Terevisiooni. Ilusad inimesed ärga. Ke? Ja. Tere hommikust ja terevisioon tõesti alustab  ja ärgates viie minuti pärast on kell seitse Kadri voorand  ja Mihkel Mälga on täna hommikul siis televisioonis  musitseerimas ja no see ei olnud ainukene lugu. Ilusad inimesed, tere hommikust ja 28. mai on täna  nädalalõpp juba paistab, sest kätte on jõudnud nelja. Nii ilus ilm nüüd täna hommikul ei ole, aga päeva peale  ehk läheb paremaks, et vihmapilvi, ma arvan,  väga paljud inimesed on ka oodanud, et kes tahaks,  et natuke peenrat saaks kastetud ja enam kastekannuga seal  peenra vahel kõndida ei jaksa, siis see vihm kindlasti  natuke päästab olukorda. Soojakraadi nõnda palju võibolla ei tule,  kui oli eile, aga vaadates pikemat prognoosi,  siis järgmisel nädalal ikkagi. Ma vaatasin, esimene nädala pool pluss 22 täitsa stabiilse. Jah, praegu õues on pilt selline hallivõitu,  aga samas juba homseks-ülehomseks ja üle-ülehomseks ei luba vihma. Nii et siis ongi selline mõnus värske, kõik pärast seda vihmutamist. Ja läheb veel rohelisemaks. Toredaid linnupilte olete meile saatnud,  me tegime eile üleskutse, aitäh teile, kes te tähele panete,  loodust ja linde ja tõesti siis viitsite  ka pildi teha. Ja meil on üks kuldnoka pesakond. Kas kuldnoka pesakond on jah, näitamegi teile neid linde  ja alustame just nimelt sellest toredast kuldnoka pesast. Jaa. Aitäh nende toredate piltide eest, aga mitu looduse teemat  on täna hommikul ka, sa tahad viia inimesed matkale  ja jagada näpunäid? No ma arvan, et praegusel ajal, kui ei ole võimalik näiteks  soojale maale puhkama minna, isegi siis,  kui meil tuleb selline suvi nagu mõned ilmavanad siin ennustavad,  et võib veel juunis või juulis lund tulla,  siis ikkagi ma ei tahaks, aga ikkagi on keeruline sõita  siis kuhugi soojamaa saartele, eksole, aga võib-olla  plaanite minna kuhugi siinsesse metsa või rabasse matkama  ja mida siis võiks silmas pidada? Ega paljud inimesed ju ei ole igapäevaselt matkasellid  ja ei pruugi kohe taibata, et mida kaasa võtta,  mida jälgida ja nii edasi. Üks looduse teema veel nimelt Mustamäe gümnaasiumis Henri Pihelgas,  noor leiutaja on siis katseid teinud ja tulnud sellisele  toredale järeldusele, et tegelikult saab kasutada meie  turvast rabast korjatud turvast siis reostustõrjeks  ehk et õlide kokku kogumiseks ta tegi päriselt mitu katset. Täna hommikul ta räägib, kuidas ta selle mõtte peale tuli  kui paljudes rabades ta pidi kolama seda turvast kokku  koguma ja neid katseid tegema. Kui mitu ja milline see tulemus siis nüüd on,  kus rabas on kõige parem turvas, et õlireostust kokku koguda,  teeme siin hommikul terevisioonis ka ühe katse läbi. Pöidlad pihku, et katse õnnestuks. Muidugi, kui väljas viibida, siis päikesega peab olema  ettevaatlik ja taas on aeg sellest ka rääkida,  mis päike siis võib meie nahale teha? Jah, ja mu meelest võiks sealjuures ka küsida,  et kas seesama päikesekaitse see kreem, mis on ju ikkagi  puhas keemia, kas see võib ka meie nahaga midagi teha,  et kas siin on äkki asjal ka kaks poolt? Jah, et ühest küljest kaitseb, aga teisest küljest võib-olla  ta teeb midagi halba ka. Just siis kas pildistada või mitte, see on nüüd see suur küsimus,  mulle tundub tõesti juba väga mitmeid aastaid,  me oleme sellest ka televisioonis rääkinud,  aga tasub alati üle rääkida, ehk et kui ma lähen mööda Viru  tänavat ja justkui tundub, et mul võiks olla üks tore kunstiprojekt,  kus ma siis pildistan neid ja ilusaid inimesi,  kes mulle vastu tulevad Viru tänaval, kas ma  siis võin seda teha lihtsalt kunstiprojekti jaoks,  kas ma pean nende kõigi käest võtma kirjaliku loa  ja mismoodi see pilt siis tegelikult lõputult hakkab oma elu elama? Kui ma nüüd päris aus olen, siis mulle tundub,  et kuigi me oleme sellest rääkinud, siis lõpuks on ikkagi  see tunne, ma ei tea, no siis nüüd võib või ei või,  või segased lood on selle asjaga üsna segased. Lood on praegu tegelikult ka tööjõuturuga. Ja. Ja. Tere hommikust, 28. mai on, loodetavasti te käisite eile  rannas ära, sest tänavused rannailmad nendega on nüüd ühel. See on vale jutt, järgmisel nädalal 22 kraadi sooja  ja loodetavasti sellel nädalal see tänane päev on peaaegu et ainuke,  kui niimoodi sajab. No nii on jah, aga muidugi ka tänase päevaga annab väljas jalutada,  nii et miks mitte natukene värsket õhku hingata. Muide, mis jalutamist see puudutab, siis ma annan hoiatuse. Ühel päeval ma lükkan ühe jalgratturi ümber,  kes kihutab mööda kõnniteed Sul on lihtsalt kogemused, mis ärritavad sind. Kas või näiteks tehnika tänava õigul, kus on eraldatud  sõiduteel täiesti see riba, kus saaks jalgrattaga sõita,  aga ei, kõik kihutavad edasi-tagasi, ma olen tohutu  jalgrattasõbralik inimene, mulle endale ka meeldib sõita. Aga kui sa sõidad seal kõnniteel, siis sa ei saa kihutada  nii et see jalg, inimene peab ise vaatama,  et kas ma nüüd jään alla või ei jää või kuhu suunda ja. See on muidugi õige jah, ja me oleme siin televisioonis  ka rääkinud sellest, et neid jalgratturitega juhtunud  ja jalgratturite põhjustatud õnnetusi on rohkem sellel  kevadel põhjus ka see kindlasti, et jalgrattaga sõidetaksegi rohkem,  aga siis tasuks olla jah, ettevaatlikuma. See hoiatus aga hoiatame natuke ka saate teemade osas,  samas ma loodan, et need on sellised, et iseenesest ei pea hoiatama,  need on väga toredad teemad, ma loodan, et me kõik saame targemaks. Näiteks saame me nõuandeid selleks, kui minna metsa  või kuhugi mujale loodusesse matkama. Ja ka juba selles alanud pooltunnis siis Henri Pihelgas  Mustamäe gümnaasiumis tuleb siia televisiooni  ja teeb ühe katse. Nimelt on ta käinud väga mitmes rabas, kogunud kokku turvast  ja saanud siis aru, et tegelikult sellesama Eesti turbaga  saab kokku koguda õlireostust. Kuidas ta seetõttu peale tuli, kus rabas on kõige parem  turvas sellest kõigest siis täna hommikul teeme katse ka. Collegi Sag on see tants, mida me täna õpetame,  nii et loodetavasti te ainult ei vaata, vaid te teete  ka kaasa. See on paaristants, ma ei tea, kas seda saab üksinda  ka teha. Ikka saab proovida, võib sammud ja niimoodi. Kõike saab üksi, saab tantsida igasugust tantsu  ja isegi ilma muusikata saab. Nii on majandusest räägime ka, mis tulevik meid ees ootab,  juba teada, palgaootused inimestel on natukene vähenenud  siin sellepärast et reaalsus on tõesti see,  et tööpuudus tõenäoliselt kasvab praeguses olukorras  ja kuidas me üldse sellest olukorrast välja tuleme  ja ka sellised tohutud miljardid, millest  siis Euroopa liidus praegu räägitakse, et majandust elavdada,  seda ka tegelikult teevad või on vaja siin päriselt asjad  ümber mõtestada? Ja. Praegu me muuseas, hakkame tegelema mitte mina,  vaid tegelikult Henri väga põneva asjaga. Ta on välja mõelnud siis sellise toreda süsteemi,  kuidas meie oma rabaturbaga kokku koguda õlireostust,  tere hommikust, Henri Mustamäe gümnaasiumi üheteistkümnendas klassis,  õpid, koolis pole olnud põhimõtteliselt vaja sellel kevadel käia,  distantsõpe on toimunud just rääkisime sellest,  et see väga lihtne ei ole olnud, palju on kulunud  selle jaoks aega ja ei tea ju veel ka, mis sügisel saab. Aga see katse, mida me siin täna hommikul teeme  ja see mõte, et siis meie oma rabaturbaga kokku koguda  õlireostust kuidas sul see tekkis, on see seotud kuidagi  koolitööga või millegi muuga? See on jah, siis koolitööga mul tekkinud,  et 11. klass peab tegema uurimustöö. Ja siis ma teadsin, et TTÜ-s või alltekis nüüd saab. Otsida juhendajaid, siis ma vaatasin neid asi  siis geoloogia instituut pakkus välja seal turbaenergeetikavõimalusi. Ja siis ma valisin selle. Käisin rääkimas enda juhendaja Malle Oruga  ja siis rääkisime sealt edasi ja siis tekkis uusi ideid  ja siis sellest tekkis ka see See tähendab seda, et sa käisid nüüd Eestimaal erinevates  rabades neljas erinevas rabas. Nii, mis, mis rabades sa käisid, neid on ju rohkem. Ma käisin rabas. Raerabas. Tui rabas sonistes. Üks oli veel, praegu ei tule meelde, aga ühesõnaga need ei  ole mitte need rabad, kuhu inimesed lähevad  siis laudteele kõndima ja seda looduse ilu nauta. Seal käib siis pigem see korje turbakorja. Et seal ongi selline igapäevane asi, et seda turvast sealt  maa seest välja võetakse ja sellega edasi toimetatakse. Sa võtsid igast rabast ühe näite, võtsid kaasa kotitäie turvast. Nii, ja mis edasi juhtus? Edasi juhtus see, et otsisime alguses me tegime  veemauskatseid ehk siis proovisime selgitada välja,  et millise raeraba millise raba turvas siis ilmab kõige  paremini vedelike. Sellest tuli välja, et raerabas raeraba turvas siis. Kas siin ongi nüüd kaasas raeraba turvas mõlemas kotis  või see vist peaks olema tui oma. Sest et seda siin. Ja siis tuli siis see teine katsejärk, mis oli õlidega. Proovimine et alguses noh, meil tekkis see probleem,  et see ei ole nii nagu efektiivne, sellepärast et see turvas,  kas siis vajus põhja või siis valgus laiali lihtsalt. Aga siis meil tekkis see idee, et paneme  selle nagu mingi materjali sisse. Ahaa, kõigepealt te proovisime lihtsalt panna turvast sinna vette,  niimoodi lahtiselt. Siis. Leidsime sobiva materjali, mis praegu on  siis meil varjutuskangas, aga tulevikus mõtleme ümber,  et kas see siis kangas on kõige parem just. Siis sellega proovides olid siis tulemused ikkagi paremad  ja jah. Nii, aga proovime siis praegu, kas te tegite katseid  või sa tegid katseid niimoodi sellistes väikestes veevannides,  et kuhugi avaveekogule mere peale sa tegelikult läinud ei ole? Jah, avaveekogule tekib see probleem, et  siis on see nagu keskkonnareostus mõnes mõttes,  et seda me tekitada ei taha. Et siis me tegime segustes väiksemates veevannides  nii ja