Ja. Tere hommikust, on teisipäeva varahommik,  on teine juuni ja terevisioon alustab. Tere hommikust, teine juuni, jah, ja muide,  sel päeval, kui vaadata neid inimesi, kes on sündinud läbi ajaloo,  siis näiteks 1740 prantsuse kirjanik ja filosoof markide  saad või sadee, kelle nimesid atavasti on  ka sadism. Aga kui Eesti inimesi vaadata, siis näiteks lastekirjanik  Erika Esop raamatukogu tegelane ja poliitik Ivi Eenma,  filmilavastaja Peeter Urbla, Laulja Kare Kauks,  skulptor Rait Perg jalgpallur Marko Kristal,  Eesti näitleja Tiina Tauraite, pillimees Mihkel Mälgand,  kes alles möödunud nädalal meil siin stuudios käis. Minu isal on ka täna sünnipäev, nii et palju õnne kõikidele tähte. Palju õnne tõepoolest, aga me ei ole siin üksi nagu näha. Kaaslane on ka väga hea asukohaga elupaigas,  on tema siis kalakotkas on ja ta ei ole ka seal üksi  tegelikult tal on poeg või tibu, on siis tema all korraks  näitas ennast ka. Natuke ukerdab sealt, nüüd võiks see tibu  ka välja ukerdada, sealt aga üks tibu vist on tal ühte  vähemalt oleme näinud, on ju siis kui on rohkem,  siis nad peaks veel rohkem liidus olema. Igatahes, tal on kadestamisväärses kohas oma elupaiga valinud. Nii, vaatame, kas me näeme veel mingeid kotkaid siin. See peaks olema nüüd konna kotkas vist, või. Tuult väga kõva, kõva, täna ei ole, nii et selles mõttes on  neil päris mõnus. On on ja vaata kui hea, vaata ühesõnaga alati natuke liigub. Igatahes selline tore loodus, pilt kohe varahommikul pakkuda  siin nagu juuresolevalt pildilt on näha. Siis päike kõrgel ja täna tõotab tulla hommikul vara kohe  juba päikeselisem ilm, kui eile oli. Jah, kuigi öötunnid olid võrdlemisi jahedad,  päeval peaks tulema võrdlemisi soe ja päikest peaks nägema  aga üsna palju. Nädala teises pooles muide, lubab ka vihma,  nii et kui te tahate päikest nautida, siis tehke seda kohe. Täna. No see on hea, sellepärast et tänases saates me räägime  ka metsa põlengutest, muuhulgas kuna siin lõppenud  nädalavahetus tõi üle Eesti ikkagi teateid juba  siis põlengute kohta, mis siinsamas Kloogal oli üks  ja üks oli Pärnumaal näiteks ja kuna ilm selline kuiv on,  siis loodus on ikkagi suhteliselt tuleohtlik. Päris suure maaala hõlmasid need põlengud,  tundub ju küll, et ei ole mingit kuumalainet veel,  et alles tasapisi läheb soojaks, aga kuiv  ja tuul on väga ohtlikud, räägime tõepoolest metsapõlengutest,  aga me räägime ka näiteks viiruse kiirtestidest. Nüüd on siis kätte jõudnud see aeg, kui saab proovi minna  andma ka jalgsi. Ja aga see sugugi ei tähenda, et saab kiirtesti anda  niimoodi või osta kuskilt apteegist. Eestis seda ei saa ja väga paljudes Euroopa riikides ei  saagi seda teha. Küll aga on arutelu tõstatanud, kas peaks saama kiirtestida  ennast sõna otseses mõttes kodus, minna apteeki  ja osta endale kiirtest, miks seda Eestis lubatud ei ole,  mis need argumendid on, seda täna hommikul uurime. Estonian Business School'i tulevane direktor,  rektor tuleb meile ka, eks ole? No põhimõtteliselt on selle asutuse direktor,  aga ta on, rektor, tuleb külla, kas ta siis plaanib mingeid  suuri muudatusi, kas alustab näiteks täiesti uue meeskonnaga,  millised plaanid tal on, sellest räägime ka. Võtame otseühendusega Ameerikasse kohe varahommikul,  sest seal teadupärast praegusel hetkel on juba hilisõhtu,  hakkab öö kätte jõudma. Kuidas on siis möödunud Washingtonis päev,  kuidas on protestid kulgenud, kas rahumeelsemalt  või millised meetmed on siis tänaseks kasutusele võetud,  et ikkagi neid rahutusi maha suruda? Veel räägime näiteks murust Tallinna koduaia muru kõrgust  enam ei kontrollita. Mille poolest siis on hea, kui see muru on kõrge  või äkki ei olegi hea? Äkki on hea, kui ta on ikkagi lühike? Aga tead, kui mis mõeldakse kõrge muru all,  et see hästi suhteline ka ja see kõrge muru on see,  et natukene kõrgem, muidu madal või on see juba selline heina,  heina? Seda tõepoolest ei taha vist. Räägime ka Eestis nii-öelda suvel puhkamisest,  kui teil on plaane, pole veel otseselt teinud,  aga ikkagi. On siht see aasta puhata Eestis, siis väike soovitus tuleb  ka täna hommikul televisioonis saarte suhtes just väikesaared,  millised nad on, mida võiks Eestis avastada. Võib-olla olete kaalunud ka varasematel aastatel,  et võiks külastada mõnda sellist väikesaart,  kus varem pole käinud? Täna hommikul jagame väikeseid soovitusi ka,  kuhu võiks siis sammud seada ja mida põnevat nendel saartel? Talle näha on, mis saart sa tahaksid külastada,  kui kohe saaks. Kohe saaks ma. Jättes kõrvale need suuremad saared Et ma ei oska, et milline see kõige-kõige sellise no  kus ei käinud, aga tundub, et me ei ole väga paljudel  väikesaartel käis Ruhnus kuskohast selle Ruhnus? Ei, Ruhnusse võiks uuesti minna, ma arvan. Sa oled käinud Ruhnus? Ei ole vist? Lapsepõlves, kas ma ikka loen? Meil igatahes on seda saarte avastamist tegelikult omajagu,  saame suvel saarte tuuri, s saari ka jagub. Tt. Noh. Tere hommikust, täna on teine juuni ja teisipäev jälle üks  selline tore nädal, kus nädalapäeva ja kuupäeva on väga  lihtne meeles pidada. Esimene on esmaspäev, teine on teisipäev. Ja tõesti, on jah, läheb kokku küll, tere hommikust,  tõepoolest. No siin uudiste jätkuks, nagu ka Elo ütles,  siis tõesti kohe-kohe õige pea võtame ühendust Ameerikaga,  et küsida siis kuidas seal praeguse kella järgi,  kui on juba südaöö kätte jõudnud, kuidas  siis olukord on Washingtonis pealinnas rahutustega seoses,  kas on uusi selliseid märatsemisi ehk toimunud  või on pigem olnud juba rahulikum? Meil on plaan minna ka Hongkongi ja rääkida sealsest olukorrast,  aga loomulikult on meil väga palju ka Eestiga seotud teemasid. Nendest esimene, millest juba õige pea räägime,  on need rabapõlengud metsapõlengud, mis hooaeg juba kätte  jõudnud on. Tundub nii. Kiirtestidest räägime ka ehk siis antikehade kiirtestidest,  millest on siin viimase nädala jooksul päris palju  avalikkuses juttu olnud, et kas Eesti peaks need nii-öelda  müüki paiskama kiirtestid, mida siis kõik saaksid kodus ise  järele proovida, mis need argumendid on siis ekspertide vaatest,  kas need testid on usaldusväärsed või mitte,  seda kõike küsime ka, kui ma vaatan praegu siin üks tegevus hakanud. Paiku söögi pakkuma hommikusöögiaeg. Aa, kui nunnu see reaalselt annab, kui see süüa. Huvitav, mis ta annab praegu? Kas sa tahad? Selline toit. Esimene hommikusöök käib siis kindlasti paljudel kodus  ka praegu täpselt see hetk käes, kui kell on seitse,  null seitse, nii et tasub siis hommikust süüa,  aga nüüd läheme otsepildis USAsse, Washingtoni,  kus meil on kaamera ees meie korrespondent Maria-Ann Rohemäe  ja seda põhjusel, et USAs on seitsmendat päeva jätkunud  siis politseivägivallavastased meeleavaldused,  no tere hommikust, Maria-Ann või siis tere hilisõhtut  või suisa ööd sulle sinna Ameerikasse. No kuidas tänane päev sinu jaoks esmaspäev veel Washingtonis  kulgenud on ja kuidas rahutustega seis on? Ja. Tere hommikust, päev algas väga rahulikult,  mina ise läksin valge maja juurde veidi enne kella kümmet  hommikul ja sellel ajal ei olnud seal eriti palju meeleavaldajaid,  pigem oli seal rohkem ajakirjanikke ja kõik oli väga vaikne. Järgmisel hetkel umbes kahe paiku oli juba rohkem inimesi  ja niimoodi õhtuni välja hakkas järk-järgult,  et aina rohkem meeleavaldajaid ilmuma, kuid kõik oli väga rahulik. Kuni selle hetkeni, kui hakkas lähenema liikumispiirang,  et täna siin oli liikumispiirang kell seitse õhtul  ja umbes pool tundi enne seda hakati inimesi  siis valge maja juures asuvast Lafajeti pargist välja suruma. Ja nüüd samal ajal toimus tegelikult USA presidendi Donald  Trumpi kõne. Nii et sellised kaks asja, mis võib-olla seda  meeleavaldajate väljatõukamist tegelikult tagant lükkasid,  oligi siis presidendi kõne ja siis see liikumispiirang,  mis lähenes ja, ja pärast seda tegelikult,  et ikkagi läks olukord päris hulluks ja ja nüüd viimased  kaadrid näitavad seda, et Washingtonis taas Inimesed rüüstavad tänaval on palju inimesi. Kes on loopinud aknaid, siis samamoodi Washingtonis  tegelikult lendab üle sõjaväe helikopter,  mis siis kasutab sellist tehnikat, et nad lendavad hästi  madalalt üritades siis tekitada tuult ja,  ja mis siis paneks kõik maapinnal olevad asjad lendlema,  et inimesed siis erinevatesse suundadesse ära jookseksid,  et