A. Tere hommikust, tore, et te olete ärganud terevisiooniga,  ükskõik, kas vaatate meid näiteks Hiiumaalt Kärdlast  või olete Põlva kandis või hoopistükkis Narva-Jõesuus. Meie oleme igal juhul siin Tallinna televisiooni stuudios  telemajas Gonsiori tänaval ja kui te vaatate,  siis seda pilti, mis siit meie maja katuselt avaneb,  siis sellisesse kenasse kevadisse hommikusse oleme me  ärganud vahelduseks kena kevadilm, siit keneeri masin,  taimi, paljakut, sünoptikut. Tema on sellise pealkirja pannud siis oma ilmaprognoosile,  kui ta vaatab nädalavahetusel, et ja mina taimi usaldan. No hommikul ametlikel andmetel meil siin väljas umbes kella  kuue aeg või pisut varem oli kaks kraadi ainult soojaks. Ma ei tea Maasin ka raadios krimmitoolis ja see tundus uskumatu  ja siis grimeerija vaatas oma telefonis,  tema nägi seitset, sest hommikul oli soe,  pool kuus oli täiesti soe. Vaata sellisel päikesetõusu hetkel, kui. Päike tõuseb neli, 33. Nojah, aga ta oligi, päike oli soojendanud natukene õhku  ja külm õhk oli vajunud alla ja see mõõdeti ära  ja fikseeriti tulemusena, ma ei tea. Tundus nii uskumatu, see kaks kraadi, aga noh,  see on juba möödas, nii et selle üle ei pea väga palju diskuteerima,  päev tuleb ja tuleb toredate soojakraadi. Ja, ja väga tore on ka see, et te olete meile lähetanud  looduskaadreid nii liikuvaid kui liikumatuid. No näiteks Kalmer Saar on taaskord haaranud Muhumaal vist jah,  Muhumaal on just tema siis oma kaamera ja näed kohtunud  metskitsega võsa vahel. No need metskitsed ongi sellised uudishimulikud kangesti ma  tean nädalavahetusel, kui mina metsas kolan,  siis no võib-olla mõni vahetab mõtteid kogu aeg,  sest ma tean, kus kohas nad toimetavad. Jah, ja kui sealt mööda minna ikkagi sellisel natukene vastu  õhtut niimoodi seitsme paiku, kaheksa paiku,  siis nad seal nosivad ja nad on väga uudishimulikud,  alguses nad justkui teevad näo, et noh, me läheme siia  metsaserva aga siis nad ikkagi pistavad oma ninad sealt  välja ja katsuvad vaadata, mida sina siis teed,  kas lähed ka metsaserva või jääd passima,  sinna? Millal me saame hommikuti hakata vaatama Katrin Viirpalu  metskitsepilte täitsa ma ei käi telefoniga metsas. Nagu käisid fotokaga. Ei käi fotogaga ka, mulle meeldib kaks kätt taskus  ja koer kaasas seal kula. Küll, aga on inimesi, kes käivad fotoaparaadi  või ka videokaameraga metsas ja ühe mägrapere askeldused on  jäänud kenasti pilti. Selge see, et tegemist on mägralinnakuga,  me näeme, see on selline auguline siis koht metsas  ja nüüd siis käib väikene selline vist armastus ja. Just selline kevadine armastusehetk on jäänud. No elu tahab elamist. Jah, väga tore, kui te looduses käite, märkate erinevaid  asju ja meile ka siia saadetes ja olgu nad  siis videona, allalaetavalt või fotodena. Tore on neid vaadata ja aru saada, kuhu me oma loodusega  parasjagu aasta ringis oleme jõudnud. Jaa, aga me oleme oma loodusega muuseas jõudnud  ka sellisesse hetke, kus seened on juba metsa alla osasid,  seeni enam ei olegi, mis on näiteks kevadel korjatavad  ehk et kurrelitega vist juba ma sain aru,  oli kehvasti, kui ma. Rääkirrelid. Just et nendega on juba kehvasti, aga mürkleid veel on. Kogritsaid on nii, et Veiko Kastanje, mükoloog käis eile  seenemetsas ja tuleb täna oma saagiga siis televisiooni  ja tõesti on mõistlik siis täpselt saada aru,  mis need erinevused on, sest ühe seene puhul võib  selle kohe pannile panna, teise puhul tuleb ikkagi päris  korralikult siis kupatada, sest mürgine söögiseentest just just. Sest neid kevadseeni on ju väga erinevaid,  aga söögiseened on üsna selline loetud. Neid vist väga palju ei ole, jah. Me räägime saates lisaks siis seentele veel  ka näiteks mis saab sõidueksamitest tuhandetel inimestel jäi  see kuidagi niimoodi pausile tänu sellele koroonakriisile,  kuidas nad saavad oma asjad nüüd aetud ja juhiloa taotletud,  sellest me räägime, aga veel ka sellest,  et mis saab lennundusest ja kes jääb nii-öelda vee peale  ja kes mitte. Sest näiteks siin ka suuremad tuntud Euroopa lennukompaniide  kohal juba justkui ripuvad selline kirjas,  mis ütleb, et ega neil eriti hästi ei lähe,  kui tuleb riigiabi, ehk siis läheb paremaks. Kas seda tuleb, sellest me räägime ka tänases saates,  Euroopa Liit nimelt võib-olla käib välja Euroopa majanduse  selliseks taasturgutamiseks umbes 500 miljardit eurot,  kellele, kuidas, mismoodi sellest me räägime ka? Ja aga juttudel praegu lõpp kohe saab kell seitse,  siis on uuesti jutuaeg, enne seda veel, meil on täna Tuuli  pruul külas siis oma bändiga ja millist muusikat nad teevad,  kohe saad ai. Ja. Ja. Jaa. Aitäh. Te vaatate, televisiooni kanal on ETV Me üks järgmistest  jutuajamistest viib meid siin terevisioonis maski teema juurde. No maski otseselt Eestis ju ei pea kandma,  samas väga paljud tahavad seda kanda enesekaitseks  ja ka teiste kaitseks, aga tihti tehakse seda  ka täiesti valesti, ehk et see mask on kas siin kuidagi lõua  all katab. Või mina välja? Väljas edasi, seda enam, et tegelikult ju  ka Euroopa tulevased reisimist ingimused tõenäoliselt  lennureiside puhul näiteks nõuavad seda,  et kõik peavad maski kandma. Nii et tasuks korra see teema üle rääkida,  seda me teemegi ja räägime ka siis sellest,  et kuidas üldse seda puhtust hoida ja kuidas viirusest  ennast vaba hoida, sest jätkuvalt see viirus meil on ju olemas. Ja kuivõrd reeglid ka siin leevenevad, siis tasub teada,  kuidas ennast siiski terve hoida. Mis saab sõidueksamitest sellepärast et selles eriolukorras  need kõik jäeti ära, kui palju mitu 1000 neid on,  mis siis nüüd on vaja tegelikult kiirkorras ikkagi inimesed  soovivad need ära sooritada, sellepärast nad olid arvestanud  just nimelt suvisel ajal. Et saaks siis need autojuhi load kätte ja autoga sõitma  ja eriti praegusel ajal kui tõesti võib-olla  selle välismaale reisimisega on nii ja naa,  mõnel puhul on see otsustamise küsimus, et kas minna  või mitte minna ja siis pigem öeldakse, et mitte minna aga  Eestimaa looduses siis ringi sõita ja neid toredaid paiku avastada. Kindlasti võib, nii et sõidueksamitest, kuidas need saavad sooritatud,  et oleks siis tõesti. Jõuame rääkida veel enne, kui kell saab kaheksa  ka laiemas plaanis Euroopa lennundussest  ja kogu maailma lennundusest, et mis saab,  mis saab nendest suurtest lennukompaniidest,  kas odavlennufirmad jäävad alles ja kas nad on enam  nii odavad nagu me oleme siiamaani harjunud,  et võib-olla mõne teise euro eest saab Euroopa teise otsa? Jaa. Nüüd on siin meil stuudios Pille Märtin,  Lääne-Tallinna keskhaigla infektsiooni kontrolli osakonna juhataja. Tere hommikust, miks Pille, me kutsume teid nakkusarstina  siia sellepärast, et rääkida sellest jätkuvast koroonaviirusest,  sest et ta on ju jätku meil veel siin, te ei ole mitte  kuskile kadunud, saan ma aru õigesti? Te saate päris õigesti aru selles mõttes,  et me saame öelda siis, et viirus on meil kuhugi silma alt  ära kadunud, kui meil tuleb peiteperiood perioodi jooksul  nulljuhtun päevas, ehk siis kaks nädalat juti ütleb teile  hommikune uudisportaal, et eelmise päeva jooksul null uhu  ja nii ongi, aga praegu tuleb meil iga päev mingi number  sinna ette kaks-kolm-neli viis, kuus, seitse,  kaheksa, ehk siis viirus tasapisi vaikselt-vaikselt,  aga ikkagi liigub inimeselt inimesele. Et ühesõnaga, me ei tohi ennast nii-öelda kontrolli mõttes  lõdvalt lasta, sest see viirus on jätkuvalt olemas,  vaatamata sellele, et valitsus igal pool leevendab piiranguid,  varsti saame hakata juba kinos käima ja kõik  nii edasi, aga see viirus võib-olla siiski kuskil niimoodi olemas,  ehk tuleb ennast osata kaitsta. Päris õige märkus selles mõttes, et vaatamata,  et kevad on käes ja inimesed on juba rõõmsad  ja tahaks 11 kallistama minna ja koguneda rõõmsalt,  ei saa kahjuks jah öelda, et viirused sellest midagi  hoolikalt gi ennast teisiti tunneksid. Nemad ikka otsivad kohta, kus levida ja paljuneda. Et põhimõtteliselt, kui siin see kaks pluss kaks reegel,  mis kuidagi ühel hetkel oli, oli väga juurdunud,  siis nüüd mulle tundub, et enam keegi seda väga ei järgi,  siis me tegelikult peaksime seda järgima jätkuvalt. Päris kindlasti, et see võiks olla selline harjumus,  mis võiks meile tasapisi nihkuda sinna seljaaju refleksi tasemele,  et teeme automaatselt ja ei mõtle selle peale  nii nagu autot juhi ma ei mõtle, kus on käsi rooli  ja käigukangil, nii on kaks korda kaks, et aa,  kaks meetrit juba mul kuklasse hingamas. Astun eemale, selline tunne peaks olema sees kogu aeg. No meil on siin laua peal, maskid ka, teil on kenasti kiles  mul siin näpu vahel juba. No mul vist see, et mul niimoodi näpu vahel ei ole õige,  sest kui mu käed on nüüd mustad, siis ma panen  selle vastu nägu ja siis ta on noh, ühesõnaga. Sõltub, kust te kinni võtate, selles mõttes,  et ma teen siin käepesemise liigutuse ette ära  ja lähen puhta käega. Mina olen ka tegelikult enne stuudiosse sisenemist  selle käepesu teinud, aga, aga siiski ma võtan praegu võtsin  selle valesti juba kätte, eks. Oi. Ma võtaksin selle kätte niimoodi, et meenutades,  et kui me võtame maski näiteks on teil kilepakendis mask  karbis kuskil see koht, kus me võtame kätega kinni,  see jääb väljapoole, te võite siit vabalt kinni võtta,  aga see jääb väljapoole. Ja see ja see, ütleme sinine pool on see,  mis peaks jääma välja. See võib olla üks kama kõik, mis värvi ja mõnikord on isegi  maskid valged. Ma ei tea, mis seal kõik variandid meil võimalikud on,  