paned nüüd sulle kaks väikest veevanni,  paned sa sinna, mida siis on meil erinevad õlid,  see mootori õli? See must siin ja siis pruunikam on transmissiooniali. Siis tekitame siin väikse reostuse. Väike reostus ilusas valges kausis. No päris selline tummine reostus täitsa. Kui seda sellise veekoguse peale selline hulk on kuskil  avaveekogus Ja siis küll tore on ja. See on natuke raskem meil. Nii. Ja nüüd paned sa siis need kaks turbakotti sinna vette,  seda reostust kokku koguma. Nii ole hea. Lihtsalt lihtsalt sinna vee peale. Lihtsalt suru teda vee alla, ega mitte midagi,  ei tehniliselt võib isegi kasvõi visata lihtsalt praegu,  et see lendaks, et ei oleks see tark idee. Kui kaua me peame nüüd ootama ja kas see reostustõrje  toimibki sellisena, et tegelikult me saame pärast puhta vee või? Noh, kodus me tegime siis katsed tunni aja sees et tunni  ajaga oli siis tegelikult terve reostus läinud. Aga tehniliselt me oleme saanud ka niimoodi,  et kaob see tegelikult juba 10 minutiga ära. Mis on tegelikult päris kiire. Ja järeldus on ja tegelikult selline, et ei tohiks ikkagi  suhteliselt mitte midagi alles olla. See muidugi oleneb täiesti õlikogusest ja  siis nagu turbamati suurusest ja palju see tegelikult seda turvastan,  et mõnikord ta ei suuda lihtsalt endasse rohkem seda imada. Aga ma loodan, et siit peaks kõik kaduma,  ikka jah. No vaatame, anname sulle aega kaheksa, 45,  näiteks kolmveerand üheksa, see on siis kuskil poolteist tundi,  et sellega me peaksime päris hea tulemuse siit saama,  eks teeme nõnda, siis räägime sinuga veel juttu  ja räägime tegelikult sellest ka, et siis klassivennaga koos  päriselt mõtlete, et sellest asjast võiks kasvada  ka midagi suurt ja hästi olulist. Aga jätame need tuiturba, padjad nüüd siia seda reostust  tõrjuma ja vaatame siis kaheksa 45 üle. Aitäh, Henri sulle praegu. Jaa. Tantsuks läheb õige pea siin terevisiooni stuudios. Tere hommikust, Katariina ja Johannes. Tere hommikust. Mis tants see on, mida te õpetama hakkate? Ja. Me oleme Tallinna Singapurieag. I see on Ameerikast 30.-test 40.-te, st pärit svingtants. Mis muusika saatel see tegelikult nagu kõige õigemini käib. Ja. Me teeme tavaliselt seda svingmuusika järgi,  üleüldiselt, aga College Sag on selles mõttes tuntud rohkem  kui teised singtantsud, et selle võimalikud lood,  mille järgi saab tantsida, on palju laiema stiiliga. Kui kiiresti sina näiteks Katariina selgeks said,  selle tantsu? No ikka alguses kulus aega, sest need tantsusammud on Natukene keerukamad kui muidu ja see tavaliselt tants  tantsitakse kiirema tempo järgi. Aga nii kui see tehnika saab natukene selgemaks,  siis muutub tants hästi lõbusaks. No kui te täna hakkate ette näitama ja vaatajate hulgas on neid,  neid inimesi palju, kes üleüldse ei tantsi,  kas on üldse mõtet proovida või? Alati on mõtet proovida, et saag on väga selline  rõõmsameelne ja ta väga-väga tõstab tuju. No sa ütlesid, et Ameerikast on pärit, aga tänasel päeval  kus maailmas seda veel tantsitakse, kus see populaarne on? See on selles mõttes just viimase 10 aastaga kogunud  tohutult tuure igal pool maailmas peaaegu igas riigis. Oleme kuulnud, et on tantsijaid, kes proovivad  siis alustada, kui mitte juba jätkata aastaid kestnud tantsimist. Mõjub see ikka niimoodi kogu kehale, selles mõttes  ka hästi, et trenni eest. Korralik, see on ikka korralik trenn, aga mõnusat trenni  hakake pihta. Suur tänu. Nii tere kõigile, tegemist on siis College Jagiga,  et proovime järgi ka teie seal televaatajad,  et tõuseme mõnusalt diivanitelt püsti ja paneme kohvi tassi  korraks käest ära, kuigi võid ka kohvitassiga proovida. Nii. Olge ja põhisamm on kuuelöögiline, meil on kaks aeglast  ja kaks kiiret sammu. Tavaliselt on tantsus üks järgija üks juht antud olukorras  Katrin järgija, mina, Johannes, olen juht. Aga esimeses osas me vaatame kiirelt seda põhisammu veel  ilma partneritega, hiljem me teeme ka koos partneriga. Nii, kõigepealt kehaasendist, me võtame õlad,  rullime mõnusalt tagasi. Nii tunnete, kas sul alad ja jätame alla. Põlvetaseme mõnusalt pehmeks, puus on õmalt taga,  keharaskus on ees, nii et kannad mõnusalt vabad. Meil on niisugune mõnus vetrumine sees, pounds igal löögil alla,  alla, alla, alla, alla, alla, nii, räägime  siis põhisammust. Kõigepealt juht seisab paremal jalal ja vasakult ja,  ja meie esimene samm on siis juhil vasakust. Järgjal tuleb hop hop paremale jalale. Ja meil on kaks aeglast, kaks kiiret, näeb välja selline  viis-kuus-seitse ja aeglane, aeglane kiire-kiire,  aeglane, aeglane, kiire, kiire aeg, aeglane,  aitäh. Nii nagu sa nägid, me viisime enda jalad natukene taha,  tõstsime kanda. See ongi siis meie esimene stiliseering nii-öelda. Colisa Chags on palju erinevaid võimalusi. See on esimene, aga proovime, kuidas? On koos muusikaga, nii et palun muusikat. Aitäh. Keha asend, mõnus, bounds on sees, juht on paremal jalal. Kuula rütmi. Viis-kuus seitse aeglane, aeglane, kiire iire aega,  aeglane, kiire, kiire, aeglane, aeglane,  kiire, kiire, aga aeglane, kiire, kiire. Juhil on vasak, parem, vasak, parem, vasak,  parem, vasak, parem, vasak, parem, vasak,  prem, vasa, parem, vasak, vasak, parem. Tõstame natukene ka. Väga hea, kui sul on juba soe sees, võib proovida tõsta  natuke kõrgemale. Vaata kuidas tuleb. Sai ise loomulikult võib tõsta ka näpu. Väga hea, aeglane, aeglane, kiire, kiire aeg,  aeglane, kiire, kiire. Nii. Jätame rütmi samaks. Teine stiliseeri, ehk siis meil on ikkagi aeg kiire-kiire,  aga meil on kõver, kiki, kiire kõver kikk. Kiire kiire Katrina teeb täistempos minatel pooles tempos. Ehk siis me kõigepealt kõvera alati silgeks  ja meil on kiire, kiire, proovime kõik koos. Täistempos viis, kuus, viis, kuus, seitse kõver kõver kiire,  kiire, kõver, kõver, kiire, kiire, kõver,  kõver, kiire, kiire, kõver, kõver kiirekiire jalad on ikka  mõnusad linde all. Väga hea. Kui sulle meeldis esimene stiliseering rohkem,  võid seda proovida. Ehk siis? Proovime teist kolmandast siseeringut. Kõigepealt sa paned kanna varba kanna varba,  siis on kiire, kiire asutus on ikka samadel jalgadel. Katrin endab teistempos. Teen natukene aeglasemalt, kand, varvas,  kand, varvas, kiire, kiire kand, varvas,  kand, varras, kiire, kiire. Teeme koos täistempos. Viis, kuus, seitse, kan, vaas ka vaevas. Ka varakad vaevas kiire hästi pehmelt, paned jala maha,  puudutad õrnalt kannale ja varbale ei lähe keha raskust,  eriti, kui sa oled paljajalu või sokkides. Ja see ongi. Hiljem natukene vaatame siis, kuidas seda teha baaris. Suur tänu. Aitäh. Ta. Tore sooritus tundus vaadates väga lihtne. Ja seda sai teha nagu poole tempoga ja täistempoga väga vaskselt. Ja võib-olla alguses harjutamise mõttes ka nagu veel aeglasemalt,  kui see poole. Toksida natuke, aga tõesti väga tore oli vaadata pikki  aastaid kestnud töötasu, ralli jõuab aga lõpule,  selline pealkiri on siis tänases Postimehes  ja 10 aastat palgatõusu saab läbi, nõndamoodi on. Aga palgaootused on ka kahanenud, et kui mediaanpalga ootus  oli selline 1500 siiani, siis tegelikult on see kukkunud 1300-le,  reaalsus ongi selline, mis on inimestele tundub,  et ka kohale jõudnud, sest töötu töötus kasvab  ja koondatakse ja majanduse olukord on keeruline. Kehitatakse palju õlgu ja arutletakse, et noh,  ei teagi, mis täpselt edasi saab. Aga ma ütlen, ühe pealkirja veel, paindlikkus tagab edu,  on ka siinsamas Postimehes Kaur Kivirähk,  kes on ettevõtja ja ütlebki, et säilitada tervet mõistust,  et äkki see, et koondage ja tehke üht-teist,  et võib-olla on see natukene ennatlik, et tuleks tegelikult  teha korralik analüüs ja mitte kiirustada,  samal ajal jällegi kiirete otsuste tegemine võib päästa ettevõte,  nii et nii ja naa, võta see kinni. Aga Tarmo Jüristoga me muuseas, täna hommikul  ka natuke arutleme, et mis sellest majandusilmast saab? No kui sa võtsid kaks teemat korraga, ma võtan  siis kohe kolm aga hästi kiirelt ja need on kõik otsapidi  ka seotud viirusega. Eesti Päevalehe välismaa küljel kirjutatakse sellest,  et ohtlikuks peetavat klorokviini manustatakse mitmes riigis  heldelt edasi. Kas see on see ravim, mida ka Donald Trump võtab ennetuse mõttes? On nüüd lõpetanud selle võtmise ja tema nüüd otseselt enam  ei võta, aga näiteks Indoneesias ja Brasiilias manustatakse  seda edasi kuigi mitte mingisugust otsest tõestust  selle kohta, et sellest abi oleks, ei ole  ja samal ajal on teada, et see suurendab näiteks  südamehäirete riski viis korda ja võib igasugu halbu  kõrvaltoimeid ka põhjustada. Nii teine teema piirangute kaotamisest olenemata avab  esmaspäeval uksed vaid paar kino, ehk siis sellised  väiksemad kinod. Suurtel ei ole mõtet seda teha ja esilinastusi tuleb kinodes  juuni jooksul väga vähe. Peamiselt näidatakse neid filme, mis jõudsid kinno enne eriolukorda. No tõenäoliselt on jah, oodata uusi filme juulis. Tõenäoliselt ja autodest ka pettumus ostjale automüüjad ei  plaani suuri soodustusi ega tühjendusmüüke  ja siin AMTELi juht Arno Sillat on öelnud,  et kuna autotööstus ka ikkagi pikalt seisis,  tootmata jäi paar miljonit autot, siis seetõttu suuri  allahindlus oodata ei ole. Üks põllutöölise kuulutus tõi 140 kandideerijat,  selline pealkiri ka maaelus siis näiteks Räpina külas  või Räpina külje all, täpsemalt palgi talu asub seal  ja seal otsitakse siis hernekorjajaid ja maasikakorjajaid  ja 140 kandideerimist. Ja siin ongi tegelikult päris sellised hoogsad  ja suured numbrid. Eesti inimene tahab minna maasikaid korjama,  küll tahab minna ka farmi tööle ja herneid korjama  ka peamiselt tegelikult kes kandideerivad  või kes tahavad minna, on lapsed ja noored. Aga on veel järgmine küsimus, jällegi, et