kuidagi meeleavaldajaid laiali ajada. Kui hull see kesklinnas Washingtonis olukord on,  et kui, kui suur see rüüstamine on olnud? Telepildis oleme näinud ka, kuidas on täis soditud monumendid,  hooned, aknad on kaetud, et need ei saaks sisse visata. Aitäh. Noh, selles mõttes on väga keeruline öelda,  kui ulatuslik see on, sellepärast et, et enamik asju  hommikuks on juba suudetud ära koristada  ja loomulikult akende ees on vineerid. Aga on keeruline aru saada ka seda, et kas need vineerid on  seal sellepärast, et aknad on juba katki löödud  või sellepärast lihtsalt neid meeleavaldajate eest kaitsta. Nüüd valge maja ees on süüdatud mitu tulekahju,  eile näiteks pandi seal põlema vets, mis on täielikult  ka kaetud erinevate graffititega. Nüüd täna õhtul, tegelikult on olukord natukene teistmoodi,  sellepärast et kuna inimesed sealt valge maja juurest minema suruti,  siis nad ja enam nad sinna tagasi ei saanud  siis nad otsisid uusi kohti, kuhu minna,  ja see uus koht on siis valge maja ja, ja Kapitooliumi  vaheline ala selline tänavapiirkond, kus  siis inimesed liiguvad ja seal on väga palju teisi  valitsushooneid tegelikult reas, nii et,  et seal on ka näha, kuidas siis inimesed Üritavad kas siis kuidagi sisse tungida või aknaid sisse lüüa,  et see on väga erinev, aga ma ütleks, et mõnes mõttes  võib-olla on see on see vaatajatele loogilisem,  et inimesed on kuidagi vihased valitsuse peale  ja rüüstavad valitsusasutusi kui see, et,  et rüüstatakse eraettevõtteid ja ärisid,  mis on olnud väga suur probleem, sellepärast et et paljud väikeettevõtted,  ütleme näiteks mineapolis, kus meeleavaldused algasid,  tegelikult kuulusid kuulusid mustanahalistele,  kes, kes siis tundsid, et, et kuidagi nemad on saanud  ka karistada selle eest, kuigi inimesed on väljas ja,  ja peaksid just justkui seisma nende õiguste eest. Sa ütlesid ka, et, et see olukord läks hullemaks  siis kui president Trump tegi avalduse ja ütles,  et relvastatud sõjaväelased saadetakse maha suruma rahutusi,  mis on see sõnum võib olla, mida ameeriklased  või siis need inimesed, kes seal protestivad,  tegelikult ootavad või mida nad ootasid? Trumpilt. Ma arvan, et nii palju, vähemalt kui mina olen inimestega rääkinud,  siis tegelikult mingisuguseid erilisi lootusi president  Donald Trumpile ei ole pandud, sellepärast et terve nädala  jooksul on tegelikult nähtud, et valge maja poolt ei ole  tulnud väga suurt sõnumit. Kuigi tegelikult meedias räägiti seda, et,  et võib-olla president Donald Trump teeb sellise pikema telepöördumise,  mida tegelikult ei juhtunud, et oligi see kõne. Nüüd täna toimus siis ka kõne president Trumpi erinevate  osariikide kuberneride vahel, kes siis tegelikult rõhutasid  president Donald Trumpile, et need sõnumid,  mis valge maja poolt on tulnud ei ole sellele olukorrale  sugugi kaasa aidanud, et see on võib-olla isegi rohkem  suurendanud seda lõhet mis siis erinevate ühiskonnakihtide või,  või erinevate inimeste vahel on. Nii et on väga keeruline öelda, mida valge maja  või president Donald Trump peaks praegu tegema,  et et need meeleavaldused jätkuvad vaatamata sellele,  et on seatud liikumispiiranguid vaatamata sellele,  et president on ähvardanud saata sõjaväelased tänavatele et tundub,  et see on ikkagi selline. Sügavam veendumus, et, et olukord on niivõrd kehv,  et, et tuleb jätkata nende meeleavaldustega  ja ma korraks tahaks mainida ka seda, et USAs on endiselt  koroonaviiruse epideemia. Et ikkagi inimesed tänavatel kannavad maski  ja see on endiselt väga tõsine teema ja,  ja need meeleavaldused tegelikult on ka selles mõttes olulised,  et koroonaviirus on väga tugevalt räsinud just  mustanahaliste kogukondi, sellepärast et paljud neist elavad. Kas koos korterikaaslastega või suure suurte perekondadega,  nii et see, see teine kriis võib-olla, mis,  mis praegu kogu maailmas on, on ka Ameerikas võib-olla  rohkem tõuganud neid inimesi tänavatele peale loomulikult  politseivägivalla ja, ja, ja muude teemade Aitäh sulle, Maria-Ann praegu, no loodame,  et olukord hakkab ühel hetkel ikkagi seal paremuse poole  ka liikuma ja tõesti suudetakse olukord taas kontrolli alla saada. Ja. Me räägime nüüd mõne hetke pärast maastikupõlengutest,  no loomulikult, kui kusagil mets põleb või raba põleb,  siis kannatavad ka kõik need selles koosluses elavad linnud,  loomad, putukad ja nii edasi, mis toob korraks meelde multifilmi,  ma arvan, et paljudel televaatajatel tekkis tänase  multifilmi puhul see küsimus, et vot siil  ja piim, need kaks ei käi kokku, tõepoolest ei käi. Aga mõned sellised klišeed on näiteks see,  et lindudele antakse saia, aga tegelikult ei tohi  ja tõepoolest siilidele piima ka ei tohi anda. Aga nüüd siis metsa põlengutest. Martin, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas värske seis on, kas praegu on kõik need rabapõlengud kustutatud? Et kui möödunud nädalavahetusel tuli meile kaks suurt  põlengut peale üks, siis Kloogal, kus põles maastik 120 hektarit,  et see tulekahju on ilusasti kustutatud,  likvideeritud aga pühapäeval ka Pärnumaal raba põleng,  et seal veel järelkustutus toimub ja mitte ainult metsa  ja maastiku põlengut Pole meil siin viimasel ajal tööd  teinud vaid näiteks täna öösel samamoodi Ida-Virumaal prügilapõleng,  mis siis hetkel siis kestab? Neid prügila põlenguid on tõepoolest olnud  ka viimasel ajal päris mitu, millest need ikkagi alguse saavad. Ma lugesin, et näiteks Väätsa prügila puhul räägiti võimalusest,  et patareidest on tekkinud see tulekolle. Eks neid tekkepõhjuseid võib olla erinev,  et sama metsamaastiku puhul, et öelda, mis see nüüd lõplik  põhjus oli, et ega seda täna sellisena öelda ei saagi,  et on mingid põhjused, mis on seotud inimese käitumisega. On need lõkked, grillimised, on need mingisugused  tehnoloogilised protsessid. On see hooletus, aga võib olla ka tegelikult täiesti  looduses põhjustatud asju, on äike või midagi muud. Klooga raba põlengu osas praegu ei ole ka kindlat põhjust selguse. Kui nüüd rääkida sellest, mis puudutab ilma,  siis kuidagi ootamatult tulid need põlenguteated,  et ei ole ju veel suurt kuumalainet, aga juba igal pool põleb. Kas need ilmastikuolud on ikkagi hetkel sellised,  mis soosivad põlengut? Jaa, praegu on looduses ikkagi tegelikult selline keskmine  suur tuleoht, et kui põlema läheb tuuline ilm,  mis on samamoodi meile probleeme tekitanud siin just selles suhtes,  et tulekahju levib kiiresti siis tegelikult läheb. Väga hästi põlema küll, et see aasta tegelikult  ka kulupõlengud hakkasidki juba aasta alguses pihta,  kuna oli ka soe talv ja see tegelikult samamoodi toob  siis neid sündmused kaasa. See, et meie jaoks Nüüd metsamaastiku põlengud tulid, et ega me olime  tegelikult ju selleks valmis, et see on igasuvine. Olukord. Kui rääkida sellest samast rabapõlengust,  te ütlesite, et praegu käivad veel järelkustutustööd. Kui kaua, kui nüüd vihma ei tule, see raba tegelikult võib  edasi püsida tuleohtlikuna, et seal kusagil midagi ikkagi  hõõgub ja see leek võib uuesti ühel hetkel lõõmama lüüa. Noh, me võime rääkida päevadest, sest asi on selles,  et kui see tuli levib sinna pinnase alla,  siis selle kustutamine võtab aega, et see tuleb pinnase üles pöörata,  kustutada ja teine asi on ka see, et selle rabapõlengu puhul  me räägime raskesti ligipääsetavast maastikust,  mis tegelikult samamoodi toob seda keerukust kaasa. Mis need põhilised sammud sellise kustutustöö puhul üldse on,  kui me võtamegi näiteks selle Kloogaraba näite,  kus tegelikult on väga suure alaga tegu seal 120 150  hektarit mis need sammud on, et saaks selle tule kontrolli alla? Noh, kõigepealt on tegelikult see, et saada paika,  et kuskohast sa siis kustutama hakkad ja millise taktika sa valid,  et metsamaastikupõlengute puhul tegelikult väga efektiivne  on õhus kustutamine, et nende nii Pärnumaa kui  ka Klooga kustutamise puhul väga suureks abiks on olnud politsei,  piirivalveameti helikopter, et kiiresti õhus kustutada,  eriti kui on ligipääsetavusega probleeme,  aga ega seal ongi, et tuleb teha see luure ära panna  siis töölõigusektori paika, et kus seda kustutust teha  ja samamoodi prognoosida ära, et kuhu see tuli levib. Et ja kui on saadud kontrolli alla, siis hakatakse  järk-järgult sellist järelkustutust just tegema,  et saada viimased kolded ära. Siis