredad vihmausik. Kusjuures sa tahad tõesti öelda seda, et tänasel päeval  isegi vihmausse ei korjata ise, vaid need osta poes. Täna on siin olemas ka sellised elukad veel,  ma ei tea, kas need, need on, need kärbsetõugud,  jah, kas need kaks põhilist asja, mida praegu põhiasjad  ja millega püütakse Ja, ja lisaks siis sellele, et kui see kaks eurot on ära  raisatud siis võib osta veel, ma arvan, see maksab  ka umbes selline seitse-kaheksa eurot võib osta sellise,  võib osta sellise lihtsa õngeridva, et siia võib sellesama  komplekti külge siduda ja ja 10 euroga oled sa juba täitsa kalamees. See on siis selline teleskoop õnge. Täpselt nii pikaks selle ridva, kui sul vaja on,  siin ei ole, siin on ikkagi neli meetrit peale,  et seda pikemaks ei saa, aga neid on erinevaid,  aga see neli meetrit on selline alustaja jaoks selline,  täpselt, võib olla võib-olla selline paras,  millega alustada, ja kalapüük ongi tegelikult selles suhtes  hästi tore, et igaüks saab investeerida siia vastavalt oma võimalustele,  et ja, ja siis seal ei ole nagu hierarhias vahet,  ütleme kui sa oled selle kahe või 10 eurose komplektiga  ja kui teine mees on seal võib-olla 1000 eurose komplektiga,  siis tegelikult jõe ääres on nad kõik võrdsed,  et see on sellest hästi tore, et kõik on rohelistes pükstes,  keegi ei saa aru, kes on kindral, kes on koristaja. Et seal, kes saab rohkem kala, see on kõva mees. Hanno, kes kunagi ei ole käinud, kuidas sa lihtsalt  selgitada ära selle vahe, et üks on ju selline ritv,  mille sa viskab selle korgi sinna vee peale  siis passid, kui kork läheb vee alla ja teine variant on,  et sa viskad lanti. Mis see põhimõtteline vahe siin on? Seal täna sellist konkreetset vahet ei ole,  kui vanasti oli ikkagi see, et oligi see lihtne käsiõng  ja siis oli spinning, siis täna on selliseid vahepealseid  variante on ka hästi palju ja seda siin kõike ära seletada  ei jõua. Aga alustajale ma soovitan seda,  et tasuks alati haakida sappa mõnele kõvale kalamehele,  kes on kõva mees, sellepärast et siis ei raiska oma aega  ja raha ära. Sest täna need võimalused on nii meeletud  ja avarad, et sinna võib kulutada. Ma ei tea, kui palju raha ja ilma igasuguse tulemuseta. Aga tead see koha teema, kuhu minna kala püüdma,  see on tegelikult päris keeruline teema,  sest ega need kanged kalamehed ju ei ütle sulle mõnusasti ära,  nii nagu seenelised oma seenekohti, ütle seal jõe ääres,  seal saab mõnusalt. Seal tegelikult on ka nii, et, et võib-olla need vanad vanad  kalamehed alati räägivad, see on nagu hästi levinud jutt,  et eile või eelmine aasta või varem, et vot  siis oli kala palju, täna ei ole, sa oled kindlasti seda kuulnud,  aga tegelikkuses vanad kalamehed ongi tihti kinni oma  vanades kohtades, aga kala on selline, kes liigub. Noh, mina olen selline Hiiumaa uusasukas,  et ma olen nüüd viimasel ajal käinud viimased aastad hästi  palju Hiiumaal kalal ja siis seal vanad mehed ütlevad ka,  et ikka vaata, kus vanasti oli kala ja nüüd enam ei ole. Ja nende vanade kalameestega on tihti see häda,  et nad on oma vanades kohtades kinni ja kui nad sealt kala  ei saa, siis noh, seda kala polegi nende jaoks kala on  lihtsalt liikunud, kala on liikunud mujale  ja see ütleme, on ikkagi pigem kinni sellisest loodusega läbisaamisest. Mina teen iga kord ka kummarduse ja ma ei viska prügi maha  ja proovin nagu looduses hästi hästi käituda. Ja see kalaõnn on pigem kinni sellest, et usu  või ära usu, aga nii, kuidas sa sellel looduses käitud,  nii käitub ka loodus sinuga, et see. Muide, meil üks televaataja ka juba täna hommikul kirjutas,  et tähtis on see, et oma prügi ei jäta sinna maha,  eks ole, et, et sa lähed ja suhtud ka ise loodusesse säästlikult. Sellepärast väga paljusid kalamehi ei sallitagi,  näiteks sadamates, kus on väga head kalakohad,  on üles pandud sildid, et kalapüük keelatud. See on just sellepärast, et suitsukonid muu prügi,  needsamad. Muide annan selle nõu ka, et,  et seda tõukude karpi hoidke kinni, sellepärast et ma praegu näen,  et need tõugud on kõik mõnusasti mööda lauda pannud plagama. Hanno, räägi sellest teemast ka, mis puudutab lube,  teatud juhtudel on ju vaja selleks ka luba,  et kala püüda. Ütleme selleks, et selle lihtkäsiõngega püüda,  lihtkäsiõng on siis selline ritv ja seesama komplekt,  et kui rulli peal ei ole, siis tegelikkuses ei ole  mingisugust luba vaja ja ei ole ka nendel,  kes on siis seal kuni Ma nüüd isegi jään võlgu,  kas 14 või 16 ja pensionäridel pole ka luba vaja,  aga muidu peaks ikkagi ostma ja see on täna hästi lihtsaks tehtud,  et selle loa saab osta sealt kas nädalas  või aastas või poole aastas, et selle saab interneti teel  ja see hakkab kohe kehtima. Ütle veel, mis kala praegusel hetkel praegusel aastaajal  kõige paremini saab? No haugipüük läks lahti esimesest maist ja  siis noh, klassikalised kevadkalad, särg säinas,  noh praegu saab veel meriforelli väga hästi püüda. Hiiumaal, seal pool läheb lahti ka 15.-st maist lestapüük. Ja noh, kõige parem aeg, kalavalik, väga korralik,  meie teeme ka muide, täna saates haugigati. Aga aitäh sulle, Hanno, me asume nüüd üle vaatama värskeid ajalehti. Ja Hiina ülemvõimus kirjutatakse siin, mis jätab teised  riigid hätta, jutt käib siis meditsiinitöötajatele  vajalikest isikukaitsevahenditest. Ja see lugu, mille on siis pärit nukka kirja pannud,  algab sellega, kuidas New Yorgi õdede liit kaebas  nendesamade isikukaitsevahendite puuduse tõttu  siis nii terviseameti kui kaks haiglat kohtusse,  siis banjavis tehti isegi nälja näljaseiks ide poolt,  sellepärast Saksamaal seoti need kilekaaned,  mis muidu dokumentide ümber käivad, sööti paelaga näo,  et, et näidata, et tõesti neid ei ole ja probleemiks on üks  sünteetiline materjal, mis on see komponent nende  kaitsevahendite tegemise juures, kus Hiina on ilmselgelt turuliider. See on kohe, ma ütlen, sulle pole materjalist mitte kott  tatud kangas. Jah, selline sünteetiline asi, eks ju, mis peab kinni  siis nii bakterid kui ka kõike muud, mis alkoholiõli verd  tõrjub ja nii edasi. Ja tõesti needsamad tarneahelad siis ongi probleemiks,  et kuna tootmine ongi Aasias kolinud, sest seal on seda  kõike odavam teha. Kui enne pandeemiat oli see protsent väiksem,  siis igal juhul nüüd pandeemia ajal isegi 85 protsenti maski  turust on põhimõtteliselt Hiina käes ja sellepärast tuleb  sealt ka neid lugusid, kus tegelikult põhimõtteliselt  saadetakse saasta. Eesti Päevalehe suur lugu räägib sellest,  et supermarketitega siirid ütlevad, me pole kangelased,  vaid orjad. Eesti Päevaleht küsis suurkaupluste klienditeenindajatelt,  kas nad tunnevad ennast kangelastena ja vastuseks said nad  siis sellist kurbust täis kirjad ja tegelikult see on kogu  maailmas nii, palk on väike ja need inimesed,  kes seal töötavad, peavad arvestama nakatumisohuga. Paljud tõenäoliselt töötasid nii, et neil oli juba see kahtlus,  et neil on see viirus, eks ole. See on ikka päris ränk töö. Puukidest ka me täna hommikul räägime televisioonis  ka puukidest, sellepärast et tõesti nad liikvel on. Väga tore, soe talv on olnud, mis tähendabki seda,  et neid puuke ongi rohkem ja looduse nautijad on hädas  rohkete puukidega serast kirjutatakse tänases Postimehes. Ja õhtulehes kirjutatakse Rail Baltic ust  ka see on üks meie tänase saate teema, mis saab Rail Baltic ust,  Helme hinnangul projekt seisab. Aasa sõnul algavad peagi suured ehitustööd. Mis see tõde on, ehk saame täna natukene targemaks? Ja toetuse tingimused on liiga ranged, käib jutt siin  tööjõumaksete