kui sa oledki  kuskil maa kagunurgas, siis tegelikult peamiselt tahetakse  tööle tulla pealinnast ja Ida-Virumaal, nii et tekib kohe  ka see transpordiprobleem elamisprobleem,  et päris palju küsimusi siia juurde. Ja maalehest ka üks teema, mis natukene haakub  selle teemaga, sest puudutab samuti seda,  mis kasvab nimelt liiga tervislik toit, võib-olla hoopis mürgine,  tuleb välja. No näiteks paljude dieetide puhul on antud soovitusi juua  rohelist smuutit kaks kuni neli liitrit päevas,  aga kui selline smuuti koosnebki suures osas näiteks era  barberi vartest, siis seesugune jook võib lausa mürgine olla. Ja näiteks kes kannatab neerukivide reumatoidse artriidi  või podagra käes, võiks maasikate söömisest loobuda,  hoiatavad teadlased. Ka taimede varsi ja lehti ei maksa toorelt liiga palju süüa,  nii et siin on jälle see teema, et eks nendes rohelistes ja,  ja marjades ja kõiges on palju kasulikku,  aga mõõdutunne on oluline. Tere hommikust, pisut vihma teeb ainult head  ja ma arvan, et väga paljud maal elavad inimesed,  kellel on peenramaa, siis tunnevad ainult rõõmu,  sellest muidugi ei tahaks linnainimene, kes tahab  ka randa pääseda, et see kõik väga kauaks kestma jääb. Soojakraadid tulevad järgmise nädala alguses  ka sellised üle 20 uuesti tagasi. No täna tuleb jah, natukene arvestada siis see vihmasema,  aga kindlasti ka kuskil piilub päikest, kui te seda  ilmakaarti meelde tuletate, mis asja ekraanil oli,  siis näiteks Hiiumaa ja Saaremaa olid puhtalt sellised  päikeselised paigad. Te vaatate televisiooni ja meil on täna päris mitu toredat  juttu veel ees ootamas, nimelt viime teid matkama,  juba inimesed selles eriolukorras mulle tundub  ja tegelikult statistika ka näitab, on oluliselt rohkem  looduses käinud, kuidas seda jätkata, seda liikumist,  et inimesed siis ei põlgaks ära seda vahvat asja  siis mida looduses arvestada, mida kaasa võtta,  kui pikemaks ajaks minna ja tõesti, kuidas tulla toime  ka olukordades, kui näiteks Karupoeg kuskilt põõsa tagant  vastu vaatab? Sellest me kohe ka räägime, aga räägime ka kadunud lastest. Sellel nädalal on paar lugu taas ajakirjanduses olnud  ja 933 kadunud last. Selline number on aastast 2019, siis eelmisest  ja see number aastate lõikes, kes niimoodi vähehaaval kogu  aeg kasvab, miks lapsed kodust ära jooksevad õnneks enamus  neist leitakse ikkagi ruttu üles ja viiakse koju tagasi,  aga joosta se ära ka asenduskodudest ja kuidas  siis selles olukorras toime tulla, et millist juttu peaks  siis lapsega rääkima, aru saama, mis see põhjus oli,  kas see on selline hetkeajend kuidagi lihtsalt keebki üle,  see noor inimene või tegelikult on sellistel asjadel sügavad  ja pikaajalised põhjused ühesõnaga, kuidas selles olukorras  toime tulla. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand on ka täna hommikul televisioonis,  üks lugu kõlab juba nüüd siin alanud pooltunnis  ja saate lõpus ajame nendega siis juttu ka muusikutega,  on nagu on, tuleb ikkagi neid veebikontserte veel praegu teha,  suuri ettevõtmisi plaanida ei maksa, aga täna muuseas,  on nemad siis ikkagi Estonias kontserdilaval. Ja veel jah, tõesti, aga nüüd jätkamegi sellesama looduse teemaga,  sest loodus on see, mis meid tegelikult praegu kutsub  ja nii roheliseks on läinud tänu sellele väikesele vihmale. Looduse ja matka juttu räägime nüüd tõepoolest,  Romet, tere hommikust. Tere hommikust. Kas selline ilm nagu praegu väljas on, on see matkamiseks  hea või halb? Tegelikult on see väga mõnus ilm, et ta ei ole liiga palav  ja selline kevadine vihm minu arust mõjub väga värskendavalt. Aga samas pead sa siis arvestama sellega,  et sa võid märjaks saada vahetus riided kaasa võtma. Jah, et kui ei ole juhtumisi nii head varustust,  et ei ole veekindlat, jopet või sellist vihmakatet,  siis on mõistlik võtta varuriided kaasa ja. Kui sinu matkamisest rääkida, siis mis need kõige rabavamad  matkad sinu jaoks on olnud? No kui mõelda nüüd näiteks tõesti selle kevade peale,  siis mul oli üks aprillikuus oli üks selline sündmus,  kus ma ise võib-olla hea näide sellest, et kuidas inimene,  kes on alati tahtnud karu näha Kohtub temaga just siis, kui ta seda kõige vähem ootab. Ja. See nägi välja niimoodi, et ma kõndisin täiesti omas mõttes  üle raiesmiku ja äkitselt siis silma nurgas märkasin ühte  tumedat kogu ja minust kuskil 30 meetri kaugusel oli karu,  kes siis istus ja tegelikult vaatas hoopis teises suunas,  et ta ei pannud üldse tähelegi, et ma talle  nii lähedale olin sattunud. Tulid sulle kõik need tarkused kohe meelde,  et karuga kohtudes tuleb käituda nii. Kusjuures ei tulnud, et ma tunnengi ise seda,  et see karuga kohtumine oli kuidagi nii emotsionaalne kogemus,  et ma mingis mõttes käisin nagu enda jaoks sellisel,  võikski öelda sellisel emotsionaalsel skaalal ära  mingisuguses täiesti uues sfääris ja, ja tajusingi,  kuidas ma pendeldasin kuskil seal selle ratsionaalse  mõistuse ja instinktiivse käitumise kuskil piirimail,  et vahepeal peas oli täielik tühjus ja mul ikkagi kulus  natukene aega, et toibuda sellest ja siis hakkasid vaikselt  tulema need mingisugused õpetused meelde. Aga mis sa tegid, siis jäid sa alustuseks paigale,  hakkasid tasapisi eemale liikuma või tahtsid just lähemalt  karu vaadata. Tegelikult oli nii, et kõigepealt ma kangestusin ikka  täiesti ja, ja siis, kui mul hakkas ikkagi mõte lõpuks tööle,  siis ma hakkasin vaikselt taganema hästi rahulikult  ja ei keeranud loomale selga, vaid pigem niimoodi olin  ikkagi nii-öelda näoga tema poole. No praegu sellist soovitust me ei anna, et minge just  sellesse kohta, et seal kohtate karu. Aga kui sa annaks mingeid soovitusi, kuhu võiks Eestis  matkama minna? Ma ise olen mõelnud selle peale, et meil on ees ootamas  selles mõttes nagu teistsugune suvi, et siseturism  tõenäoliselt siis õitseb ja inimesed on ju tõenäoliselt  viimastel aastatel harjunud käima reisimas igal pool mujal,  aga öeldakse, et just see mingis mõttes see kõige kaugem  paik on see, et mis sul on seal kuskil koduaia taga metsas. Et üks asi on need kodulähedased metsad ja teine asi on,  kui mõelda selle peale, et nüüd keskkonnakuu raames  ka siin ETV kahes linastusid keskkonnaameti poolt  siis tellitud rahvusparke tutvustavad lühifilmid. Et tegelikult nendest saab natukene sellist inspiratsiooni,  et milline selline rahvuspargi ks kõnetada inimest. Ja minu arust see suvi ongi suurepärane võimalus kodumaaga  mingis mõttes luua selline selline taasside. Kes ei ole olnud selline tõeline matkasell  ja otsustab nüüd minna, kas siis oleks tark kõigepealt võtta  paaritunnine matk või, või vähemalt selline,  et hommikul lähed ja õhtul tagasi. Jah, ma usun küll, et ta võiks selliselt käia,  et võib-olla, et kui sa tõesti varem ei ole üldse käinud,  siis kohe minna ööseks on võib-olla natukene suur amps  ja matkamise puhul ma hästi tihti rõhutan  ka seda, et et selle asukoha valikul on täpselt sama oluline  ka see aeg, millal näiteks minna, et ma ise ütleks,  kui inimene on harjunud käima keskpäeval rabas,  siis väga soovitan eriti just praegu, siin mai lõpus  ja juuni alguses on temperatuuri kõikumised öö  ja päeva vahel on üsna suured ja see tekitab varahommikul  sellist paksu udumassi rabasse. Nii et kes vähegi raatsib siis kella kolmeks poole neljaks  minna rappa ja see on täiesti teistsugune kogemus kui,  kui päevane jalutuskäik. Mis need praktilised nõuanded selleks puhuks on,  kui minnagi niimoodi ühepäevasele matkale,  mis tuleks kaasa võtta, milleks peaks valima? No kui me mõtleme just selle peale, et suvi on eest tulemas,  siis kindlasti just see päikese käes viibimine  ja selline soe ilm, et siis kindlasti piisav joogivaru kaasas,  sest vee tarbimine on olulisem isegi kui toit. Ja samamoodi ka päikesekaitse, et sul võiks ikkagi nokamüts  või midagi sellist peas olla. Ei tasu ka liiga palju ennast paljastada selles mõttes päikesele,  et mingisugune riidekate võiks nagu peal olla. Ja noh, tegelikult ikkagi sinna vee kõrvale,  et oleks mõnus matkata, võiks väike matkaamps  ka kaasas olla, et kas siis tõesti teha kodus mingi toit valmis,  osta see poest või minu arust kõige mõnusam alati ikkagi  võta sõita ise priimuse ja panni peal kuskil mere ääres teha,  et seda seda ei asenda nagu. Kuidas valmistuda selleks, et ei eksiks ära? Noh, kõige parem on piisav eeltöö ikkagi see,  et kui sa lähed kuskile ja juhtumisi ei ole tegemist matkarajaga,  et siis tasub natukene teha eeltööd ja alati  ka telefon aitab, tänasel päeval on meil olemas igasuguseid  kasulikke rakendusi, on see siis Google,  Maps või tegelikult meie oma Eestis loodud  siis loodusega koos kus on siis nii-öelda matkaradade info  olemas ja tegelikult ka saab kaardi peal reaalajas vaadata  oma punkti, et kus sa siis täpselt nagu asud. Ma soovitan ka siis selle akupanka kaasa võtta  ja telefon tühjaks ei saaks, oleks mingisugune varu olemas. Ütle, kas puuke on palju või? Puuke tegelikult on palju ja seda ma kindlasti paneks  ka inimestele südamele, et mul endal oli eelmine kevad,  näiteks juhtumisi saingi borrelioosi, aga mul oli täpselt see,  et ma tabasin kohe õigel hetkel ära, et nii kui see  puugihammustus oli toimunud, see ammustus,  koht läks paista ja ma pööran tile kohe arsti ja. Siis pidin kaks nädalat antibiootikume tarbima  ja pärast seda kõik korras, et võib juhtuda niimoodi,  et inimene avastab seda alles pool aastat hiljem,  kui tal on juba ikkagi suured probleemid. Ja palju keerulisem ka välja ravida, just,  et siis sääski on ka palju ja tuleb juurde. Seda ei tea, kuidas edasi läheb, aga ma ütleks,  et praeguse olukorra põhjal on pigem vähem kui on eelmisel  aastal või üle-eelmisel