tihti on ka see probleem, et kui põhikustutus on ära  tehtud siis võib-olla see, et õisel ajal näiteks kui veel  kolded ei ole, et hommikul uuesti puhkevad põlema. Võttes veel korra näiteks selle Klooga, Klooga raba põlengu,  siis kui palju on selleks vaja inimressurssi. Kui palju inimesi on seotud sellega, et tuli kontrolli all,  saad? No me ikka räägime kümnetest üksustest nii kutselistest kui  vabatahtlikest päästjatest koostööpartneritest,  et kui arvestama sellega, et kui suur tulekahju puhkeb,  siis see ongi pikaajaline suur operatsioon,  päästeoperatsioon, kus on ka väga palju sellist logistilist ressurssi,  et ikkagi kümnetest kümnetest räägime. Kas meil jätkub seda ressurssi, kui näiteks kujuneks selline olukord,  et analoogseid suurt ala hõlmavaid põlenguid oleks Eestis  näiteks kolm-neli-viis, samal ajal? No tegelikult jätkub, aga kindlasti probleemi kohad on see,  et kui sa kutsus linnas kogu ressursi metsa,  siis linnade katvusega tekib probleem, et sellega tuleb  alati arvestada, et tegelikult, kui me võtame aasta 2018,  kui meil oli terve suvi põhimõtteliselt metsa  ja maastikupõlenguid, siis me tegelikult sellist asja saime  reaalselt ka tunda. Martin lõpetuseks, mida panna inimestele südamele,  kui inimesed näevad näiteks ise kusagil,  et väike tulekolle on, mis siis ettevõtte? Noh, kõigepealt see, et tuleb arvestada,  et looduses on tuleohtlik aeg sellega arvestada enda enda  tegevusel ja kui tulekahju märgata, siis kindlasti helistada  üks-üks-kaks hädaabinumbril, kui on mingi väike kolle sinu  enda tegevuses, siis kindlasti see ära kustutada  ja samamoodi kui looduses käia, grillida,  lõket teha, et ettevalmistatud kohas ja tuld ei jäeta järelevalveta. Suur aitäh ja jõudu teile teie töös, aitäh,  Meie, aga asume nüüd üle vaatama värskeid ajalehti. Nii on minu käes on Eesti Päevaleht, kus  siis uudisteküljel on pealkirjad, politseil pole ülevaadet  lõppenud tööviisaga välismaalastest juttu on  siis sellest, et, et maikuus taotles lühiajalist tööluba  Eestis 785 kolmandate riikide kodanikku,  sealhulgas üle 600 ukrainlase. Aga kuna siis oli Eestis on lõppes eriolukord maikuus,  siis need inimesed enamasti Eestisse ei pääsenud. Eriolukorra pika ajal pikendati siis Nende ukrainlaste  tööluba siin, kes juba olid kuni juuli lõpuni. Eelkõige siis põllumajandussektoris tehti see muudatus aga tõesti,  et Eestist lahkumise tähtaeg tiksus täis eelmise nädala lõpus. Kuid politseil pole täpset ülevaadet, kui palju välismaalasi  Eestis veel ebaseaduslikult viibib ja kui paljud Eestist  seaduslikult lahkunud töötajad ootavad nüüd Ukrainas  piirangute leevendamist. Veel üks lugu, Eesti Päevalehest pealkiri  ehk inimesed nüüd mõistavad eriolukord andis õppetunni  puuetega inimeste vajadustest ja ühiskonna võimalustest  ehk siis, et paljud inimesed võib-olla said nüüd,  kui nad pidid kodus püsima, aru sellest,  kuidas puuetega inimeste liikumine on samamoodi raskendatud  ja nad peavad kodus püsima. Aga siin on välja toodud ka teisi olulisi aspekte. Näiteks Eesti Vaegkuljate Liidu juhatuse liigi liige Külliki  poode ütleb, et tulevikus võiks kaaluda ka  pressikonverentsidele subtiitrite lisamist  ja ühiskonnas laiemalt läbipaistvate maskide kasutamist  sest praegu jäid vaegkuuljad hätta ka meditsiinitöötajatega suheldes. Ehk siis, et minnes meditsiiniasutusse ei saanud suute. Nii on õhtulehest ka üks teema, puudutab see  siis ministrite rahakotti, loomulikult ajakirjanikud on  jälle piilunud sisse siis majanduslike huvide  deklaratsioonidesse ja pealkiri ütleb, et piilume ministrite rahakotti,  kes teenis ratasest rohkem, ehk siis selgubki,  et peaminister teps mitte ei teeni ministritest kõige rohkem  vähemalt majanduslike huvide deklaratsiooni järgi. Kuigi ministrite palk on kõigil võrdne ja peaminister peaks  saama 1000 eurot rohkem, siis ometi selle arvutused järgi  oli suurima sissetulekuga möödunud aastal hoopiski  justiitsminister Raivo aeg, kes teenis siis aasta lõikes  112381 eurot. Teisel kohal oli majandus ja taristuminister Taavi Aas  108000 euroga ja kolmandal alles siis peaminister Jüri Ratas  saades tema siis üle 70000 pisut, aga põhjus on  siis lihtne, sellepärast et Raivo aeg ja Taavi Aas alles  tulid ministriametisse möödunud aastal ja Taavi as  siis Tallinna linnapea kohalt, kus tema palk oli oluliselt  suurem ja kuulus ta ka riigifirmade nõukogudesse. Tartu Postimehes kirjutatakse võltsmeest,  võltsmett on võimatu silma järgi ära tunda  ja seda ei suuda ära tunda ka need inimesed,  kes igapäevaselt meega tegelevad. Kui see on veel näiteks kusagilt mujalt riigist toodud,  siis üsna raske on sellest koostisest aru saada,  siin mesinik ütleb artikli lõpus, nii et lõppude lõpuks on  muidugi kõige kindlam ise mesilasi pidada. Siis on kindel, et see on õige mesi. Ja Postimehest ka üks lugu, mis aeg-ajalt ikkagi  ajakirjandusse jõuab ka sellised lood siis sotsiaaltöötajad  pärisid metsa ja raiusid lagedaks juttu,  on siin siis Lõuna-Eestist, Jõksi järve lähedal asuvast metsast,  mis siis üks vanainimene pärandas sotsiaaltööd ajal,  aga juristid ütlevad selle kohta, et. On niimoodi kommenteerinud, et testament sotsiaaltöö eest  palka saava inimese kasuks võib olla vastuolus heade  kommetega ka tsiviilseadustiku järgi. Paljudel sotsiaaltöötajatel on ametijuhid juhendis kirjas,  et nad ei tohi astuda kliendiga isiklikesse rahalistesse  suhetesse ja tõesti tihti vanainimesed arvavad,  et nii-öelda hea heateo eest annavad neile paranduse,  kuigi see on ametijuhendiga selgelt vastuolus. Ja. Tere hommikust, kell on viis minutit, pool kaheksa läbi  ja terevisioon jätkub teisipäeval, teisel juunil,  see pilt. Kosmoses olev pilt on alati kuidagi  nii võluv, et kui sul asjad ikkagi lendavad selle,  siis on inimene on ka seal keskel kuidagi selline kõikvõimas ühiskond. Sellest kosmoselennust, muide me õige pea räägime  ka terevisioonis juttu, et miks nad sinna  siis läksid ja mis nad seal üleval teevad. Nii on, aga räägime ka testidest, nimelt  siis koroonaviirusega seotud antikehade kiirtestidest,  millest aeg-ajalt ikka räägitakse, kui tõhusad need on  ja kas need peaks olema kuidagi hästi lihtsasti kättesaadavad,  igaüks kodus neid saaks enda peal proovida  või mitte. Varsti saab koos televisiooniga ka võimelda  ja muide täna selleks, et võimelda, on teil vaja patja,  nii et loodetavasti teil kodus on vähemalt üks padi,  võite igaks juhuks välja otsida ka mitu patja  siis väiksema, suurema ja. Erineva raskusastmes nagu paremini sobib. Ja külla tuleb ka EBS-i uus värskelt valitud rektor. Aga nüüd siis juttu kiiresti. Nii on, sest et ajal, kui koroona viirus tundub Eestist  vähemalt veidikene gi taandunud olevat, siis üha rohkem  räägitakse antikehade kiirtestidest. Tere hommikust, Külli. Tere hommikut. No kuidas praegu Eestis või ka ütleme, kogu maailmas üldse  antikehade antikehasid määratakse, et kas inimene on põdenud  selle viiruse läbi või mitte? Selle määramiseks on mitu võimalust ja jutt on tõesti  nendest kiirtestidest või siis ka laboratoorsetest testidest. Et teste saab liigitada mitut pidi, et kas seda,  mida me mõõdame printsiibi järgi või siis tehnika järgi,  kas me teeme neid kodus, kas me teeme neid laboris,  kas me teeme neid haiglas patsiendi voodi kõrval  ja mis eesmärgil me teste teeme, et sellest kõigest sõltub  nüüd selle konkreetse testi valik inimese puhul? Milliseid te Eestis praegu kasutatakse antikehade määramiseks? Eestis on ikkagi olukord laboratoorse määramise juures  nii hea, et me saame kasutada labori tingimustes  kasutamiseks mõeldud teste. Need on usaldusväärsed, nad annavad selle tulemuse,  mida me ootame ja neid tulemusi saab kasutada  siis leevendusmeetmed jaoks, ehk et riigil on ju vaja teada,  kas. Kas on vaja hakata võtma nüüd karmimaid meetmeid  või vastupidi, võib lubada juba rohkem liikumist,  et selleks on vaja teada usaldusväärseid andmeid. Mismoodi see laboratoorne test käib? Siin laias laastus on erinevus selles, kas veri võetakse  veenist või võetakse näpuotsast ja kas analüüs tehakse  siis patsiendi kõrval või viiakse see analüüs  siis laborisse ja laboris tehakse ta seadmetega,  et Eesti laborid on hästi varustatud. Meil on olemas seadmeid, millega saab teha laboratoorseid,  teste. Ja laboratoorseid teste tehakse tavaliselt seeriaviisi  ehk et ühekorraga tehakse mitme inimese testid. Need niinimetatud kiirtestid või mida siis arvatakse,  et justkui annab kiire tulemuse siis neid tehakse tavaliselt ühekaupa. Aga ka laboratoorne test võib olla kiire. Selles mõttes on see võib-olla eksitav, nimetada teda kiireks. Et kõik sõltub vaatepunktist. Kiirtest sõna otseses mõttes, nagu ka nimi ütleb,  tähendab seda, et see tulemus on kohe nagu näha. Tulemus on kohe näha, aga selle kiirusega me maksame  tegelikult lõivu testi usaldusväärsusele  ehk et perfektset testi ei ole olemas. Kui me tahame saada kiiresti tulemust, siis me peame andma  järele selles, et me saame näiteks valepositiivseid,  me saame valenegatiivseid, me peame need välja selekteerima. Ehk et sellised kiirtestid on alati toetavad testid teistele. Ja me kasutame neid alati kombinatsioonis haige puhul ikkagi  tema kliinilise pildiga, tema kokkupuutega varasemaga,  tema kaasuvate haigustega ja varasemate testidega  ja sellisel juhul me saame teada, mida see konkreetne  antikeha test näitab. Antikehatest mõõdab inimese kokkupuudet haigustekitajaga  tema tema kehavastust haigustekitajale. