Tere hommikust, esmaspäev ja 11. mai. Täpselt nii ongi. Tere hommikust, tõesti uus nädal algab, viis minutit on  puudu siis kella seitsmest ja terevisioon sel kellaajal alustabki,  nagu te näete hästi mõnusalt hästi tšillilt. Aga minul on juba selg sirge, sellepärast et ma erutusin. Jahedus tuleb võimutsema, on siin Ele Pedassaar,  siis kui ilmaprognoosist rääkida, Postimehes on pealkiri,  eks ju, seal eelviimasel leheküljel, aga ma olen lihtsalt  üllatunud nende temperatuuride peale, mis siin ajalehes on. Lihtsalt sooja tuleb kogu aeg juurde, iga päevaga. Ärge uskuge, Katrini juttu, ta vassib. Ma valiksin selle ilmaprognoosi, mis on tänases Postimehes,  sellepärast et näiteks homme on siin ikkagi pluss 16 pluss 18. Kolmapäeval juba öösiti pluss 10 päeval pluss 20,  neljapäeval läheb täitsa pööraseks Tartus pluss 21. See on vale jutt, see on täiesti vale jutt. Minul on lahti näiteks ilm EE ilmaprognoos,  mis ütleb, et teisipäeva ööl on temperatuur null kuni pluss  viis kraadi, päeval viis kuni üheksa, siis järgmisel ööl  tuleb kuni kaks kraadi külma. No vot siis ma ikkagi jääksin selle Postimehe prognoosi juurde. Tegelikult karta on, et niisugust ilusat ilma,  nagu oli emadepäeval, nagu oli eile siin mõni aeg nüüd ei tule,  sest tõepoolest lähipäevadeks lubab nii vihma-lörtsi kui  isegi lund. Ja hästi äkiliselt läheb jahedaks, sellepärast et täna  hommikul veel poole kuu ega uksest välja astudes. Õhk oli päriselt mõnusalt soe, aga pärastlõunal võib tõesti juhtuda,  et nõndamoodi, et tahaks juba krae püsti tõsta. Maatasin oma telefoni ilma äppi, mis ütles nii,  et kui hommikul on 10 12 kraadi sooja, siis näiteks kell 12  päeval on no umbes seitse kraadi sooja ja kell kolm päeval  juba neli kraadi sooja. Ta lihtsalt tund-tunnilt läheb järjest külmemaks. Nii et sellega tuleb arvestada, kui te hommikul lähete välja,  siis natuke rohkem riideid selga, sellepärast et tõesti,  kui ta alles pärastlõunal või õhtupoole koju jõuate,  võib see ilm olla juba pööraselt jahe. Võrreldes eilsega. Aga olgem sellised optimistlikud ja mõelgem  selle peale, et järelikult on veel, mida oodata,  need soojad ilmad, kevadised ilmad on veel ees. Ja Kalmer Saar, meie alaline piltide saatja on  siis sellised läkitused täna hommikuks teele pannud. Toredad linnukesed siin uudistavad teineteist,  et kes on kes? No need toredad lambad, kes on ära pügatud,  no neil ilmselgelt on siiski praegu soe,  aga kui hakkab lörtsi tulema, võib olla läheb jahedamaks,  nii et ka nemad hea meelega jälgiksid seda ilmaprognoosi. Veel üks tore punase nokaga linnuke. No temal ei hakka külm, ma arvan. Ja kõik praegu. Meil siin stuudios ka ei hakka, külm siin on päris mõnusalt  soe ja me räägime teile mitmel põneval teemal täna nagu  näiteks jalgpall. Ma arvan, et väga mitmel inimesel tekib küsimus,  et milleks rääkida praegu jalgpallist, kui kogu sport on  justkui pausi peal? No aga mängitakse juba ja treeningud juba toimuvad  ja ma olen näinud parkides võistlused. No vot ja parkides juba laste treeningud toimuvad,  ma olen juba peaaegu palliga mööda koonu saanud päris  hoogsalt toimetavad, aga tore on vaadata,  kuidas lapsed saavad juba väljas olla ja tõesti saavad  ka trenni teha koos teha ikkagi jah, tõesti vaatasin see kaks,  kaks meetrit distantsi oli väga selline kindlalt hoitud. Aga selle palliga said sa juhuslikult või keegi vaatas. Lihtsalt viha pärast. Ei, see pall lihtsalt lendas niimoodi puh-vuh-v natuke kontrollimatult. Jah, väike härra oli pisut ise ka hämmingus,  kuhu see pall nüüd läks, aga no nii, ta läks. Me räägime ka kaubanduskeskuste avamisest,  tänasest alates saab siis jälle minna nii ühte,  teise kui kolmandasse kaubanduskeskusesse,  ometi see pilt seal ei ole päris samasugune nagu enne eriolukorda. Jah, suure tõenäosusega siis kaubanduskeskustes kõik poed ei  ava siiski uksi, et seal natukene võib juhtuda niimoodi,  et kui te arvate, et omal ajal kõnnin nüüd kõik kohad läbi,  siis ei pruugi õnnestuda ja tõesti kõik need  desinfitseerimisvahendid ja kuidas nad nende pindadega tegelevad,  seal on päriselt selliseid uusi tehnoloogiaid kohe. Laevaliiklusest räägime ka ja tegelikult üsna sarnane jutt,  kui siin 14.-st maist hakkab laevaliiklus veidi juba toimuma,  siis ka see laevaliiklus, see, mis seal pardal toimub,  ei ole sugugi endine. Saksamaa ja Lätiga võtame ühendust Saksamaal teatavasti  viimased numbrid näitavad ikkagi koroonaviirusesse  nakatunute arvu tõusu. Nädalavahetusel olid juba sellised meeleavaldused  ka nii, et politsei pidi sekkuma, aga Läti seevastu on jälle  erakordselt hästi, vaatab maailmas kõige paremini  selle viiruse ohjamisega hakkama saanud ja neil  ka piiranguid vähendatakse. Ehkki eriolukorda pikendati seal üheksanda juunini justkui  natuke väike vastuolu, aga äkki seal ongi see võimalus siis,  et tõesti, et neil ei ole sellist seadusandlust,  mis siis annaks nii-öelda hästi kiiresti tegutseda,  kui eriolukorda enam ei ole, aga Veiko Spolitisega juba  saate esimeses pooltunnis saame rääkida. Ja me räägime ka sellest, mis on kalafoor. Ma ei ütle praegu, mis see on, aga ma ütlen,  et see ei ole selline tulede süsteem vee all,  et kala ujub ja vaatab punane. Ei lähe. Hommik Tallinnas on väga kena siin Gonsiori tänavakas  katusel telemaja katusel. Kaamera näitab, park on roheline, päike paistab. Aga no see muutub tõesti väga kiiresti, nii et need  temperatuurid siis mitte ei hakka hommikuga võrreldes tõusma,  vaid hoopis langema ja pärastlõunal võib-olla isegi mingi  kolm kraadi juba ainult. Muide, kui vaadata niimoodi nädalaprognoosi,  siis ma vaatasin, see on veidi ka erinev,  et näiteks homme Lõuna-Eestis veel on natukene niimoodi üle  10 kraadi sooja, aga samal ajal Põhja-Eestis juba on  võrdlemisi jahe, vaid neli-viis kraadi, et no ilm on  ühesõnaga väga muutlik ja tegelikult see ilm praegu ei soosi seda,  et õue minna. Kahju sellepärast, et eile sai juba ettevalmistus tehtud,  et tuleks justkui hästi soe päev või tahaks oodata juba  sellist mõnusat soojust, sest eile oli tõesti,  ma arvan, kuskil üle 22 niimoodi 22 23 sooja kraadi  sellistes mõnusates varjulistes päikesepaistelistes paikades. Samas see võib-olla on selles mõttes isegi hea,  et. Ei, see ei ole mitte millekski hea, kui külmaks läheb. Liiga ülemeelikuks, sest mulle tundub küll,  et kohati on tekkinud juba selliseid suuri inimgruppe. Seda küll. See on inimlik, sa tahaks nüüd sellest eriolukorrast välja  saada ja tahakski inimestega suhelda. Aga kui vaadata maailma, siis näiteks Lõuna-Koreas suleti  uuesti nakkuspuhangu tõttu klubid ja baarid. Saksamaal on nakatunute arv tõusnud. Meie läheme täna ka oma jutuga Saksamaal. Jah, Saksamaaga võtame ühendust ja Lätiga ka,  sest Läti on üldse väga super näide, ma isegi söandaks  nõndamoodi öelda. Nad on suurepäraselt hakkama saanud, on seal natukene  sellist head õnne, aga ka kindlasti väga head juhtimist. Et nad on selle viiruse pandeemiaga tõesti hästi hakkama saanud,  samal ajal eriolukord kehtib neil kuni üheksanda juunini,  aga piiranguid ikkagi vähendatakse päris hoogsalt. Räägime ka laevaliiklusest tegelikult ju väga paljud  eestlased ei ole nüüd jupp aega saanud Soome sõita,  aga tõenäoliselt mõne aja pärast saavad ja aina enam. Aga mis see siis laevas tähendab, kas neid pindu kuidagi  desinfitseeritakse rohkem, kuidas seal distantsi tuleb hoida? Kas meelelahutust ka tänasel päeval veel laevas pakuta? Kas multifilme näidatakse ikka, seda võib näida lapsed. Saad no see vot on kahtlane. Jah. Aga nüüd näete, on meil kaks raamatut siin  ja autor ka autor on meie režiipuldist alla jooksnud,  sellepärast et tegelikult Elo on täna hommikul  ka terevisiooni režissöör ja teebki seda igapäevaselt ka. Aga 10 päeva oli Elo siis Saaremaal oli hooldajaks ja. Elo me vaatame ühe video sellepärast, et kui kuna sa oled režissöör,  siis ma sain aru, et ega siis just nimelt see sisemine sund  sundis ikkagi ka sedasama pilti seal tegema  ja vaatama režissööri pilguga ringi. Ja siis me võtame kirjaniku pilgu juurde. Teeme nii. Jaa. Kuressaare haiglas selge. Aitäh. Siin ma siis nüüd olen. Selja taga on haigla. Ja ma lähen otsima inimest, kes peaks mu tööle juhatama. Ei tea, kas võtta seda hea või halva märgina,  aga kui ma siiapoole sõitsin, siis kohale jõudsin ma. Sellise piduliku auto järgi, millesse pannakse tavaliselt  kirstu Sellise ukse taga. Algas minu vahetus. 10 tundi tagasi. Noh, umbes siis selline Näeb välja naine, kes on päev läbi olnud riides nagu. Tšerna. Oli. Töötaja. Mul on tunne, et ma ei olnud päris selleks valmis. Meil on seitsmes päev. Jah. Kaheksas. No igatahes see päev sai nüüd läbi. Ja täna oli taaskord mitte üksnes väga hea,  vaid suurepärane päev. Kõik meie lamaaed usid istuma. Kaks inimest saatsin koju. Kahe puhul on meil suur lootus Ja. Isegi need, kelle puhul lootust ei olnud Näitavad lootust üles. See oli väga äge kogemus ja siin töötavad. Kõige ei kõige ägedamad inimesed. Nõndamoodi see seal siiski kulges, see oli ainult üks  pisikene hetk tegelikult kokkuvõttev hetk sellest,  mis seal Saaremaal siis kõik toimus, aga see on jõudnud siia  raamatusse elu eesliinil. Elo, ma lugesin selle raamatu läbi juba. Me räägime, ma ütlen paar sõna kohe selle punase,  eks. Elu eesliinil see, eks ju, ja seesama punane päevik,  sa oled lihtsalt väga produktiivne, aga no. Just et see on selline fiktsioon ja me isegi sellel täna  pikemalt ei peatukski, las ollagi, üllatus,  inimesed loevad, teevad kaane lahti ja saavad  siis aru, mis seal, mis seal kirjas on ja  millest see raamat on, aga seesama elu eesliinil viib meid  tõesti siis Saaremaale, ma lugesin selle raamatu läbi  ja seda võib lugeda kui sellist natukene humoorikat  seikluslugu ka, aga tegelikult oli ju elu ise  nii karm see 10 päeva ja nende inimeste jaoks,  kes seal pikemalt on siis palju kauem, et. Kas see seikluslikkus ja see toredus tegelikult aitas sul  seal ka natukene selle olukorraga hakkama saada,  et sa suhtusid sellesse mingi sellise mitte  nii traagiliselt enda jaoks? No kindlasti on ju vahe juba selles, et mina läksin sinna  limiteeritud ajaks just selleks 10-ks