aastal olnud. Ma juba kartsin, et meie jutuajamine kipub sinna,  et no minge matkama, aga muidugi puuke on palju sääske,  palju tahab sinna minna enne, nii ole. Räägi, Romet, kui nüüd otsustada ikkagi juba natukene pikema  matka kasuks, et minna näiteks terveks nädalavahetuseks,  mis siis põhimõtteliselt teistmoodi on või milleks  siis tuleks valmis? Üks asi on kindlasti see, et vett kulub rohkem,  toitu kulub rohkem, aga siis juba võiks olla üks korralik  matkakott magamiskott kindlasti ka siis see,  et kas inimene magab telgis, kui me rääkisime  ka sääskedest, siis paljudes lõkkekohtades on olemas  ka sellised nii-öelda lavatsid, kus saab lihtsalt all magada magamiskotiga,  aga võib-olla sääsed muutuvad natuke tülikaks,  et siis ikkagi on parem võtta telk kaasa. Ja siis võiks olla ikkagi ka vahetusriided kindlasti  ka kaasas. Täpselt seesama asi, et vihma võib sadada,  võid kuskile astuda, võib-olla muda sisse põlvini,  et seiklus seiklustel ikkagi tuleb selliseid asju ette. Mis see matkamine sulle ikkagi kokkuvõttes annab? No linnainimene kõnnib linnas ringi, telefon pihust ei vaata  eriti kuhugi mujale, eks ole, mõtleb no ma lähen kõnnin seal metsas,  siis nüüd ma vaatan siis ka telefoni ja mis ma sealt saan? Ma ise tunnen seda, et aastatega on kuidagi see muutunud,  et, et nooremana oli see kõik kinni hästi palju sellises  välises maailmas, et ma tahtsin teada, et  mis linnud kuskil elavad, mis loomad kuskil liiguvad. Aga nüüd tõenäoliselt sellise väikse küpsemise kuidagi  jooksul on toimunud see, et ma tunnen, et looduskeskkond on  hästi hea võimalus nagu iseenda tegelikuks selliseks tundmaõppimiseks,  et me linnas elame hästi sellises kontrollitud ruumis. Ja täpselt seesama asi, et kui ma ka karuga kohtusin,  et ma sain tegelikult enda jaoks midagi täiesti uut teada,  et kuidas ma sellises olukorras käitun, et kas ma olen  rahulik või satun paanikasse. Et, et see on minu arust väga suur motivaator minna loodusesse. Kuule, kui me siin karuga alustasime, siis lõpetame  ka karu, kui nüüd keegi ikkagi läheb ja temaga kurioosselt juhtubki,  nii et ta näeb karu, mis esimene asi on,  mis siis tegema peab? Esimene asi on see, et jääda rahulikuks ja öeldakse  ka seda, et kui lähedalt kohtub metsloomaga,  siis pigem on õigem silmsidet mitte nagu luua  ja proovida siis pigem rahulikult liigutada,  et äkilised liigutused, selline karjumine  või ärajooksmine kindlasti ei ole nagu lahendus. Romet Vaino, suur aitäh, et tulid ja vaatame nüüd veel mõned  kaadrid sinu ilusatest matest. Aitäh. Ja. Tarmo Jüristoga on meil nüüd aga Skype' i ühendus  ja tegelikult suured küsimused vaja ära küsida,  mis meist saab ja kuhu me liigume. Seesama koroonakriis on põhjustanud ka majanduskriisi  ja neid arvamusi on lihtsalt seinast seina. Tere hommikust, Tarmo, kas on midagi ka väga kindlat  sellepärast et tõesti, nagu ma ütlesin, arvamused on seinast seina,  keegi täpselt ei tea, kõik on väga ebakindel. Kui sina tulevikku vaatad, kas sa saad tuua välja  mingisuguse väga kindla asja, kuidas edasi? Tere hommikust, ei kindlad kahjuks jah, on väga vähe. Väga-väga raske on ennustada praegustes oludes,  et mis siis nüüd täpselt ja millal juhtuma hakkab on  võimalik ja seda on paljud inimesed ka ja teinud  ja teevad kogu aeg mõelda mingite suuremate suundade peale ja,  ja suuremate ohukohtade peale, aga mis siis täpselt  realiseerub või, või kuidas kõik asjad lähevad  siis seal on jah, muutujaid liiga palju muutujaid liiga  palju nii keskkonnas. Ja keskkonnas ma pean silmas mitte ainult kitsaka majanduskeskkonda,  vaid, vaid laiemalt seda jah, et, et mis  siis sügisel ka näiteks sellesama viirusega juhtuma hakkab,  kas, kas see mure läheb ära, kas ta tuleb tagasi,  kas ta tuleb tagasi tõsisemal või kergemal moel. Ja kuni siis lõpuks välja selleni jah, et,  et meil on raske öelda, et kuidas meie reageerime. Isegi isegi meie täpselt reageerime nendele probleemidele  ühiskonnana või siis valitsuse poolt või  siis inimestena. Ja samamoodi ei tea me, et milliseks kujunevad  siis lõplikult reaktsioonid mujal maailmas  ja Euroopas ja nii edasi, et, et jah, kindlat on kahjuks vähe. Aga kas sa näed mingisuguseid plaane, selliseid,  mis võiksid realiseeruda, kas või kui me räägime töötutest,  see, mis Eestis tööjõuturul toimub, see tants  ja trall, kuidas me otsime maasika korjajaid,  vaatame Ukraina poole ja kuidas siis jälle ei vaata kuidas  ministrid on natukene justkui selles dialoogis  ka lappama läinud ja kuidas meie palgaootused vähenevad. Tänases Postimehes oli lugu sellest, et tegelikult inimesed  juba on nagu leppinud selle keerulisema olukorraga  ja ootavad ka vähem palka, et ei küsita enam  nii palju. Ta. No tööjõuturu koha pealt on ka praegu me oleme ikkagi  selle Natukene kummalises olukorras, et see esimene šokk või,  või see, mis siis situatsioon, mis tekkis. Piirangutega. Selle mõju on üks asi ja see muutub, see läheb mööda,  et siin on juba praegu näha tasapisi seda,  et, et kuidas. Siis majandust tootmine, teenindus tasapisi kerivad ennast tagasi. Ja, ja see ei ole asi, et, et mis noh, jääks nagu meie  igapäevaseks eluks pikaks ajaks nüüd selle šoki tagajärjed,  et mis sellest siis täpselt saab, on asjad,  et mis rulluvad Eesti jaoks lahti veidi pikema aja jooksul,  minu mure või veendumus on siin see, et et meil  selle kitsalt viiruse kriisiga õnnestus suhteliselt kergelt  ja muu maailmaga võrreldes suhteliselt kergelt  ja kiirelt hakkama saada. Ja siit võib-olla võib jääda see tunne siis praegu väga  paljudele inimestele lihtsalt, et, et noh,  kergendus, et läks mööda, et saime, saime hakkama. Eesti häda majanduskriiside koha pealt, olles  ka nüüd juba sellises eas, et olles paar tükki läbi elanud,  varasemalt kipub kipub olema siis ennekõike see,  et me oleme väike ja hästi avatud majandus. Ja see tähendab, et muu maailma šokid jõuavad meile kohale  küll väikse viibega, aga väga teravalt. Kuna me sõltume väga palju oma kaubanduspartneritest,  me sõltume. Oleme ühises majandusruumis nii Skandinaavias kui Euroopas. Ja see puudutab muuhulgas siis samamoodi  ka tööjõu liikumist, on ju, eks? Et nüüd, kuidas me sellele šokile suudame sügisel vastu  panna ja, ja reageerida, et millised on need meetmed  ja noh, plaanid on ja plaane tehakse, et,  et seesama millest siis nüüd viimastel päevadel palju on  juttu olnud, see miljardi euro laenamine on üks nendest meetmetest. Täna on veel küll natukene ebaselge, et,  et kuidas see miljard täpselt jaguneb, et millisel  millistesse kohtadesse see saab olema paigutatud,  investeeritud, mis selle mõju saab sügiseks olema. Aga jah, minu mure on ennekõike rohkem mõelda sellele,  et suvi on niikuinii majanduses ka natukene teistsugune aeg,  inimesed rohkem puhkavad. Seda tegevust on üldiselt veidikene vähem. Aga jah, et sügisel on, on mured suuremad suuremad ees  ja siis saab näha, kuidas sellega läheb konkreetselt  maasikakorjajate osas. See on selline. Ühtepidi huvitav ja teistpidi mitte väga huvitav teema,  et maasikakorjamine tav küll puudutab mingit hulka inimesi  ja ettevõtteid, aga tervikuna Eesti majanduses ta suur  oluline osa ei ole. Ei ole ka suur oluline osa Eesti põllumajanduses,  aga see on praegu tulnud, mis poolest ta huvitav on,  sealt on tulnud üles siis üks hästi selline konkreetne  ja ja tegelikult palju pikem ja Eesti jaoks kasvavalt valus teema. Siis välistööjõuga ja odava tööjõuga ja miks see on oluline  või valus on siis see, et, et me oleme Eestis  siis viimase paarikümne aastaga suutnud olla jah,  väga edukad selles osas, et liikunud ülespoole. Sellises majanduse lisaväärtuse trepis ja täna oleme  siis sellises kohas, et kus tõepoolest tervet hulka  ka asju selle kohaliku tööjõuga ei olegi nagu päriselt mõtet teha,  et, et see, see ei ole mõistlik, see ei ole efektiivne. Ja nüüd see siis peaks leidma lahenduse,  et kas mehhanismimisega, kas sellega, et,  et me toome selle odavama tööjõu hooajalise töö näiteks  siis kuskilt sisse või teatud tootmised või harud  või asjad kaovad Eestist ära. Ja, ja sellel viimasel on jällegi omad pikemad tagajärjed,  et mis tuleks, tuleks läbi mõelda nii et praegu käib,  mulle tundub see kisa ja kära kõik küll konkreetse valu  tekitava koha ümber, aga see probleem ei Ei ammendu sellega, et see on palju pikem  ja laiem Tarmo Jüristo, aitäh meiega, sealt Lõuna-Eestist ühinemast,  kuidas muidu ilm seal on, Tallinnas on selline väga pilvine,  ikkagi vihma natukene tibutab. Siin on ka eile oli väga soe, niisugune 23 kraadi,  aga et siin on täna on natukene pilve tõmmanud,  et loodetavasti päeva poole läheb, läheb selgemaks  ja kenaks tagasi, et lubab ilmateade lubab küll väga kenasid ilmi,  et ma ootan. Ootan juba pikisilmi, et see hakkaks järve ujuma. Aitäh meiega ühinemast, aga Kadri voorand  ja Mihkel Mälgand on täna hommikul terevisioonis juba valmis  ja muuseas siis ikkagi need kontserdid ka toimuvad. Täna hommikul kaks lugu siin kõlamas, aga õhtul juba  siis võimalik, kuidas neid kuulata, saame viimases  pooltunnis nende endi käest küsida. Erothous, et. Le ar n ant, so a. Et coste Ent. Sa ta astus Test spendet. Thos just to dream of. Him. Lesseoses, so. Et cos ta t cost? That teeks? Ske. Tee on. Ja. Te vaatate terevisiooni täna neljapäev ja väljas on pilvine,  saime teada siin Tarmo Jüristoga, rääkides Skype 'i teel  siis sealt Lõuna-Eestist, et ka seal on vihmapilved taevas,  nii nagu Tallinna kohalgi, aga ilmakaardil  siis sellist lauspäikest Hiiumaal ja Saaremaal. Aga kas peaks? No ma arvan, et arst ütleb, et kindlasti peaks mõõdukuse säilitama,  kui sinna päikese kätte ennast pikali visata,  aga kangesti tahaks seda sooja