ajatamisest ja see haakub ka ühe tänahommikuse teemaga,  nimelt pärast kella poole kaheksaseid uudiseid,  siis me räägime Kredexi juhiga, et kuidas  siis nüüd neid väikeseid põhimõtteliselt mikroettevõtjaid  toetada ja ka majutus ja toitlustusvaldkond. Ja ütle Õhtulehes Boris Johnson pani pojale tähendusrikka nime. Eelmisel nädalal sündinud laps on 55 aastasele Briti  poliitikule juba kuues mõningatel ande Ta tel lausa seitsmes  tema kihla tule, aga esimene järeltulija  ja nimeks sai, sai ta siis Wilfred, Lari,  Nicolas Johnson. Ja kui siin on kasutatud vanaisade nimesid,  siis Nikolas on austusavalduseks kahele arstile Nik Prisile  ja Ni Hartile, kes päästsid aprillis peaministri elu. Ja. Ja kindlasti on majutus ja toitlustussektor see,  kes praegusel hetkel toetust vajab, sellepärast et nemad  kõigepealt ka pihta said, nii kui see koroonaviirus algas. Meil on nüüd Skype i ühendus ohukutsuküüni peremehe Vilme Ridariga,  tere hommikust. Tere hommikut No Vilmer, kui sinna suvepoole vaadata, siis teie küün on  see koht, kus tegelikult korraldatakse palju pulmi,  palju selliseid pidusid, kas on juba broneeringuid hakatud tühistama? Jah. Ja mõned need oleme pidanud üles ütlema mitte ütlema,  vaid on meile üles öeldud ja kollane üritus on lükatud  järgmisse aastasse. Aga samas ütleme seda siis esimese vaatega,  ei ole see ka mingisugune katastroofiline,  ma arvan, et, Formade pidamine on väga pikk protsess, et aasta  ja rohkem on neid ettevalmistajale. Äraütlemine ja ja ülesütlemine seda ei tehta eriajaliselt. Kas pigem võib juhtuda siis teie jaoks see keeruline olukord  nii-öelda õuele jõuda sügisel, et praegu on justkui kõik  veel hästi? Ja pigem jõuab see reaalsus alles sügisel,  sügisel meieni, sest et see suvine periood on  ka see, kus järgmise vastu üritusel ettevalmistama. Ja ja. Aukohti lukku pannakse, et, et siis siis me näeme nii-öelda  palju neid üritusi tulevaks aastaks tulemas on ja,  ja palju meil näiteks. No praegu siinkohal lõppes see intervjuu,  aga me saime aru jah, tõepoolest, et praegu veel neid  broneeringuid siis tühistatud ei ole, eks inimesed ootavad  ja vaatavad ka, mis saama hakkab ja aga sügis võib tulla  siis juba keeruline aeg ja meil on nüüd Lihal,  Kütt, Kredexi juht ka samamoodi Skype'i teel siin televisioonis. Tere hommikust, Lehar. Tere hommikust. No praegu kõik need toetusmeetmed, käendused on  siis hetkel nendele ettevõtjatele, kes on hädas praegu siin  ohukutsu küüni peremees Vilmer ütles, et nende jaoks võib  minna olukord keeruliseks alles sügisel,  kas selleks ajaks ka jätkub raha? Seda on muidugi väga raske ette prognoosida,  aga ma usun küll, et, et. Saab täiendavalt meetmeid juurde planeerida,  kui praegustest peaks puudus tulema, kuigi  ka praegu on päris suures ulatuses raha ette nähtud  ettevõtete toetamiseks. Nii läbi Kredexi käenduste, laenude kui ka läbi EAS-i on  toetus tulemas. Kui palju te olete juba saanud siin aprillikuu lõpu seisuga  neid taotlusi? Ja. Taotlusi iseenesest siiamaani väga palju laekunud ei ole,  et kui vaadata taotluste arvu, mis on laekunud  nii käenduste kui ka Kredex otselaenude osas kokku,  siis see on umbes 200 ja laenusummas umbes 300 miljonit eurot. Me isegi ise ootasime suuremat taotluste hulka. Aga väga positiivne on näha, et pangad on ettevõtetele vastu  tulnud päris palju ka ilma KredExi abita. Et pangad ju tegelikult ongi niimoodi ühiselt  ka kokku leppinud, et kuidas seda makse puhkust  siis anda ja päris päris paljud ettevõtjad  siis ettevõtted juba 5300, ma vaatan, seda numbrit ongi  tegelikult selle taotluse esitanud, ei ole väga väike number. Just see on väga suur number ja kui vaadata ka,  mis ulatuses pangad on makse leevendusi teinud ettevõtetele,  siis ka see summa on märkimisväärne. Seetõttu ma julgustangi kõiki ettevõtteid,  et kellel veel ei ole likviidsusprobleeme,  aga need on tulevikus tekkimas. Kindlasti otsida nendele probleemidele lahendust võimalikult varakult,  et pöörduda võimalikult kiiresti oma kodupanga poole otsida  koos lahendusi, kui sealt. Sobivat ei leia, siis on võimalus alati pöörduda  ka Kredexi poole laenu saamiseks. No 1,47 miljardit eurot on see tõesti see tagasimaksete summa,  siis mis on nagu peatatud praegu pankade puhul mõni number veel. Kuidas praegusel hetkel, kui me räägime täna hommikul sellest,  et on meil tropikond, väikeseid mikroettevõtteid  ja meil on ka toitlustus ja majutussektor,  kes on väga kõvasti pihta saanud, siis mis on nende jaoks  need võimalused, kuidas Kredex neid aidata saab? Ja osade kriisimeetmetega me tulime välja juba märtsi lõpus,  kuid nüüd, alates seitsmendast maist, tõesti pakume  siis soodustingimustel käendust turismi ja  toitlustusettevõtetele ja mikro ja väikeettevõtetele. Soodustingimustel tähendab siis seda, et Kredexi võta  käendustasu nende laenude käendamise eest. Kredex tagab 100 protsenti panga poolt väljastatavast  laenusummast ja, ja ka maksimaalsed laenuintressid on piiratud. Nüüd muidugi tuleb silmas pidada seda, et Kredex pakub neid  teenuseid koostöös pankadega ja. See tähendab, et need tingimused peavad ka pankadele sobivad olema,  et see kõik selgub veel rakendamise käigus. Eestis on tohutult palju selliseid väikeseid,  põhimõtteliselt mikroettevõtteid. No kuidas te otsustate, et ühele paneme õla alla ühe  tegutsemisele teisele mitte? See ongi praegu kõige keerulisem küsimus meie jaoks,  et kuna ikkagi ressurss, mis meil kasutada,  on piiratud ja see on meie kõigi ühine ressurss,  et see, see raha, mida me kasutame, pärineb ju maksumaksjate taskust. Et seetõttu see valikute tegemine on hästi keeruline,  et tahaks aidata kõiki ettevõtteid. Aga need kriisimeetmed on siis suunatud nendele ettevõtetele,  just kes on raskustesse ajutiselt sattunud tulenevalt  käesolevast kriisist meie poole, paraku on pöördunud  ka väga palju selliseid ettevõtteid, kes tegelikult olid  raskustes juba enne kriisi ja proovi vad nüüd lahendusi leida. Aga tulenevalt jah, riigiabi reeglitest me saame  kriisimeetmetega aidata vaid neid ettevõtteid,  kelle raskused tulenevad koroonakriisist. No makse võlgnevused, ilmselt on ka üks märksõna siin Erki  pisuke tänases Postimehes ka osundab sellele  ja küsib, et kas on õige see kuupäev siin näiteks EASi  turismile ja toitlustusele mõeldud toetusmeetmete tingimus  sättida 12.-le märtsile? Siin Kredex ei saa nii palju pahandada, teil on see kuupäev  siin esimesele jaanuarile sellel aastal sätitud. Ja paraku me oleme ka seda kuupäeva muutmas 12. märtsi peale,  et see nõue nii EAS-ile kui ka Kredexile tuleneb vabariigi  valitsuse poolt vastu võetud määrusest ja,  ja seal ta tõesti on fikseeritud, et neid võlgnevus peaksime  12. märtsi seisuga vaatama. No põhjendab ta siin, miks see talle meelehärmi teeb,  seesama tööjõumaksude ajatamise küsimus,  mida väga paljud ettevõtjad teevad, see lükkab nad kohe  nii-öelda selle toetuste saajate pingi pealt minema,  kui on see kuupäev, 12. märts. Ja see mure on mõistetav ja, ja, ja loodetavasti  siis võetakse seda sisendit kuulda ja, ja on võimalik,  võibolla see kuupäev tulevikus ümber vaadata. Nendest samadest ressurssidest, mis ei olegi piiramatud  ja ei tea, kas sügiseks jagubki, see on tegelikult see võtmeküsimus,  praegusel hetkel ma saan aru, sest no olukorda vaadates  tuleb neid abi palujaid tõenäoliselt üha enam. Ja. Kui vaadata, milliseid otsuseid valitsus  ja riigikogu on teinud, siis tegelikult ressursipuudust ei  tohiks tekkida, et märtsi keskel tegi vabariigi valitsus otsuse,  millega otsustati