päevaks,  ma ei läinud tegelikult sinna raamatut kirjutama,  vaid ma läksin oma nagu südames appi inimestele,  kes olid mind elus aidanud konkreetne üks arst,  kes oli mulle olnud toeks minu enda sellel ajal,  kui ma olin patsiendi lähedane. Ma olin valmis põrandaid pesema, sest et seal oli inimesi  nii palju puudu, sest Kuressaare haigla töötajate  haigestumine oli lihtsalt massiline. Ja läks nii, et ma tegin elu kiiremat karjääri  ja sain samal päeval, kui läksin põrandaid pesema,  kohe ka hooldajaks. Ja olin 10 päeva hooldaja, aga mina ju teadsin,  et see lõpeb ja siis ma tulen tagasi ja elu läheb vanasse  rütmi tagasi. Aga pigem on see raamat kirjutatud selle jaoks,  et anda hääl neile inimestele, kes teevad seda igapäevaselt. Täiesti üks ja lihtne põhjus miks see pidi  nii kiiresti ilmuma, oli minu sees tärkav soov,  et enne, kui eriolukord lõpeb. Aga nüüd ta lõpeb, enne, kui see soov täitub,  ütleks peaminister üks kordki. Aitäh, hooldajad. Sest need on need inimesed, kes reaalselt hoiavad  selle haige inimese kätt, kes lõikavad tal varbaküüned ära,  kes teevad selliseid, meile tundub väga lihtsaid asju,  mille peale võib-olla väljaspool sellist olukorda tegelikult  ei tule. Absoluutselt, ja need inimesed on olnud kogu aeg alamakstud,  me oleme neid tegelikult vähe märganud. Nad on olnud sellised haigla osad. Me täname arste, sest nad on nii targad,  nad on nii palju õppinud, mis on ka tõsi. Me täname vahel õdesid, võib-olla. Mitte õhutades korruptsiooni, aga toome vahel isegi kohvipaki,  sest et nemad ju justkui annavad haigele rohtu  ja täidavad arsti korraldusi, aga siis on veel olemas palju  palju allüksusi, sealt allapoole ka prügivedajad,  koristajad, söögitegijad, inimesed, keda võiks rohkem märgata,  on kindlasti see minu mõte. Ja mingis mõttes mulle meeldis see koroonaajastu,  sest ükski teine aeg ei oleks andnud seda võimalust,  et kõik inimesed näevad ühesugused välja. See oli kohutav piin. Ma ei tea, kuidas inimesed selle üle elasid,  need valged skafandrid ja maskid, mis vajutasid lisaks  sellele su ninale kinni ka sinu kõik hingamisteede. Ja esimesel päeval ma ei õppinudki hingama esimese päeva  lõpuks ma ikka pillisin nutta nagu väike plika  ja mõtlesin, et noh, et elus ei saa nii raske  ka nüüd olla. Aga noh, siis nagu õpi, saad aru, et pead hingama nagu hiir  ja natuke vähem. Et need skafandrid tegid inimesed ühesugusteks,  mis andis selle võimaluse, et korraga nagu hooldaja ei  olnudki enam noh, see hooldaja või see, ma ei tea,  sanitar nõukogude ajast. Siis tuleb ämber ja hari ka endas, lihtsalt pühib korraks läbi. Alati. Nagu et noh, ta on nagu piisavalt nagu okei,  et tulla siia tööle, aga tegelikult nagu noh,  meil eriti teda vaja ei ole, et siis tuli välja,  et need inimesed on ja need inimesed, eriti,  kellega ma koostööd tegin, on esiteks väga targad,  väga nutikad ja väga kogenud inimeste alal. Ja ma saan sellest raamatust või sain aru  ka seda, et tegelikult needsamad hooldajad olidki need,  kes olidki päev otsa selles koroona osakonnas,  sellepärast et et nemad panidki hommikul endale  selle kaitsevarustuse selga ja sellega tuli  siis vastu pidada, sellepärast et õed ja arstid Ju ei tulnud sinna, sest siis oleks olnud vaja  ka see kaitsevarustus kõik selga sättida,  pärast jälle ära võtta. Ühelt poolt oli see nagu kokkuhoid ka, et jaguks  siis seda kaitsevarustust. Jah, et patsiendi füüsiliselt patsiendi juurde minekuks peab  sul olema nagu rohkem kaitsevarustust siis kui sa oled  selle osakonna koridoris, on sul natuke vähem seda  kaitsevarustust ja siis nii-öelda nagu stardivalmis kogu aeg  patsiendi juurde minema on ikkagi hooldajad. Sellepärast et, et mina olin osakonnas, kus inimesed lisaks  sellele koroonahoolduse le vajasid tegelikult  ka muud hooldust, ega siis koroona ei ole mingi sõltumatu haigus,  et oli tõesti nooremaid inimesi ja kabedamaid,  kes vajasid vähem, aga oli ka neid, keda noh,  tõesti tuli keerata ja pöörata ja muus osas aidata. Kas see Kuressaare haigla arstide pöördumine Edward Laane vastu,  et korralagedus oli seal kohapeal ja nii palju selliseid  vajakajäämisi ja küsimärke, et nüüd seal kohe haigla nõukogu  asub seda uurima ja nii edasi. Kas selline avaldus tuli sulle üllatusena,  kui sa seal sees 10 päeva olid ja nägid,  mismoodi see seestpoolt välja näeb ja kuidas see toimib  või ei toimi? Ma ütleks nii, et nagu kõige nõmedamad sõnad,  mis on võimalik öelda, mul on hea meel, et arstid  selle pöördumise tegid, sellepärast et see näitab,  et tegelikult järelikult hakkab kriis Kuressaares üle minema,  et neil on aega sellise asjaga tegeleda. Ja mis on nagu paratamatu kriisi lõpp on,  et alati hakatakse otsima süüdlast seal sees olles  absoluutselt mitte ükski hetk, sellega tegelikult ei tegeleta. Et ei olnud sellist asja, et arutati, et  kes on juhtkonnas loll ja kes on juhtkonnas tark sellepärast  et tegelikult see oli just see aeg, kui kardeti,  et kõik asjad eskaleeruvad, haigeid tuleb järjest juurde,  tõesti tuli ka igapäevaselt haigeid sisse aga,  aga ei tulnud nii palju, nagu kardeti. Mis tähendab seda, et tegelikult tegeleti ainult ühe asjaga sellega,  et inimesed jääks ellu. Oli sul hirm? Ei? Ma arvan, et ei ole kaitstumat kohta kui haigla koroonaosakond,  et selleks muidugi pead nagu muutuma muumi. Kontrollis aga samal ajal haiglas oli palju nakatumisi. Aga ma arvan, et see juhtus kõik enne ja juhtus võib-olla  paljude selliste asjade arvelt, et et eks me nüüd oleme  kindlasti palju targemad ja ma arvan, et see,  mida võiks siit kriisist kaasa võtta, on see,  et et kuidas edaspidi enne kui asi läheb hulluks  ja kogu ajakirjandus hakkab kirjutama, kui ohtlik see on,  kuidas enne võiks meditsiinisüsteem ennast juba kaitsta. Et kuidas teataks minna haige juurde kaitsevarustuses kui on  juba mingi nakatumis oht ja kuidas needsamad hooldajad  võiksid siis ikkagi minna nagu julgelt koju,  ilma et inimesed vaataks neile kurja pilguga otsa  ja ütleks, et sa tuled ju haiglast. Mulle tundub, et seda raamatut lugedes ikkagi mõni inimene  võiks päriselt ärrituda ka. Mina ei pretendeerinud raamatuid kirjutades Arkadi Popovi  kohale ja ei ütle, kuidas peaks elu eesliinil juhtima. Ma olin üks väike hooldaja ja loodan, et. Tanel Kiik leiab selle aja ja läheb raamatupoodi  ja ostab selle raamatu ja teeb lihtsalt nagu ühe linnukese  kasti juurde, mis võiks võtta kokku selle kriisi,  seal võiks olla tuhandeid ridu. Aga ma loodan, et keegi Saaremaalt ei saa sellest raamatust haiget,  sest et ma nägin, kuidas saarlased ise olid mures  ja ütlesid, et me oleme nagu need katkuhaiged,  kellel oleks kelluke küljes, sest me oleme saarlased. Nii see ei ole. Ma usun ka sellepärast et siin raamatus on tänu,  aga siin on ka palju seda, kus peaks siis ridade vahele  natukene vaatama ja mõned inimesed võiksid siiski  ka peeglisse vaadata ja mõned küsimused küsida. Elo aitäh sulle elu eesliinil ja teine raamat  ka punane päevik, millest me täna ei rääkinud,  nii et te peate mõlemad raamatud läbi lugema,  et teada saada, mis seal toimub. Sa saad kohe minna meie režiipulti tagasi,  üks hetk veel, aga meie pärast seda juba võtame  siis telefoni või Skype'i ühenduse tegelikult Lätti,  sellepärast et Läti on see huvitav koht. Sa võiksid, no sa võiksid minna. Sest Läti on see põnev paik, kus on saadud suurepäraselt  siis hakkama selle pandeemia ohjeldamisega,  aga samal ajal eriolukord neil on üheksanda juunini. Ja. Ja nüüd tõesti siis olukorrast Lätis ja Veiko Spolitis on  meiega Skype'i teel taasühinenud ja tere hommikust,  Veiko. No ma olen siin Lätit ikkagi kiitnud ja tegelikult Läti ongi  väga palju juba kiita saanud, et selle eriolukorraga  ja pandeemiaga ollakse Lätis lihtsalt haruldaselt hästi  hakkama saanud. Mis need vastukajad ütlevad, kas seal on üks osa sellist  juhuslikku õnne ja teine osa seda väga tarka juhtimist? Kumb on olulisem praegu? Eks siin nii ühte kui teist on olemas, kuid samas üheksanda  mai Euroopa päeva sündmused, mida osa Läti ühiskonda peab  inertsi jõul veel vanamoodi. Võidupargis Riias tekitas suurt vastukaja  ka Läti sotsiaalmeedias. Nii et praegu on eriti vaadates nii Lõuna-Korea kui Saksamaa  juhtumite peale on kartus, et väga võimalik,  et mõni nädala-paari pärast on jälle juhtumeid kasvamas,  nii et et vastates su küsimusele jah, et siin on  nii juhtum kui väga head juhtumist ja ka usaldust valitsuse poole,  kuid samas, kui vaadata viimaseid sotsioloogilisi küsitlusi,  siis on väga hästi näha, et et need perekonnad,  kes räägivad kodus läti keelt, usaldavad  ja jälgivad vale nõuandeid, samas need, kes ei räägi läti keelt,  nendega on, nad on kaks korda vähem usaldavad valitsuse nõuannet. No üheksanda juunini veel seda eriolukorda pikendati,  saan ma õigesti aru, miks? No eriolukorras on võimalik teha ka teistpidi  mittepopulaarseid otsuseid ja sellega ma arvan,  et, et valitsus on väga selgelt öelnud, et, Reisiliiklus taas avaneb Riia lennujaamas 13. 