aga igal juhul tasub meeles pidada see, et kui te võtsite  kuskil maskist kinni, siis see jääb teie näost väljapoole. See jää sissepoole. Ja kui te televaatajad kodus mõtlete, et miks nad jätkuvalt  sellest maskist räägivad, siis tegelikult on viimased  uudised ütlevad, et Euroopas lennureisid algavadki,  nii et te peate hakkama maski kandma ja see tuleb kõigile  tõenäoliselt kohustuslik. Et on mõistlik see uuesti üle. On on meenutada vaja nii ja nüüd on siin maskil tegelikult  selline koht, et ühes otsas on traat. Kui te vaatate vastu valgust, näete, üks on tumedam,  võite ka näpuga servas katsuda ja siin on. Traat sees, eks ju, ehk siis see traat peab nina peale jääma,  kui te olete prillikandja, siis see kõik see mahub sinna  prilliserva alla, aga see traat jääb ülespoole. Ja nüüd võtsite maski välja, kuidas võtsite,  võtate nendest sangadest kinni ja panete otsekohe kõrva taha? Vot nii, ja nüüd hakkate sättima seda välispinda,  te ei lähe enam näpuga sinna sisse, vaid te sätite  välispinda traadi sätite oma ninakuju järgi,  nii et ta siia natuke prilli alla läheb. Sätite ta niimoodi, et ta katab te järel. Ei ole vale, panete tagasi ja siin te ei läinud maski sisse,  enam maski peal toimetati ehk kõik, mis siia välja jääb. Näete juba isegi seda, et pole vaja mõelda  selle peale, kas voldid on alla või üles,  voldid on juba alla, sest raat on üleval  ja voldid lähevad alla, ehk siis kõik, mis siia sadeneb,  kukub allapoole, ei tule teile silma. Põhiline prillikandja häda on ju see, et prillid lähevad uduseks. Aga prillid lähevad uduseks siis, kui te vahetate keskkonda,  kus on erinevad temperatuurid, et kui me näiteks siin istume,  siis natuke aega hingata ja enam udused nad ei ole. Ehk siis te ei saa panna seda prilli peale,  sest siis on siin nii suur auk sees, et noh,  vahet pole, on mask ees või ei ole. Aga kui ta siin nina vastu on surutud, siis siit enam väga  lihtsasti midagi sisse ei läheks, siis see traat hoiab seda paigal. Kui siin traati ei ole, siis see väga hästi paigal ei ole. Ütleme uduseks läheb ta ka siis, kui minna näiteks poodi sisse,  ma olengi tulnud väliskeskkonnas jahedam,  lähen sisse poodi, kus on soojem ja seal tekib see  siis kondents mulle prilliklaasi dele. Ja tekib küll jah, aga see läheb natukese aja pärast üle,  kui see temperatuur nii-öelda kohale jõuab sellele  prilliklaasile ja, ja hingamisele, et ta läheb natuke aja  pärast üle. Nüüd hästi sage on see, et tegelikult näeb inimesi vot nii. Nojah, kahju küll, aga siis võiks selle maski üldse minema visata,  sellepärast et nina on see koht, kus kõige tõenäolisemalt  pisilased sisse lähevad. Ütlevad viimased teadusuuringut ka, et, et just nina kaudu  see koroona Aga mida inimlik mugavus teeb, et mul on  nii ebamugav, ma tahaks korraks hingata ja  siis ta kahmab selle maski kinni, tõmbab nina alla,  oh kui hea on hingata, siis unub ja siis on muidugi need inimesed,  kes käivad niimoodi ringi. Ja siis õigel hetkel, kui on, siis noh, tõstavad siia,  kui neil tunne on, et nüüd on ohtlik, tõstavad siia. Aga see tähendab seda, et tegelikult ma olen  selle maski juba oma lõua aluse ga põhimõtteliselt ära must. Must olete ära mustanud ja teine asi on see,  et võtate sellesama käega siit ja sealt. Ja midagi valesti siin ka sätigen. Ja pigistada kinni ja sätige prillid siia peale  ja ja siis, siis tekibki see hetk, et kui see mask käib  pihuga ette taha ette taha ehk siis te enam ei tea,  mis siin maski peal on ja sellesama näpuga läheb ninast üle. Valmis, eks viirus on õnnelik, tema saab paljuneda,  lapsi saada, aga meie oleme hädas. Ja ja kui sagedasti me desinfitseerime oma lõuaalust näiteks  tahaks küsida võib hommikul. Jah, eks, aga selles mõttes korraliku desovahendid,  millega me käsi puhastame, seda me. Ei, meil ei ole mõtet hakata nägu nühkima  ja kõiki muid asju teha, et parem teeme seda kaitsevahendit  õige liigutusega. Nii teine variant, mida maski kandmisel on see,  et kui te tahate seda eest ära, siis võtke ära,  visake minema. Noh või variant, tehakse, inimesed võtavad usinad kokku hoidvad,  võtavad maski ära, panevad koti, panevad uuesti ette ette tagasi,  ette tagasi ja niimoodi nädal aega järjest  ja vihmase ilmaga ka näiteks et noh, siis on  ka maskil väga väike kasutegur selles mõttes,  et kõik läheb sisse-välja. Andke veel selles mõttes üks, üks selline hea nõuanne inimestele,  kes, kes hakkavad nüüd käima rohkem ka erinevatel rahvaüritustel,  sest need on lubatud, olgu selleks siis kinod,  teatrid, ka kaubanduskeskused on avatud,  kuidas ennast seal siiski hoida ja ka nii,  et ma ei jaga seda viirust. Kui te vähegi kannatajate saate ja, ja võimalus on,  kasutage niisugustes kohtades vähemasti veel maske. Kui maski kasutada ei saa või on väga maskivastaline inimene ütleb,  et vot ei saa temal nägu, mis iganes teeb  selle maski peale, et siis katsuge hoida distantsi  või kui ka seda enam teha ei saa, siis miinimum on,  võiks olla käed puhtad või vähemalt käte antiseptikum ligi. Et, et kui te lähete nina prilli juurde,  no sellist liigutust teha, säti prillikandjad pidevalt  ja just just just ja tahaks mõelda, panen näpu siia,  et, et kui läheb käsi näo ligidale, siis käed peaksid enne  seda puhtad olema või kui te võtate mingisugust asja  või kasutate kuskil veel oma käsi, siis katsuge nad puhtad hoida. See on absoluutselt kõige miinimum, mida te enda jaoks. Jah, ja nii, me hoiame ära ka selle, et võiks tulla selline  suurem ja laiem, teine laine ja nii edasi. Päris kindlasti, et katsugem sellest nüüd küll hoiduda kõigi  meie talupojamõistuse, tarkuse ja muu abil. Aitäh, et tulite meile täna hommikul külla  ja neid selgitusi jagasite Ja. Ühest 100 aastat vanatantsust hakkame me nüüd rääkima,  tantsima ka, muidugi, meil on selle jaoks ikkagi inimesed,  kes seda on harjutanud ja oskavad seda päriselt teha. Sirli Kriis, Kalm, tere hommikust. Tere. No Charleston, mis tantse siis on? Väga uhke, oled riides, sulg peas ja puha ikka. Kindad ja see jah, riietus on sellest ajast pärit. Charleston on Ameerikast pärit tants. Sellisest linnastki, nagu Charleston on oma nime saanud Lõuna-Carolinast. Ja teda kahekümnendatel tõesti tantsiti,  oli väga populaarne tants, sest oli just läbi saanud esimene maailmasõda. Inimesed olid väga masenduses. Et midagi oleks elus, lõbusat ja toredat,  lõigati juuksed lühikeseks, lõigati kleidid lühikeseks  ja tantsiti midagi rõõmustada. Kas saab välja tuua näiteks konkreetselt,  keegi leiutas selle tantsu või see kuidagi tekkis  mingisugustes ringkondades? Sellist otsest autost? Autorid, ma arvan, et ei saa nimetada, ta oli populaarseks,  sai ta või kõik need liikumised ühest muusikalist,  mis tuli välja nii nagu ikka, siis räägi rohkem inimesi  ja hakkasid ka teised tantsima. Nii et see oli see koht, kus ta niimoodi nagu sai alguse,  aga eks sinna on juurde lisatud ja maha võetud aja jooksul üht-teist,  kogu aeg. Eks ta tekitas selle tekkimise hetkel  ka väga palju poleemikat, et ei olnud just väga selline tants,  mida siis väga siivsaks peeti, jah, jah. Ta oli. Üks selline tants, et kuna Mis seal põhiline on, on sääre kõrgele tõstmine. Loomulikult see lühike kleit veel oli, nii siit et sealt  paistis suka tripp lausa välja ja arutati isegi inglise  parlamendis oli väga suur arutelu teemal,  et kas võib-olla naisterahvas nii lühikese kleidiga  ja tantsida sellist tantsu, et see ei pruugi ikka olla väga sünnis. On see raske tants või kas inimesed pidid seda harjutama,  olid siis ka tantsukursused, kuhu mindigi Charstoni õppima,  et siis, kui on pidu, siis olla tasemel tantsija. Eks seda kindlasti harjutama pidi, aga samas ma arvan,  et igaüks võib seda teha täpselt nii, nagu ta oskab. See oli ainus tants, mis jõudis niimoodi üsna kohe  ka Eestisse. Üldiselt ikka läks aega, enne kui Ameerika mandlit midagi  tagasi siiapoole hakkas liikuma ja minu vanavanaema harjutas  kooli koridoris, seda igal juhul mulle seda rääkinud. Nii et noh, ju siis harjutati, aga noh, ma ei tea,  kas just tantsukursusel kõik tegid seda seal,  kus sai, seal harjutati. Miks sulle see tants meeldib? Sest see on maailma kõige rõõmsameelsem tants üldse,  et kui tuju on halb, siis seda tantsides läheb see igal  juhul heaks. Nii et sa võid tund lihtsalt Charlestoni tantsida. No ta on üsna võtma nõudev tantsimise juua. Et see ei ole päris lihtne, aga, aga teda kui juba natuke  saad tantsida, on juba väga hea olla, et ei peagi pikalt laskma. Ta on 100 aastat vana, siis ta alguse sai. Kas praegu ka ikkagi inimesed jõuavad selle tantsu juurde? Ikka jõuavad, tantsitakse teda nii Eestis kui mujal maailmas  ja tantsutrupis moodus ka, tantsitakse teda hoolega,  nii et leitakse üles ja tantsitakse. Aitäh sulle jutuajamise eest, Sirli ja Meelis,  sinu tantsupartner juba ootab, nii et me saame kohe  siis näha, ole hea, mine, saame kohe näha,  kuidas see Charlest on siis 100 aastat vana tants  ka praegu väga populaarne välja näeb ja kuidas seda tantsitakse. A. Võib proovida nii kõrgele, et tabada oma kätt. Ja põhisamm näeb välja nii, et ette taha taha ette puudutan  ja astun, puudutan ja astun, puudutan, astun. Ja nüüd lisakeeramine ja säär. Ja nii lihtne see Caston põhisaama ongi. Aga midagi veel, pane jalad kokku ja keera neid. Selle poole ka. Tere. Proovi kokku ja lahku, varbad panna käima kokku lahku. Sel ole ka. Veel sama. Tõesti üks sealt tahab puhata. Kas ta lihtsalt lohiseb? Ja teine ka. Jälle üks puhkab. Õnnelikud jalad käivad