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult neid samu kiirteste,  millest on ka päris palju räägitud mingis mõttes kasutatakse juba,  aga neid kasutavad siis? Need professionaalid ehk et tootjad on määratlenud nende tus  otstarbeks professionaalse kasutuse, et see on hea küsimus,  miks ei ole ükski tootja märkinud oma testile,  et see on koduseks kasutamiseks? Arvatavasti on põhjus see, et, et aega on veel kulunud  haiguse tekkimisest või ilmumisest liiga vähe,  neid teste on saadud liiga vähe kontrollida erinevates  katsetes erinevate inimeste peal, et vältida nüüd näiteks  analüüsi tegemisest tulenevaid vigu. Sest üks asi on see, kui teeb testi professionaal  ehk ettevalmistusega inimene, teine kui see,  et igaüks kodus hakkab midagi tegema. Ja tulemus on ka see, et me mõtleme, et on lihtne lugeda  kaks triipu testi pealt ja oh jes, et ma olen nüüd kaitstud. Tegelikult selle testiga seda teada ei saa. Sellega saab teada lihtsalt see, et võib-olla kunagi  minevikus olen kokku puutunud koroonaviirusega. Aga hästi, lihtsalt öeldes, tõesti, kui ongi see kiirtest,  mida ka professionaalid kasutavad, siis võetakse sõrmest verd. Ja tõesti tekibki mai tea üks triip, kaks triipu oled? Antikeha. Kasutavad siiski labori testi ja me loeme ikka aparaadi  pealt näidu ja selle järgi interpreteerimine tulemust,  et need, kus kaks triipu on, see on ikka see niinimetatud. Riba test ehk et lihtne test Seda ei kasutata üldse põhimõtteliselt, selle puhul Haiglates on olemas siiski nii hea varustusega laborid,  et nad kasutavad laboriteenust. Kas mõni riik on üldse võtnud kasutusele needsamad kiirtestid? Euroopas kodust kasutamiseks teste ei ole,  et nimekirja on kantud küll pea 200 kiirtesti,  mis on nüüd need niinimetatud ribatestid,  kuid kuidas keegi neid kasutab, see tegelikult on iga  tervishoiutöötaja asutuse enda otsustada. Et kui ta sellise testi kasutusele võtab,  siis ta peab veenduma, et see test töötab. Et see ei anna vale positiivseid tulemusi,  et see ei anna vale negatiivseid tulemusi. Ja siis saab ta selle kasutusele võtta, aga kodus kahjuks  sellise testi kontrollimise võimalust ei ole. Ja seetõttu neid ka laiadesse massidesse läinud ei ole. Öeldakse, et koroonaviiruse kohta me tegelikult teame ikkagi  suhteliselt vähe veel erinevalt teistest haigustest Kui võimalik üldse on testidega määrata ära,  kas inimesel on antikehad, olgu see siis tavaline test,  nii-öelda professionaalne või siis seesama kiirmeetod. On võimalik määrata küll, et ega nad töötavad,  aga kõik omal eesmärgil, et saab teada, kas inimesel on  antikehad kahjuks hetkeseisuga teaduspõhiselt me veel ei tea,  kas need kaitsevad meid järgmise nakatumise eest. See tõde saabub võib-olla sügisel, võib-olla varem ootame  teadusartikleid sellel teemal, et haiguse algusest on  lihtsalt nii vähe aega möödas, et ei ole veel kujunenud  kindlat antikeha vastust suurel hulgal inimestel,  keda saaks kontrollida. Et kui me mõtleme nüüd siinsamas Eesti peale,  siis meil on tehtud pea 84000. Realtime PC testi, millega määratakse viiruse geen  ehk et täpselt viirus inimeses ja me oleme leidnud kahe koma  kahel protsendil juhtudel positiivset tulemused,  neid on siis 1870 ehk et kui me tahaksime antikehasid nüüd uurida,  siis me peaksime need 1870 inimest uuesti üles leidma. Võimalik, et on ka varjatud levik, aga seniste Artiklite põhjal ei peaks eeldama, et see väga ulatuslik on,  nii et see nakatunute hulk ühiskonnas on siiski seal kaks,  viis, 10 protsenti. Et see on piisavalt väike hulk, et leida üles see nõel heinakuhjast,  et see on otsimise töö. No kõik need, kes pooldavad kiirtest, ütlevad,  et see on väga hea meetod, et me ikkagi nii-öelda eraldaks  terad sõkaldest ja saaksime teada, kui paljud inimesed  Eestis on ikkagi koroonaviiruse läbi põdenud,  näiteks. Kas see on metoodiliselt õige, et me kõiki inimesi ikkagi  ühel hetkel testime? Metoodiliselt on õige teha seda, mida meie teadlased praegu teevad. Käimas on mitu serouuringut ehk et uuritakse inimeste  kokkupuudet viirusega ja seal statistiliste andmete põhjal  on võimalik öelda, kuidas on hetkel riigis seis. Aga selle põhjal ei saa öelda midagi üksikinimese kohta. Üksikinimese kohta saab öelda lihtsalt seda,  et see on uudishimu rahuldamiseks, et kui soovite lihtsalt  teada saada, kas teil on testi peal üks triip  või kaks triipu, siis võib selle teha, aga  selle põhjal ei saa tegelikult otsustada ainult  selle testi põhjal otsustada teie seisu üle. No tõesti, see viirus on suhteliselt värske kui ilmselt  kõikidele teadlastele, aga kas teiste sarnaste viiruste  puhul näiteks on üldse mingit laadi kiirtestid võimalikud  ja need näitavad nii-öelda tõesti sellist adekvaatset  ja õiget tulemust? Jah, et kiirtestid sellised patsiendi kõrval tehtavad  kiirtestid ei ole uued ja näiteks ka Eestis ju kasutas,  tatakse sellesama realtime PCi kiirvarianti meie haiglates  patsienti triaaži tegemiseks ehk et kus siis saadakse vastus  kiiremini kui tava. Cristiano on kasutuses, need on ka kontrollitud,  et nad töötavad, on olnud piisavalt aega,  et neid välja töötada ja sellised testid on olemas. Mis see protsent peaks olema, kui kiir testide puhul  räägitakse praegu, et kuskil 80 protsenti nad näitavad tõest  ja 20 protsenti on see eksimisvariant, et  mis võiks olla, et need oleksid nii-öelda tõesti kasutad. 80 protsenti tõenäosus tundlikkuse puhul on täiesti piisav serouuringuks. Kui tahta teha otsus üksiku inimese kohta  või patsiendi kohta, siis peab olema ta seal pea 98  protsendi juures ja seda on juba väga raske saavutada ühe kiirtestiga. Kas me ühel hetkel ikkagi võime rääkida,  ma ei tea, siin aasta-kahe pärast võib-olla et  koroonaviiruse kiirtest antikehade kiirtest on täiesti  adekvaatne asi, mida võib igaüks kodus sõrmest verd võttes proovida. Väga võimalik jah, et teadus areneb, teadlased töötavad,  väljatöötluse tuleb järjest järjest juurde. Et jah, see võib olla. Aitäh Külli täna hommikul tulemast selgitamas,  siis lähemalt, mis puudutab koroonaviiruse,  antikehade, kiirteste, millest on päris palju räägitud  niisamas Eestis kui ka paljudes teistes riikides,  et kas neid võiks laialdaselt kasutada või mitte. Ja. Meil on nüüd külas Estonian Business School'i tulevane rektor,  tere hommikust, Meelis Kitsing ja palju õnne. Suur aitäh. Tere hommikust. Kuidas on, kas käib juba töö uue meeskonna kokkupanemisel? Kindlasti mõtted on selle peale, et kuidas  siis esimesest augustist edasi minna ja kindlasti nagu. Teatud ulatuses tegelen sellega. Kas plaan on hakata lammutama ellu viima olulisi muudatusi  või pigem las tiksub vaikselt edasi, nii nagu on tiksunud? Mina olen siis olnud EBS-iga seotud üle 20 aasta  ja ma tegelikult tulen selle kooli nii-öelda seest  ja selles mõttes ma olen osa olnud kõikidest nendest  protsessidest ja muudatustest, mis EBSis on toimunud  viimastel aastatel. Ja pigem on plaan siis nendega jätkata ja proovida teha veel  tõhusamalt ja paremini. No EBSi elus püsimine sõltub suuresti ka õppemaksudest. Kui nüüd inimeste maksujõud on vähenenud  ka välisüliõpilaste liikumise osas, ei ole veel täielikku selgust,  kas see seab ohtu ka kuidagi EBSi püsima se. Ma