15.,  nagu seda ka Eesti meedias on kajastatud laialdaselt. Meie kolme riigi kodanikud saavad jälle vabalt üksteisele  külla sõita kuid samas see kaks korda kaks. Muudetakse 25 inimest saavad koos olla, nii et saavad  inimesed mingeid sünnipäeva pidasid. Ma ei tea, mida veel pidada, kui et aed luubis avatakse,  jälle riiki, vaatame, kuidas see kõik saab olema,  sest tervishoiuminister. Ütles, et vähemalt nädal neli nädalat on see testi aeg  ja vaatame, et kui kui peale nende meetmete leevendamist  olukord peaks stabiliseeruma Lätis, siis saab eriolukorra  ära lõpetada nii-öelda üheksanda juulini. Põhjus on arutades. On, et, et, et mitte olukorda Raskemaks teha, sest nagu ma ütlesin, vaadates nendele  sotsioloogilistele uurimustele on väga selgelt näha,  on nagu kaks osa ühiskonda, ühed, kes jälgivad,  teised. Vaatame olukord ei ole veel. Kaubanduskeskused ka avatakse meie täna hommikul,  räägime sellest Eestis samamoodi avatakse  ja ma saan aru, et Lätis isegi siis on nii-öelda soovituslikud,  et võite töötada ka siis riigipühadel, nädalavahetustel niikuinii,  et tegelikult siis majandus taas jalgele tõsta läbi selle. Jah, kuid samas, et majandust taas jalule tõsta,  ma arvan, et see saab olema kõige raskem küsimus,  mitte ainult siin Lätis või Eestis üle üle maailma me ei tea,  missugusel viisil. Meie majandused hakkavad peale Covidi kriisi toimima. Samas ise olles siinsamas, oma kodulinna kaupluses,  nähes kuidas isegi kui peaks need uued meetmed jõustuma  alles 12. mail juba juba eile, näiteks kauplused olid täis inimesi,  samas oli näha, et jah nagu ma ütlesin, et on inimesi,  kes jälgivad neid meetmeid ja on teisi, kes ei pea mitte  millegist lugu, nii et, et saab olema üsnagi huvitav aeg. Kas teatrid ja kinod ja spordisaalid nii-öelda spordiklubid  tehakse ka lahti? Praegu on teatatud, et teatrid, kinod on kinni spordiklubid  siis tuleb vaadata nagu Eestiski. Siis jalgpalliklubid juba saavad trenni teha staadionitel. Spordiklubid on veel kinni, kuid peale 12. seal,  kus ei saa kokku rohkem kui 25 inimest, seal seal saab  sporti teha ja. Ja maskidega nõndamoodi, et ühistranspordis on kohustuslik  kanda või. Jah, peale kaheteistkümnendat iga inimene peab kandma  mis iganes. Tootmismargi alt toodetud maski ühistranspordis. Kasvõi ise kokku kodus õmmeldud ka see juba. Või salli või sall. Veiko Spolitis aitäh meiega sealt ühinemast Riiast  ja olge siis tublid ja terved ja ja tõesti lõikul me  siis veel räägime ka sellest, kuidas meil siin Eestis  kaubanduskeskused avatakse ja millised on need piirangud  ikkagi nendes kaubanduskeskustes, kas tuleb maski kanda,  kas desinfitseerimisvahendid on, kuidas nad ise toimetavad  siis tõesti, et kõik need pinnad oleksid ohutud? Neid küsimusi on päris palju. Jaa. Tere hommikust, täna on esmaspäev, 11. mai  ja arvestage sellega, et ilmad lähevad nüüd jahedamaks,  kus ei lähe veel täna, siis läheb homme igal juhul  lähipäevadel on selline noh, vilu ja öödest rääkimata,  öötundidel lubatakse isegi lörtsi ja lund  ja lubatakse öösel ka miinuskraade. Aga väljas on küll läinud, nagu näete, oluliselt  rohelisemaks ja see on väga tore. Meil siin stuudioski on rohelisi toone, aga meil on  ka põnevaid teemasid, me räägime õige pea näiteks kalafoorist,  me räägime laevaliiklusest ja sellest, mida  siis eriolukorrast väljumine laevaliikluse seisukohalt tähendab,  milliseid nõudeid tuleb seal ikkagi järgida? Minu ees on praegu ka värsked ajalehed ja ma vaatan,  Tartu Postimehes on näiteks pealkiri, kaubamajad avavad uksed,  poepidajad, tormijooksu ei oota just nimelt  kaubanduskeskuste teemadel. Nüüd jätkamegi. Nii me teeme tõesti ja kaks külalist siis,  Kristel Sooaru on meil siis Viru keskusest  ja Guido Pärnits Ülemiste keskuses. Tere hommikust. Teile. No nii nagu Ove ütles, tsiteerides siis sealt Lõuna-Eesti postimeest,  et ei oodata sellist tohutut massi poodi,  kuidas teie sisetunne ütleb seal Viru keskuses,  see on kesklinn ja inimesed noh, käivad niisamagi sealt läbi  ju praegu, kui poed on kinni tegelikult. Ja kesklinn oleme olnud Eesti kõige külastatavam koht üldse  oma rahvaarvult. Aga me usume inimeste mõistlikkusesse, me nägime seda nii,  kui eriolukord algas, siis inimesed jäid koju,  noortekambad ei kogunenud nii et meie usume Eesti inimestesse. Kuidas teil, Guido? Ei, ma, ma, ma olen sellega nõus, et ega nüüd noh,  me oleme ikka harjunud niisuguste, kui keegi räägib nagu  rahvamassidest ikka ikka kümneid tuhandeid päevas. Et, et loomulikult neid me ootame, võib-olla,  no mina optimistina siiski jõuludeks ootan häid aegu. Jõuludeks kindlasti, aga nüüd on, nüüd, on jah,  ütleme nii, et ma usun, et, et esimesed kaks päeva on  sellised inimesi täis, et põnevust, eks ole,  et kas neid nüüd massideks saaks nimetada,  aga noh, täitsa tühjas keskus ei peaks istuma nagu enne siin  enne seda lokdown'i algust oli, aga eks ta  siis vaikselt vajub ära ja inimesed ikkagi natukene on hirmul,  eks ole, kuigi ma loodan, et see hirm nüüd ütleme vaikselt  vaikselt vaibub, kuigi näiteks noh, ikka nagu see,  see Eesti valitsus ei saa nagu aru sellest,  et selle, see loosung tuleks nagu maha võtta. Eile sõitsin mööda mööda merivälja teed,  jällegi on sildid üleval, püsida kodus, eks ole. No see ei ole enam tänase päeva teema, eks ole,  nüüd on hoopis midagi muud, tuleb ütelda. Seda küll, kas on juba rentnikke teada ka Kristel,  kes ei ava uksi, kes tegelikult on? No põhimõtteliselt ei ole seda aega hästi üle elanud,  kui on olnudki uksed suletud. Eks keskused on kindlasti hästi erinevates olukordades,  et meie õnn on see, et meil on väga tugevad rentnikud. Meil on väga pikaajalised koostööd tänasel päeval. Eks me näeme, eks me kell 10 näeme, kuidas olukord on. Keegi ei ole ette öelnud, et kuulge Keegi ei ole ette öelnud, aga eks kaubanduskeskuses on hästi  selline nagu elav organism, et meil on 100 rentnikku,  teil on üle 200, eks seal on muutusi kogu aeg,  ühed pannakse kinni, teised avatakse. Aga, ja teine on see, et eks kriisi ajal nõrgemad ikka ikka,  kas tehakse, võib-olla mõni äriotsus, mida on võib-olla  edasi lükatud, pannakse kinni. Aga täna õnneks võib öelda seda, et sellist massilist  sulgemist või, või paljude kohtade sulgemist kindlasti ei ole,  et et eks me näeme seda järgmiste kuude jooksul,  mõni mõni kindlasti paneb kinni, mõni läheb kindlasti turult ära. Aga eks me, eks me näeme seda. Guido, teil on juba nimekiri või telefon on. Nimekirja ei ole ja noh, muidugi eks, eks,  eks, eks ta nii on, et hommikul näeb, sest on osad,  eks ole, kes nii-öelda jäädavalt turult lahkuvad. Õnneks neid noh, ma arvan, väga palju ei ole,  sest see poolteist kuud oli täpselt see,  kus oli veel niisugune taluvuse piir, oleks nädal veel hoitud,  oleks rohkem. Jah, ilmselt küll, aga mõned on need, kes ei suuda lihtsalt  ennast mobiliseerida nii kiiresti, et ega nädal on ikkagi  lühike aeg. No ta on, ütleme enamusele ikkagi piisav,  aga noh, kui jutt oli, kas mõned, eks ole,  ei suuda, ma arvan, mõned just selle tõttu ei suuda,  eks jule, nad on oma töötajad kas koondanud,  eks ole, või kuskile mujale saatnud. Võib-olla mõni on veel kuskil Saaremaal ei taha tagasi tulla. No kõik, võib-olla, eks ole, aga ma arvan,  et kui me võtame 230 rentniku, et siis noh,  mina ütlen küll, et üle 10 neid suletud poode ei tohiks olla. Aga eks näis, täna kell 10. Kas mask peab peas olema, kas teie jagate maske,  kas mask tuleb ise võtta kodust kaasa, kas on need pudelikesed,  kus saab käsi desinfitseerida ja kõik see,  mis puudutab tegelikult seda, et oleks ohutu? Hakkame sealt pihta ja ohutus, ohutus eelkõige ohutusnõudeid  saab täita ühtemoodi teistmoodi. Meie ja keskused ongi erinevalt lähenenud,  meie lähenesime selliselt nagu, nagu tõenduspõhiselt  ja tõesti võtsime meetodid, mis nagu päriselt muudavad ohutumaks. Maskide osas on nii ja naa. Meie seisukoht on see. Täpselt, kuna ka valitsuse poolt on nii ja naa  ja kuna maski kandmine on ka ikkagi sa pead seda oskama teha  iga kahe tunni tagant vahetama, ka korduvkasutavat maski vahetama,  siis meie läksime nagu seda teed, et mõtleme  ka natuke loodushoiu peale, et meie maske ei jaga. Ja loomulikult, kui kliendid soovivad keskusesse tulles,  siis loomulikult igaüks võib maski kanda,  meie meie maske neile ei jaga töötajatega samamoodi,  kui töötaja soovib, siis loomulikult on see kaupluse omaniku  ülesanne talle mask kanda. Et, et eks see on, eks see on ka vastutustundetusimus  ja südametunnistuse küsimus, et. Aga kõik need desinfitsaatoripudelid, need on kõik olemas ja. Loomulikult need on tänaseks muutunud selliseks,  nii nii elementaarse igapäevaseks elementaarseks  hügieenitaseme iga kaupluse kassas kaubanduskeskuse  sissepääsude juures. Et see on selline tavapärane, juba see juba ununes. Kuidas Ülemiste keskuses maskid pähe? Ei, minu arust on praegu väga õige aeg teha natukene siukest  turundust keskusele Viru on teinud oma nano  ja uduga, eks ole, seda turundust Kristiine ja,  ja, ja roka tegid maskide jagamise ga nagu turundus,  eks ta natuke on, ju, sinnakanti ka on, eks ole,  muidugi, jutt on õige, aga nüüd maskide kohta ma ütlen,  et see nanoudu noh, sellest ma võib-olla väga palju ei tea,  ju tal tõenduspõhises on, aga mask on ikkagi taoline asi,  et minu arust see oleks kõige lollim otsus olnud. Et, et, et keskuses tohib ainult olla ainult maskides  ja miks see nii on, et, et kui sul on mask ees,  see tekitab siukse võltsillusiooni. Et nüüd on kõik ohutu, eks ole, et kui ma näen,  sul ei ole maski? Ma tean, ma hoian distantsi, eks ole, nii kui ma näen,  et sul on mask ja mul on mask, äkki ma mõtlengi niiviisi,  nüüd on kõik ohutu, lähen sul ligidal, võib-olla ise köhin näkku,  eks ole. Aga need maskid on ju see, mida Kristel ütles,  ei osata kanda. Aga kõige hullem on see, et tegelikult maski ju tehakse kodus,  eks ole. Ja, ja, ja kui sul on ikka mingi vanaema,  vanast põllest tehtud mask, no mis mask see on,  eks ole ja, ja siis tekibki selline võlts võlts nagu ohutuse  tunde ja ma arvan, et see on palju hullem kui,  kui teadlik ohu sees olemine. Aga müüjad kuidas nendega on? Müüjate osas on jah niiviisi, et võiks ju need maskid omada,  eks ole, ja neid nagu kasutada, aga no ma mõtlen,  et kui me räägime toidupoes, mis töötavad,  seal on maskid ees, inimesi käib, eks ju. Aga on ju rida kullapoodi, kus käib kolm inimest päevas,  eks ole, ja sai, see on ju ebainimlik, kui sa lased  selle nüüd ütleme, maski ees hoida ja ja pealegi on ta tõesti,  ütleme peale kolmandat tundi. Ta võib-olla enam ei ole enam efektiivne. Nii et, et see küll, et, et kuidas inimesed maske kasutavad. Nad teavad sõna mask, aga see on täiesti seinast seina. No see nõndamoodi on jah, aga pleksiklaas sinna kassasse ette,  nii nagu paljudes toidupoodides on, et noh,  ma tõesti see kullapoe näide oli selles mõttes hea näide,  et seal käib nii vähe inimesi. Ja rõivapoes sa seda ei tee, sest seal peab ikka kliendiga suhtlema,  ka riiuli juurde minema, kas see teksapaari alla võtma  nii et, et see on, ütleme, mõnes poes on ta koha ütleme mõistlik,  eks ole, mõnes poes on ta kohatu, eks ole,  noh, visiirid, need on mulle isegi ausalt öeldes rohkem  meeldima hakanud, kui maski nad tekitavad niiukse vahva tunde. Natuke ufo tunde. Ja ja nende kaitseklaasidega