Kredexile anda käenduste väljastamiseks  miljard eurot. Selle arvelt saaks käendusi väljastada circa kolme miljardi  euro ulatuses, mis on peaaegu pool Eesti ettevõtluslaenude portfellist. Et seetõttu ma sellepärast ei muretseks,  et ressurss otsa saab. Et raha meil on, saan ma aru. Raha on, kuigi siin ajakirjandusest ka jooksevad läbi uudised,  et tegelikult see raha siis päris päris KredExini veel  jõudnud ei ole ja seetõttu ei ole ka ettevõtetele jõudnud,  et nagu siin viimaste päevade pealkirjad  ka ajalehtedes on, et siis sellel nädalal peaks see raha,  mis siis valitsuse ja riigikogu poolt otsustatud,  on lõpuks reaalselt ka KredExini jõudma ja seejärel me saame  seda ka ka reaalselt hakata ettevõtetele välja maksma. Peaks jõudma tingiv kõneviis, kas jõuab? See ei sõltu kõik meist, et me oleks tahtnud,  et see, et see raha oleks meieni jõudnud juba juba märtsi lõpus. Lehar Kütt, aitäh meiega täna hommikul ühinemast  ja selgitamast, siis Kredexi juht oli meil  siis eetris Skype'i teel. Aga loodusele ja keskkonnakuu on see maikuu  ja me täna hommikul räägime ka filmidest,  mida siis Eesti televisioonis näidatakse,  teisipäeviti ja neljapäeviti aga kindlasti Eesti inimesed  praegusel perioodil rohkem käivad looduses  ja näiteks leidke tee Karula rahvusparki. Ja ja. Imeilusad looduskaadrid, aga sealt imeilusast loodusest võib  saada ka väga vastiku puugi. Puugiaeg on käes, kuigi mõneti võib tänavu öelda,  et see puugiaeg on olnud suhteliselt järjepidev,  sest nii soe talv on olnud. Tere hommikust, doktor Diana Ingerainen. Diana, kas praegu on hea ja õige aeg vaktsineerida? Ikka on vaktsineerimiseks on alati hea aeg. Kas teie kogemus näitab ka, et tänavu neid puuke on kõvasti? Ma ei oska nüüd niimoodi öelda ja, ja, ja ma arvan,  et, et kui neid puuke on ka mõnevõrra vähem  või mõnevõrra rohkem, et see ei ole mõjutanud oluliselt  haigestumust puukentsefaliiti, mis on siis peapõletik Ja tuletame siinkohal meelde, et vaktsiin ongi  siis just nimelt ensefaliidi vastu, borrelioosi osas ei aita,  on ju? Diana, kus ja kuidas praegu vaktsineerida saab,  me oleme ju eriolukorras ja inimesed tõenäoliselt ei teagi,  tahaks teha küll vaktsiini, aga kus ja kuidas? Ja seda puugivaktsiini me teeme, me oleme kõik ära korraldanud,  et on nii-öelda must aeg ja on puhas aeg  ja sellel nii-öelda puhtal ajal me Korraldame siis oma patsientide vaktsineerimist  nii laste vaktsineerimist vastavalt siis  vaktsineerimiskalendrile kui ka siis täiskasvanud inimeste vaktsineerimist,  sealhulgas me vaktsineerimine, kui kenasti puukentsefaliidi vastu. Aga vaktsineerivad praegu ikkagi ainult perearstid,  mingit sellist lisavõimalust ei ole, et ma lähen apteeki  ja teen seal vaktsiini ära. Ma ei oska apteekide kohta öelda, minu teada,  seal on valmidus number üks, et kas nad on juba alustanud,  aga kindlasti vaktsineeritakse ka nakkuskeskuses Tallinnas. Olge hea ja tuletage meelde, kuidas see  vaktsineerimistsükkel käib. Tegelikult tuleb ju teha mitu süsti. Ja et esiteks tõesti aeg on selline, et ma loodan,  et nüüd on meil mingisugused Sellised rumalamad hetked läbi, et igaüks mõtleb,  et mida ta saab enda tervise heaks teha. Ja üks selle tegemine on siis vaktsineerimine,  mis on kõige tõhusam kaitse viirushaiguste vastu. Ja üks viirus, mis on siis teada ja tuntud on  siis puukentsefaliidi tekitaja ja selle vastu saab ennast  kaitsta ja see kaitsmine käib siis tõesti kolme süsti abil. Esimene süst tehakse siis esimest korda nii-öelda,  siis on kuu aega vahet tehakse teine süst,  need kaks süsti tagavad juba kaitse. Kui pikaks ajaks. Kui pikaks ajaks need kaks süsti tagavad immuunsuse. Aastaks, aga nüüd, et see kaitse säiliks,  siis tuleb nii-öelda oma kehas neid antikehi update ida  või uuendada või värskendada. Ja, ja, ja siis annab see kaitse juba kolmeks aastaks  ja niimoodi edaspidi jääb ainult üks süst. Aga see algus on kahe süstiga. Mida on siis mõistlik teha puuajase vahega? Tean, mis siis saab, kui inimene täpselt ei tea,  kus ta selles tsüklis on, ma pean tunnistama,  minul endal on ka juhtunud, nii et ma käisin vaktsineerimas  ja siis ühel hetkel ma mõtlesin, et kas oli nüüd teine süst  või see oli kolmas süst ja ma ei tea täpselt. Tulevikus me loodame, et et see unistus immuniseerimise pass  aitab meid kohe, et me saame sisse logida enda digilukku  ja vaadata, aga hetkeseisuga on abiks ikka oma perearstikeskus,  et kas kirjutada või siis helistada ja, ja meie  andmebaasides on need olemas. Kui seal äkitselt ei ole, siis see tähendab seda,  et tuleb alustada algusest. Ja, ja, ja, ja kui on inimesel nüüd meeles,  et tal on ikkagi need kaks süsti tehtud siis tuleb alustada  ainult ühest süstist või, või tähendab jätkata sealt,  kus te pooleli jäite, teha see üks süst ära  ja taas on olemas kaitse selle viiruse vastu. Kui me räägime näiteks gripivaktsiinist,  siis arutatakse ka selle üle, et kuidas see tänavune  vaktsiin oli, kas ta läks nii-öelda pihta sellele tüvele  või ei läinud. Kas puukentsefaliidi puhul on ka selline variant,  et tegin süsti, aga näe, see nagu ei toimigi päris hästi. Õnneks siin me oleme veidi paremas olukorras,  et see on selline viirus, mis ei ei muteeru  nii kiiresti. Kui üldse rääkida nendest vaktsiinidest vaktsiinide  väljatöötamisest ja natukene minna selliseks ulmeliseks,  siis ma mäletan, omal ajal räägiti sellest,  et võib-olla näiteks HIV viirus võib nakata  ka sääsehammustuse läbi. Kuidas on nüüd sellesama puukentsefaliidi  ja selle vaktsiini puhul, kas kuidagi on seal mingisugune  see variant ka, et hoopis sa saad mingi teise haiguse  sellest puugihammustusest ka veel kas või koroona viiruse? No ma arvan, et ühest küljest, need viirused on elanud siin  miljoneid aastaid kauem ja tõenäoliselt on nemad kohastunud  eluks maal tunduvalt paremini ja mida nad kõike teha võivad,  see on ainult tõesti niisugune ulme. Aga tegeleme nende asjadega, mida me teame ja,  ja, ja on päris kindlasti teada, et iga aasta pea 100 150  inimest haigestus puukentsefaliiti, mis on vastik haigus ja,  ja, ja võib tekitada ikkagi ka tüsistusi,  siis on mõistlik kaitsta ennast. Et, et mulle ka tundub, et me aeg-ajalt läheme oma talupoja  mõistusest nagu natuke liiga kaugele ja hakkame otsima  võimalikke kihtisid põnevaid stsenaariume,  aga, aga võib-olla on praegust ikkagi hetked mõelda,  et mida ma saan enda tervise heaks teha ja üks variant on vaktsineerida. Diana, ma olen kuulnud ka neid jutte, et inimesed ütlevad,  need puugid lähevad järjest mürgisemaks,  mis see tähendab? Ma arvan, et, et see on ka inimeste enda süü,  et nii palju me oleme rännanud ja, ja igasuguseid haigusi  ise ümber tassinud, et et see vaene sääsk  või puuk tõenäoliselt ise seda lennureisi ette ei võtaks,  aga aga nüüd on ju ka näidatud, et tõesti mandri vahelt  inimesed tassivad ise oma kohvritega jumal teab,  kuidas neid siis putukarahvast või siis jumal teab  mis haigused tekitajaid ja, ja tõe tõenäoline tõepoolest,  et ka Eestis, kui kunagi me saime rääkida,  et oli meil endeemiline piirkond, et oli nagu koht,  kus olid puugid rohkem haiged ja, ja puugid kandsid. Tegelikult ega puugid ei olegi haiged, ma natuke nüüd eksisin,  puugid kandsid endast siis neid haigustekitajaid,  et see oli näiteks Saaremaal mingi piirkond  või siis oli see kuskil Ida-Virumaal siis nüüd hetkel on  Eestimaa üleüldiselt kaetud puukidega, kes kannavad endas  siis neid haigustekitajaid ja võib-olla see  siis ongi, et noh, et, et enam noh, et puuk on nüüd nagu mürgisem. Noh, tegelikult on