arvan, et inimesed, kes nagu väärindavad,  vääristavad haridust, et need paratamatult on nõus sellest  seda suhteliselt tagasihoidlikku tasu nagu maksma,  mida EBS küsib ja meil tõepoolest on väga suur osakaal välisüliõpilastele,  aga meie välisülialast õpilased tulevad peamiselt Euroopa  Liidu riikidest, et väljaspoolt Euroopa liitu on alla  kümnendiku EBSi siis osakaal välisüliõpilastest No kui rääkida tasulisest õppest, siis alati käib  selle puhul kaasas ka see mõte, et noh, sinna kooli lähevad  need inimesed, kes mujal sisse ei saa, eks ole,  et, et siis lähevad tasuliselt õppima, kuidas tundub,  kas mingi sellise mainekujundusega on ka vaja kõvasti tegeleda? Ma arvan, et EBS-i maine on tegelikult siin aastate jooksul  muutunud üha nagu paremaks ja see, et sinna lähevad,  ainult et need inimesed, kes mujale sisse ei saa on müüt,  et tegelikult tänapäeval on minu teada võimalik Eestis  enamikes ülikoolides se saada sisse suhteliselt lihtsalt ja,  ja õppida õppida seal. Selles mõttes ma arvan, ikkagi sinna tulevad inimesed,  kes tahavad saada nagu juhtimisõpet. Mis on, ütleme, kvaliteetne, rohkem personaliseeritud  ja just Näevad, et sellisel väiksel ülikoolil eraülikooli nagu EBS  on omad väga tugevad plussid. Kuivõrd on müüt või kuivõrd on probleem see,  et EBSi püüavad tulla mujalt maailmast inimesed,  kes võib-olla ei taha siia primaarselt tulla õppima,  vaid tahavad siia elama asuda? Ma arvan, et see ei pea ka paika, sellepärast et nagu ma  juba mainisin, et meie, meie õppe, meie välisüliõpilaste osas,  siis on väga suur osakaal Euroopa Liidust pärit üliõpilastel,  kellel pole mingit põhjust nagu sel põhjusel Eestisse õppima tulla,  pigem ikkagi köidab see Eesti keskkond. Tegelikult ma arvan, et Tallinn on väga hea koht õppida,  samamoodi on väga hea koht õppida Helsingi  kus meil on üksus ja see ökosüsteem, mis siin on üles,  et kui me mõtleme noh, selle peale, et Eestis siin on väga  digitaalne ökosüsteem, meil on niinimetatud neli üks arve,  kes siin tegutsevad ja et see tegelikult loob väga palju  selliseid huvitavaid ja uusi võimalusi. Just seesama rahvusvahelisus on tegelikult EBSi puhul väga  oluline ka bakalaureuse õppes, seal semester mujal ülikoolis,  mujal maailmas, nii edasi, praegu on seal kuidagi  mingisuguseid tõrkeid ju ette näha, sest ei ole teada,  kuidas täpselt saab veel liikuda ja kuidas oleks võimalik  näiteks semester kusagil mujal veeta. Jah, kindlasti see seab nagu raskusi seab nagu kõikidele  ülikoolidele raskusi ja noh, meil on väga palju  koostööpartnerid üle üle Euroopa, näiteks meil on Itaalias  väga head koostööpartnereid, et paljud meie tudengid näiteks  on käinud Bokoni ülikoolis Milanos mis on üks Euroopa  paremaid äri ja majandus ja majandusülikoole. Et selles mõttes kindlasti ta seab nagu takistused,  aga noh, need on nagu sellised määramatuse küsimuse küsimused,  kellele me keegi nagu väga head vastust ei tea. Aga üks asi, mida EBS kindlasti suudab enda tudengitele pakkuda,  on siis võimalus õppida virtuaalselt. Juhul kui jälle peaks tulema nii-öelda teine laine  või kriis võimendama. Ja praegu kevadel oli selline väga hea eksperiment,  kus me tegelikult suutsime sisuliselt üleöö minna üle  virtuaal õpe ja see põhjus oli selles, et me oleme teinud  siin aastate jooksul väga palju investeeringuid enda  digiõppeplatvormi arendamisse. Ja tegelikult see oli suhteliselt lihtne  ja vaadates ka üliõpilaste tagasisidet, oli see tegelikult  enamike arvates väga nagu positiivne samm  ja väga paljud olid nagu selle sellega rahul,  et nad said ka nendes karmides tingimustes õppida virtuaalselt. Mida see virtuaalõppekogemus andis kindlasti,  ta tõi ju välja ka mingisuguseid miinuseid. Ja et ka noh, näiteks üliõpilaste tagasisidet vaadates on  neid üliõpilasi, kes ei ole rahul, kellel, Noh, osad osad suhteliselt väike osakaal,  kes ei ole rahul ja niisugune põhiline asi,  mida välja tuuakse, et niisugune sotsiaalne kontakt kaob ära,  et see ei ole lihtsalt küsimus sellest, et ma kuulan mingit loengut. Aga nii-öelda koolis käimine või koolis kohal käimine aitab  nagu luua sotsiaalseid sidemeid teiste tudengitega  õppejõududega ja see on ka väga oluline komponent õppimise  õppimise juures, sellepärast et noh, et lõpuks,  kui me mõtleme, et inimesed lähevad nagu tööle,  nad peavad töötama nagu erinevates meeskondades  ja sellises Eesti laiemas keskkonnas, need sotsiaalsed  sidemed on väga olulised, mis neid tegelikult aitavad  igapäevases töös, et ikkagi juhtimine on meeskonnatöö. Selline seltsielu on seisnud, aga samal ajal teadmiste  omandamine selles osas on, on kõik täpselt nii,  nagu peab, kõik on graafikus. Jah, see sotsiaalsete sidemaal ma ei mõelnud,  ainult nagu seltsielu, ma mõtlesin tegelikult teadmiste  omandamisel on ka see sotsiaalne pool hästi oluline,  et me õpime nii-öelda koos, et eriti just ma arvan,  magistriprogrammides ja mujal, et tegelikult sellises  juhtimiskoolis ärikoolis Magistrandid, või, või ka bakalaureuse tudengid,  nad õpivad väga palju ka üksteiselt, et,  et, et tegelikult see pool on ka tegelikult selline  interaktiivne pool suhtlemine on tegelikult  ka väga oluline osa õppeprotsessist ja igal igal kursusel tegelikult,  mis iganes see aine on, sa mõtled ka selle peale,  et kuidas, nagu siis aidata kaasa sellele,  et see õppeprotsess oleks võimalikult interaktiivne ja,  ja tudengid siis töötaks sid nii-öelda meeskondadena. Meelis, kuidas tundub, kas maailm liigub ikkagi jätkuvalt  selles suunas, et sa võid elada kus tahes  ja töötada kusagil hoopis mujal kõik see selline distantstöö  või äkki on see kriis toonud meid kodule lähemale  ja tasapisi hakatakse ikkagi töötama seal,  kus sa elad? Ma arvan, et siin on nagu kaks paralleelset protsessi,  mis on 11 nagu täiendavad, väga palju asju on võimalik teha  virtuaalselt ja, ja, ja suhelda ja õppida. Nii-öelda väga erinevatel viisidel onlain aga samas selline  nagu kohalik suhtlemine ja kohalikud nagu sidemed,  mida, mida siis virtuaalne pool ei suuda asendada,  on ka nagu hästi olulised, et me tegelikult,  kui me vaatame nagu sellist majandus geograafiat,  et siis me näeme isegi, et infotehnoloogia firmad on  tegelikult kontsentreeritud teatud piirkondadesse noh  näiteks Silicon Valley's ja noh, nagu küsimus oleks seal,  et infotehnoloogia, et miks need, miks need ettevõtted ei  ole nagu niimoodi hajutatud üle üle maailma,  aga nad on tegelikult vägagi kontsentreeritud ühte geograafiasse,  nii et see geograafia asukoht ja niisugused lähedased  sidemed nagu täiendavad ja on väga oluline osa Meil sitsing, aitäh, et tulite hommikul külla  ja jõudu siis uues ametis alates esimesest augustist,  aitäh teile, et kutsusite. Nüüd aga saab trenni teha, täna on treeneriks Kaja Tuisk  ja trenni tegemiseks on teil vaja ka patja. Ilusat hommikut, sinu säravasse päeva, mina olen  siis tuiskaja koduaeroobika.eest. Võta õlgadel laiune harkseis äratame keha üles. Hingame sügavalt sisse, vii käed pikaks. Ava käed. Jah, hinga veelkord sügavalt sisse. Suru õlad taha alla. Ja. Rinalihase ette pinguta ja võta haar omale padi,  nüüd seesama liigutud siitsamast rahulikult üles. Pikaks pikaks ja püüa puudutada põrandat. Igalühel on kodus padi olemas, minul on nüüd lapselapse padi  arupadi ja võta ta hellad kätte. Pöördu külje suunas. Pisut vetrudes kaasa. Neli veel. Kolm. Kaks ja viimane kord ning jätkab aga pöördeid külje suunas. Hoia hellalt patja kätel, tunnetad piitsepsi riitsepsit  ja võta natukene hoogu juurde veelgi. Tunneta kõhulihaseid. Ja üles välja. Ja veelgi kiirem. Suru tuharalihas hästi kõvasti kokku. Leia oma kere keskosa. Kõik need kilod, mis on tulnud koroona lisakilod. Need on täna eemaldamiseks. Neli, kolm, kaks väga hea väike tasakaaluharjutus,  pane üks põlv koos padjaga kokku, siruta välja. Pane uuesti kokku ja võtame väikse küki siia vahepeale. Nüüd teine jalgade, st püüa leida tasakaal. Siruta. Kõverdu ja tõsta patt jälle ülesse tunned kuidas sul  tuharalihas pingutab? Väga hea. Ja viimane kord põlv. Siruta. Kõverda ja teeme tempokamalt, nüüd oled valmis. Põll tõsta kõverda. Põlv tõsta kõverda ja kaks viimast. Väga tubli. Ja viimane kord. Tubli nüüd teeme väljaaste üks, kaks kolm  ja vii käed ülesse, pöördu jälle rohkem järgi,  tunneta ma kere keskosa pikk väljaaste täpselt  nii nagu sina saad