oma nahal nautida,  kuidas siis teha seda targalt ja õigesti. Ja mis see melanoom on ja kas tegelikult tõesti selline  päikese käes olemine on ainuke ja üks põhjus,  mis siis seda nahavähivormi võib põhjustada? Aga kuidas ja keda võib pildistada ka sellest täna hommikul,  eriti hetkel, kui toimuvad lõpuaktused hakkavad tulema  erinevates vormides pilte tahaks teha seda jäädvustada  ka videoid, siis millised on need reeglid,  keda võib pildistada ja kas siin üleüldse on sellist väga  ühest nõuannet ja arvamust? Oleme varasemalt ka terevisioonis sellest rääkinud  ja hommikul Ovega naersime. No ega ikka ei saa veel aru, et neid küsimusi tuleb uuesti  ja uuesti küsida, äkki pilt selgemaks läinud? Miks lapsed kodust ära jooksevad ka sellest täna hommikul  ja kuidas siis selles olukorras selle lapsega  ka vanemad hakkama saaksid ja miks mõned lapsed korduvalt  kodust ära jooksevad. Ja Kadri Voorand, Mihkel Mälgan on täna hommikul  ka veel musitseerimas, siin, televisioonis  ja nendega ajame juttu ka, aga nüüd, Ove jätkab. Jätkame tõepoolest melanoomi teemal ja stuudios on doktor  Kerli Kuusk, tere hommikust. Tere hommikust. No Kerli, ma ütlen ausalt, me keegi ei taha endale muidugi  mingit kurja haigust, aga me keegi ei taha ilusa ilmaga toas  ka kuivada. Kui ohtlik see päike siis ikkagi on? Päike on onkoloogi jaoks ikkagi väga ohtlik,  päike on melanoomi ehk, millest me siis täna räägime? Kõige põhilisem riskifaktor, melanoom on,  on selline kasvaja, mis tekib naha pigmentrakkudes. Nahapigmentrakud on need need rakud, mis annavad  siis nahale tooni. Igal inimesel on nende hulk nahas erinev. Ja kui me neid elu jooksul kahjustame, et  siis võib kahjuks nendest areneda ka kasvaja. No mõned uuringud ütlevad ka seda, et liha söömine on kahjulik,  mobiiltelefon on kahjulik. Sellegipoolest tahaks justkui elada, kus  siis mõõdukuse piir on, kui palju võib, kui palju on juba palju? No onkoloogina pean ütlema, et tegelikult Üldse, ei või, mulle on jäänud see mulje,  et onkoloogid alati ütlevad, et noh, et nagu kartuliidu ei  ole seal toas ja absoluutselt ei tohi päikese kätte minna. Päikese kätte tohib minna, aga tuleb seal päikese käes  ennast kaitsta. Et mitte minna sinna täiesti kesk keskpäeval,  kui see ultraviletkiirguse koormus või see indeks on kõige  suurem väljas ja kui sinna minna, siis loomulikult katsuda,  varju hoida. Ja, ja lisaks siis kuidas ennast siis kaitsta,  põhiline, kuidas ennast kaitsta on, on katta ennast  ja ja mitte ainult siis nahka, vaid ka näiteks juukseid,  silmi, et alustame siis päikesekaitsekreemist,  mis. Mida peaks siis määrima nahale, et kuskil 20 30 minutit enne väljaminekut? Kui päikesekaitsekreemist rääkides Eesti tingimustes,  mis see faktor peaks olema, et oleks abi Faktori see nii-öelda tugevus sõltub, kuigi kuigi palju  selle inimese enda, naha, naha, sellisest heledusest  või tugevusest. Aga arvestame ikkagi sellised põhjamaa põhjamaa nahad,  nagu meil on ikkagi päris päris tugeva faktoriga,  et no isiklikult minul endal on 100. See pilt, mida me näiteks ekraanil praegu näeme,  see on teie jaoks täiesti lubamatu inimesed ei tohiks  niimoodi lebada seal, aga kui inimesed tahaks ikka noh,  saada sellist päikesejumet, mis nad siis teevad,  panevad selle kaitsekreemi peale ja siis. Ja, ja siis, siis nii nii ongi, et tegelikult absoluutselt  igasugune jume meie jaoks on, on ohtlik,  see on näha juba viide nahakahjustusele. Aga ikkagi, see vahe on siis olemas, et need,  kes on sellised tumedamat verd tumedapäised,  et neil on need ohud nagu natukene. Ja et see tumedat nahka annab just seesama melaniin nahas  ja seesama melaniin ongi selline, mis aitab organismi  kaitsta selle päikesekiirguse eest. Ta blokeerib selle seal naharakkudes selle päikese  päikesekahjuliku toime. Mida rohkem seda on, et seda, seda kergemini organism ise  sellest päikesest jagu saab nii-öelda. Arusaadav, kas nende kaitsekreemide puhul ei esine  mingisuguseid kõrvaltoimeid, sageli ju räägitakse,  et kui üks asi on millekski hea, siis tuleb välja,  et ta teeb midagi halba ka. Ei ei tea, ei tea, et oleks tegelikult. Kui nüüd inimesel on melanoomi kahtlus, siis  mille põhjal see kahtlus tal üldse tekkida saab,  mida ta peaks siis oma kehale märkama? Kuna melanoom on naha peal näha, et siis  selle see ongi nii-öelda võimalus meil seda hästi  õigeaegselt avastada. Et mis me võime näha, et kui meil tekib nahale mingi  kiiresti mingi uus muutus. Et ma ei taha väga rääkida sünnimärkidest,  sünnimärgid, on selline nii-öelda rahvakeelne nimi,  et me nimetame neid pigem pigem neevusteks,  et sünnimärke tegelikult sündida on umbes ainult ühel protsendil,  mitte mitte rohkem, et ülejäänud tekivad ikkagi elu jooksul  ehk kui neid, et, et neid pigmentneevused,  kus need tumedate rakkude kogum nahal on,  tekib neid juurde, järsku nad hakkavad kasvama kiiresti  nende kuju muutub, nende ääred lähevad selliseks sakiliseks  hakkavad näiteks veritsema hakkab, hakkab värvust muutma,  et kui on selline tume naha, muutus tumeneevus,  et sinna, kui sinna järsku tekib näiteks punane laik keskle  või tekib selline hästi tume koht sinna selle keskele,  et see on juba selline ohtlik tunnus, et  siis peaks pöörduma ja, ja kuhu siis minna tegelikult ikkagi kõige-kõige,  esimene on perearst, kes siis vaatab asja üle  ja juba juba teab, mis sellega edasi teha. Aga see ohumärk on ikkagi siis, kui on tekkinud midagi uut  või ka siis, kui, Kui jah, just kui seesama vana sünnimärk näiteks  ka hakkab kasvama, järsku kiiresti muudab värvi,  muudab kuju. Vastab see tõele, et meestel on pigem suur tõenäosus,  et melanoom tekib kuhugi seljapiirkonnale  ja naistel käte, jalgade, toa, Jah, see on lihtsalt sellest, et melanoomid kipuvad ikkagi  tekkima sinna naha piirkonda mis on elu jooksul rohkem  päikesekahjustust saanud. Et siin, et naistel tavaliselt ringere ikkagi kaetud sinna  selja peale ei teki, et meest, et meestel  selle käivad ilma särgita väljas, rannas. Et nendel võib siis selle peale rohkem tekkida  ka näopiirkonda ja naistel siis, kui nad kannavad näiteks  lühikesi seelikuid, lühikesi varrukad, et  siis katmata katmata piirkondades võib rohkem tekkida  melanoomi küll, jah. Iseenesest võib melanoom tekkida ka mujale kui nahale. Ja ja neid pigmentrakke on organismis ka mujal,  näiteks silmas limmaskestadel ja mujal, on ka. Nii et siis peaks jälgima ka oma silmi ja limaskest. Ma arvan, tavaline inimene ei oska sealt midagi aru saada. Just et tele mõttes silmade kohta võib, võib  nii palju öelda, et silmamelanoome tõesti Ida-Tallinna  keskhaiglas ravitakse, neid on kuskil 20 aastas. Et enamasti nemad, patsiendid pöörduvad sellega,  et tekib nägemise muutus, et tekib selline tumedam laik  sinna silma või selline hägu. Ravist rääkides, kui ravitav melanoom on? Õigeaegselt leitud melanam on väga hästi ravitud. Et selle esimene esimene käik on siis selle  selle kolde või melanoomi eemaldamine. Ja siis järgneb sellele uurimine mikroskoobi all,  et kindlaks teha, mis, mis siis täpselt,  et on, millega täpselt tegu on ja kui, kui suur see kasva  juba on ja kui sügavalt ta on kasvanud. Edasine käik sõltub juba sellest, kui, kui suur see kasvaja  oli ja kui ja ja kui kaugele ta on arenenud. Et sõltuvalt sellest on siis edasised uuringud  ja ravi, et ta põhimõtteliselt melanoom võib  siis vere ja lümfide kaudu edasi minna absoluutselt igasse  igasse organisse. See haigus on hull, nii et onkoloogina te ikkagi ütlete,  et ärge minge üldse päikese kätte või kui lähete,  siis väga kaitsta. Kaitsta need ja ikkagi pikad päikesekreem,  pikad riided, silmi kaitsta, päikeseprillidega juukseid  kaitsta mütsiga. Arusaadav, doktor Gerli Kuusk, aitäh, et tulite  ja selgitasite. Tänan, kutsumast. Ja. Aga nüüd on teie ees vandeadvokaat Toomas Seppel  ja me räägime pildistamisest. Tere hommikust, Toomas. Tere hommikust. Ma ütlen minu arvates selle pildistamisega on väga segased lood. Ma tahaks nüüd näha, kas intervjuu lõpuks on natukene  selgemalt need lood või ei ole. Inimese keha ja nägu on tema isikuandmed? Jah, aga ometi ma mingites olukordades võin pildistada  ka võõraid inimesi, kui nüüd võtta kõige lihtsam näide,  ma teen pilti oma sugulasest, perest, sõbrast tuttavast  ja üks võõras inimene jääb ka sinna peale  siis ma ei tohi sellist pilti teha. Jah, reeglid on, aga nagu alati on üldreeglid,  mis ütlevad, et igasuguseks pildistamiseks  ja piltide avaldamiseks peab küsima nõusoleku  ja siis on erandid ja need erandid ongi need,  mis tekitavad siis sellise segaduse huvi,  et siis miks nii. Ja üks selline kuldreegel siis on see, et võib pildistada  inimesi ka filmida, kui tegemist on perekondliku sündmusega  või siis kodukasutusega. No see on kohe üks selline asi, et ma võin iga asja kohta  öelda põhimõtteliselt, et see on perekondlik sündmus. Jah, ja nüüd siis vaadatakse neid olukordi,  et ma arvan, et vanaema juubel, kus kogunevad sugulased  ja võib-olla tuleb ka üks võõras on perekondlik sündmus. Samuti loetakse perekonna sündmus, kus oleks kooli aktused,  kuigi seal on ka võõrad inimesed, aga loetakse  selle nii-öelda perekondliku sündmus. Kui lähete tänavale ja võtate kaamera ja hakkate pildistama,  siis perekondlikul sündmust sealt ei, ei saa lugeda,  kus elus teie koduaed või teie, teie siis mingisugune  selline perekondlik üritus. Ja sealt siis hakkavadki reeglid jooksma. Ja reeglid on siis sellised, et jah, pildistada võib  isiklikuks otstarbeks võid kodutarbeks kuid peab arvestama  siis sellega, et mis nende fotoga edasi tehakse. Nii et kui ma jätan ta nii-öelda oma arhiivi,  siis, siis ei saa sellest väga probleeme tekkida,  seal loetakse