ka meie keskuses samamoodi osad  kauplused panevad, kes, kes soovivad, nendele me pakume  isegi abi, kuidas, kuidas seda, kust seda hankida,  kuidas seda panna, et, et, et rentnikud on erinevad. Seesama nano ja udu siin juba Guido ütles,  et Viru keskusel on selline uus tehnoloogia,  nano ja udu, et pinnad kõik kaetakse ja täiesti ohutu. Ja, ja me võtsime nagu kaks lähenemist, üks asi on pinnad  puhtaks ja pinnad kaitsekihi alla, mis siis reageerivad kogu  aeg valgusega, sinna pannakse selline kaitsekiht,  mis reageerib UV-valgusega, mis siis tekitab ainet,  mis sisuliselt tapab need viirused ja bakterid sinna ära,  et kui te tulete ega keskusesse oma viiruse kätega katsute,  siis põhimõtteliselt see, see elimineerib  selle ära. Ja teine asi on keskustes hästi oluline õhk. Et õhk, mida kliendid sisse hingavad, kes,  kes meil käivad, et ka õhuventilaatoritesse panime seadmed,  mis siis samamoodi UV-kiirgusega hakkab see reaktsioon seal toimima,  samamoodi tapavad ära kõik selle õhust, mis läbi käib  bakterid ja viirused, et kaks siiski nagu nagu  fundamentaalset asja, mida keskus saab teha selleks,  et keskuse üldalad oleksid turvalised, et et meie,  meie usume sellesse ja, ja see on oluliselt loodussäästlikum,  kui maske jagada, et erinevad seisukohad. Vaata, ega see maski asi on ka niiviisi,  et tegelikult kui nüüd see loodus oid, eks ole,  et see läheb nüüd sellest viiruse teemast eemale. Aga kujutad ette, kui, kui maailmas on seitse miljardit  inimest ja neile pannakse ütleme, kohustus maski anda kasvõi  ühele miljardile päevas, mitu maski, see on hullem asi,  kui pudeli jama. Nojah, ei maksa korrutama hakata, need numbrid lähevad  lihtsalt hiiglaslikuks. Aga kaupade katsumisest ma tahtsin ka rääkida,  et kas pigem noh, võib, eks ju, see ongi seesama mõistliku  sele kutsumine, et inimene, kes tahab, paneb endale maski ette,  tuleb maskiga poodi, kes tahab, paneb endale väikesed kindad  kätte ja katsub nendega seal mingit pluusi  või mantlit, mida ta tahab osta, on ju, aga kas kuidagi pood  peab siis tagama ka selle, et jälgima, et ahah,  seda mantlit on seal kolm korda juba katsutud või? Ma arvan, et see on, ütleme niisugune tore nagu unelm,  et seda asja tehakse, kaupmehe asi on, võiks müüa  ja me ei saa lõppude lõpuks ütleme seda viirust nüüd  kasutada selleks, et kõik see asi nii kokku kui suruda,  kui saab, igal asjal on praegusel hetkel mingisugune  riskimekk juures, et me kõik püüame seda teha,  et see risk oleks võimalikult minimaalne,  eks ole, aga samas lasta ütleme natukene sellele majandusele  hapnikku sisse. Et kui ma tahaks nüüd täitsa riskivabad olla,  noh siis elus tuleks palju muid asju teha,  paneks Tartu maanteele tõkkepoet, eks ole,  et ärge sõitke. No kõik võib teha võib ju lolluseni seda,  seda riski nii-öelda management 'i teha,  aga noh, kuskil on nagu piir. Ja võib-olla ma kommenteeriks, et eks ta erinevates  kaubakategooriates ongi erinev, et noh, kui te olete märganud,  siis näiteks kosmeetika valdkonnas on igasugused testrid  ammu eemaldatud ja, ja tõenäoliselt need ei tule tagasi niipea. Huulepulgad, kreemid, asjad, kuidas naised seda ostma hakkavad,  seda me veel ei tea, aga võib-olla tulevad siin mingid  digitaalsed lahendused. Samamoodi on kohviku. Et hästi paljud kohvikud-söögikohad on asendanud oma  pabermenüüd siis nii-öelda plastikuga kaetud lamineeritud menüüdega,  mida siis on noh, tõesti kerge puhastada noh,  rõivad, jalatsid seal, seal seal seal on võib-olla teised lahendused. Aga noh, tõesti, kuskil tuleb see tasakaalupiir,  et, et eks, eks, eks me peame õppima elama  selle viirusega ja. Aitäh täna hommikul tulemast, sa hingasid veel sisse,  aga ma ei anna sulle sõna sellepärast, et järgmine intervjuu  tuleb kohe. Piret Mürk-Dubau Tallinna juhatuse esimees  ja me tegelikult ju tahame, et ka soomlased tuleksid poodi,  nii et ühel hetkel me oleme väga huvitatud laevaliikluse taastamisest,  eks liga ikka ikka tahame ikka. Aitäh täna hommikul tulemast ja kaubanduskeskused  siis tõesti, täna, esmaspäeval, 11. mail avatakse. Ja. Ja. Laevaliiklusest räägime nüüd seekord mitte miljonitest,  aga väga olulisel teemal, juba alates 14.-st maist hakkavad  taas paljud inimesed Eesti-Soome vahet liikuma,  võib-olla juunist veel rohkem inimesi. Tere hommikust, Piret. Räägime, kuidas elu laeval siis muutub ja räägime kõigepealt  sellest distantsist. Me kõik oleme näinud seda, kuidas sadamas tekib selline  inimeste tropp, et laevale pääseda, siis tekib seal laeva  sisenemisel uste juures. Kuidas see nüüd lahendatud on? No Tallinkis, me oleme nüüd ligemale kuu aega juba tõesti  ette valmistanud kõikvõimalikke meetmeid,  me oleme olnud kontaktis kõigi meie opereerivate,  kus meie laevad käivad riikide ametivõimudega loomulikult  Eestis ka tervisekaitse terviseametiga ja kuidas nüüd hakkab  siis toimuma laevale minek ja laevalt lahkumine? Esiteks see kindlasti võtab veidike rohkem aega,  sellepärast et tahaks juba praegu öelda,  et tulge natukene varem sadamasse, aga mitte väga palju varem. Mis see veidike jah võiks tähendada, sest tegelikult noh,  praegu me oleme harjunud see, et ootad seal väravates,  kuni öeldakse, nüüd saad laeva peale ja siis lähed. Kas nüüd tuleb oodata näiteks tund kaks tundi? Oi ei, kindlasti mitte, sest siis me just hakkame kogunema. Me kindlasti ei taha, et, et suured rahvahulgad rühmad  kogunevad vaid veidikene varem, sest et need inimesed  paigutuvad meie sadamahoones D-terminalis veidi laiemalt. Me oleme kõik seda teenindajad on seal ja näitavad ette Nii et seal on inimesed, kes suunavad Seal on osaliselt mõned inimesed, kes suunavad,  seal on märguanded, seal on viited, seal on infoteadaanded. Et millal täpselt saab juba ka nii-öelda laeva  ja sadamahoonet nii-öelda ühendavasse tuubusesse. Aga igal juhul me väldime nii palju kui võimalik,  siis lähikontakte ja hoiame hajutatust juba laevale minnes. Kui nüüd inimene on jõudnud laeva, siis kuidas see laeva puhastamine,  desinfitseerimine, kuidas see on muutunud võrreldes  eriolukorra eelse ajaga? Kõigepealt ma ütleksin juba seda, et kui nüüd laevad  hakkavad liikuma ja MegaStar ju käib ka täna,  aga MegaStar, siis hakkab käima neljapäevast alates  tavagraafiku alusel ja reisijaid läheb laeva esialgu me  müüme pileteid ka niimoodi, et umbes pool kogu  laevareisijate mahutas vusesja. See on siis ikkagi kõik selleks, et meil oleks võimalik  pikivahet hoida ja et inimesed ei koguneks. Nii et kui nüüd liitub nädalavahetusel ka teine laev Esialgu tõesti ainult nädalavahetustel, aga jälle selleks,  et reisijaid hajutada. Nüüd laevas, mis hakkab toimuma, on see,  et jah, kõikjal on võimalik desinfitseerida käsi. Me oleme üle vaadanud ka mitmed laevad, kus on võimalik täiendavalt,  et käsi pesta, käe käsi, käepesu võimalusi. Linnad, ütleme, üldkasutatavates ruumides. Neid desinfitseeritakse koristatakse, loomulikult olid ju  laeval ohutus ja ohutusmeetmed juba ennem pandeemiat aga  praegu on seda kõike mitmekordistatud. Nüüd, mis puudutab näiteks toitu, siis toit ei ole mitte lahtine,  vaid toit on kaetud. Buffet-lauad on minevik. Buffett laua valik on olemas, aga teenindusprotseduurid on  nüüd muutunud, see tähendab, et sooja toitu saab teenindaja  vahendusel ja külm toit on nii-öelda kile all juba  portsjonitena valmis pandud. Neid on alati võimalik, nii nagu rootsi lauas ikka võtta juurde. Aga lahtist toitu praegu reisijad ei näe,  vähemalt mõne aja. Kui me juba söögist räägime, räägime siis joogist ka,  ma arvan, et üks selline lisaohufaktor on see,  et me kõik teame, et laeva peal esineb ka inimesi  või tuleb inimesi, kes tarbivad alkoholi  ja muutuvad siis veidi ülemeelikuks. Nemad võib-olla ei hoia nii hästi distantsi ka,  kas te olete mõelnud selle peale, et näiteks piirata  alkoholimüüki või mingisugust turvateenust oleks rohkem  laeva peal, et seda kuidagi kontrollida? No üldiselt on laeva peal rohkem teenindajaid. Muidugi kui me nüüd räägime alkoholi tarbimises,  siis selle kahe tunniga Eesti ja Soome vahel seda väga palju  tarbida ei jõua ja selle see jutt tuleb ikkagi siis,  kui juba võib-olla hiljem veidi suve teisel poolel hakkavad  liikuma meie kruiisiliinid. Aga kindlasti me oleme mõelnud ka selle peale,  kuidas tarbida meelelahutust, kuidas ka meie teatrites  meelelahutusteatrites on võimalik pikki vahemaid hoida  kindlasti mingiks ajaks on veidi vähem meil sellist  looduskeskkonna hoidmist ja rohkem ühekordseid nõusid ilmselt. Ja mida ma tahaksin veel rõhutada. Ma soovitan kõikidel reisijatel alla laadida  ka meie äpp. Tallink, Silja Line'i äpp, kuhu me oleme täiustanud  kõikvõimalikke informatsiooni, informatsioon saab olema seal  ka värskendatud reisikestel. Ja seal on ka kõik viimased informatsioonid  ja ohutusnõuded, et see kõik ei tuleks nii ootamatult. Aga alkoholimüügi piiranguid siis ei? Alkoholi müügi piiranguid praegu hetkel,  eks me jälgime olukorda, aga selliseid teemasid me täna ei  ole ette näinud, me ju kõik loodame, et igasugused meetmed,  mida nüüd meiesugused ja laevafirmad, operaatorid,  turismifirmad, võtavad kasutusele, et ka inimesed ise on  tunduvalt mõistlikumad. Loodame siin koostööle. Meelelahutust, ja siin võib ka just võtta juba kui laevad  hakkaksid Rootsi vahet liikuma, siis mis sellest osast jääb ära,  ma kujutan ette, et noh, näiteks lapsed pallimerre tõesti  enam ei saa. Jah, sellised pallimered ja, ja suured rasked objektid,  mida on väga raske desinfitseerida, võib-olla iga täistund,  siis need on esialgu meil kinni, aga mõtleme kindlasti  lastega perede peale. Me oleme läbi viinud ka küsitlused näiteks Eestis  ja Soomes ja tegelikult inimesed väga ootavad,  ootavad vaheldust, ootavad neid lühireise,  sest nii nagu me ise arvame, et turism taastub,  aga ta eelkõige taastub meie lähiriikides lühireisidega väga  sageli ka autodega ja kindlasti võetakse lapsed kaasa,  seda näitavad ka meie küsitlused, et aitaks reisida pigem  oma pereringis väga lähedaste sõprade ringis,  väikeste seltskondadega aga et saada vaheldust veidike  ja ka tegevusi, oleme me siis mõelnud nii peredele,  nii lastele. Aga