Tere kõigile aiasõpradele. Me oleme vikerraadio aiasaadetes korduvalt rääkinud missugustele taimedele meeldib kõrvuti kasvada, näiteks on sibulast laugulistest ja mungalillest naabertaimedele abi mitmesuguste kahjurite tõrjumisel. Aga samas on aedades ka niisuguseid naabreid, kes oma haigusi või kahjureid teistega jagavad. Ühes täiesti meieni jõudnud lugu tervest hulgast looduslikest kadakatest, kellele aias kasvav pihlakas on levitanud oma roostetõbe aeda, piirab ka kukerpuuhekk ja kukerpuu võib olla roosteseent, levitav vaheperemeestaim. Aiaomanik ei tahaks kellestki loobuda, ei pühast pihlakapuust, ei looduslikult kasvavatest kadakatestega kukerpuu hekist, ainult roostest, mis kadakaid rikub, taasta lahti saada. Oleme hüva nõu saamiseks, helistanud Tallinna botaanikaaeda taimekaitsespetsialistile Pille Hermann neile kas see haigus, mida pihlakas levitab, on näsa rooste. Tervist ja haigus on mäda, rooste ja see on selline, ütleme niimoodi väga vastupidav haigus, mis tõesti kahjustab erinevaid taimi. Ja vaadates nüüd näiteks roosõielised eelkõige just pirnipuu on ohus tatud Nasa roostest ja ometi suudab NASA rooste teha kahjuga kadakale, et tegemist oli vägagi erinevatel taimedega. Aga eks nende haigustega on ikkagi see, et tuleb natuke vaadata tagasi, milline oli eelmise aasta suvi. Kes vähegi mäletab, siis väga palju oli just pirnipuudel seda Nasa roostet. See haigus ongi puhanguline, et see ei ole niimoodi, et ta nüüd iga aasta võib avalduda, üldiselt nad ongi ikkagi mingite aastate järel näitavad, elasid oluliselt rohkem ja kuna tegemist oli ka haiguste seisukoha pealt väga suurepärase talvega oli, oli soe, oli niiske, järelikult nad talvitusid hästi ja seetõttu ongi näha nüüd kevadisel ajal seda kadakatel Nasa roostaja tunnus pliipe, kui ta Piernil avaldub eelkõige esmalt lehtede peal sellised pisikesed kollased, oranžid pikad laigud, mida me võib-olla ei pruugi tähelegi panna suurel puul, siis kui kadakad on näha, sellised ripuvad oranžikas ma ütleks, sellised isegi mõne sentimeetri pikkused, ebameeldiva väljanägemisega, sellised moodustised, siis see jääb tahes-tahtmata silma ja tekibki küsimus, et mis nüüd lahti on. Aga see ongi üks selline haigustekitaja, mis kahjustab nii pirnipuud kui ka kadakaid. Kui me räägime kadakast, kas see on see kahjustus lihtsalt kole vaadata või ta kahjustab ka kadakaelu? Eks see haigustega on ikka niimoodi, et inimese silma jaoks on ta ebameeldiv vaadata, aga sellele pookesele ta teeb ikkagi natuke häda ka ikkagi nende toitainete liikumine on raskendatud ja kui see on väga tugevalt, et haigestunud, et siis ta võib isegi sellele puule saatuslikuks saada. Ikka on, ikka, teeb hädaga ja. No aga mida siis teha niisuguse saias? Eks see ongi valikute küsimus, et kui tahaks kõike kõike säilitada, et siis ma arvan, et kõigepealt tõsiselt otsa vaadata sellele kadakale kui suur ta on. Kas tal on mingisugune emotsionaalne väärtus teie jaoks ja kui palju seal on seda haigustekitajat, ehk et kui seda haigustekitajat on ainult mõnel oksal, siis lõigake julgelt need oksad välja. Aga väljalõikamisel arvestage kindlasti seda, et ei lõika nüüd vahetult sealt haigestumiskoha juurest, vaid lõigati kaasa kahjuks 10 15 sentimeetrit seda tervet oksa. Kuna see haigus nii või teisiti on seal puus, see siis võimalikult palju seda haigustekitajat välja lõigata. Ja kui ikkagi saab siis need oksad ära põletada, et sellest pole kasu, kui ta lihtsalt nokita, need oranžid laigud sealt välja, et ikkagi ära lõigata. Kas võiks millegagi pritsida? No pritsimise koha pealt on nüüd niimoodi, et kui on aias selline hästi kõrge ja suur pirnipuud ega keegi väga hästi ei kujuta ette, et kuidas seda pritsida ja üldiselt on ikkagi niimoodi, et suured tugevad, elujõulised puud saavad selle haigusega suhtele suhteliselt hästi hakkama. Aga kui on just toored puud, sellised inimese kõrgused või natuke natuke enam ja need on nakatunud, siis tegelikult kui on tahtmist, siis preparaatide oskan soovitada, mis ei ole küll konkreetselt mäsa rooste vastu, aga just haiguste kompleksi osas. Et selline. Mis on tavakasutajale kättesaadav? Kindlasti, mida ma alati alati rõhutan, et aianduses vaatamata sellele, et on, on muld, on must ja räpased, käed mustad, jalad, alati tuleb puhtust hoida, see tähendab seda, et kui on sügis, kui on lehed varisenud, seal pirnipuu, Albriisuge kõik lehed kokku, ärge jätke neid vedelema tahk külma kevadel, võib-olla seal seal mingil hetkel riis on, kui aega on, et kui need haigestunud lehed jäävad sinna puu alla lihtsalt vedelema, siis sellega on jälle antud sellele haigusele hea võimalus tagasi nakkumiseks. Et ikkagi lehed kokku riisuda. Võimalusel ka, et, et ei pane päris jälle komposti neid lehti, et kas siis põletada, kui võimalik, kui ei ole neid nagu massiliselt, väga palju, või siis kaevata maa sisse, katta mullaga ja seal elamise haigustekitaja edasi ei arene. Ma ei tea, kui suur see pihlakapuu seal aias on, aga kas oleks näiteks sellest abi, kui ta välja kaevata ja ümber istutada mingisse aia teise nurka, ehk kui nakkav see Nasa rooste kui kergesti leviv ta on? Haigustekitajatega on tõesti see, et need imepisikesed eosed liiguvad tuule ja vihmaga et nad võivad tõesti liikuda ka paarsada meetrit ja, ja enamgi veel, et isegi kui te, kui te selle ümber kaevamise teete, et võib juhtuda, et võib-olla naabri aias on see haigus ka olemas ja tuulega tuuakse see ikkagi ikkagi teile aeda tagasi. Et ega selline ümberistutamine väga midagi juurde ei anna. Jah, et sellega niimoodi vältida ei saa, aga samamoodi jälle pihlakal ka, et kui lehed on langenud sügisel ära riisuda ja jää sinna puu alla lihtsalt vedelema. Nii et ainus, mis aitab, on üks kõva pakasega talv. Ja see võiks tulla küll isegi isegi need inimesed, kes väga suusatamisest talvest lugu ei pea, siis aednikud tahaksid küll saada vahelduseks käreda pakasega talved neid kahjureid ja haigusi natukenegi vähemaks saada. Seda küll, ootame. Täna andis meile nõu Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann, palju tänu teile ja uus aiasaade ootab meid nädala pärast kuulmiseni.