kodu kasutusi ja see foto siis tegelikult ju  ei saagi kedagi häirida. Kui ma panen sotsiaalmeediasse üles, siis kohe muutub olukord,  kui mu sotsiaalmeedia konto on kinnine. Siis nüüd sõltub sellest, et kuidas sinna kontor on ligipääs  ja kuidas on otsingusüsteemide jaoks indekseeritud,  see aga ütleme üldreegli on siis selline,  et kui inimesed pole nõusolekut, siis sotsiaalmeedias tema fotod,  videoid ei tohi üles laadida. Ma tsiteerin korra inimese nõusolekuta lubab seadus inimese  isikuandmeid kasutada päevakajalistel sündmustel näiteks  meeleavaldustel või rahvaspordi sündmustel  ning ka akadeemilise kunstilise ja kirjandusliku  eneseväljenduse eesmärgil. Põhimõtteliselt ma saan ju iga pildistamise kohta öelda,  et see on praegu minu selline kunstiline eneseväljendus. Ja seda võib iga inimene väljendada, aga  siis tekib olukord, et see inimene, kes pildile jääb,  et kuidas tema ennast tunneb, toome üks lihtsama näite,  et te lähete õhtul prügiämbrit välja viima. Ja siis keegi teeb, pildistab isegi salaja,  võibolla ta ei näe seda, tal ei ole võimalust  ka keelduda sellest, et ja siis ilmub üks päev  siis selline nii-öelda album, et inimesed õhtul viivad välja prügi. Et ja et kuidas tunneb see inimene, kes pildi peal on,  et see, kes selle galeri avaldab, siis tema võib ennast väljendada,  et jah, see minu kunstiline väljendus, ma tundsin ennast  siis nii-öelda autorina tahtsin ennast nii-öelda väljendada  ja see oli siis minu niisugune autori positsioon. Aga ma arvan, et inimesed, kes seal on fotode peal,  nemad ei tunne ennast nii-öelda väga nagu hästi selles olukorras. Et see tähendab, et see inimene, keda ma pildistan,  peaks tundma ka, et ta on kuidagi kunstiliselt eksponeeritud. Jah, et teie suur tahe nagu kunstised väljendada,  ega siis inimeste õigus privaatsusele, et kumb kaalub üle  ja ma arvan, et kui sellise vaidlusega minna nii-öelda kohtu juurde,  siis kohtunik peaks hindama olukorda, sest vaidlused meil  Eestis ju kohus, et kuidas siis on siis,  kas eneseväljendusvabadus on olulisem või on olulisem  siis see inimeste nii-öelda privaatsus ja vaataks situatsiooni,  mis on see kontekst, et ma arvan, et, et sellisel juhtumil  see prügiämbri väljaviimise näide siis kalduks pigem nende  inimeste kasuks, siis keda on pildistada? Aga neid piire tõmmata praktiliselt ju võimatu,  eks ole, kas seda prügi välja viijat nüüd häiris see,  eks ole, aga võib-olla pargis istumine samamoodi kellegi  jaoks tundub, et see on minu privaatsuse rikkumine aga mina  jällegi tahtsin kunstiliselt ennast väljendada. Ja ma arvan, et kõik need olukorrad, kus nii-öelda inimene  vahetult avalikus ruumis lihtsalt nii-öelda püütakse kaadrisse,  et siis sellisel juhul ikkagi peaks pildistaja  siis eeldama seda, et see on inimese privaatsust nii-öelda  tungimine või sellesse nii-öelda peaks küsima tema käest nõusolekut,  seitset aitab ata konflikte, see on väga mõistlik inimlik käitumine,  küsin, kas sa sobib sulle kus see kunsti eneseväljenduses,  nii-öelda ka kohtupraktikas nagu kasutust leidnud on näiteks  dokumentaalfilmid mingid teatud sellised lavastuslikud  süžeefilmid ka, kus võib-olla võetakse mingisugune episood  või isegi mingisugune lugu kellegi inimese nagu elust. Ja selle kaudu siis nii-öelda siis hinnatakse  ka jälle, et mis on see proportsioonid, et,  et kas ta on nii-öelda mõistlik. Et siis ongi selline iga kord, iga juhtum vaadatakse eraldi,  et ei ole niisugust nagu kataloogi reeglitest. Raamatust saab lugeda, et nüüd ma tohin,  nüüd ei tohi. Samas selle nõusoleku küsimisega on ju jällegi keerulised lood. Ma näiteks lähenen tänaval tütarlapsele ja küsin,  kas ma tohin pilti teha. Ta ütleb jah. Ja kui ta nüüd pärast sellega kuhugi pöördub,  Ma ei saa kuidagi tõestada, et ma ütlen,  ta ütles mulle jah, ta ütles, et võib, ta ütleb,  et ei, ma ei öelnud. Jah, et isest suuline nõusolek on ka võimalik anda,  aga näiteks kui me räägime sellisest, no ütleme,  mini aks foto tehti jälle, kui see nii-öelda perekondliku  või isiklikuks tarbeks ja inimene nõus pigistamisega,  siis noh, sellest ei lähegi selle, kuhu edasi  ja sotsiaalmeediasse ei panda pilti. Ma Instagrami välja või. Aga näiteks, kui on tegemist sellise professionaalse  nii öelda Fotode loomisega, et kus ilmuvad mingid galeriid,  mingisugused fotod, ajakirjad, meedia, nende puhul küsitakse  seal tihtipeale on ainus võimalus, et seda olukord vältida  tulevikus teki paljus, et oli nõus? Ei olnud, siis küsitakse nõusolek, kas meili teel kirjalikult? No see oleks päris kummaline ringi käia mööda tänavatel,  noormeestel käes nagu tõendid tütarlastele pakkumiseks. Nõus, et tahan teid pigistada, et ja aga näiteks kui me  räägime reklaamitööstuses, räägime sellisest  ja kus on juba nii-öelda see mõju on suurem,  kui lihtsalt, et selline vahetu kontakt,  et ilmuvad mingid plakatid, kuskil ajakirjad  ja et seal ikkagi alati võetakse nõusolekut  dokumentaalfilmides igal pool samamoodi. Üks huvitav aspekt on mu meelest veel see,  mis puudutab, et inimene on äratuntav seda osa. No ilmselgelt, kui ma praegu teeksin niimoodi sinust pildi,  siis sa oled äratuntav. Aga mõned inimesed võivad olla äratuntavad  ka täiesti selja tagant, kui näiteks on tegu,  ma ei tea kiilaspäise inimesega, kellel on väga  spetsiifiline tatoveering kaela peal. Veel lihtsam näide on siin Tanel Padar, et et kui Tanel  Padarist nii-öelda tema foto võtta, aga siis nii-öelda  montaažis pea ära kaotada ja siis teha sellest üks nätsureklaam,  siis ma arvan, et pool Eestimaast tunneb ikka ära,  et see on see Tanel Padar. Et seda jah, et see on see nii-öelda äratuntavas moment,  et kõige lihtsam on ära tunda inimene läbi näo. Meil on isegi siin kohtupraktikaga Eestist,  kus siis on ka öeldud, et inimese nagu nägu,  see tunnus, mille kaudu siis on võimalik inimest nagu  siis tuvastada inimese nina, näo kuju, silmad,  et niisugused nagu tõused. Aga jah, on olemas ka kaudselt sellised keha nii-öelda  tüübid võib-olla või siis ka noh, tätoveeri kõige tüüpilisem,  selline just ka vaidlustest ka, nagu et see on niisugune  märk nagu selline signatuur, mis inimesega kaasas käib,  et seega hea, et inimese äratundmine on üks kriteerium. Et näiteks needsamad näited, et tahan kunstis ennast väljendada,  on ju siis tänavapilte teha siis üks võimalus  siis selle jaoks siis on see, et pildistatakse sellise  kaadri või nurga alt, kus inimesed, nägu ei näha,  võibolla figuur mingisugune moment sellest võib-olla et,  et ei pea alati inimene ära tuntav olema. Aga võib olla ka see juhus, et seal peal on näiteks ainult  inimese sääred, aga seal peal on ka tatoveering,  mis on ära tuntav. Jah, siis hakkabki selles üksikjuhtumi vaidlus pihta,  et, et kas nii-elda, kas nagu publik tunneb ära selle,  et, et et kes see inimene on, Need vaidlused on  ja see ütleme jah, tavaliselt sa vaidlused,  selline tätoveering on siis kõige tüüpilisem niisugune näide,  et kus on võimalik inimesi seostada, see on umbes noh,  meenutab samasugust nagu sellist kriminaaluurimist  ka juba, et eritunnused on ju siis loetakse üles,  et tätoveering. Kokkuvõttes võib ikkagi öelda nii, et, et see kõik taandub  nagu sellisele juhtumipõhisusele. On on olemas niisugused teatud reeglid, mille alusel näiteks  meedia toimib, et täna ju meedias avaldatakse  ka ju fotosid filmitud e et on kaks situatsiooni,  et, et kas küsitakse nõusolekut, siis need on need juhtumid,  kus siis puudub ülekaaluks avalik huvi. Laste pildistamise puhul on see eriti nagu reeglis. Aga kui on ülekaaluks avalik huvi või on tegemist avaliku sündmusega,  noh, on laulupidu, spordivõistlus, inimesed kogunevad,  filmideks pildistatakse, siis sellisel puhul ilmselt peab eeldama,  et seda filmi pildistatakse või siis isegi situatsioon,  kui ei eelda seda, aga on ülekaalukas avalik huvi,  et siis on mu meedial on võimalus ka pildistada,  aga selle laiene nii-öelda eraisikutele siin alati peab  vaatama siis, et ma arvan, et kõige lihtsam on selline,  nüüd reegli on see, et vaadake, mis sest fotost saab edasi,  mis, mis see, mis see lugu on selle fotoga,  et kas ta hakkab kuskil ilmuma, mis see kontekst on,  onju, et, et tihtipeale ka kontekst muudab foto tähendust,  et kui on tekstis räägite millisest na negatiivses situatsioonis,  aga illustreeriva pildina kasutatakse kellegi Instagrami  või Facebooki, kust välja võtta, et siis jälle tekib selline situatsioon,  kus siin me tunneme ennast nagu ebamugavalt,  et miks minu foto on just selle pildi juures,  et kuigi ma ei ole kuidagi seotud selle,  selle teksti või selle olukorraga? Nii et sellised üldreeglid on olemas, aga  siis on palju erandeid ja siis on juba ikkagi. Nagu alati terve mõistus. Toomas Seppel, aitäh, et selgitasid. Aitäh. Ja. Tere taas. Katarina. Me oleme Tallinn Sing tantsu saati tantsijad  ja vaatame siis, kuidas College Sag käib kahekaupa paaris. Tavaliselt on üks järg ja üks juht ja täna on Katrini järg  ja mina olen juht ja, ja kui sa enne nägid,  siis me tegime mõned sammud, rütmiks on aeglane,  aeglane kiire-kiire, käime selle kiirelt üle. Juht on paremal jalal, järgija vasakul viis,  kuus, seitse ja aeglane, aeglane, kiire,  kiire, aeglane, aeglane, kiire, kiire, aega,  aeglane, aitäh. Nii kiire, meeldetuletuse tehtud. Võtame partneri, pöörame ennast partneri poole,  tuleme natuke lähemale. Juht võta enda parem käsi. Pane see järgjale. Vasakule poolest seljale. Ja järgija ühendada enda vasakesi juhi käega. Nii nüüd meil on ka need teised käed väike hifive  ja Coligi sagile, väga iseloomulik ongi see kõrge käsi. Nii et me hoiame seda siin, aga me hoiame seda ise. Nii et kui meie hoiaks seda üksinda, siis