need on rohkem kontaktivabad, enam digitaalset enam kaugusest. Aga meelelahutus ei kao mitte kuhugi. Piret, me kõik oleme lugenud neid uudiseid,  kui mingi kruiisilaev kusagil on pandud karantiini. Kuidas nüüd Tallinna ja Helsingi vahel liikudes,  kui näiteks mingil töötajal avastatakse nakkus,  kuidas siis näeb see reeglistik ette, mis  siis tuleb teha, kuidas tuleb käituda? Ma ütlen kokkuvõtvalt, et kõigi meie meetmete eesmärgiks on  ohutus ja kõik sellised protseduurid, kas on töötajal viirus,  kas mõnel reisijala kaks kuigi ju reisijad  ka deklareerivad, et nad on terved, et me viirusenähtusega  ei reisi siis kõik need protseduurid on olemas,  on võimalik koheselt isoleerida, on võimalik,  metspersonal on meil igal laeval ja me teeme koostööd  ka meditsiiniasutustega. Et ma tahan siiski kinnitada, et me teeme kõik endast oleneva,  et nii Tallink, meie meeskonnad, meie laevad oleks  võimalikult ohutud ja loodame heale koostööle. Loodame, Piret, aitäh ja püsige terved. Samad sõnad aitäh. Meie praegu aga ei lähe Soome, me läheme hoopis Vilsandi parki. Vilsandi rahvuspark on ikka ilus küll aga nüüd me pakume  teile võimaluse end veidi liigutada ja võib-olla on see  isegi veidi väljakutse, sest see pole midagi niisama liigutamine,  see on capoeira. Ja hommikust tänane. Hommikuvõimlemine toimub capoeira stiilis  ja siis rahulikult alustame. Ülevalt alla, ehk siis alguses teeme natuke soojendust. Kaelale ja teeme minuga koos ühele poole. Ja teisele poole. Ja natuke venitame. Üks ja teine pool. Ja veel ka ette. Ja taha? Ja nüüd ka käed. Üks käsi. Ja teine käsi. Ja nüüd ka pea taga. Ühele. Ja teisele. Väga hea nii, nüüd paneme jalad natuke laiemalt. Jalad teeme kõveraks ja käed üles. Ja lähme, proovime sirge seljaga minna ettepoole. Et see on üks selline tähtis venitus. Capoeiras. Nii nüüd samuti ka küljele, et jalad jäävad kõveraks  ja lähme ühele poole. Ja siis ka teisele poole. Ja capoeira on tuntud oma. Baasliigutuse järgi ehk siis paraleasendist me kordamööda  paneme üks jalg paralleel ja siis teine jalg taha. Roovime niiviisi jalgu vahetada. Üks ja teine. Nii kellel õnnestus seda liigutust teha,  siis proovime lisada ka käsi. Ehk siis see jalg, mis on taga. See käsi läheb ette. Ja siin on meil juba capoeira baasliigutus  mille nimeks on Väga hea, kui sellega saime hakkama, siis nüüd lisame ühte lööki. Ehk siis paralleelasendis teeme sellise ilusa ringi sisse  üks ja siis samuti teine jalg. Kolm. Neli. Viis väga hea, kui teil kodus on mingisugune näiteks tool  ja siis teha sellist lööki üle tooli. Väga hea, nüüd teeme ka ühe kaitse capoeirast,  ehk siis üks jalg on taga ja siit me liigume alla  ja üritame puudutada põrandat. Ehk siis niiviisi. Do te Sing. Seis. Sec to. Noe. Nüüd vahetame jalgu. Proovime jalge ees natuke väljaspoole liigutada  ja siis seda te või nüüd võite iseseisvalt  ka kodus proovida, aga selle treeningu ees kõikidele suur  tänu ja ilusat päeva. Tere hommikust, nagu te ilmaprognoosi, st nägite  siis täna selline päikesevõtu ilm ei ole. Juuniks pruuniks saada on juba päris keeruline,  sest lähipäevadel lubab ka, et ilm läheb jahedamaks  ja öösel võib olla isegi miinuskraade, tulla lörtsi  ja lund. 11. mai on täna ja muide 300 aastat tagasi sündis  sel päeval vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von  Münchausen Braunschweig-Lüneburgi aadlik  ja Venemaa sõjaväelane, kes on siis nende toredate  Münchauseni lugude prototüübiks. Aga kui Eestisse pilk heita ja sellele, kes on sündinud  sellel päeval, siis näiteks 80 aastat tagasi sündis naine,  kes tõstis mesilinnulendu. Täna on sellest naisest ka pikem lugu Tartu Postimehes,  see on Vaike Uibopuu ja suurepärane inimese inimene,  nii et soojad õnnesoovid talle. Kui meie saate juurde tulla, siis meil on mitu põnevat  teemat veel, no näiteks räägime sellest,  mis on kalafoor. Aga me läheme ka Saksamaale ja me räägime  ka jalgpallist. Nüüd ja praegu püüame aga vanale mööblile anda veidi uue  ilme küll mitte meie stuudiomööblile, sest see on veel päris värske. Ju televisiooni stuudio laud on asju täis. Tere hommikust, Tuuli. Kas seda kõike läheb tarvis, kui ma leian ikkagi mingisuguse  vana tooli vana laua või kasvõi sellise väikese  serveerimislaua moodi asjanduse ja tahan  selle korda teha, et ta näeks välja, noh mitte  siis nii räsitud olekuga. No iga asja puhul kõiki neid vaja ei lähe,  aga teiste asjade puhul jälle läheb rohkem veel vaja. Aga mis on see kõige esimene pilk tegelikult,  kui ma siis leian kuskilt pööningult või keegi toob mulle,  kuule, ma leidsin sinule meeldivad sellised vanad asjad,  mis on see kõige esimene pilk, kas see on see,  et vaadata üle, et ma mingisuguseid soovimatuid külalisi  koos selle puiduga näiteks endale tuppa ei tassi? See on üks asi, kuigi tavaliselt ütleme niimoodi,  et kui on asjad kaua seisnud, neil neis ei pruugi olla  putukaid ja esimene asi, mis on, mida ei saa liiga palju rõhutada,  on puhastamine. Ja nii pehme kui puitmööbli puhul on alati see,  et alati tuleks alustada kuivpuhastusest. Sest et kui sa lähed lahtise tolmu peale märja lapiga,  siis sa tegelikult lükkab teda nagu sügavamale kiu sisse. Ahah, et mitte siis kohe minna niimoodi lappi niiskeks teha  ja küll ma siis pesen üle, et see tegelikult ei toimi,  seda pole vaja teha. Ja kõige parem on selle jaoks tolmuimeja  ja veel parem, kui on sellised harjastega otsikud ei pea  olema nii väikesed, aga väikeste ga lihtsalt saab paremini ligi. Et näiteks ka selle sameti seest saab sellega nagu nii-öelda  neid kiusid natukene paitada ja siis seda tolmu sealt vahelt  rohkem lahti. Ja see on siis tegelikult päris põhjalik töö,  sellepärast et seisnud asjad on tolmused,  päris tolmused. Ei seal hinnata, et kui on nagu teinekord hallitust ka,  et siis kindlasti pehmet polstrit peaks nagu vahetama,  et sellist nagu kasutusele uuesti võtta ei ole mõtet. Nii kui me räägime nüüd tõesti sellisest puidust,  et kohe me jõuame pehme mööbli juurde ka,  aga kus ei ole sellist sametitega kena kangast  siis ja tolmuimejaga üle tõmmatud, siis mis edasi? Ja siis pesu. Mina soovitan. Sellist leeliselist lahust, mis võtab väga hästi lahti rasva  ja igasuguse mustuse, sest tõenäoliselt nad on kasutamisel  ja käerasu ja kõik sellised asjad, see on seal peal  ja kui hakata pärast viimistlema, siis mida paremini sa oled  selle pinna enda puhastanud, siis seda nagu ilusam jääb see tulemus. Aga kodustes vahendites võib olla ka näiteks roheline seep,  mis võib nagu asja ära ajada, et, et see on väga laialdaselt kasutuses. Kui see on olemas, siis ei pea mingisugust muud vahendit  otsima tormama kuhugi, eriti praegusel ajal,  et kui see on olemas, siis sellega toimetuse. Ja mina soovitan nagu pesuvahendit mitte kasutada pehmet sammi,  vaid karugeeli. Neid on nagu erineva pehmusastmega, mis asi,  mis sa karu karukeel ja, ja siis ka natukene,  ta on hästi kare, kas ma võin asuda, võid katsuda,  et need on, kõik on erineva karesusega ja  siis siit saab lihtsalt kääridega lõigata tüki  ja siis kasutada. Ja niimoodi ta võtab teinekord nagu nagu sügavamalt. Ja teinekord isegi kui sul on viimistlust lahti,  et noh, et ta nagu pärast sul kasutamisel ei hakkaks pudenema,  siis tuleb ka see ära. Nii selline see on, nüüd see kolmas etapp  ja kõigepealt tolm, siis pesemine ja siis see karukeel  sellega üle lasta. Ja tegelikult ega väga palju rohkem ei olegi,  et siis on viimistluse värskendus. Et nagu siin ka see oli, mina kasutasin seda lillealuse na,  see on saanud palju vett. Ja siis see vesi ja. Näitan seda vesi viimistluse alla nii-öelda läinud  ja ma tegin eile sellise, nagu tegin selle pooleks  ja poolele tegin juba viimistluse värskendust sellele  ülemisele poolele, siis eks no erinevus ongi näha kohe just  mina kasutan niisugust. Segan ise kokku, et tavaliselt see, mis puidu ellu äratab,  on linaõli. Aga kuna linaõli on üsna paks, siis seda tuleks lahjendada  kas tärpentiiniga või what spiritiga. Näiteks. Saan, et nüüd on nagu selline optimaalne vedelus aste. Seda tuleb tegelikult proovida, et mida rohkem on seal  viimistlust säilinud, seda vähem peaks panema linaõli,  et kas näiteks 40 60 minul siin on näiteks 40 60,  mida ma töö juures igapäevaselt kasutan või aga võib olla  ka 24 ja siis 40 osa tärpentini ja 40 vait spiritit. Et see siis lihtsalt need. Lahjendid nii-öelda viivad selle linaõli rohkem sügavamale  puidustruktuuri sisse, ta äratab selle puidu nagu ellu  ja siis see, see tärentiin ise aurustub sealt ära  ja linaõli jääb siis puidu sisse. Ja siis ongi tehtud, siis on korra tehtud neli etappi  sellise asja puhul, nii, aga kui me räägime nüüd pehmest mööblist,  meil on mõned näited ka, sa saatsid meile mõned fotod,  eks diivanit me siia ju hommikul ei saanud tassida,  pisut liiga suur asi, me saame kohe vaadata. No siin on üks kena tool, see on nüüd juba  siis valmis tehtud, eks. No sellega oli niimoodi, et seal oli palju puiduparandusi ka,  aga sellist nagu kodust viimistluse, värskendust kui tool ei  ole katki, tegelikult saab väga hõlpsalt teha lihtsalt nende  samade vahenditega. Ma muidugi ütlen veel, et et sellest värskendusest ainult ei piisa,  ta tegelikult tahaks sinna peale veel mingisugust,  kas vahakiht, mingit lakikihti, mingit sellist,  et, et nii-öelda nagu kaitsta seda puitu edasi,  et see viimistluse värskendus, ta läheb nagu puidu sisse,  aga ta mingi aeg ikkagi tuhmub. Aga nagu kõik kasutatavad asjad tegelikult nad tahavad nagu  aastast aastasse tegelikult hoolt saada. See pildi rida, mis siin praegu jooksis,  siis siin oligi näha paralleelselt see mis oli ennem  ja tegelikult oli nõndapidi, et kõigepealt pärast  ja siis enne just just just. Praegu on ka niimoodi, et see oli väga kehvas seisus köögikapp,  mis värv sai maha võetud. Osad puiduparandused said tehtud ja siis  siis uuesti üle värvitud linahalli värviga. Siin on jälle nüüd see tekstiili küsimus,  jah. Jah, ütleme nii, et polsterdatud mööbli puhul kõige lihtsam  ongi uue katteriidevahetus. Et seal ei maksta seda vana riiet hakata kuskilt,  et ma võib-olla nagu nõelun, ära selle. Ma võtsin kaasa ühe räbala, mis ma