ja suru ülesse, kasuta jälle oma  piitsepsi kaks korda veel tubli. Pöördu nii kaugele, kui sina saad. Väga hea ja viimane kord tule minuga. Hästi ja viimane nüüd väga hea ja külje suund. Ei. Pikk väljaaste külje suunas. Käsi vastassuunda, tunneb peale kere keskosa tuharat. Rei. Ja veel kord tubli ja vaata mind, tee suur ringpadjaka  ülevalt läbi. Hästi. Pikema aasta veelgi. Väga hea kaks jäi. Ja viimane kord. Suurepärane pane padi maha, hinga sügavalt sisse. Venitame külgmised, lihased pikkusesse veelgi. Tubli ja teine suund. Hästi ava käed ja toredat teisipäeva jätku sulle aitäh. Tere hommikust, tere hommikust, teine juuni on täna  ja teisipäev ning tõotab tulla päikeseline päev. Ma vaatasin, et hommikust ilmaprognoos on pisut  korrigeeritud siin Tallinnas, näitas küll hommikul minust  näiteks üheksa kõigepealt ja nüüd oli 12 juba,  nii et on soojemaks läinud ikkagi hommikul ka. Üldiselt need ilmaprognoosid kipuvadki korrigeeruma  ja kui veel vaadata niimoodi pikemas perspektiivis,  siis on küll see, et ühel päeval vaatad,  et okei, öökülm peaks tulema kolme päeva pärast. Ei, hoopis kuus kraadi sooja, tuleb et eks nad natukene  muutuvad vastavalt sellele, kuidas need tsüklonid ringi liiguvad. Ja aga meie saates kohe-kohe võtame ühendust Hongkongi  sest seal on ka koroonaviirusega seotud ajal juhtunud  selliseid poliitilisi otsuseid ka, mis mõjutavad Hongkongi elanikke. Kosmosesse läheme ka mitte sõna otseses mõttes,  aga räägime sellest kosmoselennust, mis siin mõni päev  tagasi toimus ja mille poolest see eriline on,  mis on selle tähendus maailmale, aga näiteks  ka Eestile? Ja kuna sel suvel on soovitatud Eesti inimestele,  et reisige rohkem mööda Eestimaad, avastage uusi paiku,  siis tänases Terevisioonis me pakumegi valikut Eesti  väiksematest saartest, mida võiks sel suvel avastada näiteks,  kus ta veel käinud ei ole. Siit tuleb kolm soovitust, vähemalt. Ja räägime veel ka muru niitmisest muru kõrgusest,  mis siis ikkagi see parim variant on? Nii, aga nüüd siis Hongkongi teemadel otseühendus Hong kongiga,  kus meil on kaamera ees Stiina Lill, kes meil aeg-ajalt on  sealt sõnumeid vahendanud. Tere hommikust, Tiina. Tere hommikust. No põhjus, miks me sinuga räägime, on väga lihtne,  sest eelmisel nädalal tuli uudis selle kohta,  kuidas Hiina on siis taas suurendanud oma nii-öelda  mõjuvõimu Hongkongi ja võtnud vastu siis julgeolekueelnõu,  mis vähendaks Hongkongi autonoomiat. No kuidas see koha peal see teade vastu võeti,  kas järgnes järjekordne protestilaine? Jaa, ei, kohe kindlasti, inimesed olid taas tänavatel  ja näitavad oma vastumeelt sellele seadusele,  sest tõesti kuigi Hongkongi valitsus on öelnud,  et see tõesti ei keela keelusta inimeste sõnavabadust,  aga täpsed detailid on veel selgumisel, kuid paistab,  et see on väga vastuolus Hongkongi autonoomiale. Eelmisel aastal me nägime, kuidas hongkonglased tulid tänavatele,  protestisid Hiina mõjuvõimu suurendamise vastu  ja nüüd seesama seaduseelnõu justkui sellesama protesti  muudaks või protestijad muudaks nii öelda  siis teisitimõtlejateks ja nad oleks lihtsasti karistatavad. Kas see on kuidagi inimesi valvsaks teinud? Ja kohe kindlasti, sest et Hongkong on väga pikalt nautinud  sõnavabadust nii meedias, ajakirjanduses kui  ka kohtusüsteem on nagu iseseisev, et kui tõesti see seadus  peaks läbi minema, siis põhimõtteliselt on sama nagu mandri-  Hiina seadused, et see väga kahjustab inimeste igapäevast gemisi,  kuidas nad saaksid meelt avaldada või üldse ajakirjanduses kirjutada,  kuidas nad tunnevad, et kohe kindlasti siis nad saadetakse  küll kas arreteeritakse või tuleb vanglakaristus  või trahvitakse, et väga mõjutab see, mis siin toimub. Praegu. Millest inimesed räägivad koha peal, kas see on nüüd tõesti  kuidagi pärssiv ka, et, et sellisel moel nagu eelmisel  aastal enam protestida ei julgetagi ja inimesed pigem jäävad koju? Ei, pigem ikka just vastupidi, et tõesti see viiruse tõttu  siin on öeldud, et vaata, ärge kogunege,  aga seda noh õnneks siin Hongkongi on viirus nagu väga  ilusti hoitud, et see ei ole väga levinud,  et aga inimesed tulevad kindlasti tänavatele  ja nüüd neljapäeval just eile anti teada,  et keelustati Diamani väljaku meenutus nii-öelda protest. Et öeldi, et kuna tervise tõttu, et pigem,  aga olge kodus, aga tõesti üle 30 aasta esimest korda lasta  koguneda inimestele, et mälestada Diamani väljakut. Ja tõesti, see on seaduseelnõu esialgu veel Hiina poolt,  aga kas on ka märgata juba esimesi samme,  kus tõesti ongi protestijaid siis tituleeritud  teisitimõtlejateks ja ja Hiina riigi vastasteks? Ja on küll, et aina rohkem nagu ajakirjanikud ei saa luba  tulla Hongkongi ja kajastada, mis siin tegelikult toimub. Ja tõesti nad ei taha, et välisriigid sekkuksid nii-öelda  Hongkongi ja Hiina siseasjadesse. Mis see kohalike inimeste lootus seal on? Ja. Et noh, suurem osa protestijad on noored  ja nad tunnevad, et see on nende ainuke võimalus,  et kui mitte nüüd siis kuna veel ja ka vanemad on tulnud  välja mõeldes, et nad oleks pidanud rohkem tegema siin 30  aastat tagasi, aga paistab, et inimesed on positiivsed,  aga noh, kõik sõltub nii Ameerikast ka teistest välisriikidest,  et kas tõesti Hongkongi ka atab autonoomia,  kui tõesti see peab juhtuma, siis siis asjad lähevad väga hulluks. Siin. Nii et see lootus ikkagi püsib teistele lääneriikidele,  et, et midagi ette võetaks, on see siis Ameerika  või tõesti mõni muu riik, teised riigid,  ka, kes reageeriksid kuidagi Hiina sammule. Jah, et isegi vist ÜRO kutsus inimesed kokku,  et arutama, mis siin Hongkongi toimub, et nad väga jäävad lootma,  et välisriigid sekkuksid, kuid see on täpselt see vastupidine,  mida Hiina soovib. Ja ka Hiina on nüüd kritiseerinud Ameerikat. Kuidas nemad te tegelevad sellega, mis toimub Ameerikas hetkel? Et üks ongi nagu pada sõimab katet, on hetkel? No tõesti, kogu maailma on tabanud seesama koroonaviirus  ja ka Hongkongi alla sellest puutumata, kas,  kas kuidagi kohapeal oli tajuda ka, et nüüd  selle koroonakriisi valguses võib Hiina sellise sammu teha? Tõesti terve maailma silmad on küll Ameerikas  ja igal pool maailmas vaadates, mis toimub,  et nad tõesti tunnevad, et praegu on hea hetk sellist asja teha. Et äkki nii-öelda inimesed ei märka ja riigid ei pane tähele,  aga loodetavasti see asi ei lähe läbi ja loodetame. Loodetavasti nad inimesed tulevad protestima  ja asjad lähevad ikkagi paremaks, aga ma olen,  ma üritan ka olla positiivne ja optimist,  aga vaadates, kuidas Hiina ikkagi suhtub  ja nad tõesti näiteks kui nüüd eelmine kord oligi protest,  siin üleeelmine, pühapäev, ainult 20 minutit läks,  kui pisarkaas lasti laiali. Et muidu nad lasevad protestida rahulikult,  aga nüüd nad kohe alguses juba lõpetavad ära selle. Kui kaua protestijad veel jaksavad, et inimestel hirm ei  teki ühel hetkel, et tõesti julgeolekuasutused hakkavad  inimesi tänavatel ära korjama? Kas siis ongi võimalus, nad korjavad kõik inimesed ära,  mis on väga ebatõenäoline, aga kindlasti see ei lõpe,  nad kindlasti tulevad tänavatele järjest järjest. Mis teie enda lootus on seal koha peal, te olete nüüd  ka mõnda aega seal olnud juba, et kui te näete kõrvalt neid  protesti ka eelmisel aastal, et, et mis,  mis sel korral on ehk muutunud või muutumas? Väga raske küsimus, et me oleme ka isegi mõelnud,  et äkki siin aasta-kahe jooksul võib olla tulla Eestisse ära,  sest et asjad tõesti paistavad, lähevad paremaks siin. Aga selles mõttes on ikkagi turvaline välja minna,  et asi ei ole nii hull, aga ainult aeg näitab,  mis siin hakkab toimuma. Loodame, et asjad lähevad paremaks, aitäh,  Tiina, täna hommikul meiega liitumast. Hoiame meiegi siin Hongkongi, siis silma peal sealsetel arengutel. Me lähme nüüd jutuga ka kosmosesse, kuigi mulle tundub,  et Mart Noorma ei ole mitte kosmoses, vaid on kusagil soojal maal. Tere hommikust, Mart. Hommikust olgu täpsustatud, et tegelikult sa ei ole praegu  kusagil Kariibi mere saarel. Ei ole, kuigi Kariibi mere saartel on ka väga tore olla,  siis ma olen natuke sellest päiksepaiksest koju kaasa võtnud,  selline tapeet on seina peal. Aga räägime siis sellest ettevõttes pasX kosmoselennust,  no miks need mehed sinna üles üldse läksid,  ehk siis mis on selle kosmoselennumissioon? See konkreetne missioon on väga selge ühe