kokku lahti, kokkku lahi kokku lahku  kokku lahti. Ja nüüd võta oma kallis partner diivanilt püsti  ja tee sedasama koos. Viska säärt ka. Põhisamm proovi tä ja astun. Täna astun täpne ja astun. Mõtle vaikselt pere lisamisele ka ja tugi alt võib keerutada. Pane jalad kokku, keera. Tagasi ka. Ja kokku lahku. Ühe jala peal. Ja teise jala peal ka. Aitäh. No ei olnud üleliia raske, vähemalt sellises aeglasemas tempos,  ma arvan, on võimalik isegi kaasa teha üks episood veel täna  hommikul terevisioonis, nii et kes praegu vaatas suu ammuli,  siis pärast seda, kui me oleme siin mõned intervjuud ära  teinud ja praegu ka ajalehtede teemadest rääkinud,  siis veel seda Charlestoni täna hommikul. Ja tundub, et lehtedest kirjutatakse täna ainult tähtsatest inimestest,  näiteks. Äripäev on siin välja valinud Eesti tähtsaima  äriliidri Ain Hanschmidt siis Tallinki juht on siin esimesel  kohal nende otsustajate topis, aga hea valiku on teinud  ka tänane LP, kes on võtnud intervjueerida meie oma  režissööri Elo Seliranda 10 päeva keset koroonat,  Elo siis tõesti käis ju Kuressaare haiglas abiks. Just ja sellest sündis raamat ja lisaks tuli tal välja veel  üks pioneerielust rääkiv raamat samaaegselt,  nii et tegusates inimestes täna palju lehtedes. Juttu, aga sirp on tänavune reede ja kirjutatakse kaugtööst,  Kaarel Tarand, sellest kirjutab kaugtöö,  kes kannab kulu, selline küsimärgiga lõpp,  pealkiri ja tõesti selline uus väljakutse siin eriolukorras,  väga paljud inimesed olid kaugtööl ja kirjutab ta sellest,  et milliseid küsimusi see siis ka tulevikus tekitab,  kui meil üha enam inimesi võiks ju kaugtööd teha,  et praegu see teadmine on olemas, et nõndamoodi saab hakkama  näiteks kes siis hüvitab selle, et kui ma kodus töötan,  mul ilmselt kulub rohkem elektrit, rohkem vett  ka võib-olla jäätmete ees tuleb hakata rohkem tasuma,  et mismoodi näiteks see tasakaalu viia, kas peaks  siis olema eraldi arvesti sellise aja peale,  kui ma seal tööd teen ja kuidas siis see ruumide jaotus on  tõesti ta siin eluruumides ka kirjutab, et kui palju meil  siis ühe inimese kohta leibkonnas eluruumi on,  et kas meil on võimalik kaugtööd teha näiteks eraldi toas,  et siin on päris mitu küsimust, kui see asi  siis niimoodi päriselt ja tõsiselt ja seadusandlus vaadates  ette võtta? Kes haarab täna kätte, Sakala saab lugeda vagi,  vastne tee kulgeb üle muinasasula, siin siis Lõhavere kandis  ja Lehala Lembit on teemaks, aga kel täna Postimehes käes  peatugu lool uus kevadine kirg. Hobi mesindusmesinikke on 200 võrra rohkem kui sügisel. Tere hommikust, tore, et vaatate terevisiooni,  vaatame otsa ka nädalavahetuse ilmale ja  ega siin ei oska muud öelda, kui, et siis ilm on selline noh,  kevadine võib selle kohta jätkuvalt öelda,  päeval juba temperatuur tõuseb sinna 15 soojakraadini  ja pühapäeval peaks tabama meid ka juba sajulaine,  mis niimoodi lääne poolt sealt saartest hakkab pihta  ja liigub vaikselt üle Eesti, nii et laupäeval,  kes tahab väljas midagi teha või olla, ilmselt on kindlam  seda teha kui pühapäeval, ilma et te saaksite märjaks. Aga nüüd teemadest, mis meid saates veel ees ootavad,  järgmine jutuajamine viib meid sõidueksamite maile siin  vahepeal koroonakriisi ajal ei ole neid saanud sooritada,  mis seis praegu hetkel on, kui palju on neid tegemata seetõttu,  et see koroona kriis siin oli, kui palju  siis nüüd neid teha saab ja mismoodi, kas tung on kevadele  omaselt suur või mitte, et räägime ka, mis saab lennundusest  vaikselt-vaikselt reisimine Euroopas järjest  ka avaneb siin erinevad riigid kutsuvad juba enda juurde  küll on nagu Kreeka, kas või millest me ka täna saate  jooksul räägime, aga kui palju on lennukompaniid tegelikult  seda kriisi üle elanud ja kas nad on valmis taas jälle  teenindama suuremaid reisijate masse, sellest me räägime  ja kas mõni võib üldse turult kaduda näiteks odavlennufirmad. Ja jõuame rääkida veel täna saates ka sellest 500-st miljardist,  mis potentsiaalselt praegu justkui nii-öelda õhus ripub  ja mille Euroopa Liit tõenäoliselt käib välja Euroopa  majanduse turgutamiseks. Aga nüüd sõidueksamitest? Tõepoolest, hulk inimesi tavaliselt ajastab ki nõndamoodi,  et suveks saada siis nii-öelda need sõidukijuhi load  taskusse ja Rasmus Ojamets, maanteeameti eksamiosakonna  peaspetsialist täna hommikul televisioonis. Tere hommikust. See eriolukord tekitas sellise Seisundi, kus tegelikult paljud inimesed,  kes tahtsid sõidueksamit liikluseksamit tulla,  tegema, seda teha ei saanud, kui palju eksameid jäi tegemata,  ehk et kui pikk see järjekord siis praegu võiks olla? Eriolukord oli ootamatu ja, aga õnneks meil oli selles  mõttes natukene lihtsam, et meil sõidueksamid algasid  seitsmendal mail, et pisut varem, kui eriolukord ise lõppes. Selle perioodi jooksul oli meil Veidi üle 3000 siis B- kategooria sõidueksam,  mis ära jäi lisaks siis ka rasketehnika ja  ka A- A-kategooria eksameid mis on siis koostöös ennekõike  siis autokoolidega registreerimine. Praegu siin intensiivselt tegeleme siis nende inimestel,  kellel siis eksami ära, siis sel perioodil  ja kuni siis seitsmenda maini. Märtsi mad on õnneks juba ümber registreeritud,  tegeleme juba aprilliomadega. Mis see tähendab, tegelete, kas te ise helistate neile,  te võtate nendega ühendust, nad peaksid nüüd rahulikult ootama,  kui neile helistatakse või nad peaksid ise otsima,  siis seda võimalust ja teiega kontakti võtma. Neile tuleb läbi e-teeninduse teavitus ja,  ja informatsioon on olemas. Loomulikult, kui keegi tunneb, et ei ole informatsiooni piisavalt,  alati saab üle helistada ja üle kirjutada. Et valdavalt ikkagi pakutud ajad sobivad inimestele. Te pakutegi kohe aja ehk et teavitajate ja pakkudes juba uut aega,  mitte et lepime kokku ja arutame, millal. Just et on inimesi, kellel võib-olla ei sobi,  et siis ta saab e-teeninduses selle ümber muuta enda jaoks sobilikumaks. Et märtsiajad on juba järjest pandud, et selles mõttes jada  läheb ikkagi selliselt, et järjekorras on ikkagi need,  kes olid märtsis ja siis vastavalt sellele kuni  siis kuuenda maini. Eksamid on mingil määral, meil on justkui nagu kaks. Ahaa, kas te jõuate siis nagu niimoodi paralleelselt toimetada,  et need, kellel jäi ära koos nendega, kes olid  siis alates seitsmendast maist ka registreeritud et nende  eksamit nüüd edasi ei lüka? Just täpselt nii, et, et seitsmenda maist edasi,  kellel juba olid graafikud olemas, neile tegelikult ei muutu  mitte midagi. Kõik need, kelle eriolukorras ära jäi, et nendega me me  järjest tegeleme, et eksamineerijad, kes muidu suveperioodil  rohkem puhkavad hetkel suveperioodil nad ei puhka. See tähendab seda, et, et meil on oluliselt suurem võimekus  siis eksamite vastuvõtmiseks. Kui kaugesse tulevikku võivad need eksamid  siis lükkuda, kellele on ära jäänud? Hetkel on siis juuni teine pool juuli ja võib  ka augustis olla. Koguni ikkagi siis suve lõpuks, et nad olid arvestanud  kuskil sellise aprillikuuga, aga võib nüüd hoopis osutuda  siis augustikuus augustikuus tehtavaks eksam. Paraku küll jah, et eks see eriolukord oli,  oli ootamatu ilmselt kõigile, et agal loodetavasti ikkagi  tuleb jääda mõistlikuks ja, ja oodata, et see aeg ikkagi tuleb,  et nüüd ongi võimalus tegelikult oma oskusi jällegi parandada. Et eks ennekõike Nende ooteaegadega neid tekitab just see,  et, et väga palju inimesi käib korduseksamitel neid on väga palju,  et kindlasti, kui inimene tunneb, et kas ta on valmis  või ei ole valmis, siis ilmselgelt ta veel ei ole valmis. Et eksami eesmärk, olenemata sellest, kas tegemist on  siis teooriaeksamiga või on sõidueksamiga,  on ikkagi ühekordne positiivne sooritus ja  siis lõppkokkuvõttes aitab kaasa ka. Inimestele siis võimalikult kiiresti eksamitel saada. Selle võiks nagu esimese korraga kohe ära teha,  need oskused võiksid olla sellised ja teadmised. Absoluutselt ja, ja, ja teooriksamitega on sama moodi,  et, et meil oli siin umbes tuhatkond neid,  mis siis eriolukorras ära jäi. Mingis osas võtsime neid ka vastu loomulikult  ka eriolukorra ajas, et kaitseväes ja kes inimesed,  kes siis töötavad siis eesliinil. Et meil oleksid kõik teenused oleksid tagatud,  et neid oli umbes tuhatkond, et nendega on tegelikult kõik  juba ära broneeritud kuni juuni keskpaigani,  et, et seal jõuame nii-öelda siis igapäevasesse rutiini  õnneks veelgi kiiremini. Järgides seda kaks pluss kaks soovitust,  just et ka eksamiklassid näiteks teooriaeksamil tegelikult  on hetkel väiksemad, kuigi me teeme klassi rohkem,  et tegelikult võimekus on vastu võtta rohkem. Aga loomulikult see, et, et kaks pluss kaks oleks tagatud,  et ennekõike siis oleks ohutu see nii eksamineeritaval kui  loomulikult ka isikule, kes selle eksami vastu võtab. No ma olen õigel teel, eks ole, kui ma ütlen,  et tavaliselt ju kõige rohkem neid eksameid tehaksegi. Tallinnas Tallinnas ongi kõige rohkem inimesi  ja Tallinnas on ka tihtilugu pikad järjekorrad. Kas praegu, kui te pakute neid aegu nendele inimestele,  kellel eriolukorra tõttu jäi see sõidueksam sooritamata,  kas te pakute ka näiteks aega Tallinna inimesele paidesse  või Pärnusse kus on lühemad järjekorrad ja vähem neid  sooritajaid ja soovijaid? Ennekõike see esimene valik, kus inimene on saanud,  et sinna ta sinna eksami saab minna, eks,  et kui ta on ikkagi planeeringu minna Tallinnasse  või Paidesse, õi, Kärdlasse või Võrru, et,  et alustame ikkagi sellest Te teete kõigepealt Tallinna inimesele Tallinna