sa ikka püsiks  mõnusalt nii ja palun muusikat. Vaatame, kuidas siis muusikaga see asi käis. Juht on paremal järje vasakul, kuulame tempot. Petrume igal löögil alla, alla, alla alla valmis. Viis kuus, viis, kuus, seitse aeglane, aeglane,  kiire, kiire, aeglane, aeglane, kiire, kiire slog slo i kõik aeglane,  aeglane kiirekiire nii juht kui sul on nüüd. Partneri käe otsas võid hakata ennast vaikselt pöörama. Ja karter tuleb kaasa. Räägis on hästi mõnus see, et iga tantsija saab valida oma stiliseeringu. Ehk siis me ei pea partneriga sama jalgade tööd tegema. Peaasi, et me püsis samas rütmis, aeglane,  aeglane, kiire, kiire. Ehk siis näiteks me enne vaatasime, kuidas käib kõverki  või kandvarras ja on ka muid jalgetööd. Okei, lähme edasi. Laseme sellest saagi käest lahti. Järgi on paremal poolel mingi parem käsi on järg selja. Me teeme mõned tikkide kordused, nii-öelda,  alustame sisemistest jalgatest ja see näeb välja sõna. Samast jalast paari. Teeme. Vahetame. Teeme natukene aeglasemas, meil on kõver,  kõver, kõver, kõver. Kõver kõver, kõver, kõver ja täistempo saame ühendada  ka välis, tead. Ja me saame tõesti üles väga saagile iseloomulik. Jätkame põhisammuga. Nii. Pöörame 11 lahti. Aeglane, aeglane kiirekiire. Juhi vasak käsi on ühendatud järje parema käega. Ja me teeme mõned kiired kordused. Ehk siis läheb jälle selline. Jalutan natuke tahapoole. Vaatame ülesse. Ja jätkame, aeglane, aeglane, kiire, kiire. Teeme nüüd kaheksa tükki peale põhisammu. Kaheksa kiireke kordusti uuesti põhisamm. Nii valmis, aeglane aeglane kiirekiire. Kuus-seitse jagan. Aeglane aita. See oli siis kiire, tema oli Jag Tallinna tantsu saati. Katrina Johannes, aitäh. Tere hommikust ja ilusat päeva algust, ärge heituge,  kui aknast välja vaadates tundub, et ilm on halli võitu. Reede, laupäev ja pühapäev peaksid tulema oluliselt päikeselisemad. 28. mai on täna, muide sellel päeval on sündinud näiteks  Joseph Ignis giljotiin, gotiini leiutaja,  aga ka iiri luuletaja Toomas Moore, Eesti filmioperaator  Konstantin Märska rahvatantsujuht Maie Orav Austraalia  laulja ja näitleja Kaili Minogue, näiteks,  keda me juba kuulasime rohkem täna ei kuula,  aga küll kuulame meie muusikalisi külalisi. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand on meil külas  ja me ajame nendega juttu ka. Samuti vaatame, kuidas on läinud meie reostuse  likvideerimise katsega ja kohe nüüd ja praegu räägime lastest,  kes jooksevad ära. Nii me tõepoolest teeme, möödunud aastal 2019. oli see  number 933 ja tore on tegelikult see, et enamasti nad ju  ikkagi leitakse üles kas väga kiiresti või võtab see mõne  päeva aega. Aga miks lapsed kodust ära jooksevad? Sellele küsimusele ma Kärt ei tea, kas saab üleüldse ühe  vastuse anda või on siin väga mitu põhjust. No kui ma mõtlesin selle peale, siis ma mõtlesin nagu viie  asja peale ja esimese hooga ma tahaks kohe seda öelda,  et võib olla alati lapsed ei jookse ära,  vaid nad jooksevad millegi poole või kellegi juurde. Ja siia juurde võiks olla ka nagu veel, laiendused  seiklustele vastu. Näiteks nelja kuni kaheksa aastastel lastel on väga elav  fantaasiamaailm ja ma üldse ei imesta, et nad võivad tahta  minna salametsa üksiku otsima ja nii nad  siis seal uitavad, aga koduteed ei leia näiteks. Et see ei ole siis nagu niisugune tahtlik ärajooksmine. Ja sellisel puhul ka ma kujutan ette, on päris. Noh, kohane vanematel, eks ole selgitada,  et, et kui ärevaks ja murelikuks see mind teeb  ja panna ka teatud reeglid paika, et teeme nii,  et sa üksinda nagu õuest aiast välja ei lähe  või et ütled mulle, kui on juba suurem laps,  kui lähed kuskile tänava peale. Sise toredad kolama minekut lihtsalt, mis võivad lõppeda sellega,  et ei leia koduteed üles. Aga üks osa ja mulle tundub ikkagi suurem osa on need,  kes nii-öelda ärrituvad selle koduse olukorra peale  ja on see siis selline hetkeemotsioon või pigem nad  plaanivad seda pikalt ette, et ma lähen ära siit,  kus mul on ebamugav ja halb. Vot kui nüüd tullagi selle ärajooksmise peale,  siis. Tõepoolest on, on nagu peresid, kus näiteks ma teen dialoog  laste nimel, mis on lahutatud vanemate. Selline koolitusprogramm, kui nad on endiselt veel  vaenujalal ja siis nende lapsed ja vanemad on seal  programmis ja seal tihtipeale lapsed ütlevad,  et ma lihtsalt ei suutnud seal enam olla,  ehk siis see pinge on nii suur, et ma lihtsalt tahtsin  kuskile ära. Aga vot siis sealt tulebki see Probleem, et kui ma olen nagu reaktiivselt käitunud,  ma tahan ära, siis ma ei mõtle läbi, et kus,  kuhu siis, ehk siis ma hakkan nagu minema  ja siis võibki olla, et kuskil mustamäel uitan,  eks ju. Sest noh, nüüd on nagu järgnev asi,  kuhu ma siis lähen, et ma sai prade juurde,  jään üks ja siis on jälle see, et, et kas on sõbrad või,  või juba teismelistel ka mõni armsam. Aga see võib jah, nagu olla selgitus sellele,  miks lapsed uitavad, sest nad on ära tulnud,  aga neil ei ole nagu järgmist sammu juba välja mõeldud. Ja tihtipeale see põgenemine ei ole ka nagu põgenemine,  vaid vastupidi see soov olla nähtav hoopiski. Neid märgata se. Et mul tegelikult on üks mure, et nüüd keegi peaks hakkama  seda muret kuidagi lahti Ja ehk siis ma ei taha ära minna, sellepärast et ma ei taha  seal olla, vaid mul on lihtsalt selline tunne,  et niikuinii keegi mind ei näe, kas ma seal olen  või ei ole. Ja tavaliselt ju vanemad siis aktiveeruvad  ja hakkavad otsima ja siis kui näevad uuesti,  siis kallistavad, sa oled mulle kõige armsam. Ja vot seda tahakski ju kuulda, aga samal ajal politsei ütleb,  kes neid lapsi siis kodudesse või ka asenduskodudesse tagasi viivad. Pigem nad juba näevad, et kui nad selle lapse sinna koju viivad,  siis võib juhtuda, et nädala paari pärast on see laps sealt  uuesti jooksus. Ma tean, üks politseinik ütles, et ta tahaks isegi karjuda täitsa,  kui ta selle lapse sinna tagasi viib, ta näeb,  et tegelikult ei, ei lähe seal mitte midagi paremaks. Seda olukorda ei teki. Kus toimub see kallistamine ja. Kurb stsenaarium jah, et, et, et need suhted peres ei ole sellised,  kus ma julgeks öelda, et äkki vanematel on muuga rohkem tegemist,  et neil lihtsalt ei jätku seda laste vajaduste rahuldamise  energiat või seda ressurssi, et on see siis nagu suur pinge  tööl või on väike laps või teised väiksed lapsed,  kes nõuavad oma Ja võib-olla ka nagu iseendaga selles mõttes tegemist,  et ongi masendus või depressioon ja, ja ma pean endagagi  toime tulema, see on raske ja, ja siis mul lihtsalt ei jää  seda ressurssi jah, oma oma lapse või laste jaoks üle. No see on selline tore lahendus, kui kallistatakse  ja mõlemad lepivadki ja saavadki aru, et oligi selline  ülekeemise hetk. Aga kuidas ikkagi arutada lahti seda umbsõlme lapsevanema  poolt vaadates, et miks see niimoodi sõlme läks,  et laps läks ära kodust? Sest tahaks kuidagi aru saada sellest Mul on selline tunne, mitte et nüüd ületähtsustada oma professiooni,  aga, aga et kui juba on nagu selline kriis majas,  eks ju, et et nii. Drastilised meetmed on nagu kasutusele võetud,  et keegi jooksebki kodust ära ja, ja üldiselt väga ei taha  sinna ka tagasi minna, siis järelikult ei ole vanemad osanud  seda last siis kas kuulata või märgata või  mis iganes ja võib-olla ka selle kriisi nagu sees olles ei  oska nad teha nii-öelda õigeid asju. Et noh, kõige tüüpilisem on ju see, et, et et laps teeb noh,  korraldab näiteks mingi jama, mida ka ärajooksmine on  vanemate jaoks, eks ju. Ja siis nad hakkavad väga kärkima ja pahandama. Ehk siis selle asemel, et näidata oma seda hoolivat  ja armastavat poolet, ma ei kujuta, noh,  ma tõesti, ma hakkasin mõtlema, et issand,  et kui siin ei oleks, et see oleks nii õudne,  et sa oled mulle kõige kallim vara ja selle asemel nad ütlevad,  et issand, mida sa mõtled enda peaga, et noh,  sa idioot, et kus sa kolad, eks, ja nad loovad tegelikult  selle situatsiooni, kus see laps mõtleb,  mis ma siia üldse siis nüüd tagasi siis nad saavad sõimata  ja siis nad ei saagi aru, et, et näed, et mul nagu see on  halb olla, aga siin olen, on halb, kui ära lähen,  on halb, et, et nagu ei teki, ei olegi seda nagu varianti,  nii et ma ikkagi julgeks soovitada pöörduda psühholoogi poole,  kes võiks aidata seda kommunikatsiooni tekitada  ja seda kontakti luua. Sest mingi häire seal natuke on sees, isegi kui on väga tore  perekond justkui kõrvalt vaadates ja ka tegelikult sees,  tundub, et kõik on hästi, aga ühel hetkel ühel päeval juhtub see,  et lapsed. Aga no tore perekond võib ju ka olla siis,  kui, kui need suhted on väga harali ja ei ole nagu seda  tõelist kontakti. Et, et see, et me saame hästi läbi, ei tähenda,  et meie vahel on selline sügav kiindumuslik,  side. Kas seesama sotsiaalmeedia internetis olemine,  see tegelikult neid lähikontakte ju vähendab,  nii, psühholoogiad ütlevad, kas see võib olla  ka seesama üks põhjus, et miks lapsed ja noored ennast  kuidagi seal kodus ära kaotad? Jah ma, ma usun, et see võib täitsa olla  ja mitte ainult lapsed ja noored, vaid ka ju vanemad,  et et me nii palju nagu veedame aega, noh,  oletame siis Facebookis, aga ka mujal. Et, et see päris kontakt kuidagi noh, tegelikult no Facebook  ju ikkagi annab neid like de kaudu seda positiivset tagasisidet,  eks ole, võib olla see omavaheline, meil päris suhtlus  võib-olla palju konarlikum. Et siis on ju mõnus eelistada seda sellist positiivset  sellele potentsiaalset pingelisele. No tihti politsei ütleb ka, et kui vanemad annavad teada,  et laps on kodust ära jooksnud, kadunud siis tuleks öelda  ka seda, et kas oli siis ennem riided, mis seal kodus ennem toimus? Sageli see võib olla mingisugune väike selline päästik,  et, et nüüd