see, et inimene ise on tassinud  selle haiguse siis igale poole laiali. Lemmikloomaomanikud puutuvad ka puukidega palju kokku. Kas põhimõtteliselt see on võimalik, et näiteks koeral on  puuk ja öösel see puuk ronib koera pealt inimese peale? Muidugi on, ega siis putukarahvas ei ole rumal,  nemad vaatavad ikka, et kust paremini saab. Et kindlasti tasuks siin ka mõelda, et mida saab teha ennem  ja vot ennem saab kindlasti kasutada oma lemmikloomadel  siis kas puugirihmasid või puugitilkasid  või puugi puugivastaseid, kirbuvastaseid,  vahendeid, need on kõik olemas. Aga siis, kui see puuk juba liikvel on, siis nüüd mõelda,  et mind ta ei taba. Noh, see oleks natuke naiivne. Doktor Diana Ingerainen, suur aitäh selle jutuajamise eest  ja jõudu teile teie töös. Ma loodan, et te kõik olete valmis selleks,  et ennast veidi liigutada, sest nüüd ja kohe saab  ja täna on meil abiks marja. Tere hommikust ka minu poolt. Pane oma käed rusikas puusa. Küünarnukid vaatavad täpselt küljele ja paneme jalad käima. Ja nüüd avame oma käed ette. Ja toome tagasi. Ette. Ja tagasi ainult üks käsi. Ja teine Ava uuesti esimene. Ja toota kinni, teeme sama uuesti ja. Käivad kogu aeg ja peopesad vahepeal kohtuvad,  sirutame sõrmed, õlad on lahti. Võtame teisest käest. Jälle peopesad vahepeal kohakuti. Ja too käsi tagasi ühe korra veel sama. Sõrmed on sirutatud õlad all, kaelpikk. Väga hea, tõstame õlad üles. Ja anna. Jalad käivad kogu aeg ja nüüd ette taha. Ja käed tulevad puusa, võtan. Külje pealt ja painasse läbi. Püüa hoida oma selg pikk ja sirge. Veel vaata oma kätt, kust kaudu sa tuled? Ja kodu? Läheväga hea too käed küljele ja tõsta põlv. Ja teine Õlad on all ja tõsta põlv küljele. Vahepeal on väiksed sammud, siis on kergem tasakaalu hoida ka. Ja toome oma käed tagasi puusale. Kiigun ette ja kiigun taha kiigun külje peale  ja tagasi sama asi taha. Ja ette. Ja nüüd, kui me läheme uuesti küljele,  siis saab sellest kokku rist. Proovime teise jalaga ka alt läbi ja sirutan alt,  sirutan küljele. Ja tagasi. Taha. Ja tagasi. Küljele. Ja nüüd kaks korda kiiremini alt  ja tagasi al tagasi alt tagasi. Ja jalavahetus. Sa võid vaadata sinna suunda, kuhu sa liigud. Ja paneme veel juurde käed. Kui me lähme küljele, siis käed avanevad. Avan teine jalg. Käsi käsi. Käsi käsi korra veel. Pilk saadab. Ja viimast korda. Suur ilus kaar. Tooma käed kukla peale, küünarnukid vaatavad küljele,  nii et su rindkere on avatud ja ma teen väikse sammu kohapeal. Põlvering. Ja kui ruum saab otsa, mine kohe taha. Ja uuesti tagant ette. Ja taha? Toome käed tagasi puusa. Kand teine kolmas jalavahetus. Tõmba varbad hästi püsti. Ja viimast korda kaks kolm, väga tubli. Kohtume peagi. Tere hommikust, Gonsiori tänaval telemaja katuse alt avaneb  siis Tallinna kohal selline pilt kuskil kindlasti on taevas selge,  nii nagu ka eile, kui meie siin olime kurvad,  et ilm on külm ja jahe, siis tegelikult Lõuna-Eestis oli  väga soe inimesed, said isegi lühikeste varrukatega  ja mõni proua isegi oma terrassil vaata et täitsa sellist  suvesoojust nautida, aga Eestimaa ongi selline koht,  kus ilm võib olla väga eriilmeline erinevates paikades,  klimaatiliselt väga suur riik. Millest me siis täna hommikul veel tunni aja jooksul kõneleme,  me teeme haugi kodlette täna hommikul siin televisioonis,  sellepärast et Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta on alanud  ja haugi kodletid just nimelt iseloomustavad  siis toiduna seda piirkonda, millised maitsed veel sinna kuuluvad. Saame siis viimases pooltunnis rääkida, moest ka? Võimalik ilusaid riideid kanda on kodus,  aga tahaks ju väljas olla, rohkem tahaks natuke  ka teistele ennast näidata. Kuidas siis moetööstus ja moeloojad selles olukorras hakkama saavad. Ja veel Rail Baltic ust ka täna hommikul,  kas siis ehitatakse või ei ehitata signaale,  nii erinevaid tuleb siit ja sealtpoolt, üks ütleb üht,  teine teist ja ütlevad siis ju tegelikult väga sellised otsustajad,  inimesed, kes siis kõrgetel kohtadel, aga kohe me saame teada,  mis see olukord tegelik on. Ja loodus dokumentaalidest ka, mida alates tänasest,  kuna keskkonnakuu hakkab näitama ETV kaks. Need signaalid Rail Baltic'u osas on praegu tõepoolest  võrdlemisi segased, ehk saame nüüd natukene selgust. Kristjan Kaunissaare, tere hommikust. Ma pean alustuseks küsima nii, et kas kuuldused Rail  Baltic'u enneaegsest surmast vastavad tõele  või mitte? Enneaegsest surmast on enneaegsed. Need kuuldused, et, et ma siin ei istuks siis,  kui me rail Balticut tegelikult ei ehitaks. Et. Noh, me oleme aastate jooksul päris kõvasti hoogu kogunud,  eks ole, et Rail Baltic planeeringud said paika 18. aasta alguses,  nüüd käib siis täismahvil Rail Baltic projekteerimine, et eelmise aasta lõpus,  keskpaigas, selle aasta alguses saime sõlmitud Kõik Eesti siis Rail Balticu põhitrassi projekteerimislepingud,  sama kaugel ollakse ka Lätis. Leedus on veel planeeringud käimas Vilniuse Kaunase vahel  ning ka siis Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahelise  olemasoleva raudtee siis trassi uuendamiseks ja,  ja Eestis oleme samamoodi nagu ka Leedus alustanud ehitusega. Meie esimene objekt on küll suhteliselt väike,  me räägime ühest. Siis Tallinna ringtee objektist, kus me siis ületame Rail  Balticu raudteed, et selle ehituse leping sõlmitud eelmise  aasta mais ja, ja ja tööd seal käivad ning see aasta on meil  päris palju hankeid tulemas ka, et ehitusega jätkata. Aga mingisugused tööd ikkagi reaalselt seisavad ka,  kui mõelda näiteks kasvõi avalike arutelusid keskkonnamõjude hindamiseks,  siis neid ei ole lihtsalt võimalik hetkel teha. Tõsi, ta on jah, et, et kriisiolukorras avalikud. Siis kogunemised või koosolekud on keelatud see tähendab seda,  et teatud asjad, mida me peame seaduse järgi tegema  ja mida me tahame seaduse järgi loomulikult  ka teha nagu siis keskkonnamõjude hindamist  ja avalikud arutelud, need on mõningal määral praegu edasi  lükkunud küll, kuid noh, samas me näeme,  et, et see on ka tegelikult võimalus võib olla selliseid  väljakujunevad praktikaid natuke muuta ning,  ning ütleme sarnaselt sellele, kuidas meie teeme praegu koosolekuid,  siis interneti vahendusel oleks võimalik samamoodi  ka neid avalikke arutelusid korraldada ja,  ja keskkonnaministeeriumiga koostöö selles valdkonnas käib,  et sellised praktikad nüüd välja kujundada. No kui rääkida nüüd nendest signaalidest,  mis on tulnud siis EKRE poolt siseministri sõnavõtust,  et Rail Baltic on justkui seisatud ja tegelikult  panustatakse ainult kohalikesse infrastruktuuridesse,  kas te reaalselt tunnete, et keegi nagu töötaks Rail Balticu vastu? Ei, seda kindlasti mitte, et. Noh, kuidas nüüd võtta, eks ole, et, et ametnikuna  või siis ametnike partei liikmena ma ausalt öelda  poliitilistes teemades sõna võtta ei taha,  eks ole, et, et need sõnumid, mida, mis siin edasi-tagasi käivad,  et. No selles mõttes, eks ta kummaline ole, et,  et ise teades, kui palju inimesed, kes Rail Baltic uga töötavad,  kui palju nad reaalselt igapäevaselt vaeva näevad,  selleks, et jõuda nii projekteerimise kui ehituses  tulemuseni siis kindlasti oleks vaja need väited ümber lükata,  et Rail Baltic justkui mitte midagi ei toimu. Et, et ja, ja kui, kui võtta nüüd see aspekt,  et, et me ehitame praegu asju, mis tegelikult ei ole Rail  Baltic kaks mõeldud, siis see on tegelikult on võimatu. Et meil ei ole mõtet ehitada sildu ja viadukte üle raudtee,  mida tegelikult ei tule, et see oleks justkui ju  siis avalike vahendite raiskamine. Või