pakkumise. Just et aga loomulikult, kui isikul on endal soov teha  kuskil mujal tekib mujal või mingisugune vakants,  et selles mõttes ei ole vahet, et võib Kärd,  inimene käia võrul Võrus eksami, võib käia Narva inimene  Pärnus eksamile, et see on täitsa vaba valik,  et suveperioodil on see täiesti tavaline. Et näiteks tudengid, kes võib-olla elavad kuskil mujal,  kui on tegelikult reaalne nii-öelda see õppekoht,  et siis lähevad võib-olla kodukanti tegema,  et kus tunnevad ennast oluliselt mugavamalt võib-olla. Kus on kõige lühem järjekord praegu sõidueksamile? Üldiselt on need järjekorrad suhteliselt sarnased praegusel hetkel,  et kuna see eriolukord natukene nii-öelda seda ei kaarte  võib-olla segamini et, et tuleb ikkagi arvestada umbes  pooleteist kahe kuuga, et kuidas vastavalt sellele,  kuidas hakkavad järjest tulema võimalused  siis sõidueksami läbimiseks, aga nagu ma ütlesin,  et ennekõike aitab sellele kaasa just see,  et et inimene, kes tuleb sõidueksamile, ta tuleb sinna  ikkagi näitama oma parimaid oskusi, mitte seda,  millest tal võib-olla on puudused hoopis. Miks inimesed ei soorita kohe ära esimese hooga seda sõidueksamit? Eks see. Taandub tihtipeale just inimeste endasse,  et, et on minimaalselt nõutud sõidutunnid,  aga mõnel inimesel läheb lihtsalt selleks kauem aega kui  teisel inimesel. Ja võib-olla on ka natukene. Aga samal ajal ta ju on sooritanud, kui ta teie juurde juba  jõuab sõidueksami tegema selle autokooli sõidueksami  ehk et sealt ta on justkui läbi saanud ju. Just aga jällegi võib, siin on osa inimesi,  kellel võib olla nagu ka tavalise eksami puhul,  et, et see närv võib olla saab võib-olla sellest oskustest  võitu ja, ja miskipärast riiklikul eksamil ei taha kõik  asjad õnnestuda, nii et kui, kui tegelikult sooviksid,  et, et ongi, et närv saab võib-olla võitu  siis enda nendest reaalsetest oskustest ja,  ja mis siin salata, eks osal inimestel tõesti võtab  võib-olla natukene rohkem aega see juhtimisõiguse protsessi  läbikäimine sest et, et noh, need on oskused,  mida on vaja tegelikult ju tulevikuks, et see ei ole  ühekordne ühekordne sooritus, selles mõttes,  et et, et justkui seal protsess lõpeks, et tegelikult õpe  jätkub ka ju hiljem mõnes mõttes ka reaalses liikluses,  et, et seadus muutub sama moodi, et tuleb hoida ennast  asjadega kursis ja, ja hoida ennast nii-öelda  siis värskena. Et tegelikult neid oskusi tehakse iseenda jaoks,  et olenemata sellest, et kas see eksamid läbitakse esimesel  või teisel või kolmandal korral, et tuleb ikkagi ennast  ka harida edasi. Rasmus lõpetuseks kordame veel üle, need inimesed,  kes pidid eksami sooritama eriolukorra ajal ei saanud seda  teha ja kellel ei ole veel seda e-teavitust tulnud,  siis võiksid nüüd rahulikult oodata. See e-teavitus tuleb siin lähema aja jooksul. Just et nagu ma alguses ütlesin, et hetkel me oleme  siis aprilli alguses jõudnud oma nii-öelda aegade ümberregistreerimisega,  et, et üritame järgmise paari nädala jooksul,  siis kõik inimesed, kes siis olid kuni kuuenda maini saada  need ajad siis neile paika ja loodetavasti võimalikult  kiirelt saame tagasi oma igapäevarütmi. Aitäh täna hommikul tulemast ja selgitamast. Jah. Me jätkame siit nagu lubatud lennundusteemadel,  tere hommikust, Toomas Uibo. Tere hommikust. Kutsusime siia teid lennunduseksperdina,  aga ühtlasi olete te ka Nordicas ametis,  olgu see kohe siia algusesse ära öeldud,  Nordica praegu vist üleliia palju ei lenda. Edaei. Jah, et Nordica peatas oma liinid eelmise aasta sügisel Tallinnast. Et küll aga oleme lennanud väga palju siis xlys  kus on ju mis ongi tegelikult ju lennufirma nii-öelda. Et samas me ei ole kunagi Tallinnast ära läinud,  et me oleme ikkagi Tallinnast edasi lennanud küll teiste  lennufirmade jaoks. Et see on natukene nagu teistmoodi Eesti ühendamine et meie  lennukid on lennanud nii Lotile kui Sassile,  nii et selles mõttes äri ei ole kuidagi seisma jäänud,  noh nüüd loomulikult on seisma endaga. Aga nüüd see kõige laiemas plaanis kogu Euroopas on see  lennundusäri pea ett seisma jäänud, kui me vaatame siin uudiseid,  kuidas Euroopa üks suurim lennufirma või me räägime  maailmastaabis ühest suuremast Lufthansa küsib Saksa  valitsuselt seal üle üheksa miljardi abi,  samamoodi ju British Airways on, on küsinud oma emakompanii  kaudu Briti valitsuselt, et abi siis Norra Norvegan  odavlennukompanii tõenäoliselt läheb seda teed,  et nii-öelda Hiina raha annab talle tiivad,  et, et kas see lennundusmaailm on täiesti pea peale pööratud  ja me võime näha, et siin lähema võibolla aasta sees need  suured lennundusgigandid kuidagi pudenevad laiali ja,  ja ei tule enam välja sellest olukorrast. No ma arvan, et suured lennufirmad, kellel on ikkagi selline  strateegiline roll täita ühe riigi ühendamisel,  et need kindlasti tulevad sellest välja,  et noh, me ei kujuta ette, et Lufthansa peaks pankrotti minema. Et jah, Lufthansa täna räägib väga intensiivselt valitsusega  läbi selle abipaketi osas et, et ma usun,  et, et seal jõutakse kokkuleppele ja, ja,  ja see lennufirma tuleb ilusti läbi sellest kõige  keerulisemas olukorras on ilmselt sellised keskmised  ja väiksemad ettevõtted, kes ei oma nii suurt tähtsust  näiteks või kellel ei ole riigi osalust ja  kes ei oma niisugust strateegilist tähtsust,  nad on nagu nad on lihtsalt olnud nagu vabal turul pakkunud  konkurentsi teistele. Et nendel saab olema nagu eriti raske, sest noh Selge see, et see nõudlus väga kõvasti väheneb  ja see nõudlus ei pruugi taastuda siin lähima kahe-kolme  aasta jooksul samale tasemele, mis ta siis oli enne enne  seda kriisi, et et nendel lennufirmadel läheb tõesti väga raskeks. Kui võtame ühe lennufirma lahti, siis mis see kõige suurem  kulu on, kui lennuk ei lenda kus kõige suurem nii-öelda  miinus tiksub, et kas see on puhtalt, ma ei tea inimeste  palgad või on see siis lennuki liisimise näiteks maksed või,  või kust see tiksub? Jah, ütleme lennufirmade sellised püsikulud on,  on. Väga suur protsent, see on 80, võib-olla isegi rohkem  protsenti ja, ja, ja loomulikult on, see on lennuki liisingukulu,  üldjuhul lennufirmad ei oma lennukeid ise,  vaid need tulevad sisse siis liising firmadest ja,  ja, ja palgakulu loomulikult, et see, mis täna Norviisinegi  on juhtunud või juhtumas on just see, et liisingu andjale on  jäädud võlgu ja Liising kuna ettevõtted on rahadest  nii-öelda tühjaks jooksnud siis liisingu andja on võtnud  siis positsiooni või osaluse siis lennufirmas,  et, et saada midagigi ja, ja selle liisingu,  Norviseni puhul on siis seal taga nii-öelda Hiina,  Hiina raha ja Hiina valitsus. Kas see võib olla selline tõusev trend, et me näeme mõne  teise lennukompanii puhul samamoodi, et see Hiina raha  tungib sisse, sest see on, millele saab toetuda  millele saab selle kriisi üle elada või millele toetada saab  üle elada, noh samas, ega need hiinlased kuskile sealt  pärast kriisi ära ei lähe. No eks kõik proovivad igasuguseid variante,  et ma arvan, et sellises olukorras Võib-olla vaadatakse vähem, kuskohast see raha tuleb? Et noh Ettevõtted, kus on siis riigi raha nii-öelda sees,  kindlasti, vaatavad täpsemini, et, et kes  siis siia sisse tuleb ja, ja aga, aga jah. Et täna haaratakse igasugusest õlekarjast kinni,  et ellu jääda. Kuidas on lood nende odavlennufirmadega norvidzenist,  me oleme siin maininud, aga, aga igasugused Easy jeti Ryanairid,  kõik need Wilairid, mis siin Eestisse Tallinnasse on,  on lennanud. Kuidas neil läheb siin mõned päevad tagasi tuli uudis,  et Ryanair laseb tuhandete kaupa inimesi lahti,  et et see ilmselt on selline standardlahendus  ka teiste puhul. Ja kindlasti noh, kui nõudlus väheneb, siis esimene asi,  mida sa teed, sa ikkagi hoiad kulusid kokku. Et mis puudutab jah, odavlennufirmasid, siis nende niisugune  ärimudel näeb ette, et see lennuk on noh,  ütleme 90 ja pluss protsenti täidetud inimestest. Ehk et siis hakkab nii-öelda nende nende äri nii-öelda  kasumisse jõudma. Et eks see on väga keeruline praegusel juhul  siis pakkida inimesi nii tihedalt kokku lennukitesse,  et kindlasti on neil Neil päris päris keeruline. See tähendab seda, et mina Tallinnast reisijana võiksin  kaotada päris palju võimalusi, justkui ma olen,  ütleme näiteks olnud selline odavreiside inimene sõitnud  mõne teist euroga, võib-olla Euroopa teise otsa. Ja see unistuste aeg on läbi, kus sai odavalt reisida,  saan ma aru? No huvitav on see, et neid, et arvamusi on seinast seina  osad arvavad, et lennupiletid lähevad kallimaks,  sest konkurents väheneb, kuskil peab võib-olla  siis hoidma nii öelda distantsiga lennukis sees,  et kõiki toole ei müüda välja, tänu sellele peavad ülejäänud  reisijad siis selle tühja tooli nii-öelda kinni maksma  ja teised eksperdid arvavad, et, et lennufirma just hakkavad  tegema sooduspakkumisi, et siis tuua inimesi tagasi lennukitesse,  mis see tegelik saab olema, et see seda. Millise versiooni te ise usute? Kumb jääb peale odavad piletid või vastupidi,  kallim vähesemate ühendustega pisut nii-öelda kehvem lennundusliiklus? Ongi väga keeruline öelda, et see kõik sõltub meist,  et kui, kui, Kui altid me oleme uuesti reisima hakkama,  et kuidas see nõudlus välja kujuneb, eks see pileti hind  kujuneb ikkagi pakkumise ja nõudluse suhtest. Selge see, et lennufirmasid jääb vähemaks,  mis ju tegelikult tähendab väiksemat, vähe konkurentsi. Et ma pigem arvan, et lennufirmad peavad neid hindu tõstma,  seda ütleb ka tegelikult