viimane see piisk karikasse ja  nii edasi. Aga ma kujutan ette, et mingil hetkel võib olla  ka tegemist nagu lihtsalt sellise loomuliku protsessi  kulmineerumisega vot just sellel ajahetkel. Ja see võib olla eriti segadust tekitama,  kui te vanematele, et meil ei olnud parasjagu ühtegi tüli,  sõna ei toimunud keegi kellegi peale karjunud,  täpselt ise ei pauku. Ja siis lihtsalt, et, et see võib-olla ikka täiesti ajab  juhtme kokku. Aga igal juhul olukord, kus, nagu korduvalt laps on jooksus,  on juba see, mis vajab nüüd professionaali abi. Seal ei saa perega Te ise püüda lahendada, see on muidugi väga tore,  aga lihtsalt, et, et kuna tõenäoliselt sellepärast ongi  sinna jõutud, et, et ei osata nagu seda näiteks lapse  psüühikat nii hästi lugeda ja, ja pakkuda talle seda,  mida ta just vajab, vaid pigem nagu endast lähtuvalt,  noh oletame siis elad ennast välja või, või kuidagi oma  hirmud tulevad väga vihasel kujul, eks ole,  lapse peale. Et siis jah, psühholoog saab aidata nagu vahendada seda  dialoogi tegelikult kui su ema su peale karjub,  tegelikult ta väljendab lihtsalt hirmu sinu kaotuse pärast  ja see on see, see on, sellepärast ta kardab sind,  kaotad, et ta nii väga armastab sind. Gert aitäh täna hommikul selgitusi jagamast,  maahommiku lugusid, aga vaadake ka õhtul  ja Endel ja tema lavka sellised toredad peategelased ühes  tänases loos. Ja. Siis, kui. Need maakauplused kõik kinni pandi, no kuskil ei olnud  ja ja ega seda kaupa ka ei olnud, Kosel oli ka. Noh, jah, suur kauplus oli kinni. Ja siis, nii ma hakkasin käimagi. Üle. 20. Aasta. Juba. Käinud. Vaata, ma olen maaparanduses. Siin kogu aeg tööd teinud ja siis olid meil need väiksed  vene bussid, millega rahvast veeti ja. Tööle ja siis neist tegin omale säärase riiulid sisse  ja kaupluse ja. Ka see on kauba ekspress, aga mindi lavka. Aa. Noh, Henri on oma töö nüüd teinud siin esimeses saate pooltunnis,  sa panid siis nüüd siia reostatud vette oma tuiturba rabast  toodud turbaga padjad ja no ma vaatan, et see reostuse on  nüüd põhimõtteliselt tõesti siit kokku korjatud,  siin on nagu paremini õnnestunud. See on jah, see, see on paksem õli võib olla  siis nagu selle tõttu. Jah, aga ainuke õli, mis tegelikult alles on on tegelt see,  mis on ääre küljes. Selline tore plaan sul oligi. Sa käisid neljas Eestimaa rabas. Võtsid sealt turvast ja katsetasid, milline kõige paremini töötab,  milline korjab põhimõtteliselt kokku õlireostust. Ja siin praegu selle katse tegime, see tegelikult toimib. Su plaan. Tundub küll, minu järgmine küsimus on muuseas,  mis sellest turbast saab, mis siin selle padjakese sees on,  sellepärast et see on ju reostunud, turvas. Okei, sellele küsimusele me oleme tegelikult tiimiga päris  palju mõelnud, sest et. Lihtsalt reostuse kokku korjamine ei lahendada tegelikult  täiesti seda probleemi ära. Et praegu on lihtsalt see, et, et matid,  siis me kogume kokku ja viime siis spetsiaalsetesse põletuskohtadesse,  sest et õli niisama tegelikult ei tohi põletada. Aga tulevikus on meil see plaan, et siis hakkame,  korjame need kokku. Surume nendest õli välja, saame selle õli tagasi kätte  ja siis noh üks asi on see, et siis ei lähe kaduma,  vaid seda saab siis uuesti kasutada, näiteks saame näiteks  kellelegi maha müüa. Ja siis kindlasti kõik õlime siit nendest matidest kätte ei saa. Siis need matid mõtleme nendega, et, et äkki saame kuhugi  need siis maha müüa nagu küttena. Et mingitest põletusahjudesse, kus on vaja seda energiat ja. Väga hea plaan ikkagi selline kaugele ulatuv niimoodi,  et oma klassivennaga te ühe startupi tegite,  jah, et selle asjaga edasi minna. Et selle, kuidas see tulevik siis nüüd peaks välja nägema Noh, hetkel on meil see, et osaleme starter Tallinna konkursil,  sinna saime finaali. Et siis see on homme, vaatame, kuidas sellega läheb,  aga edasine plaan on kindlasti sellega edasi töötada ja. Siis vaadata, kuhu see tulevik meid viib. No igal juhul on see super plaan muidugi sellise reostuse  kokkukogumiseks eriti mulle meeldis tõesti,  et on plaan, mida siis selle reostanud turbaga,  mis selle õlireostuse vee pealt kokku korjab,  ette? Võta aitäh, Inri, täna hommikul tulemast aga muusikutega,  nüüd jätkame Kadri ja Mihkel Ove. Ja tere hommikust, minu esimene küsimus teile,  Kadri ja Mihkel on, millal te esimest korda koos esinesite? Oo, see on päris kaua aega tagasi. Tõsi, ta on. Kas oli äkki see, kus me Eino Tambergi lugu mängisime kahekesi? Kahekesi oli tõesti Eino Tambergi lugu. Mängisime ühel muusika Eesti muusikaauhindade kätteandmisel. Ammu, aga muidu me oleme koos nagu mänginud bändi sees  esimesest kursusest kuhu me koos astusime Eesti muusika  ja teatriakadeemia džässiosakonda, sellest on juba päris  palju möödas, nii et üle pikka aja kõvasti juba üle 10 aasta. Kadri oli sellel hetkel täiesti tundmatu persoon veel  nii et tuli ja üllatas kõik. Sa said juba aru, et mõne aja pärast räägivad Kadrist kõik? No sellel hetkel tundus küll jah, sest et  ega muidu ta ei oleks sisse ka saanud, sest et ta ilmselt  jättis piisavalt soodsa mulje. Kuulge, täna te olete Estonia teatri laval,  see kõlab nagu natukene uskumatult. Saame kõik aru, et rahvast saalis ju ei ole. Ja rahvas saalis ei ole, väike aja aken avanes,  et katsetada sellist asja, kuidas selles saalis esineda on,  sest see saal on ju võrratu. Ja, ja nüüd me saame selle väga kvaliteetse pildiga üles  filmida täna. Ja, ja see või ma ise, nagu, kui me käisime seda vaatamas  seda saali, siis oli küll selline mõnus äratundmine,  et, et need lood sobivad sinna. Ma, ma ei tea, mis kohalik rahvas sellest arvab,  kes õhtul nüüd näeb ja, ja kuidas. Ka eks ju filmitakse üles live s näidatakse. Hiljem just just hiljem saab aga natukene aega,  et me ikkagi tahame seda live'i hoida, sest et me igatseme  päris kontserte, nii et me oleme laval audadel täna õhtul  live'is ja, ja inimesed saavad meid vaadata  ja meiega suhelda ka selles mõttes, et kommenteerida see on  mingi meie, meie aplaus, et me saame lugeda kommentaare. See on nagu selline uus normaalsus, et sa justkui peadki  õppima nendes uutes oludes toime tulema,  et ahaa, nüüd on see selline tagasiside. Ei saa aplausi, vaid saabki kommentaare. See ongi, ma olen nüüd seda ühe korra kogenud,  et see, see on võimalik ja isegi piletit on võimalik osta  nagu päris kontserdil küll vabatahtlikult. Aga, aga seda, seda kõike on nagu võimalik. Tekitada selliseks, et, et saada seda kogemust,  ma ise olen proovinud näiteks ka niisugusel kujul kujul  vaadata teiste muusikute show sid, et ostnud pileti hakanud  vaatama ja see, tõesti see tunne on teine. Et kui lihtsalt vaatad mööda minnes natukene. See, see suhe tekib kohe nagu päris kontserdis. Mina küll loodan siiski, et see on ajutine ikkagi,  et ei ole uus uus normaalsus. Et. Ma arvan ka, et ei ole, sest tegelikult inimesed tahavad  saali tulla, tahavad nagu seda päris naudingut saada,  ma just mõtlesin, et kas esinejana ikkagi see,  et kui see aplaus ongi see vastukaja, eksju läbi  selle interneti. Et kas see tekitab selle emotsiooni või kas tekitab,  kui see, kui sa nagu lõpetati loo ja tegelikult sa näed neid  silmi ja sa näed, kuuled seda aplausi ja sa nagu lihtsalt  tunned seda energiat, mis on nagu tänulikkuses tulvil. No mina võin väita küll, et, et siis kui lugu läheb käima Siis on minu jaoks ikkagi see võlu, maailm avanenud ja,  ja tegelikult ei ole vahet, kas on suur saal,  väikesaar ja kas ma olen üksi või kellegagi koos,  aga see imelik tunne on loo lõpus. Sest et sa oled harjunud, et nüüd tuleb see energia sulle  tagasi ja siis on vaikus. Et, et see, see nagu, noh, see see üks kogemus,  mis mul on, on, on kodust üksinda, siis oli võib-olla nagu lihtsam,  et ma olen omas kodus, aga täna me oleme mihkliga suurel laval,  eks näis, mis tunne seal on. Praegu ei kujuta ette, et noh küll siis on jälle nagu oli kodus. Aga tegelikult ju ei ole, ma ei tea, võib-olla on tõesti veider. Näha seal tühjade toolidega saali, seal ma veel ei tea,  äkki tekib selline proovi tegemise tunne hoopis Mihkel  natukene võib-olla on, need tuleks kasvõi lindi pealt  ka see aplaus. Aplaus. Jaoks ma mõtlesin seekord sellise erilise asja välja,  et me näitame aplausi asemel näitame looduskaadreid minu koduümbrusest,  et, et linnuhääled ja merehääled on aplausiks. Nii et mõtlesingi väikse sellise asja, et  siis vahepeale nagu näitame seda, et ei tekiks sellist tunnet,  et keegi aplodeeri, linnud on mulle kõik see koroonaaeg aplodeerinud. No meie lubame, et me teeme väikese aplausi täna ka,  kui teie olete ära esinenud, mis see lugu on,  mida te esitate meile veel? See lugu on tegelikult nagu soojendus õhtuks,  õhtul tuleb selle loo nagu esmaettekanne sellisel kujul me  teeme siin nagu natukene seda lugu. Aga ja just Mihkel hoiab käes seda plaati. See on ju see, mille see on ju see, mille puhul me täna  üldse kontserti teeme. Mihkel. Väga ilus. Hoiame uhkusega seda käes, selle selleni on olnud pikk,  praegu tundub, et see kõik on iseseisev,  aga aga, aga me oleme uhked selle vinüüli üle. Ja. Ja täna me seda ka presenteerime, sest et tänasest alates on  võimalus seda hakata vaikselt juba hankima ennast Tallinnas  Beem rekord. Stor ja Tartus psühhoteegi poest näiteks reklaami päris tee,  ma arvan, kõige paremini reklaami muusika ennast ise,  nii et juba mõne hetke pärast me saame teid vaadata  ja kuulata. Hoiu. A. Nii. Soo. Ta rai ses. No me Lai. Ni? Ja. Jumega. Ja. Soo. Dres. Mine. Rongina. Siin auk. No. Jus. Topis topi. Täita. See ei ole inga. Inter? Fini? Ostle pigine. Või oli? Ei. Näe. Kust? Steeliga. Ja ju meil ei vea. Näha. Täis veel seda laulu saate kuulda. Juba laua. Et.