meil ei ole samamoodi mõtet osta kokku maid,  mille peale tuleb raudtee, kui seda raudteed tulema ei peaks. Et, et kindlasti on, on objekte nagu näiteks  siis lennujaama trammitee või siis kohe varsti  projekteerimise minev Tallinna vanasadama tramm. Nad on siis sellised objektid, mis on kasutatavad  ka ilma ilma Rail Baltic raudtee endata. Kuid neid ei tuleks, vähemalt mitte Rail Balticu rahadest,  kui Rail Baltic ut ennast ei tuleks. Kristjan, kas selleks on olemas reaalne oht,  et seoses kriisiga ka majanduskriisiga võivad mingisugused  finantsressursid lihtsalt ära langeda? Praegu tegelikult seda justkui ei paista,  et, et Euroopa Liidu tasemel otsitakse praegu samamoodi ju  nagu ka Eestis, eks ole võimalusi sellele tulevase  majanduskriisi juba ette leevendamiseks,  et, et et kindlasti on Eesti jaoks väga kurb,  kui ja, ja, ja majanduslikult väga, väga keeruline olukord siis,  kui ehitusturg peaks ära langema, et kui me räägime,  et ehitusturu maht Eestis on circa minu meelest kolm  miljardit eurot aastas ja, ja see peaks nüüd ära langema,  siis mis saab, eks ole nendest töötajatest,  et see on kindlasti see koht, kus kohas riik Peaks täiendavalt investeerima, ükskõik kas me räägime  siis Rail Balticu või mingitest teedest või mingitest  muudest objektidest, et seda, seda lõtku nagu leevendada,  et, et võttes, et meil Ütleme avaliku sektori investeeringud siis ehitussektoris on  võib-olla 25 protsenti aastas. Et siis see 75 protsendi ärakukkumist peab ju leevendama,  et see on täiesti selge. Veel rahast rääkides, kui nüüd reaalselt ikkagi mingi pidur  kusagilt tuleks ja Eesti taganeks oma kohustustest Euroopa  komisjoni ees, siis see tähendab reaalselt  ka miljonite tagasimaksmise. Sisuliselt küll ja, ja ega me ei räägi ainult sellest,  et Euroopa komisjoni ees vaid ka sisuliselt Läti  ja Leedu ees, et kui me räägime Rail Balticu,  st me räägime kolme balti riiki läbivast,  raudteest see on kolme balti riigi ühisprojekt,  kui Eesti peaks ära langema siis võib juhtuda  ka see, eks ole, et Läti ja Leedu puhul me ei räägi enam  Rail Baltic ust, sest kokku on lepitud selles,  et Rail Baltic ehitatakse läbi kolme balti riigi. Et, et mis siis saab keeruline öelda, aga fakt on see,  et, et need, kui kui me ei kasuta mingisuguseid rahalisi vahendeid,  mida me oleme juba saanud, siis on selge see,  et neid tuleb tagasi maksta. Mis saab nendest kuludest, mis on juba tehtud,  kui me pole eesmärke saavutanud, on reaalne oht ka,  et need vahendid tuleks tagasi maksta. Kristjan töö käib selleks, et saaks paremini  ja kiiremini liikuda, praegu liikuda ei saa. Kui palju see liikumispiirang, see koroonakriis selles  mõttes teie tööd mõjutab, et hea küll, on olemas Skype  ja kõikvõimalikud interneti suhtlused, aga tegelikult tuleks  ju reaalselt ka oma balti riigi riikide kolleegidega näiteks suhelda. Jah, tõsi ta on, et, et kui me võtame selle ütleme projekti  administreerimise Poole, et seal on suhteliselt lihtne tõesti Skype'i  ja Zoom'i ja kõigi nende Tänapäevaste vahenditega eks ole need koosolekud ära pidada,  aga keerulisem on näiteks juba töö projekteerijatel,  et kui nüüd võtta, et Eestis Projekteerimishanked siis põhitrassil võitsid Hispaania  ning Saksamaa ettevõtted, kes küll teevad Eesti ettevõtetega  Eesti ettevõtte alltöövõttu siis ikkagi on praegu juba teada see,  et, et kui Hispaania projekteerija siia ei saa tulla,  on mingil määral ikkagi piiratud need tegevused  või siis kasvõi see, et, et kui me räägime geotehnilistest uuringutest,  siis ka seal on, eks ole, Hispaania ettevõtjad Hispaania  masinatega kohal ja, ja nende kui nemad siia tulla ei saa,  seisavad teatud tegevused küll, jah. Kas sina ütled praegu ikkagi nii, et 2026 rong sõidab? Ma loodan seda tõesti, ma usun, et see kriis seda kindlasti  ei väära. Ma loodan tõesti, et see, et see need piirangud peagi leevenevad,  siis kui on see õige aeg käes. Tegelikult meie siht on 26. aastal ja Rail Baltic valmis saada. Muide, inimesed, kes niimoodi pidevalt ei ole silma peas  peal hoidnud, neil võib tekkida ka see tunne,  et oot, need, kes on Rail Baltic 'u vastu,  et mille vastu nad siis tegelikult on. Mille vastu siis tegelikult ollakse? Ma usun, et seda oleks mõistlik küsida nende inimeste käest,  kes ta vastu on, et mulle endale on see pilt natuke segaseks jäänud,  et. Nii on. Nii on Kristjan kaunissaare aitäh, et tulid  ja selgitasid ja head tervist, jõudu, jaksu. Loodus dokumentaalidest, aga nüüd, kuna on maikuu  keskkonnakuu ja inimesed käivad ka väga palju looduses  ja võib-olla natukene rohkem ka mõtlevad kõige  selle peale, mis siis on meie looduse ja keskkonnaga seotud. Ja teisipäeviti ja neljapäeviti saab siis ETV kahest vaadata,  tere hommikust, viola. Auhinnatud loodus, dokumentaalfilme, kui ma  selle lause nüüd ära lõpetan. Õigus. Vastu tõtele ja. Ehk et kõik need filmid on tõesti sellised,  mis on ikkagi väga tähelepanu siis äratanud  ja pälvinud, pärgasid pähe. Ja ja osad on sellised, mis on nagu sellised natuke poleemilisemad,  ehk siis ehk siis selgitavad väga lihtsasti  ja kokkuvõtlikult mis seda teemat avavad ja,  ja osad on tõepoolest siis eriti need teisipäeva õhtused  filmid on meil need, mis on festivalidel käinud  ja mis on auhindu võitnud, et eriti veel see tänaõhtune film. Tänaõhtusest filmist me jõuame ka rääkida,  aga jätame selle hoopis intervjuu lõpu poole  selle pealkirja Meemaa räägime veel paarist filmist,  mis siis sellel keskkonnakuul eetrisse tulevad. 20 esimesse maisse näiteks hüppame. Jah, seal on meil filme megapõlengutest,  et kuna ilmselt kõik mäletavad seda, mis Austraalias toimus  eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses,  et siis, et see film räägibki sellest, et miks sellised  megamaastikupõlengud või sellised mastaapsed  maastikupõlengud nüüd aina enam on, on toimunud,  miks need on juhtumas piirkondades, kus neid varem ei olnud,  nii mastaapsel kujul näiteks 2018 Rootsis  ja Lätis isegi. Ja miks need megapõlengud leiavad aset? Ka. Aastaaegadel, mil tavaliselt neid ei ole näiteks noh,  Austraalias on maastikupõlengud nende suvel,  mis on meie talv näiteks novembrist alates,  aga sel aastal nad algasid, tähendab, eelmisel aastal. Need suured põlengud algasid tegelikult juunis juba,  et. Et see film otsibki vastuseid, et miks nii on  ja mis meid tulevikus ees ootab? No see tuleviku stsenaarium vist nendesamade sündmuste pealt  ja kliimamuutuse ja keskkonnamuutuse pealt ei ole väga roosiline. Ei ole väga roosiline ja sest meil on, meil on tulekul  ka filme, nüüd sel neljapäeval, mis võtab  selle globaalse soojenemise teema väga hästi kokku. Et see film räägibki, mis on hetkeseis ja,  ja mis ootab nüüd meid lähiaastatel ees ja,  ja selles filmis kliimamuutus, faktid viib meid nii-öelda  selle sellisele nagu lahti eitavale teekonnale. Briti loodusuurija ja loodussaadete tegija David Atembura. Ja, ja siis tema abiga võetakse see jah,  see kliima soojenemine siis nagu väga ilusasti kokku. Et põhisõnum on see, et järgmised kuni 10 aastat on väga olulised. Me peame tegema õigeid valikuid ja need valikud,  mis me teeme nüüd järgnevate aastate jooksul,  mõjutavad meid järgmised aastatuhanded. Kas on tehtud ka selliseid uuringuid või küsitlusi,  et kas tegelikult dokumentaalfilmidega saab,  kas selliste loodusdokumentaalfilmidega,  kus osundatakse probleemidele, saab maailma muuta saab  inimeste meelsust pöörata? See on väga hea küsimus, ma tegelikult tahaks ise  ka seda mõõta kuidagi. Et meil on juba 12. aasta keskkonnakuu