Iaga, mis on siis rahvusvaheline  tsiviilenne katuseorganisatsioon, et tõenäoliselt  lennupiletite hinnad. Tõusevad kuskil 50 protsenti vähemalt. Mis tegelikult jälle, kui me mõtleme nii-öelda Tallinnast  reisija peale asi läheb keerulisemaks, vähem ühendusi,  kallimad piletid. Jah, see on üks pool ja teine pool kindlasti see,  et kogu see protseduur saab olema väga pikk inimestele ebamugav. Kuidas, kuidas üldse lennukile minna, siin ettevõtted  hakkavad võib-olla temperatuuri inimestel mõõtma,  on olemas juba kiirtestid, mis ütlevad, kas sa oled Covid  positiivne või mitte, nii et noh, kõik need protseduurid on  alles kujunemisjärgus. Ilmselt kuskil reageeritakse üle, kuskil reageerib ala,  reageeritakse, et noh, see, see kõik alles kujuneb välja. Ja tõenäoliselt me peame hakkama maski kandma,  nii nagu see IATA on ka soovitanud, et me peaks hakkama kandma. Need on reisidel, maski. Kindlasti vähemalt sellel üleminekuperioodil,  noh ma usun, et kui leitakse vaktsiin sellele Sellele viirusele, siis ma ikkagi arvan,  et me kunagi päris niisuguse tavamaailmas ikkagi tagasi lähme,  et aga, aga päris mõned aastad on ees. Jah, väga selliseid Teistsuguseid meetodeid. Aitäh Toomas Uibo, et täna hommikul tulite  ja siin seda jutuajamist atset läbi viia. Me jätkame siit aga muusikaga, meile on külla tulnud täna  Tuuli Pruul koos oma bändiga ja esimene lugu,  mis neilt kõlab, kannab pealkirja moment. Jah. Ja. Kome soo. Osta. No ta anda Teadmist. Sota teke. Tere ei kao. Ve noo? Tere. Palun. Jaa. See aasta. Laket. No no tomat vat yo gade pa to pa e. Teema see. Omast. Ja. Aitäh Juhanile ja tere hommikust, kell on nüüd kuus minutit  kohe kaheksa läbi, te vaatate televisiooni  ja täna on reede, tuleb ilus päikeseline päev  ja nädalavahetus ka üsna sarnane, ehkki öö vastu laupäeva  võib tulla napp, natukene selline jahedam,  isegi kuskil võib temperatuur langeda alla nulli aga 15 14 kraadi,  laupäeval pühapäeval keskmine päevane temperatuur võiks  rõõmsaks teha küll ja päikest ka ikkagi laupäeval kindlasti  rohkem kui pühapäeval. Selline nädalavahetus siis ees ootamas, aga terevisioonis me  räägime väga suurest rahast, nimelt siis 500-st miljardist  sellest niinimetatud Macronia Merkeli paketist,  kes sealt raha võiks saada ja mille jaoks sealt raha võiks küsida,  sellest kohe kuuleme, intervjuu on algamas pärast seda,  kui ma räägin veel paarist teemast, sest minu meelest on  huvitav ka kevadseente teema, kes on harjunud pigem  siis suve teises pooles või sügisel metsaseenele minema,  siis praegu on ka väga õige aeg, mida sealt korjata  ja teadmisi saab muuseas siis täiendada ka loodusmuuseumi kodulehelt,  kus on olemas Viru aktuaalne kevadseente näitus  ja täiesti süüdavad kevadseened, mida saab  siis pannile kohe panna, on meie metsades olemas. Kreekaga võtame ühendust, seal on koroonaviirusega päris  hästi hakkama saadud, oodatakse varsti sealt juuni  keskpaigast juba siis turiste ja külalisi,  et majandus käima tõmmata. Ja Jupiteri soovitused ka täna hommikul terevisioonis,  aga nüüd suurest rahast? Nii on tõesti, kui vanasti öeldi, et üks tont käib mööda  Euroopat ringi, siis mulle tundub, et nüüd on üks suuremat  sorti kilekott 500 miljardiga Euroopas kuskil ringlemas  vähemalt idee kujul, mis peaks Euroopa majanduse  siis taaskäivitama. Tere hommikust, Klen härrats. Kui nii-öelda päriselt see raha olemas on,  kas mina, näiteks, kui ma oleksin ettevõtja,  võiksin juba loota, et ma ei tea. Kuu kahe pärast saaksin ma tulla siis Euroopa Liidu uksele,  koputada ja küsida, aidake mind, palun andke mulle raha. Tere hommikust. Et seda raha on ju praegu ka selles mõttes,  et Euroopa Liit juba on oma samme astunud,  et lihtsalt meeldetuletuseks, et ma usun,  et see majanduslike meetmete maht, kui me võtame nüüd  puhtalt Euroopa keskpanga tegevuse, võtame juba kokku  lepitud asjad nagu Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi  krediidiliin või töötukassa siis garantiifond on juba kuskil  nelja triljoni euro lähedal, nii et selles mõttes see  esimene ka vahendid on olemas, ka struktuurivahendeid on  ette poole toodud, nii et noh, põhimõtteliselt kui täna on häda,  siis tuleb ikkagi nendesamade rakendusasutuste poole pöörduda,  mis, mis Euroopa Liidu vahenditega tegelevad. Et probleem on muidugi selles, et meil ei ole järgmist eelarvet,  et kui me veebruaris laiali läksime, siis me läksime lahku  kokkulepet Euroopa Liidu liidrite vahel ja meil oli pooleli  Euroopa Liidu eelarve läbirääkimised ja noh,  selge on see, et see praegune kriis on kogu seda olustikku  ikkagi dramaatiliselt muutnud. Ja märtsis kokku saanud Euroopa valitsus  ja riigijuhid leppisid kokku, et milline saab olema nüüd  selline koordineeritud tegevuskava ja küsiti  ka Euroopa komisjonilt uut investeeringute kava  ja ka ja ka üldse kõiki piiride ja tervisega puutuvaid nagu tegevusi,  nii et et lõppkokkuvõttes õige vastus on see,  et, et hoolimata sellest Saksamaa, Prantsusmaa  kuulsusrikkast 500-st miljardist ettepanek tuleb alles  järgmine nädal ja kõik need ettepanekud,  mis meedias nüüd nädala-kahe-kolme aja jooksul on Eesti ja,  ja, ja teised balti riigid on ka oma ettepaneku teinud,  küll mitte rahanumbri mõttes, aga milline see taastumiskava  peaks olema? Kaheksandal mail, nii et selles mõttes neid pabereid liigub  nüüd väga palju ja neid ettepanekuid, nii et aga teada saame,  milline ta välja näeb, ikkagi nagu järgmisel nädalal. Aga on ühesõnaga olemas eeldus, millest on siin räägitud  ja selle kohaselt ma küsin, et see 500 miljardit tõesti  Macron Merkel on selle nii-öelda autoritena siin kirja  pandud on siis selline raha, mida võiks nii-öelda jagada  siis ettevõtjatele sellisel kujul, et ettevõtjad ei pea seda  tagasi maksma äkki, et see ei tule sellise nagu abilaenuna või,  või midagi seesugust. No esiteks selles dokumendis, mida on levitatud,  on väga vähe detaile, vastata sellele küsimusele täpsemalt,  et mis see kõige suurem muutus muidugi on,  võrreldes varasema aruteluga kus räägiti peamiselt sellisest  uut tüüpi laenufondist, on tõesti see, et,  et et see fond saab olema peamiselt laenud  ja toetused, millisel määral ja kuidas seda  siis vastavalt taastumisele tehakse, on öeldud seda,  et ta peab olema piisavalt suur. Me siiski ei räägi siin võib-olla eelmisest finantskriisist,  mäletame ka selliseid meeletuid summasid,  eks ole, siin oli juttu just hetk tagasi Kreekas reisile minekust,  eks ole, kui suured summad olid Kreeka abistamiseks mõeldud. Täna on tegemist asümmeetrilise või tähendab sümmeetrilise kriisiga,  mis tähendab seda, et kõik on hädas, mis tähendabki seda,  et numbrid on läinud selliseks, mida tavalisel inimesel  hoomata on raske, sest Euroopa Liit on väga rikas piirkond  ja need numbrid on väga suured. On siin mingid sektorid, mis on saanud kindlasti tugevama  hoobi lennundusest, rääkisime hetk tagasi siin,  kuidas. Ühesõnaga on praktiliselt seisma jäänud,  see sektor turismisektor praktiliselt ka välja surnud,  kuigi järjest nüüd hakkab uuesti taas kerkima. Kas pigem võime eeldada, et see, see raha nüüd lähebki  nendesse sektoritesse turism, lennundus,  mis veel? No selge on noh esiteks sektorite mõttes alati see tuleb  viiteajaga ja me räägime, ma arvan, ikkagi nagu sellest  taaskäivitamise rahastusest nii üks, kaks,  kolm, neli aastat, kui teda ettepoole tuuakse  ja selge on see, et esimesed Pihtasaajad olid kindlasti teenuse sektorid,  aga ma arvan, et ega siis sõltuvalt kriisi pikkusest  ja kuidas ta edasi kulgeb, on, jõuame me hoopis teistesse valdkondadesse,  nii et selles mõttes on see osaliselt spekulatsioon. Ja kindlasti selline taaskäivitamise meede peab  ka seda muutuvat olukorda nagu arvestama. Mis on väga oluline võib-olla silmas pidada,  et täpselt seesama näide on siin ka lennufirmade kontekstis,  et Norvigan läks hiinlastele, Lufthansa saab,  eks ole, Saksa valitsusest väga suure toetuse  ja noh, samamoodi Nordika, Eesti valitsuselt on nagu aru saada,  et, et see riikide erinev võimekus riigi abi  või tuge pakkuda tekitab Euroopa liidus endas sees uusi pingeid,  sellepärast et juba täna on riigiabi maht kogu riigiabimahust,  mis on antud üle poole antud Saksamaa poolt  ja kõik Saksamaa naabrid, kelle majandused on omavahel  tugevalt seotud, tunnevad, et et see ei ole õiglane. Tavaolukorras lihtsalt meenutame, riigiabi üldiselt anda ei tohi,  sellepärast et see solgib turgu. Täpselt see pigem on, see vaadatakse halvasti,  see on nii-öelda keelatud. Täpselt ja kindlasti nüüd see järgmise nädala Euroopa  komisjoni esitatav ettepanek. Tuleb koos analüüsiga, et millised sektorid,  millised valdkonnad, millised piirkonnad saavad kõige rohkem pihta,  nii et ühelt poolt on see suur Euroopa Liidu eelarve,  mis tuleb samuti läbi rääkida, mis tuleb samuti käivitada  ja siis on, lisaks sellele tuleb see nii-öelda  taaskäivitamis instrument ja see siis vastab nendele kriteeriumitele,  et millised need kriteeriumid on. Spekulatsiooni on väga palju, praegu. Kas see võib tähendada ka seda, et näiteks öeldakse,  et Eesti, teil ei ole turismisektor nii suur,  kui ta näiteks on, ma ei tea, Hispaanias,  Kreekas, võib-olla ka Horvaatias. Et sinna juures on, on jah, aga võib-olla mõnes muus sektoris,  et tekivad sellised nagu erisused sisse,  et me meile öeldakse, et võib-olla selles sektoris Eesti  näiteks ei saa abi, sest et on olemas Euroopas piirkonnad,  kus sellest sektorist sõltutakse rohkem. Üldiselt turismi