Külamaastikku pikitud suitsevad korstnad on märk sellest,  et elu maal pole veel täielikult raugenud. Katused on inimkaaslejatest lindudele otse kui maamärgi  ja maandumisraja eest. Nii võib varakevadel näha katusele potsatamas vilkaid jäälõhkujaid,  kel pole inimese seltsi vastu midagi. Pole ühtegi teist kevadel saabuvat lindu,  kes suudaks minus tekitada nii sooja tunde nagu seda teeb linavästrik. Ta on nagu pereliige, kelle järele tekib  siis igatsus, kui pole pikka aega näinud. Ja varakevadel siis, kui lumi ei ole veel jõudnud täielikult sulada. Aga linavästik juba katuseärjel on, tekib mul alati mure,  et kas toitu on piisavalt ja ega ööd liiga külmad pole. Aga ma tean, et linavästikud on visad. Malbe olemisega halli musta valge sulestikuga linavästliku  toimetamise Me sageli ei näegi vaatamata sellele,  et ta elab inimese külje all. Me märkame alles siis, kui väikestel värvulistel on  pulmamängud peetud kinnisvara valitud ning pesamaterjali  kokku veetud. Pesa asukoha valikul on linavästrikud väga leidlikud. Vesi rajavad nad lauavirnade vahele poollahtistesse,  pesakastidesse, kivihunnikutesse ja sageli  ka katuseharja alla. Minu koduõuel on enamik linavästrikke valinud just nimelt  katuseharja kuid ühel suvel arvasid nad,  et turvalisem paik asub. Puunottide vahel. Linavästriku pesa väliskiht on kõrtest, kuivadest,  puulehtedest ja muust koredast materjalist. Lamedavõitu pesalohk on vooderdatud rohu,  sambla, sulgede, taimevilla ja looma. Karvadega emaslind jääb pärast poegade koorumist,  keda võib olla kuue ringis, neid soojendama. Isaslinnu ülesanne on esimestel nädalatel toidu hankimine. Pesale lähenesid nad äärmise ettevaatlikkusega. Poegade juures olles toitsid vanemad, näljased nokad. Kogusid junnid kokku ja lahku. Lahkusid ümbritsevat jälgides. Linavästrik ei soovinud pesas olevaid poegi reeta. Põhjuseks lähedal asuva kuuse ladvas olevad näljased harakatibud,  kelle toitmiseks sobisid harakaema endale hästi teiste  lindude munad ja pojad. Sel aastal meeldib koduu linaväestikele kohe eriti  sest tavapärase ühe paari asemel siblib rohelisel muruvaibal  suisa kolm ja hetkel seamegi omakeskis panuseid,  et milline paar, kuhu pesa meisterdab. Nende tegemisi tuleb jälgida salamisi, sest muidu on oht  rikkuda ära pesitsemine. Kindel on vaid see. Et sellest puuriidast siin tuleb veidi aega nüüd suure  kaarega mööda käia.