ja,  ja noh, ma, ma küll väga loodan, et, et nendel filmide,  nende filmide sõnumid on jõudnud inimesteni,  et noh, ma ise arvan ka, et kui kui üks või kaks inimestki  leiavad igal aastal endale mingisuguse sõnumi,  mida mida järgida või, või mis neid toetab  või aitab, et siis on juba päris korda läinud. Sest me elame ju ajastul, kus me väga tihti küsime,  et kas see, mis meile räägitakse, kas see,  mis meile näidatakse, vastab tõele, et kuskil on  ka veel neljas, kolmas ja viies arvamus isegi 10. arvamus,  mis võib-olla minu arvamusega läheb nagu paremini kokku,  et kas nende samade dokumentaalfilmide puhul on ikkagi  teadlased nende asjade taga, millest seal räägitakse  ja millele osundatakse. Jaa jaa, et me üleüldse valime oma sisu,  dokfilme väga hoolikalt. Me vaatame filme või noh, valime filme mis on ikkagi. Mis on jah, mida toetavad teadlased, mida,  mille sisu on väga palju, mille sisuga on tegeletud  ja mis on ikkagi noh, tasakaalustatud vaade. Nendele filmidele eelnevad kommentaarid ka nendelt inimestelt,  kes siis just nimelt nende teemadega tegelevad. Ja ja iga filmi ette tuleb tõepoolest kommentaar,  mis siis antud teemat avab Eesti kontekstis. No me kohe räägime ka natukene täna õhtul eetrisse minevast  filmist mee maa, paljud on seda näinud, mina isiklikult ei ole,  kes on vaadanud, väga kiidavad, vaatame,  vaatame ühe lõigu ära ja siis natuke tutvustuseks. Ka. Ja. Nojah. Tea. Aa. No tegevus käib siis ühes Makedoonia külas,  kus ikkagi tegelikult mesinik on ka üks peategelane,  ehkki me siin tõesti neid mesilasi nägime selliseks põgusaks  hetkeks pigem küttis minu tähelepanu see,  kuidas väike tüdruk list vee alla vajus,  et kas siis nüüd keegi appi läheb, et rahulikult tehti  dokumentaalfilmi edasi, kui ta sinna vee alla vajus. Ja et see lõik nüüd näitas seda peret, kes kolis filmi  peategelase ise kõrval elama, enne kui tema oli seal elanud,  noh, ilmselgelt terve oma elu ja elatus mee müümisest. Ja peategelane kogus mett. Põhimõttel, et me ta jagab mesilastega seda mett,  noh kuigi ta muidugi võtab seda nendelt,  aga et alati jättis pool mesilastele nii,  et ta elas siis nagu sõna otseses mõttes loodusega harmoonias. Ja ja, ja mingil hetkel kolis seitsme lapsega pere tema  kõrval tallu elama elu, tal muutus kardinaalselt,  kuna loomulikult Metsade vaikust ja linnulaulu hakkas asendama laste. Elu läks lärmakamaks oluliselt kindlasti. Lisaks oli sellel perel suur kari loomi. Ja lisaks siis karjakasvatusele hakkas pere  ka mesilastarusid pidama ja Haditsaja soovitas,  et tehke ka teie, nii et jätke alati pool mesilastele,  võtke siis pool ise, ärge rohkem võtke. Aga, aga noh, asi paraku läks teisiti. Ja see film lisaks sellele, noh, see lõik seda küll ei illustreerinud,  aga see film on, on hästi kauni visuaalse filmikeelega,  et noh, seal on nii palju selliseid kaadreid,  mis on nagu imekaunid, fotod ja. Ja põhimõtteliselt see lugu on nagu selline väike  mikrokosmos sellest, mis juhtub, kui inimene tahab loodusest  võtta viimast. Seda tehti tohutult väikese eelarvega, seda filmi,  aga Oscari nominatsiooni pääses ka. Ja see film, seda filmi filmiti kolm aastat ja. Ja see on saanud jah üle 30 auhinna. Et ta on selline aeglaselt kulgev, natuke meditatiivne film. Aga kui nüüd noh, olla olla kannatlik ja see ikkagi ära vaadata,  et see sõnum on võimas. Pole aitäh täna hommikul tulemast ja keskkonnakuu raames,  siis teisipäeviti ja neljapäeviti ETV kahes  dokumentaalfilmid natukene veel aimu sellest samast meemaast,  mis täna õhtul eetris. Aga kõrvale, kui, Seni. Aga nabakas ka? Teeme siis. Ka. Täna. Ja sageneküsima ära vala viie. E. Ka. Natuke. Ja ajalehtedes on täna päris, mis jäid lugema,  ma tahtsin aru, pilt näidata, võin ära näidata või,  ja. Kaks korupilti nii üks on siis ajalehes Sakala  Põhja-Sakalast ja teine on. Siis Virumaa teatajas Peressaare Karu. Mulle tundub lihtsalt, et karusid on päris lihtne vist pildi  peale püüda, äkki neid on nii palju ja inimesed kolavad  mööda metsi ringi, nii et neid karusid tähele pannakse. Julged inimesed, ma ei tea, mina ei taha karu näha metsas. On liikvel. No meil on veel seesama karu, kes seal peressaares on meile  ka eraldi pildina saadetud, siis Kristo Kookla on ta püüdnud  kinni pildile. Ma jäin lugema muide ka õhtulehest üht uudist,  mis puudutab loodust, lendavad kiskjad on  selle uudise pealkiri Rooma kajakad maiustavad rottide  ja tuvide kallal. Asi on siis selles, et seoses selle kriisiga,  eks ole, neil ei ole eriti sööki, inimesed on kodudes,  keegi tänavale mingit burgerijäänuseid ei loobi. Ja nii ongi siis, et kajakad käivad ja söövad rotte  ja tuvisid. No loodus on loodus, ehkki see kõlab kuidagi jõhkralt,  kui vaadata inimese mätta otsast. Nii see toimib jah, toidulauda tuleb ju kuidagi  siis rikastada päris nälga ja ka kas on nutikas lind,  aga alpinistid paigaldasid ambla kirikule pikse varda järva teatajas. Kas sellest lugu, kes kõrgust kardab, siis ei maksa  kirikutorni otsa? Saa ronida, aga no äikeseperiood on algamas isegi minu meelest,  kas üleeile õhtul kõlas korraks ka ilmaprognoosis,  et võib tulla äikest ja esimene müristamine on juba  ka sellel kevadel olnud Tallinnas vähemalt? Pärnu Postimehes on juttu sellest, mis puudutab  ülitundlikkust ehk siis allergiaid ja siin on väga palju  konkreetseid nõuandeid, et mida siis allergia peaks arvestama. Ma ei jõua neid kõiki ette lugeda, aga ma paar tükki siit loen. Kuivade ilmade ajal viibige õues hommikuti  ja õhtuti, ainult ohutum on jalutada mere ääres. Kandke päikese päikeseprille, ärge avage autoga sõites aknaid,  ärge käige metsas ja heinamaadel ei ole soovitatav tuua  tuppa urbi lõikelilli ega kasvatada toataimi. Tuulutage kodu ühe ainsa akna kaudu, mille ette on riputatud  märglina või kaitsefilter. Pühkige tolmu märjalapiga iga päev ärge kuivatage pesu õues  paljapäi käies peske enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks. Neid nõuandeid on ikka päris kõvasti, nii et see lisab  selliseid ekstra piiranguid elule. Kell on täpselt pool üheksa praegu uudised lähevad kohe  eetrisse ja pärast seda hakkame tegema haugi kodlette  sest Läänemaa ja Haapsalu maitsete aasta on alanud  ja meil on muuseas juba sistriin saatnud  ka pildi haugi kodlettidest praegu varahommikul. Kõht on tühi, on, Ja. Siin hakkab justkui midagi toimuma. Jah, aga haugikodlete, siis me teeme. Jah. Tere hommikust, täna on teisipäev, on viies mai  ja just selline pilt avaneb siis praegu Tallinna kesklinnas. Võiks olla päikselisem, aga tundub, et tuleb ikkagi  võrdlemisi soe päev, igatahes paiguti lubatakse kuni 17  kraadi sooja. Siin stuudios on ka soe ja läheb arvatavasti natukene veel soojemaks,  sest kohe-kohe lülitatakse pliit sisse ja meil hakkab siin  väikene söögitegu. Aga õige pea me räägime ka moest juttu, kellele seda tänasel  päeval siis vaja on, kui inimene püsib põhimõtteliselt toas  ja ei ole kellelegi näidata? Meie siiski näitame ja muuhulgas saame siis teada,  kas näiteks selline roosa toon on tänavuse kevade moehitt. Varsti tuleb sellest juttu ja varsti muide saab veel  võimelda ka, olge selleks ka valmis. Nüüd aga algab kotletitegu. Algab küll ja ma soovitan, et selline kerge mantel just  nimelt selle ilmaga minu arvates on väga asjakohane  ka Aldo Järvsoo ja siis pikem jutuajamine ka,  aga nüüd tõesti needsamad Haugi kodletid. Kas need iseloomustavadki just nimelt Haapsalu  ja Läänemaa maitseid või seda seal süüakse? Tervist, ja kindlasti selles, et noh, me oleme ikka  mereäärne kant ja kui nagu