eesmärgiga tõestada,  et see uus kosmoselaev töötab ja inimesed jõuavad elusalt  ja mugavalt üles ja alla tagasi. No see on põhimõtteliselt üks osa või ütleme,  pool sellest on juba nüüd tõestatud, onju. Jah ja ma arvan, et isegi kui nad seal tagasi tulles mingi  jama tekib, siis nad surevad õnnelikult,  aga loodame, et see nii ei lähe. Tõepoolest loodame, me nägime siin uudistes  ka kaadreid pressikonverentsilt, mis seal kosmoses toimus,  aga kui reaalselt kirjeldada, et mis elu nad seal praegu  elada võivad, mis nad seal praegu teha võivad,  siis kuidas sa seda kirjeldada? Jaa. Noh, võttes arvesse, kui pikad on tavalised rahvusvahelise  kosmosejaama missioonid, siis ma ütleks,  et neil on hästi lühikene lend lendasid üles,  kontrollisid iga, et manöövreid nüüd erinevaid tingimusi selles,  kas kapselis ja siis tulevad alla tagasi,  et sellist tavalist, rahvusvahelise kosmosejaama peale  erinevaid teaduskatseid ja nii edasi sellel missioonil ei tehta. Nii et ikkagi eriline element, seekord kosmoselaev ise. Aga siis, kui nad seal üleval on, nad põhimõtteliselt noh,  klõbistavad arvutis või veedavad niisama aega  või kuidas see võiks välja näha. Aitäh. Selle kohta terveid toredaid raamatuid kirjutada  ja alati kõigile esimene küsimus on see,  et kuidas nad seal ometi vetsus ja duši all käivad. Aga küll nad käivad ka. Nii lühike see reis ei ole. Aga üldiselt. On ju seal niimoodi õljud ringi ja tõesti kasutad  tavapäraseid maapealseid arvuteid ja. Keerad mutrit ja mõõdavad elektrit ja lased mingisuguse  testi tramme seal läbi ja, ja nii see päev möödub. Aga muidugi vaadatakse aknast väike imekaunist maad,  ma arvan, et ükski astrona ei lase seda võimalust mööda. No oluline on see, et tegu on esimese eraettevõtte lennuga,  miks see oluline on, mis see siis kosmonautikas muudab? Ja. No kuni siiamaani oli niimoodi, et ikkagi kosmoseagendid  olid ainukesed, kes tundsid, on piisavalt ressurssi  korralikult ei pakendada terviklik kosmosemissiooni  Nõukogude Liit ja Venemaal ikkagi nagu valdavalt  ka ehitas kosmoselaeva Ameerika Ühendriikides muidugi  kosmoselaeva osa, kogu aeg polnud tehtud eraettevõtte aga  see missiooni juhtimine, integratsioon, see on olnud ikkagi  ikkagi NASA teema. Nüüd siis esimest korda olen sellises olukorras,  kus Nasa teenib siis nagu. Kosmosesse lennuteenuse see täpselt nii nagu Tallinnas  või Tartus bussiliinid sõidavad ja linnavalitsus ei tegele sellega,  millised bussid ja kuidas nad lihtsalt tellivad,  tellivad bussiteenuse mõneks aastaks. Nüüd käib kosmoselend samamoodi. Ja teine aspekt, millest seoses selle lennuga kirjutatakse,  on see, et see lõpetab Venemaa monopoli mehitatud lendude osas. Tekib küsimus, miks see monopol siis senini on olnud just  Venemaa käes? No Venemaa on olnud väga tubli kosmoselendaja  ja tunnustada neil kosmoselaev sai, on ju juba üle 30 aasta  väga tega tööriist aga teisest küljest, kaua me  selle hunnikuga siis lendame? Tegelikult ei ole selle mobuli põhjus mitte see,  et et teised ei oleks suutnud ja teised oleks ära kadunud. Aga ma arvan, et siin oli väga strateegiline otsus Ameerika  Ühendriikide poolt kui nad 2011 panid kinni kosmosesüstiku  programmi selleks, et taastada raha. Nüüd uue põlve. Transpordi välja arendamiseks, et nad on maksnud tegelikult  miljardeid dollareid liikmele eraette neist kaks kõige  tähtsamat Boeing, kes ehitab oma lainerit  ja pesi oma kraaniga. Ja nüüd viimase kuue aasta jooksul need mõlemad firmad oma  süsteemid valmis valmis ehitanud. Ja kuigi Starlinei esimene kate eelmise aasta detsembris oli,  läks natukene, nad peavad veel asendama siis spetsikil,  nüüd õnnestus aga igal juhul kaks võistlevat firmat  ja see loomulikult võib siis tulevikus tulla  ka hinnad alla. Mart järgmine mehitatud räguni start on planeeritud juba  selle aasta lõppu. Mis see laiem eesmärk sellel asjal on Ongi see,  et tõestada kosmoseturism on täiesti toimiv või. Ja. No see on suurem küsimus, et mida me seal kosmoses üldse teeme. Aga on täiesti selge, et kosmoses on palju asju,  mis inimkonna jaoks vajalikud. Kõigepealt ärme räägi täna sellest, et inim on ikkagi osa  universumist ja mingil hetkel me siit maa pealt peame ära lendama. Nii, aga sinna on õnneks loodetavasti väga kaua veel aega  lähemas perspektiivis perfektiivis tõesti teadus,  maa orbiidil, teadus, huviala, turism, maaorbiidil,  turism kuu peal ja kosmose loodusvarade kasutamine,  aseroidide. Ja sealt edasi sammu siis marsilennu linna. See kõik on võimalik ja sellel kõigil on mõte,  et me peame silmas na pikemat perspektiivi seda,  et mingil hetkel me peame suutma kosmoses opereerima. No sa ütlesid, et õnneks on selle hetkeni veel aega,  kui me peame siit maalt ära minema. Kui palju on aega siis? Sõltub põhjusest. Kui põhjuseks on see, et maa muutub supernoovaks ja,  ja päike muutub sernoovaks ja muutub nii suureks,  et nii elab maa alla siis sinna on võib-olla umbes viis  miljardit see aega. Kui tegemist on mõne superlooma plahvatusega. Kuskil kümnekonna valgusaasta kaudu eemal,  et mis, mille kiirgusväli inimkonna maa pealt tapab koheselt  selles osas pole meil midagi teha. Kui mõni asteroid oleks tulemas, see võib tulla igal hetkel,  meil siin eelhoiatus tõenäoliselt oleks võib-olla kõige rohkem. Et me ei jõuaks siis ka midagi teha. Ja seda, et mingi super vulkaan maa sees see  ka on ja see ka tuleb, aga me jällegi ei tea,  et kokkuvõttes võiks öelda, et me peame olema valmis,  see võib juht, vajadus tekkida nii 50 aasta pärast viie 500  miljoni aastaga. Aga kui me sellel hetkel ei ole valmis, lihtsalt tuleme  välja nagu s. Loodetavasti ikka hiljem kui varem. Lõpetuseks Mart, kas sellel SpaceXi lennul on sellel mingi  tähtsus või tähendus? Eestlaste jaoks ka või on meil lihtsalt huvitav vaadata,  et ahaa, niisugune asi toimus. Esimene küsimus on see, et kes me siin Eestis oleme,  kas me oleme mingisuguse pära põrgu Volgas,  kelle ülesanne on kapselduda oma piiridest,  mida mitte ühtegi välist sisse lasta ja ise  ka mitte panustada inimkonna suurte eesmärkide  või Euroopa väljakutsete lahendamisse või me oleme osa  sellest inimkonnast, kes, kellel on ühised eesmärgid,  suured tehnoloogilised Eetilised probleemid lahendada ja siis me otsime võimalust,  kus me saame oma panuse anda. Ja üks võimalus panustada on läbi Euroopa agentuuri liikmelisuse,  siis lüüa kaasa Euroopa programmides näiteks  ka NASA programmis ju Euroopa kosmoseagentuur täiesti osaleb. Et mul on tõesti uhke tunne öelda, et praegu ettevõte  näiteks Milrem Töötab koos Euroopa kosmosega suri ka selle nimel. Nende kuu tulevase paberi juhtimiskeskuse. Osa tehnoloogia, mis meil on robootikas,  on omapealsete robotite jaoks välja arendada siin suur tänu  siis arendamise sihtasutusele ja majandus-kommunikatsiooniministeeriumile,  kes koordineerivad Eesti osalust Euroopa kosmoseagentuuri programmides. Mart Noorma, suur aitäh nende kommentaaride  ja selgituste eest ja päikest sinna palmi alla. Aitäh. Ja. Ta. Vaatame nüüd korraks ka, millest tänased ajalehed kirjutavad. Eesti Päevalehe uudisteküljel on juttu sellest,  et politseil pole ülevaadet lõppenud tööviisaga välismaalastest. Nimelt siis mais taotles lühiajalist tööluba 785 kolmandate  riikide kodanikku, sealhulgas üle 600 ukrainlase. Valdav osa neist ise olid needsamad tööandja poolt taotlused  inimeste kohta, kes juba on Eestis ja kelle tööluba  siis lõppes ja teatavasti tehti eriolukorra ajal erand,  siis põllumajanduses töötavatele inimestele kuni juuli lõpuni,  et nad saavad siin edasi töötada ja politsei tõepoolest  siis puudub ülevaade, et kui palju on Eestist lahkumise  tähtaeg on täis tiksunud ja eelmise aasta nädala lõpus,  kuid politseil pole täpset ülevaadet, kui palju välismaalasi  Eestis veel ebaseaduslikult viibib ja kui paljud Eestist  seaduslikult lahkunud töötajad ootavad nüüd Ukrainas  piirangute leevenemist, et saaks uuesti Eestisse tulla. Võtsin ette Päevalehe spordiküljed ja leidsin siit artikli  jääprintsess Eva-Lotta Kiibus. Mõtted medalitest ikka keerlevad, aga ei taha ära sõnuda  ja ma loen siit paar küsimust vastust ette ka,  näiteks küsib ajakirjanik, kas koroona aeg sobib sulle  ja Eva-Lotta vastab igati, olen harjunud iseseisvalt olema  ja õppima, tuleb tunnistada, et koduõppel on aja raiskamist  vähem kui koolis nii et talle on koduõpe