ise tegin kunagi proovilapiks,  et mina iga ise väga soovitan, et kui ühest kohast on katki,  siis tegelikult ei ole mõtet seda minema visata,  eriti kui on nagu suured diivanid ja inimesed ise võib-olla  ei saagi hakkama, et toolide puhul küll võtad katteriide ära,  et sa näed igalt poolt neid kinnituskohti,  aga diivanite puhul ju seda ei näe. Et selle jaoks on kõvernõelad, kõik teavad,  mis on kõvernõelad, aga ma näitan nagu millist mina kasutan  selline pisikene ja saab õmmelda siis niimoodi,  et siin mul on selline ühe diivani käetoe tükk  ja kõik need niidid olid täiesti lahti ja ma tegin seda kolm  päeva põhimõtteliselt kõik need niidid on ühekaupa kinnitatud,  et tegelikult tavasiis nokkimise Just aga lihtsalt, kui on nagu teinekord kas kasson tõmmanud  ühe niidi lahti või midagi sellist, et seda tegelikult on  väga lihtne tagasi uuesti panna. Ja samamoodi, kui on mingid augud näiteks sisse kulunud,  siis võta lihtsalt selline taustakangas ja lihtsalt see  sinna taha õmmelda panna kas mingi spaatliga  või noaga, kas või noaotsaga, aidata sinna taha  ja õmmelda kinni ja tegelikult ta ei jää näha. Et siis ei pea ikkagi tervet kangast hakkama välja vahetama  ja vaeva nägema ja olema ise lõpuks enda peale pahane,  et ma ei saa sellega nii hästi hakkama ja see kõik ei kuku  nii hästi välja. Jah. Aga kui näiteks on väga ilus kangas, aga sa tahad seda  lihtsalt puhastada just väiksema polsterdatud mööbli puhul  siis tegelikult saab seda ka maha võtta ja ilusti pesta. Ja tegelikult inimesed üllatuvad, kui ilusaks need kangad lähevad,  eriti kui on ajaloolised tekstiilid, ajaloolised mööblitekstiilid,  nad on, nad on väärtus, et küll tavaliselt on kasutamisest  juba nagu ära kulunud. Aga nad räägivad meile sellest ajaloost või millised  tekstiilid on ajastutel olnud kasutuses,  millised inimestele on meeldinud. Ja siis me kasutame hõbelõnga villase siidipesuvahendit. Et kui sa võtad selle kanga siis maha, siis naturaalse käsnaga,  mis on siis, ongi selline nagu mingi taim on see. Kõrvits vist öelda jah, osad on sellised naturaalsed kõrvitsa. Siis sa laotad selle ja lihtsalt teed selle pesuvahendi vee  ja lihtsalt tupsuta d sa kunagi käe vahel ei pese,  ei nühi, pesumasinasse ei pane, vaid tupsutades niimoodi  nagu avad need kiud, teed need nagu suuremaks,  eks ju. Sest et vesi paisutab neid ja siis sa nagu veega läheb,  sealt võid selle mustuse sealt välja. Et mitte lihtsalt loobuda sellest suurepärasest kangast  natukene vaeva näha ja see tulemus on seda väärt. No näete, mis sa siin niimoodi tuuli selgitades tundus kõik  väga lihtne, nii et kui te leiate mingi toreda vana asja,  siis tehke see ise korda ja rõõm seda suurem aitäh täna  hommikul aitamast meil aru saada, kuidas neid vanu asju  siis uueks teha, aga mitte nüüd nii uueks,  et tõesti, et ära ei tunne, et seal ongi see vana asi,  et las seda, seda vana tunnet jääda sinna natukene alles ka. Jaa. Aga nüüd me räägime jalgpallist ja ma usun,  et väga paljudel inimestel seal telerite ees tekib see küsimus,  et mispärast kogu maailma sport on ju praegu pausi peal,  aga päris nii ei ole. Ott Järvela, tere hommikust. Tere hommikust. Ei ole päris nii, ei ole kogu jalgpall tegelikult praegu  pausi peal. Ei, no Valgevene on ju vapralt kogu läbi  selle koroonakriisi mänginud ja, ja siin on veel pojad,  muud sellised demokraatlikud riigid nagu Tadžikistan  ja Nicaragua ja vahepeal mängis Burundi,  nemad lõpetasid ära. Ei, aga noh, tegelikult küsimust rääkides  ja eks eks tasapisi nüüd jalgpall taas avaneb ja,  ja Faäri saared näiteks olid jah siis üks Euroopa riike,  kes nüüd nädalavahetusel alustasid ja et leiti,  et olukord on piisavalt. Kontrolli all selleks, et, et saab mängudega alustada  ja no kõige suurem riik ja kõige tähtsam riik,  kes nüüd plaanib alustamist, on ikkagi Saksamaa Bundesliiga,  mis peaks nüüd viie päeva pärast laupäeval palli taas mängu panema,  kuigi noh, seal nüüd ongi, et eelmine nädal tehti see otsus ära,  et 15 mai Bundesliiga naaseb ja siis kohe paar päeva pärast  otsust tuli uudis, et terve esiliiga võistkond dünamo  Dresden või Dresdeni dünamo kohalike omavalitsuse  siis terviseametnike poolt kästakse viibida kaks nädalat isolatsioonis,  sellepärast et seal võistkonnas oli vist viis  või kuus või natuke rohkem positiivset testi. Et tõsi küll, keegi nüüd tõsiselt haige ei ole,  aga positiivsed testid olid ja see tähendab  siis seda, et ilmselgelt, et see Dresdeni meeskond oma mänge  pidada ei saa. Noh, kuna see uudis tuli nädalavahetusel,  eks, siis näis siin ilmselt täna ja homme hakkavad  Saksamaalt erinevad sellised teated laekuma,  et kas ja kuidas ja mida see nüüd mõjutab. Tegelikult ei ole see veel päris kindel,  kas ikkagi Bundesliiga mängud algavad või mitte. See otsus võib muutuda veel. Ma arvan jah, et mõistlik on võtta niimoodi,  et kui nagu näed, et pall on mängu pandud,  siis nad algavad, et, et seal noh, kuna kuna ju olukord on  teadmatus igas mõttes tegelikult jätkuvalt,  siis siis alati võib midagi muutuda, aga jah,  kindel plaan ja kava on muidugi laupäeval alustada ja,  ja on selgelt olemas, on ka jalgpallipoolne,  jalgpalli klubide kui ka liiga kui ka jalgpalliliidu poolt  on selge tahe alustada uuesti mängudega. Seal on küsimus on muidugi, kas kõik mängijad täpselt  niimoodi arvavad, on Saksamaalt pole väga kuulda olnud,  aga näiteks Inglismaalt ja ka Hispaaniast on kuulda olnud  mitmed mängijad ütlevad, et nad ei taha tagasi minna väljakule,  sest nad tunnevad, et see ei ole turvaline. Et noh, et ilmselt Hispaania, Inglismaa,  kus kogu koroonaepideemia on ju olnud noh,  kõige traagilise tagajärgedega pärast Itaaliat Euroopas. Et ilmselt see natukene mitte natukene, see nagu mõjutab  ka seal seda, seda arvamust on, aga, aga seal on  ka mõned mängijad avaldanud noh, mõtteid,  et, et aga, aga kui ma ei taha tagasi minna  ja siis see omakorda tekitab järgmisi küsimusi,  mis saab sellest võistlusest, kui mingi võistkond kaotab oma  parimad paar-kolm parimat mängijat sellepärast et need ütlevad,  et tervislikel põhjustel või nad tervise riski tõttu nad ei  soovi mängida. Nüüd on see, et okei, võid nad vallandada  või nende palka alandada, aga see on nagu väiksem mure  võrreldes sellega, et selle võistkonna sportlik võimekus  nende mängijate võrra ju kahaneb. Mis tähendab, et see võistlus, olukord, milles tegelikult  ennem oldi, on totaalselt muutunud. Samas see, et kõik need võistlused jätkuvad hoopis teistel  alustel on ju samas jällegi paratamatu. Nüüd on jällegi, kes mõned võistkonnad on nõus seda riski võtma,  mõned äkki niivõrd väga ei taha. Väga selline keeruline. Noh, teemade pundar Seesama Dresdeni dünamo, nüüd karantiinis Hispaaniast on  tulnud teateid nakatunud jalgpallurite kohta,  Inglismaast rääkimata. On see siis ikkagi mõistlik üleüldse mingisuguseid mänge plaanida,  see on suuresti ju selline vastutuse küsimus ka,  et kes võtab selle vastutuse? Inglismaal näiteks on tõdetud, et et klubide arstidel lasub  ootus klubide poolt, et nad ütleksid mängijatele jah,  täitsa okei on mängida omakorda klubidel lasub ootus  selle kõrgliiga poolt, kes seda võistlust organiseerib,  et, et klubid oleksid valmis mängima ja sellel kõrgliiga  omakorda Suurbritannias leitakse, et, et ikkagi kas nüüd ametlikult,  aga mitteametlikult on riiklikult tasandilt ootus kõrgliiga suhtes,  et nad naaseksid sellepärast et noh, jalgpall,  Inglismaal on selline, kuidas öelda elu niivõrd lahutamatu osa,  et selle naasmist väidetavalt Inglismaal peetakse selliseks noh,  aitaks nagu normaliseerida olukorda ja, ja,  ja viia sellist ärevust allapoole, on ju üldist  ühiskondlikku ärevust. Ja, ja nüüd ongi, aga jah, et kui, kui juhtub,  see, et mõni mängija jääb tõsiselt haigeks Prantsusmaal,  üks jalgpallur viidi kunstlikusse koomasse koroonaviirusesse  haigestunu noh, Inglismaal ei ole teada olnud näiteks et  midagi säärast oleks olnud Hispaanias minu meelest  ka mitte tegevjalgpallurist räägin 23 aastane Prantsusmaa. Et, aga kui juhtub Inglismaa midagi tõsist,  et kes siis vastutab, kellele, kes lõpuks kaevatakse  kohtusse ja nõnda edasi. Et kõik kõik, kogu see teemade sasipundar on vaja jalgpalli  selgeks vaielda ja laheneda, et, et naasta samas naasmise,  noh soov ja tahe on ka teistpidi majanduslikult väga arusaadav,  ehk et samamoodi nagu muud ärivaldkonnad,  et kui meil siin kõik hotellid, restoranid  ja konverentsid on, on pandud pausile ja seetõttu noh,  toodavad pidevalt, on ju suurt miinust. Jalgpallis on samamoodi, et see on ikkagi äri,  mis peab, selleks, et ta toimiks, peab ta kogu aeg käima  ja praegu on ta nüüd kaks kuud pausil olnud  ja väga palju kauem ta seda pausi välja ei kannata. Ja seda, et see ärisüsteem kokku kukuks,  seda ükski osaline ei taha. Tegelikult lõpuks. Kui me selles jalgpalliäris tuleme nüüd Eesti juurde,  kas siin ka midagi praegu toimub või? Jaa mängijad ja võistkonnad, kõrgliiga võistkonnad alustasid  nüüd reedel selliste täisväärtuslike treeningutega,  kus nagu noh, põhimõtteliselt võis treeningus,  ma arvan, sarnast olukorda näha, kus nagu mängijad läksid  teineteisele isegi küljega kokku ja, ja tegid kontaktseid treeninguid. Ja noh, Eesti kõrgliiga klubidel on, on olemas valmisolek  naasta võistlustegevuse juurde kohe, kui selleks,  nagu mingisugune luba antakse. See on ju avalik saladus, et jalgpalliliit on,  on seda, mis ta saladus on, ei ole saladus,  et jalgpalliliit on sellega selles suunas tegutsenud  ja noh, soovitakse jätkata Eesti kõrgliigamängudega 19. mail,  järgmise nädala keskel. Kas see kõik ka niimoodi läheb või, või mitte,  see on muidugi omaette küsimus, aga soov 19. mail mängudega  jätkata on Eesti jalgpalliliigas olemas. Kas me räägime nüüd Eesti jalgpallist või maailma jalgpallist,  kas siin on ohus see võimalus või on see reaalne,  et mingisugused jõuvahekorrad paigutuvad justkui ümber  kes on teinud kõvemini trenni pausi ajal lisaks sellele,  et osad mängijad võib-olla enam ei mängi? Kindlasti, aga see, see, kes on teinud rohkem  või usinamalt trenni, ma arvan, see niivõrd palju ei määra,  kuivõrd see, kes on