kala ei oleks natuke narr kala küll,  nagu jääb iga iga iga korraga nüüd vähemaks,  nagu defitsiidiks läheb. Aga, aga me saime nüüd just Selle teo teo tarbeks saime eile õhtul. Kalamees tõi meile värsket haugi meie oma Haapsalu tagalahel  püütud siin on siis tehtud haugakkliha, teeme niisuguse  teistmoodi kotleti natukene. No kuidas sa selle haugi akliha valmis tegid? Noh, kõigepealt tuleb kala kõik ära puhastada,  eks ju. Ja läks siis aknamassist ühe korra läbi aga mitte nagu  selle kõige peenem, aga kõige jämedama keskmise  ja noh, ainult see pindmine luu on sees ja  ka selle, ta sööb üsna nagu okei, nagu läbi,  et ta ei jää nagu selline sisse ega tuntav,  et purustab ära ja ja, ja me teeme siis niimoodi,  et siin on meil pool kilo haugakliha selle ajame. Siia kaussi siis noh, mina teen, õigemini meie restoranis on  tehtud nagu natuke teistmoodi ja me oleme teinud niimoodi,  et muna ei pane ja öeldakse, et nagu, et auk on niisugune kuiv,  et oleks alati vaja juurde võib-olla mingit niisugust rasvainet. Kas mina ei ole see, mis nagu seob selle taime kokku  letitaine puhul räägitakse sellest Selles suhte küll, aga ma panen seekord nagu majoneesi,  et noh, see on niisugune. Ja seal on, see on ka muna sees just. Ja samamoodi on ka see, et nagu öeldakse,  et searasv oleks nagu hea, mida panna, et annab  siis nagu rasva tagasi, me paneme rasva äris. Nii, nad väidavad, nagu vanaema tegi küll niimoodi ütles,  et see on nagu kõige parem. Aga, aga mina panen siia, läheb kaks selle poole kilo peale  kaks supilusikat. Majoneesi siis mina pean rasvaseks, panen vahukoort. Sihuke. Nagu tunde järgi, et aga ma arvan, selline suurusjärgus  mingi 75 milli ja, ja siis loomulikult väikese jupikese  paneb tilli. Et. Et sellega sa natuke nüüd koonerdavad, sellega päris üle üle  ei kulda. Mulle lihtsalt tundub, et laug  ja selline roheline tore till käib maitsemõte. Ei, no et annaks nagu seest nagu maitset,  aga samas ei oleks ka niisugune nagu vanasti,  et nagu, et igale poole pandi domineeriks  nii hullusti, et, et ainult tillimaitse käibki üle. Et siis tilli siis purustada t. Natukene siis, kus meil sool sai? Ja vot sul kadus ära praegu. No pärast leiame, vahepeal leiame. Aga soola tuleks ka kindlasti lisada, et see seda hetke ei  tohiks ära. Ja siis ongi, et segame ta korralikult läbi,  sest et selle taignaga on niimoodi, et. Alguses ta läheb niisuguseks hästi vedelaks. Aga pärastpoole see. See vahukoor annab selle rasvase uuesti tagasi  ja siis nad teevad väga nagu okeid ja siis meil on,  lisame siia juurde nagu sisse natukene niisugust. Aasia pärast riivsaia nimega panko, sest et se on niisugune  hästi õhuline ja hästi siuke nagu mõnus,  et ta ei, ta ei ole nagu selline nagu saiane,  nagu meie oma. Et kui meie nagu tavaline riivsai on niisugune hästi sugune  peenekoeline hästi siuke saiane siis see jääb siuke natuke  õhulisem sisse ja kui seda nüüd natuke aega siin keerutada  ja segada Kas sa natuke keeraksid korraks kaussi meie kaamera poolele,  operaator on siin, siis on näha seda tainas  ka täpselt, inimesed saavad aru, millise konsistentsiga see  peab olema natuke veel korraks. Niimoodi on, et ta on alguses niisugune nagu hästi nagu vedel. Kui teda tegema hakata, et selle saia riivsaia  või siis nii-öelda panku arvelt saab, siis nagu timmida  natuke nagu paksemaks. Ja siis tuleb teha sellised väikesed pätsikesed  ja küpsetama asuda. Et ei pea seisma, et kui sa ära segada, on nat. Seista ikka, et maitse võiksid natukene ühildada,  sihuke tunnikese ikka külmkapis seista oleks nagu parem ja,  ja, ja me teeme siia juurde, me oleme valmis teinud. Ära ütle, mis me juurde teeme, kuulame vahepeal,  mida Aldo Järvsoo räägib, Ovega moest natukene  ja siis räägime, mis sinna juurde sünnib ju praegu need  augupadletid ära. Teeme nii, nii. Me räägime nüüd tõepoolest moest ja põhjust on,  just täna algab Tallinn Fashion Viik, seekord virtuaalselt. Alto, tere hommikust. See pole ikka päris see, kui niimoodi virtuaalselt toimub. Et see ei ole päris see, aga see on, see on parim  siis sellest sellest õigest asjast ja, ja olukord nõuab  lihtsalt sellist lähenemist. Sina esitled siis oma kollektsiooni ka, millest on meil siin  ka näidata üht koma teist. Mis need on, kuidas sa kirjeldada? Ütleme nii, et mul, minul läks isiklikult  siis niivõrd hästi, et ma noh, alustasin kollektsiooni  tegemist ikkagi enne enne koroonat ammu-ammu ja,  ja valisin suhteliselt helged toonid ja pluss veel see,  et kevadeks Ma ei tee mitte siis tavalisi kotüürkleite,  mida tõesti praegu praegu nagu ei ole kohti,  kus kanda, vaid täiesti juhuslikult tulid mul  siis neopreenist mantlid, mis on, mis on  ka sellised esemed, millega võib minna koeraga jalutama,  millega võib, võib minna maskiga poodi ja,  ja tegelikult ka kodus istu ja et nad on suhteliselt mugavad  nagu nagu hommikumantlis. Neopreen on see põnev materjal, siis. On jah, see, ma olen, seda ma arvan, et ikka aastaid teinud juba,  aga, aga enamasti kusjuures tumedates toonides  ja see, see talv, nagu, kui ma otsustasin,  et ma tahan midagi eriti helget teha, et  siis just. Jällegi ette ettenägevalt praegu inimesed helgust vajavad,  et siis, siis tuli jah, selline roosa ja helesinine unistus nagu. Sa mainisid ka juba seda kutüüri, kas praegu ikkagi  kõrgmoega on nii, et seda justkui ei ole mõtet teha,  sest no kuskohast seda ikka näidata, inimesed istuvad kodus  või jalutavadki koeri? No iseenesest, ega me, ega meid siis maekunstnikud ei teegi  asju ju selleks, et nad koheselt, et inimesed tormaks  ja ostaks ära, et, et õnneks kotüür on ka selline asi,  mis ei ta on suhteliselt ajatu, see ei ole nagu hooajapõhine,  et, et võib-olla probleemid on, et siis kuidas müüja  tegelikult kiirmoodi, mis on harjunud, et,  et üks kuu on nagu see asi moes, järgmine kuu,  järgmine asi moes. Et ma usun, et Eesti moekunstnikud on enamus,  tegelevad tegelikult sellega just sellise nagu kaugema  ulatuva nagu moega, mida saabki kanda aastaid,  mis on nii nii piisavalt kvaliteetne, et ta ei lagune seal  pesumasinas ka ära esimesel pesul ja, ja noh,  siit show's showst näha, et siis ma seekord kasutasin  madalaid jalanõusid retuuse, et sellist Kaalus on nagu. Mida jah, inimesed praegu ihkavad, et ja noh Ma usun, et mingi hetk ju kõik asjad lähevad ikkagi paremuse  poole ja, ja see hetk on vaja ka õhtukleite  ja Inimesed ihkavad tegelikult ju praegusel hetkel juba juba  üritusi ja, ja kokkusaamisi, aga no seekord  siis mõne nädal on, on jah, meil ainult virtuaalselt jälgitav. Alustuseks on ta elu 24 lehel, aga niimoodi,  et lähevad ki showd järjest üles. Siis täna õhtul kell kuus ja homme õhtul kell kuus,  minu minu show on näiteks homme õhtul. Sa mainisid juba kiirmoodi, no tegelikult kiirmoe kasuks  jälle räägib see, et kui praegu kõik ostavad praktiliselt  asju internetist, siis hea küll see 10 eurot  või 15 eurot mingi särgi peale ma olen valmis kulutama,  aga no näiteks 5000 osta mingisugune asi internetist  ja pärast avastada, et see üldse ei istu mulle. Väga väga vähesed Eesti Eesti moekunstniku küsivad 5000,  mille käest üldse, et ma arvan, et meie selleaastane  Tallinna moenädala eelarve on kokku 5000,  nii et. Et asjad ei maksa üldse jah, nii palju, aga praegu on väga  paljud disainerid on teinud koheselt eelmiste  kollektsioonidele allahindlused et müüa ja ellu jääda ja,  ja need uued asjad tegelikult kõik saatmised on noh,  minu puhul näiteks on tasuta veebipoest ja inimene saab  alati tagastada. Aga kui sa mõtled maailma moe