osakaal majanduses on, on üsna tavapärane,  ta on tööstuslikult vähe arenenud riikides  ja see kohanemine on selle võrra keerulisem,  et turismist niisama üleminek, et oh, et ehitame nüüd tööstusühiskonna,  et kõik hakkavad programmeerijateks ja hakkavad tegema. Mis iganes huvitavaid asju, et see on väga-väga raske,  seda on kõik turismiriigid, näiteks Horvaatia,  Portugal, Kreeka ka juba öelnud, et see ei ole niisama,  et me ei saa kasutada selliseid võib olla tavalisi  taaskäivitamise meetmeid. Et noh, üritame ühes sektoris teisi nagu inimesi juhtida  ja koolitada ja nii edasi, nii et, et selge on see,  et, et ikkagi loodetakse sellele, et taastumine toimub ja,  ja minnakse natukene nagu tagasi. Nii et, et noh, see, see taaskäivitamine tuleb nüüd  disainida selliselt ja, ja ma arvan, et et kui me lähme juba  nii-öelda Lastelastelt laenama seda taaskäivitamist,  siis on mõistlik, et me hoiame sellist nagu nii-öelda  tulevikuperspektiivi ka silme ees, et noh,  täna on loodusliku mitmekesisuse päev. Kliima eesmärke me kõike mäletame, see oli see raskuspunkt,  mis. Ja aga see tuleb, ma arvan, üsna peatselt tagasi,  kui majandus kaas taaskäivitub, siis me näeme kõiki neid  sudupilvesid Euroopa suurlinnade kohal uuesti tagasi tulemas,  et see on ainult hetkeline praegu, mis. Kas ütleme, et mul on väike kingsepa töökoda Lasnamäe ühes  keldris ja, ja mul on äri läinud praegu väga halvasti,  siis kas mina teoreetiliselt võiksin saada  ka sellest 500-st miljardist miskitpidi osa,  et, et kas me seda saame praegu kasvõi spekuleerida? Muidugi võib saada, et esiteks ma usun, et sinu kingsepa  töökoda mõjutavad kõik need, kellel on vaja kingi parandada,  et nad ei lükkaks seda edasi, mis tähendab seda,  et sinul on kindlasti juba selle tõttu nagu huvi,  et, et kõigil teistel ka läheks hästi. Aga üks nagu oluline asi, mida silmas pidada,  on see, et, et selle raha kasutamine tõenäoliselt toimub  enam-vähem sellise Euroopa Liidu ütleme raha jagamise  mehhanismi kaudu, nagu ta täna on. Me teame, seda, teeb EAS seda teeb maaelu sihtasutus,  teevad kõik sellised nagu asutused, nii et see kõik  ka selleks, et seda raha kiiresti kasutusele võtta,  peab jääma endiseks, sellepärast et need projektid peavad  olema valmis, et kui kingsepa töökojas on juba teada,  et sa tahad osta mingit uut tööpinki või midagi muud  siis siis mõttekas on sellega tegeleda ja ma arvan,  et täna ta laias laastus ikkagi on nii, nagu ta täna toimib,  et võib olla midagi tuleb natukene juurde,  võib-olla mingisugused tingimused natukene muutuvad,  aga noh, loodetavasti, Samas. Loodame, et elu läheb paremaks. Kolmapäev toob siis uudised tuleval nädalal. Kuidas täpselt seda raha hakatakse jagama  ja kellele ja, ja mismoodi aitäh, len Jäärats täna hommikul  meile külla tulemast ja neid selgitusi jagamast. Mõnusat meeleolu, me pakume nüüd edasi ka sellepärast,  et Richard on kaasa võtnud ikkagi oma toreda sõbrakese  ja Jupiteri soovitused. Need filmid ei ole sõber ju niisama kaasas,  sest esimese soovituse nimi ongi, sõbrake,  jah. Täpselt nii. Esimene on dokumentaalfilm sõbrake ja võtsin enda sõbrakese kaasa. Aga film ise on Hollandi dokumentaalfilm,  mis räägibki siis erivajadustega inimestest  ja nende abi ja juhtkoertest. Tema küll juhtkoer ei ole, aga eks ta on minu elu aidanud rohkem,  kui ta seda ise teab. Abiks ikka, kasvõi sellise väikese mõnusa stressipallina,  keda mudida. Eks ole, et kui ütleme nii, et närvi ei ole täna üldse et ta  mul siin süles on, aga sellest filmist endast,  miks ta mulle nagu sellise erilise mulje jättis,  oli just see, et kui sa teed koertest filmi  ja hästi lihtne on teha sellist nunnut ülevoolavat Hästi sellist nagu armas armsat filmi, aga siin on päris  palju selliseid raskeid momente, vaikseid,  isegi piinlikkus. Suhtlemine käib kehakeele kaudu täpselt nii,  et vahepeal on kuskil kaks minutit, üli näitab lihtsalt  inimest tema koera ja sa saad täpselt aru,  et seal vahel on mingisugune väga tugev side olemas. No ma olen ka seda filmi näinud ja tegelikult olengi mõelnud  seda filmi vaadates ka selle peale, et need koerad teevad  ikka tööd, 24, seitse. Just just täpselt, nad on kogu aeg seal inimeste jaoks  olemas ja ja mis mulle veel meeldib, et seal kohati sa isegi vaatad,  et kõikidel koertel ja inimestel ei ole just seda,  sellist nii tugevat armastust või sellist,  aga sa tunned, et sellel koeral on mingisugune kohustus  aidata seda inimest, et läheb suhe just just,  aga, aga see ta on nagu selline hästi sügavustesse minev  ja jättis väga tugeva mulje, et ma soovitan seda kõikidele  looma ja koerte sõpradele ja üldse sellistele dokumentaali huvilistele. Jah, ta võib natukene selliseid raskeid mõtteid  ka tekitada. Kindlasti kindlasti, et näitabki siis jah,  et sellist eluringi ka seal mingil määral. Soovitan vaadata nii, et ühinen sinu soovitusega,  muuseas, ma ühinen järgmise soovitusega ka täiuslikud,  võõrad see Itaalia film on päris selline intrigeeriv. See on üks minu viimase aja lemmikuid leide  ja kogu tegevus toimubki siis ühe õhtusöögi laua ümber,  kus siis sõprade punt tuleb kokku, söövad õhtust  ja järsku otsustatakse, et paneme kõik telefonid lauale  ja kõik sõnumid kõned, mis siis parasjagu sisse tulevad,  need tuleb kogu lauaga jagada. Ja eks noh, loomulikult alguses tundub ju väga hea idee,  et võiks olla kõik avatud, et meil saladusi pole. Asjad hakkavad vaikselt käest ära minema,  aga. Ta on mina nagu avastasin, et ta on selline mõnus selline  veini kõrvale õhtul vaatamise film, et mulle nagu meeldib  seda niimoodi just nautida. Ma soovitan, kes seda vaatab, et kõht oleks täis,  sest need road on seal tõesti väga maitsvad. Itaallased katavadki tavaliselt imepäraselt lauda,  seda kõike ohtralt palju ja tõesti, sa juba nagu justkui  hakkad tundma keele peal ka seda toidu maitset,  see on muidugi õige ja kõht võiks täis olla. Aga jah, põnev on seda vaadata, sest need inimeste  omavahelised suhted, mismoodi need sõlmed hakkavad ikka  keerduma ja lähevad nii umbsõlme, et no ma ei kujuta ette,  kuidas neid lahti arutada, et noh, seda filmis ei olegi enam,  ongi sõlmed. See nagu näitabki, et kui vähe on vaja tegelikult,  et asi eskaleeruks hästi hästi tugevalt. Et seal see filmi lõpp, võtab ta päris päris hea pointiga,  ma ei hakka midagi ette ala. Ja kes ei ole näinud, siis just nimelt, et ei maksa gi  rohkem ette öelda. Nii siis teisest maailmasõjast ka üks põnevik. Ja täiesti minu jaoks hiljuti avastatud jällegi film nimega kapten,  see on siis sakslaste tehtud film teisest maailmasõjast  ja tegevus toimub siis sellesama tegelase ümber,  kes on siis väejooksik või oma nagu väeosast lahku läinud. Ja ütleme, väejooksikuid aeti taga sellel ajal rinde taga  ning ta leidis ühe kapteni mundri, otsustas  selle selga panna ja võtta rolli üle ja film näitabki seda,  kuidas asi eskaleerub, kui palju ta ise suudab sellesse  rolli sulanduda, hakkab seal käske jagama,  vange hukkama ja pidusid korraldama, et see on selline hästi  huvitav psühholoogiline ränne sissepoole,  samas seal on päris palju elemente ka sellise Sinderi  nimekirja osas, et ma ütleks, et film ei ole selline lihtne vaatamine. Film on mustvalge, film on mustvalge ja mis toimub,  toimib suurepäraselt selle filmi puhul minu arust,  et see sinematograafia kõik on kuidagi väga hästi paigas sinna,  et aga ta on, ta on selles mõttes karmikoelisem film,  et tuleb sellist natuke ennast nagu proovile panna. Pigem selline psühholoogiline või sõjafilm sõjafilmi mõttes  visuaali mõttes. Pigem on ta ikkagi film, mitte sõja film,  selline, et pigem ütleks sõjadraama, sest ümbru ümber toimub  küll sõda, aga seal on ikkagi tegevus sellises ütleme,  et seal nagu lahinguks kordagi ei lähe. Nii ja siis on võimalik ka Chaplini filmide valikut suisa vaadata. Need on muidugi need sellised igihaljad asjad,  mida ma arvan enamasti inimesed on vaadanud,  aga hea meelega vaatavad viiendat, vaatavad 20 viiendat korda. Just nii, ma pean tunnistama, mina ei olnud ühtegi Caplini  filmi enne seda nädalat kunagi vaadanud ja ma tahan arvata. Ma tahaks arvata, et ma olen suur filmide austaja,  aga ma pean tunnistama, mul oli ja, ja miks ma just nendest  filmidest tahtsingi rääkida, et. Kes ei ole vaadanud kunagi varem Chaplini filme,  siis näiteks minul oligi selline eelarvamus,  et ma ei jaksa vaadata, et see tundub nii vananenud  või kuidagi selline noh ei räägita ju ainult muusika mängib. Taustal. Ma olin täiesti pahviks löödud, kui esiteks naljakas see oli  ja kui palju seal ongi sellist peidetud kommentaari ja,  ja just selle, miks mulle just, miks ma just suurima tuled valisin. Selline. Tugev headus peidus kogu selle nii-öelda jama keskel,  mis siis seal meie hulkuri tegelasega toimub. Et just siis, eks ole kurikuulus seen, kus ta  selle lilleneiuga siis tänaval kohtub, kes talle lille annab  ja kõik, kuidas ta annab kõik endast. Et tema nimel siis, et seda aidata, ütleme nii,  et ma soovitan kõigile, kes ei ole ja kõigile,  kes ka on näinud, et aga just et selline eelarvamus  võib-olla nende vanade filmide puhul maha võttes,  mina olin täiesti vapustatud sellest filmist. No mul oli eelarvamus, et kõik on Chaplini filme näinud. Mitu eelarvamust põrkasin kokku, aitäh sulle,  täna hommikul tulemast. Richard ja sõbrake on väga mõnusalt rahulik. Me võime ta siia ju vaatama jätta, kui ta tahab vaadata,  kuidas saade edasi läheb, sest meil läheb tantsuks varsti. Ja. Tulge jälle