suutnud kogu selle pausiga just nimelt  vaimselt nagu paremini kohaneda ja kes suudab nende uute oludega,  mis nüüd jalgpallis valitsevat publikut ei ole. Noh, sellist ütleme kõik on natukene, kuidas el kaudsem,  sellepärast et ongi, kui sul nagu seda publiku kontrolli  väljaku kõrval ei ole, siis see jalgpallur noh,  see see, see tühja ründes mängima mõjub natuke teistmoodi. Kes suudab kogu selle muutunud olukorraga kõige paremini kohaneda,  see lõpuks on ka edukam, aga jõudude vahekordade muutumine  nii jalgpallis kui ka muudel spordialadel sees seoses  selle koroona olukorraga kindlasti toimub. Ott Järvela aitäh, et tulid ja loodame, et  siis ka jalgpalli on need paremad ajad õige pea käes. Ja. Ja tänased leheteemad ka Eesti Päevalehes on arvamuslugu. Kaire Uusen on selle kirjutanud, kuidas on Eesti töötajas  korraga saanud vigane pruut. Tundub, et eestlast on hakatud vaatama kui tšuksit  kelle oskamatu üle siis naerab omaenda ettevõtja  ja ta tegelikult analüüsib ka siin seda olukorda,  kuidas inimesed, meie, oma inimesed, kes siin kodumaal  tööjõuna ära põlatakse, lähevad mujale tööle  ja saavad seal suurepäraselt hakkama, ehkki need nõudmised  isegi seal võivad olla oluliselt karmimad. Töö teemaga tänasest õhtulehest maleva algus on teadmata,  malevakorraldajad üle Eesti on valmis, kuid praegu  siis oodatakse näiteks Tallinna linna kriisist väljumise  kava ja selle järgi otsustatakse sügisel eeldatavasti  siis ikkagi õpilasi ei saadeta põllule tööle aga suvel malevas? No tegelikult tuleks noortele kasuks ilmselgelt. No noored väga ise tahavad ka malevasse minna  ja see on muidugi ka selline seltskondlik ettevõtmine,  et see ei ole ainult mitte töö pärast, et maasikaid korjama  vaid pigem just sellepärast, et olla toredate kaaslastega  koos töötukassa koondatutele. Palun ärge olge endisele tööandjale nii lojaalsed,  on siin selline soovitus. Nimelt paljud ettevõtted lubavad koondatud töötajad peagi  tagasi võtta. Aga töötukassa ütleb, et, et võib-olla ei peaks seda  soovitust alati uskuma, sellepärast et siis öeldakse ära  mingisugused head pakkumised, mis võivad hoopis vahepeal tulla,  oodatakse seda, et võetakse tagasi, aga seda olukorda  võib-olla ei tulegi, sellepärast et ikkagi ettevõtja näeb,  et ta ei saa hakkama ja läheb pankrotti näiteks  ja töötukassa rahast jätkub maksimaalselt kolmeks aastaks  ja töötute arv siis võib sügiseks kasvada praegusega  võrreldes isegi kahekordseks. Üks huvitav nupuke ka Rootsimaast, no sellest on palju räägitud,  et Rootsi on valinud koroonaviiruse osas teistsuguse taktika. Ja siin Stockholmi ülikooli matemaatikaprofessor,  Tom Brit on ütleb, et tema arvates umbes juunikuuks kujuneb  juba välja Stockholmis siis karjaimmuunsus  või massiimmuunsus, sest 40 protsenti Stockholmi elanikest  peaks olema selleks ajaks viirusega nakatunud. Kas see nii läheb? No eks see on jah, see kui karjaimmuunsus on  ka see teema, mis tegelikult tekitab väga vastakaid arvamusi. Vaata palun välja Gonsiori tänava. Lehte ka veel, meil oli siin spordist juttu,  siis ma vaatasin, et näed, et meie kolleegist on  ka siin tänases lehes. Tarmo Tiislerist, aga nüüd vaadake ikkagi välja,  minu meelest tulevad juba peaaegu et lumepilved siia  Tallinna kohale. Ähvardavalt tume on see taevas küll jah. Muutus on olnud märkimisväärne võrreldes  selle hetkega, kui me viis minutit enne kella seitset alustasime,  siis oli ka selline suvine taevas veel. Tere hommikust, terevisiooni vaatate esmast päev,  uus nädal on alanud ja kell on viis minutit pool üheksa läbi  see uus nädal on alanud sellise ilmaga, et hommikul justkui  oli väga paljulubav, aga juba ilmaprognoos ütleb,  et päeva peale läheb üha jahedamaks ja hakkab sadama  ja võib isegi lörtsi tulla. Ja kui Tallinna kohal seda tumedat taevast vaadata,  siis võib seda ilmaprognoosi uskuda. Aga see nädal tuleb ilmselgelt oluliselt jahedam,  kui näiteks. Näiteks oli möödunud nädalavahetus, kus temperatuurid olid  isegi üle 20 soojakraadi. Kalafoor On täna hommikul ka selle viimase pooltunni märksõna,  mis see siis on, kellele põleb punane, kellele roheline tuli,  saate kohe teada. Saksamaaga võtame ühendust ja capoeira, selline tantsuline  liikumine isegi natuke nagu võitluslik sellest  ka täna hommikul, mis need algharjutused on,  on juba televisioonis ette näidatud, aga kust see pärit on,  kuidas harjutama hakata, millest alustada see kõik  siis täna hommikul, aga kalafoor nüüd. Kalafoorist tõepoolest, Joonas, tere hommikust. No selgita siis ära, mis asi see kalafoor on,  kellele see mõeldud on? No kalafoor on Eestimaa looduse fondi ja maailma looduse  fondi poolt koostatud juhend kalasõbrale et  siis paremaid keskkonnasõbralikke kalavalikuid teha,  siis nii poeleti ees kui ka kalaturu peal. Nii et ühelt poolt on see mõeldud tarbijale,  kes siis armastab kala süüa, armastab seda tellida restoranist,  aga teisalt on see ka juhend kala, edasimüüjatele,  restorani, peakokkadele, kala maaletoojatele,  et teha see valik, mis keskkonnale oleks võimalikult sõbralik. Ma saan aru, et üldiselt see valik võiks olla  siis nii, et eelistage kohalikku kala, sest kohalikud kalad  on kestlikumad. Tõepoolest, et kui ma vaatan nüüd maailma looduse fondi  poolt tehtud uuringut, missuguses olukorras on maailma  kalandus ja, ja kalade populatsioonid siis kahjuks peab möönma,  et üle poole üle 50 protsendi on väga kehvas olukorras. Kas ülepüütud. Keskkonnatingimused on väga kehvad siis samal ajal Eestimaa  looduse fondis tegime me samasuguse uuringu kasutades samu  meetode ning vaatasime, mis seisus on siis Eesti kalandus  aastal 2018. Ja sellest tuli välja, et tegelikult ligi 82 protsenti  Eestis püütud kaladest on kestlikud. Ja kõigest kaks protsenti on siis väga kehvas olukorras. Niisiis tõesti, et kui nüüd olles kalasõber kalaleti ees  ja ma nüüd pean vaagima, et millist kala osta  siis kodumaine on alati niisugune kindel valik,  et too on kestlik kala. Mis see põhipõhjus selle vaheosas siis on,  et Eestis on põhimõtteliselt üsna hästi kestlikkuse seisukohast,  aga kui me vaatame maailmamerd, siis seal on nagu päris halvasti. No sellist ühest vastust ei ole küll aga  selle meetodi puhul me vaatame kolme kategooriat,  ühelt poolt, millises olukorras on kalade populatsioon,  teisalt kas siis püügimeetodid kuidagimoodi on  keskkonnakahjustavad ning kolmandaks, mismoodi kalandus on juhitud? Kui me vaatamegi nüüd laiemalt kaugemale näiteks kuskil  lõunameredel püütud kaladele, siis võib-olla näiteks see  kalandus ei ole niivõrd hästi juhitud. Võib-olla need meetodid on palju keskkonnakahjustavad,  kui meil siin Läänemeres peamiselt kasutatavad,  siis nakkevõrd mõrd, või siis või siis traallaevadel  kasutatav traal. Ja, ja need ongi niisugused lihtsad põhjused,  miks võib öelda, et, et Eestis püütud kaladel on hea olukord. Teine põhjus muidugi on ka see, et meie inimesed oleme  harjunud sööma mingeid teatud liike. On see siis suured, näiteks tuunikala. Paltus, mida lihtsalt on ülepüütud läbi aja ja,  ja seetõttu siis ongi tegelikult see Eesti Läänemere väike  kala natukene paremas olukorras. Me nägime siin pildis ka just ja näeme veel praegugi teist räimepüüki,  kas see tähendab seda, et räim, teda võib põhimõtteliselt  mis iganes moel püüda ja ikka on hästi või? Jah, seda on küll rõõm öelda, et rahvuskala räimel läheb  hästi ja, ja see on see koht, kus tegelikult eestlane ühelt  poolt saab olla keskkonnasõbralik süües siis räime,  aga teisalt ta saab ka tegelikult toetada kohalikku rannakalandust,  sest et räim on Eestis kõige enim püütud kala. Ta on kõige väärtuslikum kala meile mitte ainult  siis kultuuriliselt ja ajalooliselt vaid  ka tegelikult majanduslikult. Ja, ja paraku tegelikult seda süüakse küllaltki vähe  eestlaste poolt, et vanem põlvkond vanem generatsioon  kindlasti sööb seda rohkem, aga noored jälle söövad vähem,  samal ajal kui tegemist on minu hinnangul väga maitsva  kalaga ja tegelikult väga lihtsalt valmistatava kalaga. No kui seal kalafooris ka sisestada räim,  siis ma vaatasin, et vastuseks tuleb söö meeleldi,  põhimõtteliselt mitte mingisuguseid piiranguid justkui ei ole. Aga samas on ka neid kalu, mille puhul need piirangud on tohutud,  et sa põhimõtteliselt ei tohigi osta, et kui siin näiteks  proovida samas kalafooris angerjas, siis tuleb välja,  et seda kala üldse ei või süüa. Nii ta kahjuks on tõesti, et võib öelda,  et siin Läänemeres võib välja tuua kaks kala,  mille olukord on väga kehv angerjas, nagu juba mainisid. Ja teine on tursk. Et kui täna vaata et igaüks, kes vähegi elab ranna ranna  lähedal ja mõtleb oma ka oli olukord 50 aastat tagasi,  võib-olla angerjas tõesti oli, oli alati laua peal,  see oli peolaua söök, siis täna kaluritega rääkides no  praktiliselt ei olegi kala ja seda ütleb ka,  ütlevad ka teadlased, seda ütleb ka. Ehk siis maailma kalandus teaduskoda, et angerja olukord on  väga kehv. Ometi, ma olen näinud kaupluses, et müüakse konserve,  angerjat müüakse ka turska. Siis teadlik valik oleks see, et ma ei osta neid tooteid. Angerja puhul küll nii, sest et angerjas On üks populatsioon maailmas, me räägime Euroopa angerjast  ning tema on äärmiselt ohustatud, küll aga Eestis angerjat  kasvatatakse nii kalakasvatuses kui ka tegelikult Võrtsjärves,  kus tal on oluline koht siis kohalikule kalandusele  mis teeb selle selle valiku kaunis keeruliseks. Ühelt poolt me räägime populatsioonist, mis on äärmiselt  ohustatud väga kriitilises olukorras. Teisalt aga me oleme püüdnud angerja populatsiooni parandada,  seda siis taasasustades. Ning seda ka majanduslikult üleval, hoides  siis sellega, et me oleme poliitiliselt lubanud tegelikult  kalurite püüda. Ja see on tõesti väga oluline, kalandus seal küll,  aga nii nagu Eesti peaks tegema võib-olla põlevkivienergiast väljumise,  usun, et pikas perspektiivis ka tegelikult angerja  püüdmisest angerja söötmisest me peame tegema  selle selle väljumise selle jaoks, et lasta sellel olulisel  liigil taastuda. Kui kalafoori sisestada näiteks vikerforell  siis tuleb sealt vastusena kiri MSC või ASC-sertifikaadiga. Mis see tähendab? MSC -ASC-sertifikaat on siis niisugune keskkonnamärgis,  mis annab tegelikult nii tarbijale kui ka  siis edasimüüjale selge, selge signaali,  et selle kala puhul on kontrollitud, et ta on  keskkonnasõbralikult siis püütud ja tema olukord on heas olukorras. MSC tähendab siis Marine Stewardship Certificate,  mis siis antakse looduses püütud kaladele  ning siis ASC Aquaculture Certificate antakse  siis kalakasvatuses kasvatatud kaladele ja nende puhul on  siis kindel, et on kontrollitud, et kas nende  siis püüdmisel või siis kasvatamisel on oldud tegelikult  keskkonnasõbralikud ja sellega ei ole kahjustatud  kuidagimoodi siis laiemat populatsiooni. Kas minu kui tarbija jaoks tähendab see seda,  et ma lähen poodi ja ma näen näiteks, et vikerforell on  müügil ja ma lähen küsin, kas teil on need sertifikaadid  olemas või kust see kala püütud on? Igal juhul tarbija võiks tegelikult rohkem küsida et  kuskohast on see kala pärit vikerforelli puhul,  kui me näeme seal kõrval Eesti, siis tegelikult võiks seda  julgelt osta. Vikerforelli peamiselt Eestis siiski kasvatatakse  ning teadaolevalt kõik Eestis olevad kasvatused on keskkonnasõbralikud. Jah, siin võivad olla probleeme. Aga, aga kalafoor ütleb, et vikerforelli,  mis on Eestis kasvatatud, võib julgelt süüa. Joonas Plaan aitäh, et tulid ja selgitasid  ja inimesed ma soovitan ka minna ja siis proovida seal  kalafoorilehel ise, kuidas see asi toimib,  see on päris põnev ja sööge räime. Tänahommikune viimane seis selle koroonaviirusega seal  Saksamaal kipub minema natukene taas ülesmäge,  ehk selles mõttes, et neid haigestunuid tuleb üha juurde. Lilli, Veskemaa eestlane Saksamaal on meil nüüd Skype' i  teel oleme temaga ühenduses. Tere hommikust, Lily. Tere hommikust, no vaatasin just viimaseid andmeid,  tõesti, neid positiivseid koroonateste tuleb Saksamaal  praegu juurde. Ma arvan, et see on ka selles mõttes, et mulle tundub see  suhteliselt nagu loogiline, et see niimoodi on,  sest neid piiranguid nüüd ju vähendati. Aga ma ei tea, kas sellest peaks nüüd jälle niimoodi. Väga murelikuks muutuma, et me peame mõnes mõttes mina ise,  arvan, et me peame selle situatsiooniga lihtsalt harjuma. Et see koroona ei kao veel mitte kuhugile. Põhiline on lihtsalt see, et meditsiinisüsteem sellega toime tuleks. See on kõige olulisem. Ja Saksamaa meditsiinisüsteem on sellega väga hästi toime tulnud,  on saanud isegi abi pakkuda teistele naabritele. Ja peab ütlema, et tegelikult siiamaani on mõnes mõttes nagu  olnud tööd kindlasti mitte rohkem. Selles mõttes, et ei saa küll öelda, et oleks meie oleks  kuidagi olnud tohutult ülekoormatud, me olime valmis palju hullemaks. Siiamaani oleme veel. Aga seda ei olnudki kõike vaja, mida me oleme siiamaani ette valmistanud. Kas on hakatud ka nii-öelda nendes koroona osakondades  natukene kuidagi kohti vähendama, rohkem tähelepanu pöörama  siis sellistele, nii nagu meie siin ütleme,  plaanilistele haigetele. Et see meditsiinisüsteem läheb ka nagu tavalisse rutiini  tagasi juba igapäevasusse. Muidu vaikselt küll, sest see osakond, kus mina olen ka,  et see oli nagu üks viimaseid intensiivravi osakondi,  mis hakkas koroonahaigeid võtma. Ja viimastel nädalatel on tegelikult viimased nädalad on näidanud,  et neid haigeid on vähem tulnud peale ja meil on nüüd jälle  osakonnas ka nii-öelda tavahaigeid tekkinud. Et 14-st patsiendist neli kohta on meil siis nii-öelda  teistele haigetele mõeldud. Eks näi, mis, kas see nii jääb, sest samas ma kuulsin  ka kolleegilt, kes koordineerib neid koroonahaigeid,  et jälle on samas tulnud juurde selles piirkonnas Nii-öelda. Siin selles Brandenburgi regioonis neid raskeid haigeid,  eks näis, kas see nii jääb. Et me oleme kõigeks nagu valmis, et võib ühes suunas minna,  võib ka jälle teises suunas minna. Ega seda ongi väga keeruline jah ette ette mõelda,  et saabki erinevaid prognoose teha, läheb  nii ja läheb naa ja lõpuks on see ikka tagantjärele tarkus,  kuidas me siis tegutsesime ja kuidas läks,  aga samal ajal nüüd Saksamaal inimesed on ikkagi nendest  piirangutest juba päris päris tüdinenud,  väsinud olid siin nädalavahetusel ka meeleavaldused,  kus pidi sekkuma politsei ja ikkagi läks kähmlus,  eks päris jah, jah. Sakslased on jah, sellised neile ikka meeldib demonstreerida,  et eile oli ka, ma olin ise pargis ja siis seal oli  ka mingi väike demonstratsioon, kus oli 10 inimest. Nii praegu meil natuke, nüüd läks nõndamoodi,  et kui jutt läks väga põnevaks, et kuidas see  demonstratsioon seal läks linna keskväljakul,  siis lilli tegelikult hangus hoopis ära,  nii et sealt see Skype' i ühendus meil hetkel katkes,  aga läheme edasi siis minuti loenguga. Ja meile räägitakse täna hommikul, et mis on sotsiaalne  innovatsioon ja mis riigid seda kasutavad. Jaa. Jah. Mitmed suured ühiskondlikud muutused on nii juurdunud meie  igapäevaellu et märkaksime vaid nende puudumist näiteks  lasteaiad või naiste valimisõigus või riiklik tervishoiusüsteem. Muutused ei teki iseenesest. Muutuste käivitamisel ja elluviimisel on oluline sel kohal  sotsiaalne innovatsioon. See on uute ideede ja uute lahenduste leidmine just nimelt  ühiskondlike vajaduste paremaks rahuldamiseks. Seni on tänasel hetkel kolm riiki Šotimaa,  Island ja Uus-Meremaa. Loonud heaolumajanduste võrgustiku. Heaolumajandusele üleminek aga eeldab muutusi  ja suuri muutusi igas eluvaldkonnas. Selleks on jälle olulisel kohal sotsiaalne innovatsioon. Vaja oleks sotsiaalset innovatsiooni mis oleks käivitajaks  ja oleks nii oma protsesside kui lõppeesmärkides ühiskonna  ja keskkonna jaoks positiivset mõju avaldav. Sotsiaalse innovatsiooni puhul võtavad inimesed ise suurema  rolli ja sellega ka suurema vastutuse. Liikumise aeg on ligi ja täna liigutame end  siis capoeira stiilis, selleks on meil abiks Artur,  tere hommikust, Artur. Brasiiliast on capoeira pärit, aga kuidas sina  selle juurde jõudsid, elasid Brasiilias siis või? Ei, kahjuks või õnneks ei ole Brasiilias elanud aga kunagi  hästi ammu nägime ühte Brasiilia filmi ja  siis sealt ka kuidagi see tahe tekkiski. Et hakkas meeldima, hakkasime otsima, siis hakkasime  naaberriikides käima ja sealt see vaikselt hakkasi pihta,  et lõpuks ka brasiillased hakkasid meil Eestis käima  capoeirat õpetamas. Mis riikides praegu sellised kõige kõvemad capoeira tegijad on? No arvatavasti siiamaani ongi ikka Brasiilia. Kui Euroopa võtta, siis mõnedes riikides võib-olla Saksamaa,  Prantsusmaa kõik omalt poolt panustavad ikka. Mis seis praegu Eestis on, kas te olete ka pausi peal  ja trenne suurt teha ei saa? Just hiljuti hakkasime trenne lõpuks uuesti,  ema, aga siiamaani jah, tegime online-treeninguid,  koostasime kavasid, et üritasime igat igatpidi toetada  ka meie sportlasi, et muidu pikka aega, kui sporti ei tee,  siis juba ei ole sellist energiat sees ja  siis ei ole nii palju tahet juba ka taha tagasi tulla. Artur, mis oskusi ja mis lihasgruppe capoeira kõige? Rohkem arendab. See on hea küsimus, sest mina ütleksin, et kõiki,  et vist ei ole ühtegi lihast gruppi, mida capoeira ei  arendaks isegi kõiki näolihaseid, sest vahepeal  ka trennis toimub palju naljakaid hetki,  et siis saab ka kogu näolihaseid treenida,  aga muidu jah, kuna capoeiras on käte peal seisud löögid,  erinevad liigutused, siis treenib kõiki-kõiki lihaseid. Mis need kõige raskemad elemendid on? Arvatavasti ikka akrobaatilised ja igasugused näiteks käte  peal seisud, sest inimesed ei ole vist väga harjunud nendega  tava tavapärase elus. Kas täna, kui sa näitad meile, mida teha,  siis sa võtad ka need kõige raskemad elemendid? Ei, muidugi täna teeme lihtsamaid asju, et igaüks saaks  kodus ka kaasa teha, aga lõpus võib midagi raskemat  ka seal võiks lõpus näidata ka mingi sellise hästi raske elemendi,  mida võib-olla ei pea kodus tegema. Ütle, kas midagi peaks silmas pidama ka,  et kui inimene hakkab nüüd kaasa tegema,  et ta kuidagi endale liiga ei teeks? Ei, ei täna teeme väga lihtsaid harjutusi,  kus. Minimaalselt võib ennast kuidagi traumeerida. Väga tore, Artur, palungi sind lavale. Nii et inimesed, olge valmis liikuma, sellist ohtu väga ei ole,  et endale liiga teete, aga muidugi võtke niimoodi mõõdukas  tempos ja proovige. Nii ja alustame väikse soojendusega, ehk  siis alguses teeme soojendust kaelale. Ja. Teisele poole. Nii ja lähme ülevalt alla, et nüüd teeme  ka kätega natuke liigutusi küljele ja siis  ka üles-alla. Nii väga hea, paneme jalad natuke laiemalt  ja keha pöörad ühele. Ja teisele poole. Ja veel kord. Väga hea nüüd kõikide sportlaste lemmikharjutus. Puusad ühele poole. Ja ka teisele poole. Väga tore, lähme veel allapoole ja nüüd ka põlved sissepoole. Ja väljapoole. Väga hea ja nüüd natuke spetsiifili harjutusi,  ehk siis hakkate, hakkame tegema kükke ja hoiame käed ees  siis nagu capoeiras kombeks on. Istume käed ees, kaitseme, istume, kaitseme. Veel viis korda. Ja neli. Kolm. Kaks. Üks ja viimane väga hea. Nüüd siit asendist paneme käed põrandale  ja natuke teeme jalavenitusi. Ja. Väga hea, jälle parem asend ja lükkame kätega jalgu natuke laiemalt. Ja nüüd samuti käed põrandale ja teine jalg. Natuke venitame jalgu. Et siis järgmisena teeme ka lööke. Väga hea, nüüd paralleelasendist, teeme sellist lööki. Nagu tõukame ette jälle paralleelasend ja teine jalg,  dus ja dress. Quatro. Singo üritame hoida tasakaalu, see on väga tähtis seis. Sechoo. Väga hea võib valgu natuke raputada ja nüüd teeme  ka kätele. Kuna capoeiras on väga palju asju käte peal,  seisu ja nii edasi hundirattad, siis siin me purutame oma  käega õlga. Üks tus. S. Atro Sing seis sec. Nove. Dz okei ja nüüd üks harjutus tasakaalu jaoks,  kui on raske, siis võib tõsta ainult käsi  või jalgu. Et siin teeme diagonaalis. Dos. Dres. Cuatro cinc. Ses. Egoido. No v? Üks lihtne harjutus seljale. Siit lähme pikali ja kellel õnnestub? Teeme kas selline väike sild? Või kes on oma venitustest parem, siis paneme käed  ja üritame natuke silda venitada. Ja kuidas lubatud oli, näitan mõned capoeira liigutusi  mida me tavaliselt teeme. Ehk siis igasugune baasliigutus ja. Löögid. Ja akrobaatika. Usrattad. Ja kõikidele head päeva.