peale, ütle,  kas, kas seal on näha seda tendentsi, et näiteks  mingisugused suured moekunstnikud on pannud justkui oma  kollektsioonid ootel, et noh, praegu ei ole võib-olla kõige  parem aeglas seisavad. Noh, tegelikult ega, ega need moekunstnikud ikkagi,  kellel on butiigid Pariisis ja Pariisis ja Milanos,  et nendel moekunstnikul on ka võib-olla nagu Oluliselt raskem, et nende need riskid ja kollektsioonid on  niivõrd suured olnud, aga nagu ma aru saan,  et siis Tallinn Fashion Week on praegu maailmas esimene  virtuaalne moenädal ja, ja meist nagu noh,  järgmised, mis hakkavad toimuma, et räägitakse praegu,  et London Fashion Week tuleb siis virtuaalsel kujul  ja ma arvan, et, et võib olla nagu selle aasta lõpuni  peakski kõik, et sellised üritused, kus on palju rahvast nagu. Ja mida, mida annab teha virtuaalsel kujul,  võiks tegelikult üldse veebi kolida. Sinu kui moelooja jaoks on see inspireeriv aeg  või mitte. Mina mina olen selline inimene, et kui ma vihastan,  siis mul tulevad asjad paremini välja ja koroona peale sai  nii korralikult vihastatud, et, et ma saan aru,  et asjad on hakanud paremini mul hoopis välja tulema. Sa oled viiruse peale üsna vihane. Ma olen üsna vihane ja et tahaks ju, tahaks sõpradega kokku  saada ja tahaks. Tahaks teha plaane, et mis suveüritustele minna  ja kõike, kõike tahaks ka täna õhtul näiteks ma tahaks. Tallinn is. Muidugi tahaks, et asi oleks aus. Ja kohtumised, aga majanduslikult, kuidas sa toime tuled,  elad sa selle kriisi üle või vaikselt omandad  ka mingit muud ametit? Küll ma elan ja kui vaja, siis jah, vahetan eriala,  et olen niisugune ellujääja tüüp, et ma arvan,  et enamus kunstnike ongi tegelikult võib-olla harjunud  siis piskuga hakkama saama, et ja, ja igapäevaselt  ka enda enda nagu palka teenima, et kõike,  mida me ise oma näppudega valmistame, seda me  ka müüme. Et siin ei ole vahepeal hiiglasliku aperatuuri,  kes, kes neid asju meil kuskilt välja sülgaks,  aga maa nädalaga täpselt sama asi, et, et oli vaja  tegelikult disaineritel oli vaja väljundit,  et, et kuskil näidata ja, ja lõpptulemusena see,  mis me, mis seal siis näha saab, veebis? Mina, mina olen täitsa uhke selle üle, et ma ei näe isegi probleemi,  et me ka sügise juba planeeriksime tegelikult veebi  ja ja hoiaks veel inimesi natukene nagu sellest viirusest eemale. Aldo Järvsoo, aitäh sulle, et tulid ja ilusat fashion Week i. Aitäh täna hommikul siin televisioonis sünnivad aga Haugi kodletid,  mis on iseloomulikud just nimelt Läänemaale  ja Haapsalule, sest Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta on  alanud esimesest maist alates ja no ei teinud midagi  nii väikseid pätse, ma arvasin, et tulevad sellised väikesed kodletid,  aga tegelikult võib teha päris mõnusalt. No mina tegin, ma arvan, et on kuskil kaaluga 130 grammi äkki. Aga niisugune kahesajane kotlett on täitsa okei,  aga see peaks lihtsalt siis käima äkki korraks ahjust läbi  pärast praadimist? Sinna sisse läks siis, eks ju. Haugi hakkliha, värske kala oli sulle eile toodud,  läks sinna soola, pipart siis oli majoneesi,  mitte muna. Ja. Ja siis läks vahukoort õige jah, just just. Ja natukene seda riivsaia moodi asja, mis ei ole küll päris  riivsai See on niisugune jah, välismaa liivsai nii-öelda. See on parem välismaa riivsai on parem. Kuidas tuleb küpsetada pannika kuumaks, siis õli sinna. Ja siis. Sujuvalt lasta tempno kuskil sinna poole peale,  et ta küpseks rahulikult, sest noh, meil siin ahju ei ole,  laseme siis lihtsalt panni peal ta lõpuni valmis,  et ta läheb tekstuuri, läheb suht nagu akli  ja kotleti laadseks, tugevaks läheb. Mis juurde läheb ja juurde teeme siis. Meil on siin. Salatimaterjal on eile. Valmis tehtud või soola pandud, värsked kurgid väikesed  ja ma Näerakordset, mis siis siin on marineeritud apteegitilli,  siis penkolit, spinati lehti, siin on peedimahlaga  marineeritud kapsast. See on niisuguse punast maad ja peale paneme natukene. Meie oma Läänemaa väike mahetalu ürdimiksi,  siin on hernevõrseid ja päevalillevõrseid  ja asju ja natuke on juurde tehtud ka tilliõli. Et värsket tilli on juba saada, on ju. Et siis miks mitte ja krisvimaks läheb siis peale,  on siin rüstitud leiba, röstsibulat ja natuke sees on seemneid,  annab sellise krõmpsudele tagasi. Nii kas võib juba hakata taldriku peale sättima neid asju  niikaua kui need kole seal küpsevad. Pöörad ringi korra? Vaatame korra veel, et ära põleks ja. Seda ei tahaks. No minu meelest on kenad värvi, kui ma siit kaugemalt kiikan Kohe nagu ennem lõppu paneme väikese killukese õli,  võid ka õlile juurde, et siis jääb sihuke pehme. Nii, aga teeme siis kirsalati valmis. Jah, võtame siit. Spinatit natuke. Enne. Niimoodi tunde järgi mõnusalt. Siis natuke soola. Selle peale õli sinna peale. Siis segamini natuke ja ära segada. Et see punane kapsas annab niisuguse ilusa värvi talle  tagasi nagu muidu, jääb niisugune liiga pläss. Paneme selle ühte taldriku äärde. No värvide mäng on juba ilus vaadata. Pane spinatit juurde. Võtame selle kõik ära. Juba natuke selline silmade söömisega hetk,  kui sa saad sinna taldriku peale, saad. See nagu asja mõte ongi, et et silmadega esimesena. Ja. Kodlettidele aitab, sulle tundub jah äkki natuke kuumust vähemast,  et ma. Ja see kotlett läheb nüüd sinna juurde, selle  ka salati juurde. Jah ja siis läheb sinna. Seda. Ürti natuke õli peale. Kas need tuled veel natukene hetke peavad küpsema,  seal ma arvan, aga. Teeme nii, laseme vahepeal siis võimlemis eetrisse  ja siis sa saad, serveeri juba siis lõpetame asja ära. Teeme. Tere taas asetama jalad hästi väikesesse harkseisu. Siruta põlved, siruta selg, siruta kael,  hinga sisse, tõsta korra veel õlad kõrvade äärde. Ja hinga välja. Luba neil kukkuda. Me alustame randmeringidest sees välja. Ainult randme läbi. Nüüd küünar ja terve käsi väljast sisse. Keskmine ja suur, hinga sisse, siruta käed kõrgele üle  ja venita ühele küljele. Ja teisele. Tagasi üles too käed selja taha avama, rindkere võit,  tõsta pilguga ja nüüd kumerda. Suur kätering. Ja kaks tükki veel. Nüüd me kordame sama. Hinga siis. Ennast lahti ja merselg. Ja kaks natukene kiiremat käteringi. Nüüd teeme pearingid. Üks veel ja kolmandal võta oma õlad ka kaasa. Ja teisele poole ainult pea üks veel ja õlad kaasa. Kõverdame oma põlved, jäta tallad maha ja siruta. Nüüd tõuse päkkade peale. Ja too käed puusa. Sõtkume jalgu läbi kõrge varga. Nagu sõtkuks taina Ja nüüd mine üle oma varba. Tugi ja last alla. Kõverda uuesti põlved. Ja nüüd tõsta oma kannad põrandat üles. Siruta jalad ja too kannad põrandale tagasi. Teistpidi tõuseme päkkadele. Püüa kõverdata, põlved kannad, jäävad üles. Nüüd too kannad maha. Ja siruta põlle, liigume küljelt küljele. Lase käed kaasa. Ja haarab ju. Teine käsi Ja teisele poole. Ja jälle haaran kaugelt läbi. Püüa tõsta üks jalg maast lahti, käed joonistavad suure  ilusa ringi. Tingi. Ja teine Kui sul on vaja, sa võid julgelt panna varba otsa põrandale. Ja käed tulevad alla ja käed liiguvad teistpidi. Tõmba kõhulihased sisse. Siis on parem tasakaalu hoida. Ja all. Korra veel. Vahetasime jalga, selg püsib pikk. Ja hinge sisse. Ja rulli selge, et kael on vaba ja nüüd vii üks jalg enda taha. Ja siruta käest üles. Ja käsi maha, tõmba tagumine jalg juurde  ja tule üles. Hingame uuesti sisse ja välja, rulli selg ette. Taha, teine jalg. Ja vahele. Ja too käsi maha. Tõmba jalg kinni ja tule vaikselt üles. Teeme õlgadega ringi ühtepidi. Ja teistpidi. Ja siis. Siis võid ära raputada oma jalad. Ära raputada oma käed. Aitäh. Ja.