Carsetonile. Põhisamm täpiga. Proovi säärt ka visata, vaata kas tuleb õiges tempos välja. Vajun alla üles. Teisele poole ka. Ja proovi kiiremini. Väike puhkepaus, lähme jalutame. Ja teisele poole ka. Uisutame ühele poole. Ja kiiresti ka. Põhisamm tüdrukule teeks pööre käe all. Ja tee talle veel üks pööre. Jälle põhis ja poiss saab ka ühe pöörde teha. Teen veel, poiss, läheb veel. Korraks puhka ja poisi soola. Tüdruku soola. Kiiremini ka. Või ala? Tüdruku. Kiiresti ka proovida. Raputa korrast ära, puhka ja võta jälle partner tantsuvõtte  ja otsast peale. Soovi säärega ka põhisammu. Aju aeglaselt. Kiiresti ka. Jalutama mööda tuba natuke. Uisutame. Kiiremini. Jälle põhisaab. Ja teeb tüdrukule pööre. Ja põhisam ja poiss ka teeb pöörde. Head Charles. Nii. Kui nädalavahetuse ilma peale vaadata, siis tundub,  et see selline kevade soe hakkab kätte jõudma,  sest kuigi jah, laupäeva öösel võib seal nulli kandis  temperatuur ka olla, siin seal võib-olla isegi allapoole minna,  siis pühapäeva öösel juba lubatakse meile julgelt  ka kuus soojakraadi. Ja kuigi pühapäev on selline sajune ja pigem võib see sadu  sealt niimoodi ka lääne poolt saartelt pihta hakata  ja päeva jooksul üle Eesti kanduda, siis selline see kevad  on sajune, aga pisut juba ka rohkem sooja  ka öösiti. Et meie järgmised jututeemad viivadki meid metsa  ja pargiradadele ja aedadesse sinna, kus leidub kevadseen  ja kas praegune temperatuuri valik on ka seente jaoks meelepärane,  seda me saame kohe teada ja millised seened  siis kevadel võrsuvad ja mida sealt süüa  ja suhu kannatab pista, sellest räägime,  et me võtame ühendust ka Kreekaga ja uurime,  kuidas läheb elu Kreekas. Kreeka teatavasti on selle koroonaviiruse kriisiga saanud  enam-vähem hästi hakkama. Suuri, selliseid ohvrite numbreid või haigestunute arvu me  sealt ei ole kuulnud, mistõttu Kreekaga on järjest rohkem lubanud,  et avab ennast turismi jaoks. Kuidas seal elu praegu läheb, võtame otse Kreekaga ühendust  ja uurime ja muusikat ka muidugi täna saates,  meil on külas selline ansambel nagu Tuuli pruul  või selline artist koos oma ansambliga temaga pisut puhume  juttu ja kuuleme veel ühte pala nende esituses  ka aga nüüd seentest. Ja kes on harjunud siis ikkagi sügisel või suve teisel  poolel metsaseeni otsima minema, siis tegelikult kevad on  ka väga hea seeneaeg, tere hommikust, Veiko. No ma saan aru, et see saaks siin ja mis on need mürklid  põhimõtteliselt linnaseened või? Ei, seda ei saanud kindlasti mitte öelda,  aga kas sa oled nad Lasnamäel korjanud, aga need,  ma olen lille veenardest praegu korjanud. Et seal nad kasvavad ki hea meelega, lillepeenar selline  natuke ootamatu koht. Millegipärast jah, mürklitele meeldib väga kasvada kooremultsi,  et viimastel aastatel on seda väga palju just rahvast tähele  pannud ja ka otse peenrast endale korjanud,  nii et selles mõttes küll jah, võib kasvatada aias kodus. Aga see Reimo jutt nendes temperatuuridest,  see maikuu on olnud natukene keskmisest jahedam siin  nelja-viie kraadi jagu ja näiteks vastu laupäeva siin täna  öösel ka lubatakse, kuskil võib miinus üks olla. Kas see mõjutab seente kasvamist kevadel  ja millises suunas? No ega kellelegi ei meeldi kasvamiseks miinuskraadid,  nii et eks see samamoodi aeglustab nende kasvu  ja ma ütleksin, et mõned liigid on ka tänavu natuke hiljem  välja tulnud, nii et. No aga räägime, siin on mürklid ja seal on nüüd kogritsad kevadkogritsad,  nad on natukene nagu sarnased seened, inimesed vahel  lihtsalt ütlevad, kuidas ma siis nüüd panen neid erinevusi tähele,  kui need siin laua peal on, siis ma saan küll aru,  et nad on täitsa erinevad, vahel pildi peal tekib selline segadus. Mürkel on see seen, mis passib kohe panna. Pannile täpselt nii. Ja tegelikult minu silma jaoks on nad küll väga erinevad. Et samas jah, ma olen näinud vist ühte või kahte juhust,  kus on Tõesti raske vahet teha, kas on tegemist näiteks mürkli  või kurreliga eriti just kelluk mürkli puhul. Või siis kas nüüd on tegemist kevadkogritsa  või hoopis hiidkogritsaga. Aga tavaliselt on siiski vahe tegemine ikka üsna lihtne. No kui ma selle Seenekese siit kenasti mürkli kätte võtan,  kas see on kuhik, mürk? Kuhikmürkel on selline tore vana termin,  kuhu alla käib tegelikult siis kas praeguse süstemaatika  arusaamade järgi kuskil viis-kuus erinevat liiki,  vähemasti või siis mõnede süstemaatikute arvates. On seal mürklite süstemaatikas üldse üks suur segadus  ja võibolla seal ongi ainult näiteks kuhikmürkli asemel ümarmürkel,  millel on tohutult palju erinevaid kujusid. Et nagu te siit näete, tegelikult see värv,  suurus ja kuju varieeruvad väga tugevasti. Noh, jah või näiteks kaks tükki siin kõrvuti panna,  täitsa erinevad kübarad on isegi see tundub selline  multifilmi kübara natukene nagu kunstnikud armastavad joonistada,  see on niisugune pallikujuline hap. Nojah, kahjuks see valik ei ole siin võib-olla päris  nii suur, kui ma lootsin. Ma olen ka natukene laisk, et siin võib olla kuskil 50 mürklit. Siin on päris see pall, sadat ei ole, näete,  ühel on juba auk üleval ilusasti, just et lõhki kasvanud,  sees tühi, täitsa kui üks sisend on palju heledam. Nii värv kui suurus. Kui kuju varieeruvad väga tugevasti Millist kasvukohta ta armastab, alustasime juba sellest,  et Lasnamäe lillepeenardes talle väga meeldib,  kus on multši, aga no kus ma metsas teda leida  või mina nendest metsadest, kus mina käin,  seeni otsimas, neid ei leia neid. Kindlasti leiab äkki. Et võib-olla teil on näiteks seenekoera vaja  või midagi sellist aga põhimõtteliselt. Sellist mina olen neid näinud tavaliselt sellistes ilusates  lehtmetsades metsaservades just. Kraavi servadel, et kuna ta on kõdulagundaja,  ta ei kasva ühegi puuga valdavalt mükoriisat,  moodustades ehk siis seeni juurt siis mürkleid võib kohata  tõesti praktiliselt ikkagi igas paigas. Sa ütled, et on hea söögiseen. Kuna ma olen ainuke mükoloog Eestis, kes praktiliselt ise  seeni ei söö siis minu soovitused põhinevad suuresti  kirjanduses ja sellel, mida teised inimesed räägivad,  nii et noh, see on natukese selles stiilis,  et naised saunas rääkisid. Aga üldiselt tundub, et teda hinnatakse,  et prantslaste puhul, keda millegipärast peetakse  äärmuslikult headeks maiasmokkadeks on mürkel ikkagi  trühvliga peaaegu. Väga auline. Selge meie mürkel, näete, siis hindame seda rohkem,  võtame selle kogritsa ka. Kogrits on nüüd ikkagi see seen, mida tuleb kupatada  ja päris mitu korda ja tuleb olla ikkagi ettevaatlik  selle söömisega. Jah. Ja kuna kogritsad kõik kogritsad, sisaldavad nüüd  külomitriini Mis ei lagune kuumutades, aga mis on õnneks vees lahustuv  ja seega lahkub ikkagi nendest seentest korraliku kupatamisega? Siis kogritsaid tõesti süüakse, näiteks Soomes on kogrits  ainus kaubanduslik seen mis on mürgine. Et muidu on seal mürkseente kaubanduses müümine keelatud  kogritsa jaoks on tehtud siis erand, kuna kogritsasuppi  peetakse seal paljudes piirkondades suureks õrgutiseks. Ja probleemiks Eestis ongi olnud suuresti see,  et mitmed inimesed arvavad, et tema küpsetamisel näiteks  mikrolaineahjus võib teda ka rahulikult süüa. Kahjuks need inimesed siis kohtuvad väga toredate arstidega  pärast väga ebameeldivas situatsioonis. Et. Tegemist on siiski oluliselt mürgiste seentega  ja isegi nende kupatamisel tuleks hoolitseda  selle eest, et aur kiiresti välja pääseks,  sest ka see aur on mürgine. No soovitatakse ka hästi mitu korda kohe kupatada  ja põhi vähemalt 10 minutit ja vähemalt kaks korda. Ma eelistaks siiski neid mürkleid, mida saab kohe panna  panni peale. Kurrelit sa nimetasid ka juba ütlesid, et kurelit aeg  natukene on juba möödas, meil sellepärast neid seeni siin  laua peal ei ole, aga me saame pildi pealt vaadata,  milline ta välja näeb, sellepärast et loodusmuuseumis on  olemas selline virtuaalnäitus, kus saab siis neid samu  kevadseeni ga vaadata. Nonii, selline ta siis välja näeb. Kui ma pildi pealt vaatan ja praegu vaatan näiteks kogritsat,  siis mulle tundub ta kogritsamoodi veidi. Ta on siin on nüüd natukene väikesed ja noored kurrelid,  kuna kevad on olnud külm ja kuiv siis kippuski sel kevadel  olema selline mure, et kas kurrelid olid väga suured  ja väga kuivanud. Või siis olid nad just sellised väikesed,  suhteliselt lühikese jalaga ja suhteliselt kinnise kübaraga,  et tavaliselt on kurrel ikkagi väga kergesti äratuntav. Kasvukoht on tal ka väga tüüpiline ja noh,  täiskasvanud seenel see jalg on ikkagi oluliselt veel pikem  kui nendel kahel keskmisel eksemplari või  siis ühel poolitatud eksemplari. Siit on raske öelda, et kurjali äratundmisega ei tohiks nüüd  küll inimestel probleem. Et seda saab tegelikult pildi järgi ka, kui ma seda pilti  korra vaatan, pole varem metsas näinud, siis peaksin ära  tundma pildi järgi küll. Peaksite on õige sõna, inimesed kalduvad kahjuks eksima  täiesti kummalistes kohtades, aga kurrel on küll väga hästi äratuntav,  see. Siit ka moraal, et korjake ikkagi ainult neid seeni  ka kevadel, mida te siis väga täpselt tunnete,  eks? Ja loomulikult, sest ka sügisesed seened võivad vahel  kasvada kevadel. Et tõenäoliselt on võimalik paarisaja liigi esinemine,  kuigi noh, selliseid tüüpilisi kevadseeni ma ütleks,  on mingi 40 50. Häid söögiseeni nendest siis kuskil 20 liiki. Aga ikkagi korjake neid, mida täpselt tunnete. Veiko, aitäh täna hommikul tulemast. Kevadseenele, siis nädalavahetuseks, aga kindlasti vaadake ka. Hommik Anuga pühapäeval kell 10 hommikul eetris. Ja seal on külalisteks Lenna Kuurma linna tüdruk,  kes on kolinud maale ja Tanel Padar, maapoiss,  kes on kolinud linna. Mitu päeva haudub kana, tibusid? Ja kolm varianti, 16 21 või äkki hoop 30 päeva. Kuidas tundub? Lennal on just praegu selline tegevus ja seepärast ma olen  ise ka nagu uurinud seda, sest. Et mitu satsi, tibusid sa oled saanud? Ma ei ole ei saanud. Ja millal sa ja millal sa kanad võtsid märtsi,  kohe seal siis kui hakkas märtsi. Üks variant on pole sellepärast, et sa oled kõik munad ära söönud. Kogu aeg oleme ära korjanud. Siis üks päev enam ei korjan, siis järsku ma vaatasin,  et ta istub seal pesa peal ja mõtlesin, et äkki ta muneb,  siis läksin tagasi ja istus pesa peal, nüüd ta juba tükk  aega istub pesa peal. See ei tähenda. See ei tähenda, habe on, on, on, on see tähendab,  et ära ja, ja see tähendab seda, et ta istub,  haudub huvitav just see tähendab, kui ta sealt ära ei tule  peale nagu oma seda aktsiooni, mis tegelikult võtab üsna  vähe aega, see munemine aga sulle vähe aega võtab,  tegelikult see munemine ja haudumine sinu arvates võtab nagu ootamatult. Palju aega või või pigem nagu et, ah et nii ruttu nagu tuleb. Nii ruttu või jaoks Ma pakun, et 30 päeva on liiga pikk aeg  ja no ma ütlen, et 16 päeva Õige vastus on B 21 päeva. Ja ma kogu aeg mõtlesin see raudselt 21. Vaadake siis kindlasti hommik Anuga saadet,  ent nüüd me pöörame pilgud Kreekasse, meiega on seal. Aldo Maksimov, tere hommikust. Kuidas Kreekas siis hetkel see olukord on  selle koroonaviirusega, et vist see selgroog on murtud  ja järjest kõiksuguseid piiranguid on leevendatud ja,  ja te ootate sinna juba ju ka turiste, kas pole mitte nii? Jah üldiselt on nii ja eks see murdepunkt oli võibolla juba kuskil. Kuu aega tagasi või rohkem. Mis see meil praegu on, mai lõpp. Et Kreeka hakkas ju viirusel üsna sarvist  ja pani need piirangud väga kiiresti peale,  nii et näiteks koolid pandi kinni ju kas 10 päeva varem  või kaks nädalat varem kui Eestis ja ja kohvikud pandi kinni  ka konkreetselt kuskil märtsi enne märtsi keskpaika,  nii et need on olnud kinni juba üle kahe kuu  ja lahti tehakse alles esmaspäeval ehk kolme päeva pärast. Mis piirangud teil hetkel veel seal Alto on,  mis nii-öelda normaalsest elust eristavad? Jaa. Nüüd peale selle, et söögikohad on kinni,  enam väga palju piiranguid ei olegi, neid oli väga palju. Need on järk-järgult lastud vabaks ja. Ega praegu suurt muud ei meenugi, noh mingid piirangud on  veel muidugi välismaailmast reisimisega rohkem suuri  piiranguid mulle ei meenu, me elame muidugi  nii nurga taga ka ega võib-olla suures linnas tajuks  võib-olla rohkem mingit piiranguid, et. Meil isegi, kui mingid piirangud on olnud,  siis ega keegi keegi nii täpselt ei hooli. Meie saare peal ei ole isegi ühtegi viiruse juhtumit olnud,  seega võib-olla võimukandjad ja politsei avad natuke läbi sõrmede,  et ei ole mõtet ju seda paberirida ajada,  kui reaalselt ei ole? Ei ole, piirid on kinni, ütleme niimoodi saarega  ja siis siis see, mis saare peal toimub,  ei ole enam nii. Nii, nii hoolega jälgitav. Tõsi on Valdo, te tõesti olete seal Egevuse mere idakaldal,  kui kes kaart ette kujutab, päris seal Türgi külje all  praktiliselt millal esimesed turistid Kreekasse võivad tulla,  et millal ma võiksin osta pileti ja tulla tee puhkama  ja näiteks ööbima. Kusjuures see on hea küsimus, sest et sellega on nagu kohati  nagu natuke segadus, sellepärast et et siin on ju inimesi  ka näiteks sakslasi, hollandlasi, britte,  kellel on suvekodud siin majad ostetud, eks ole. Ja nendel, kellel on ütleme sissekirjutus  või mingisugune roheline kaart siin elamiseks,  need põhimõtteliselt saavad juba praegu tulla. No siis on. Siis on see, et kas on võimalik Ateena kaudu siia lennata  see võimalus peaks minu teada avanema hiljemalt esimesest juunist,  võib-olla isegi mai lõpust aga siis on need tšarterlennud. Millega siis noh, lõplikult kõige hiljemalt on võimalik  Kreekasse puhkama tulla, 15 juuni. Ja see 15 juuni tähendab ka ühtlasi seda,  et siis ei ole vaja mingit karantiinis olla kaks nädalat  ega ei pea ka testima Eestis enne siia tulemist,  et Eestis ma tean, on levinud üsna Sageli arvamus, et kõigepealt peab tegema testi,  mis kehtib 72 tundi, et siis alles saab. Lennuki peale, et seda enam siis 15.-st juunist hiljemalt ei ole,  aga kuna iga nädal uuendatakse seda infot,  siis, siis võib-olla see langeb juba varem ära,  et nad kogu aeg toovad ettepoole mingisuguseid tähtajagi. Võib-olla ei ole. Kas te, Aldo, teate, kas, kas see kuidagi nüüd mõjutab teie  tegevust ka, et te peate ennast turismiettevõtjana kuidagi  valmistama ette, et, et te peate vaatama,  et inimesed liiga palju ühte kohta kokku ei tule. Käte puhastusvahendid ja kõik see pool, et kas selles osas  on ka antud reeglid ette, et kas me näeme kuidagi rohkem  tarastatud randu, kus siis peab vaatama,  et inimesed jälgiks seda Eestis tuntud kaks pluss kaks  reeglit näiteks. Ja selle kohta on saadetud nii toitlustusasutustele kui  majutusasutustele üsna selged ja karmid nõudmised. Noh, iseenesest midagi väga hullu seal ei ole,  aga noh, kui see koosneb ikkagi 15-st punktist,  ütleme näiteks, kui sul on rannas kohvik,  et siis sa pead sealt paberilt järgi ajama oma,  noh mul üks sõber, kes siin peab rannas paari vaatas. Noh, kui suured vahed peavad olema, missugused ühekordsed  sellised noh, või noh, popp, sellised pesemis  ja puhastamisvõimalused seal peavad olema. Ja noh, eks ta teeb elu natuke keerulisemaks,  eriti nendele äripidajatele, aga tavainimese jaoks see nagu  väga suur suures plaanis midagi ei muutu,  et need rannatoolid on ju niikuinii üksteisest umbes  pooleteist meetri kaugusel, et ei, ei tehta sinna mingit  klaaskuplit ega midagi ümber. Seda on, seda on rõõm kuulda, Aldo, et, et see olukord  Kreekas selline on, et tõenäoliselt olete te üks esimesi riike,  kes hakkab järjest rohkem siis turiste vastu võtma  ja noh, nagu need kaadrid, mis meil siin eetris just hetk  tagasi olid rahvusvahelisest pildist üsna sellised värsket kaadrid,  mis näitasid, kuidas tõesti rannas juba elu vaikselt käib,  et juba inimesed on rannas ja selline puhkusemeeleolu on,  on juba täitsa olemas. No eks ta meil natuke selline Fantaasia vallast on siin selles mõttes,  et meil kuumalaine tuli kuskil 10 päeva tagasi  ja kraadiklaas alla 32 kolme ei langenud,  aga turiste ju veel ei ole, et eks siis need kohalikud  Kreeka koolilapsed ja üliõpilased, kes on vanemate juurde  maale saadetud, need siis sisustasid, meie randasid,  et et aga noh, enne kella kahte päeval need ju  ka välja ei ilmunud, et magasid ja puhkasid. Siis olid kilomeetrite pikkused plaa id Meie päralt  kreeklased üldse vähe käivad ujumas enne enne juulit,  augustit, kuigi nüüd selle kuumalainega,  läks vesi ka 23, nelja päeva. Selles mõttes suhteliselt pentsik vaatepildi. Aitäh Aldo Maksimov meiega liitumast otse Kreekas sama saarelt,  aga me jätkame nüüd siin stuudios muusikajuttu. Ja ja Tuuli pruul omanimelise ansambliga on täna hommikul televisioonis. Tere hommikust, Tuuli, tere hommikust. Sinu nimi bändil ka lihtsalt ongi nii hea nimi,  et siis on hea ennast näidata, et mina olengi see,  kes laulud kirjutab. Mina olen see, kes otsustab. Bänd just nii, nii mõtlesin tervist. Millist muusikat teete? Ja et ma kirjutan sellist souli ja, ja džässi segu,  et. Et rütmimuusikat olen, olen pikalt õppinud  ka ja. Kui eelnevalt oli võib-olla natuke rohkem selline džässiga seotud,  siis nüüd nüüd selline popmuusika ja, ja soul on  ka hingelähedaseks saanud ja, ja nüüd olengi,  näed ühendanud sellised stiilid, aga ikka originaallooming,  et ikka ise kirjutate lood või ja et muusika on minu kirjutatud,  kirjutan sõnad ja, ja viisid ja, ja, ja kõik kõik muu  ja tegelikult minu bändis on. Täna te nüüd neid ei näinud, aga minu bändis on veel viis  saksofonisti ka kui uhke koosseis, just,  et ma olen ise ka saksofoni õppinud ja saksofoni,  mulle väga meeldib, nii et mõtlesin, et miks mitte  siis võtta juba viis. Kõik kogu see kamp on nõus, kui sina loo kirjutad  ja ütled, et nüüd mängime täpselt nii ja esitame. Ja et mul on väga toredad bändikaaslased Aitavad mängida? Kas sina tahtsid? Ja ma tahtsin uurida, kuidas on läinud siis džässi,  pop sugemetega muusikul, eriti kui sul on viis saksofonisti  veel ka bändis, et olete vahetpidamata kodukontserte  ka andnud või, või kuidas see elu teil vahepeal siin on läinud. Ei, meil nüüd karantiinis, on elu ikka hästi rahulikult läinud,  et on, on aeg täiesti maha võetud, et noh,  mina olegi kasutanud seda aega, et kirjutada uut muusikat. Ja sellel aastal anname siis välja ka albumi,  et hakkame suvel salvestama, et peamiselt on jah,  siis. Uut muusikat. Mis need peamised kohad on, kus teid harilikult esinemas näeb,  kui kõik on harilik elu nii-öelda? Kuna me ei ole väga palju teinud live, aga näiteks filiJos Džässiklubi, et see on üks üks väga vahva koht. Ja peatselt Peatselt tulevad siis kontserdid ja nii kui me saame hakata  jälle toimetama, see aeg tuleb pea üks lugu,  siis täna hommikul veel, mis pealkiri? Prantsuse keelne, just, see on siis, et see tähendab seda,  et midagi, mida ei ole kordagi nähtud ja tegemist on  siis armastuslauluga. Ole hea. Minema bändi juurde. Ja. Ja. Ekspress jama. So ha, ma. Aga as soo oma? Läks nat. Alati osta like ou. Ex cristis. No. Ja berg amme. Conversation Länaine. Eestopeltsoola. Pila press. Aa maha to you retro you. Ja. P.