väga hästi sobinud. Ja siit teine küsimus veel, millal sa neljakordse hüpe,  hüppeteed ja Eva Lotta ütleb, et äkki kunagi ikka teen väga,  tahaksin Anna siis Anna Levandi ehk tema treener ütleb,  et hüppa kõrguse ja pöörlemise varu. Mul on üks hetk, peaks neljale tulema, nii et loodame,  et ta tõepoolest ühel hetkel tuleb. Tõesti iluuisutajad olid ühed siis sportlased,  kes ei saanud üldse jääle minna sõna otseses mõttes,  aga õhtulehes on vaadatud ministrite rahakott,  sest pealkiri on ka piilume ministrite rahakotti,  kes teenis ratasest rohkem juttu, on siis sellest,  et majanduslike huvide deklaratsiooni oli vaja esitada  ja siis sealt selgus, et teps mitte ei teeni peaminister  ministritest kõige rohkem, kuigi ta peaks 1000 eurot rohkem  saama kui kõik ülejäänud ministrid, aga siiski majanduslike  huvide deklaratsioonist tuli välja, et suurima sissetulekuga  oli eelmisel aastal justiitsminister Raivo aeg,  kes teenis seda aastas 112381 eurot ja seda põhjusel siis,  et talle lisandusid tasudena ka näiteks eripensionid ja,  ja muud tasud ja teisel kohal on majandus  ja taristuminister Taavi Aas, kelle aasta tulu oli 108350 eurot. Tema siis teatavasti tuli Tallinna linnapea kohal,  kus ta teenis ka rohkem kui, kui praeguses ministriametis  ja peaminister Jüri Ratase aasta sissetulek on  siis alles kolmandal kohal ja on see umbes 70000 eurot aastas. Tartu Postimehes kirjutatakse sellest, et võltsmett on  võimatu silma järgi ära tunda ja mesinikud ütlevad,  et kõige targem on osta ikkagi oma tuttava mesiniku käest  mett või siis vähemalt kohaliku mesiniku käest,  kus suure tõenäosusega saad korraliku mee. Aga olgu siinkohal ka öeldud, et veterinaar  ja toiduamet ei ole sel aastal Eestis tuvastanud ühtegi juhtu,  kus kaupleja oleks tarbijatele püüdnud mee pähe siirupit müüa. Varem on selliseid katseid siiski kindlaks tehtud,  aga praegu neid juhtumeid tegelikult pole olnud,  nii et väga suur tõenäosus ei ole ka sellist libamett saada. Ja Postimehes ka üks teema, sotsiaaltöötajad päriselt metsa  ja raiusid lagedaks juttu on Põlvamaal siis ühest juhtumist,  kus sotsiaaltöötajad said üksikult vanurilt päranduseks  metsa populaarses järveäärses puhkekohas  ja lasid selle kohalike nördimuseks lindude pesitsuse ajal  lagedaks raiuda. Ja siin on küsitud arvamust ka juristi käest  ja juristid ütlevad, et on sagedast eetikaprobleemi  ja niimoodi kommenteerinud, et testament sotsiaaltöö eest  palka saava inimese kasuks võib olla vastuolus heade  kommetega ka tsiviilseadustiku järgi. Paljudel sotsiaaltöötajatel on ametijuhendis kirjas,  et nad ei tohi astuda kliendiga isiklikesse rahalistesse  suhetesse ega mõjutada pärimisdokumentide vormistamist siin  muidugi alati jääb küsimus ka, et kuidas notar seda üldse  läbi laseb, et kui selline notariaalne tehing üldse tehakse? Küll jah, on jah, Eesti Päevalehes on ka artikkel  pealkirjaga igavene häda, avalikes randades ei pea enam  olema WC-sid ega prügikasti ja terviseameti töötaja selgitab siin,  et, et väiksemates valdades ei olnud piisavalt ressursse,  et riietuskabiine ja tualettruume muretseda  ja sellepärast otsustati kaotada nõue, et muidu avalikes  randades võiks nad ju olla, aga justkui siis ei saaks neid avada. Teisest küljest jääb ikkagi see probleem,  et aga kuhu see prügi siis läheb, kas see läheb  siis maha või? Jah, saab ju. Enamasti lähete kahjuks maha vist? Jah. Üks tore pildi pilt, uudis võiks öelda,  lühike nupukene on ka õhtulehes, on 94 aastane kuninganna  Elizabeth ratsutab endiselt, nimelt on ta  siis tabatud BBC poolt ratsutamas Winsori lossi  territooriumil ja väidetavalt esimest korda pärast  koroonakriisi on ta nüüd siis ka õues ja ratsutab 94 aastane  kuninganna Bony Bal meral ny seljas, no tõesti,  uhke pilt on siin, ma ei tea, noh, vaata ise. See on selline tore väike pilt, uudis siin. Veerus. Tore uudis ja tore pilt. Ja. Ja. No ma arvan, et see tänane ilm on ideaalne,  selliseks murukasvuks vist ja sooja on kas peaksid nagu  niitma või ei peaks niitma või kui kõrgeks  siis ikkagi võiks lasta sellel murul kasvada. Need on mõned küsimused, millele ma arvan,  et me varsti varsti saame vastuse. Mulle tundub, et Eestis ikkagi on kombeks,  et muru on ära niidetud enamasti ja pigem ei lasta niimoodi lasta. See ei ole väga Moes, aga me räägime ka Eesti saartel seda põhjusel,  et kui sel aastal on soovituslik reisida  ja sõita mööda Eestimaad ringi, siis miks mitte avastada  uusi väikesaari, näiteks kus ta varem pole käinud. Kui Hiiumaa ja Saaremaa on populaarsed kohad niikuinii,  siis mis on võib-olla sellised saared, kuhu väga tihti ei  satuta ja võiks ikkagi ära käia? Ja saab koos televisiooniga ka võimelda,  meil on täna külas treener Kaja Tuisk ja temal omakorda on kaasas. Padi aga nüüd muruteemadel. Tõepoolest, muru teema juurde nüüd Tallinna uus heakorra  eeskiri kaotas nõuded muru kõrgusele, meil on külas Tallinna  botaanikaaiast Liivi mäekallas. Liivi oli see siis hea otsus, et enam ei pea seda muru  kõrguse nõuet järgima. Selles mõttes küll ja et sellest oleneb ju meie elurikkus  ja nagu me siin praegu näeme, siin on kolm erinevat varianti,  nüüd murust ütleme niimoodi, et tegelikult niidust rohust  ja siin näha, et kui on regulaarselt niidetud muru,  milline ta siis välja näeb, siin on päris vähe liike. Kolm või neli liiki kasvab siin keskmises,  keskmises osas. No sa ütlesid, et regulaarselt niidetud,  no kui tihti regulaarselt kord nädalas, kord nädalas. Et see siin keskel on, siin on harvemini niidetav muru,  siin on näha, et need muruotsad on lõigatud varem  ja siin on madalakasvulisi õistaimi sees. Et see on ka täiesti ilus, harvem niidetav  ja seal Teie pool, seal on siis selline ala,  kus ei ole üldse niidetud, et me näeme kohe,  et kohe on see liikide varieeruvus hoopis teine  ja seal on palju rohkem neid, et see on siis selline suvine. Aspekt sealt tuleb, et sealt tulevad suureline kellukes ja,  ja tulikad ja meelespead leosilmad. Ma küsin täpsustuseks veel, et kui see keskmine näide siin  on sellest, et korra nädalas, siis see harvem mitu korda  kuus näiteks või mis aja tagant Isegi üks kuni kaks korda aastas, et siis ütleme juuli teine  pool august või siis septembri lõpus, et umbes üks kuni kaks  korda aastas jah. Kuidas üldiselt on, kas muru kasvab kiiremini  siis kui teda sagedamini niita? Või harvemini. Muru kasvab ikka samamoodi, see oleneb ju ilmastikust. Oleneb, et kui palju päikest, kui palju vette saab,  aga see, see liikide arv, mis seal sees on see,  mis siin millest see koosneb, sellest oleneb see,  sest sellest, siin oleneb see putukate arvukus,  mida rohkem nad siin süüa saavad, sest ilmselgelt siin keskel,  et siin ei ole neil midagi võtta, sest nad soovivad nektarit. Soovime näha liblikaid, linde oma aias ja kui meil on ainult  see variant siin, siis on see üsna kurb,  et me ju kõik tahame linde kuulda. Ja et, et see on nagu tore ja me saaksime veel neid samu  nagu siin on toodud ära selliseid taimi kombineerida oma oma niiduga,  neid kohti siis, kus me niidame vähem ja see on  ka selleks hea, et me saame tegelikult kujundada loodusega. Me saame, et see on nagu kontrast, siin on jälle hästi näha,  et hoonete ümbruses, teede servades me saame ära niita  ja ülejäänud jätame niitmata ja siis ongi see kontrast,  et me kujundame loodusega ja lisame juurde sibullilli  õistaimi kultuurtaimi. Räägitakse sellest ka, et siis saavad seal igasugu putukad  mutukad toredasti elada aga samal ajal on ju see oht,  et sinna lähevad elama ka need putukad-mutukad,  keda me võib-olla koduaias ei tahaks näha,  kes pärast lähevad mõne ilusa õie kallale näiteks. No nii ta on, aga kui me jälle niidamegi vähem,  siis me tegelikult laseme ka nendel kasulikel putukatel  elada ja siis see hoiab nad tasakaalus, sest nad omavahel ju  loodus on ju tasakaalus. Murul ja murul on ka vahe on ju erinevat sorti murud. Kui nüüd inimene alles hakkab endale koduaeda näiteks  sellist murulapikest rajama, siis mis te soovitate,  mida ta peaks silmas pidama, mida peaks selle valiku juures läbi? Silmas pidama eelkõige seda, et võimalikult palju jätta  alles seda looduslikust osa, et need osad,  kus on vaja kindlasti ehitada, sinna saab muru taastada. See, mis on juba segi pööratud, selle saab taastada  ja võib-olla see osa siis olekski see, kuhu tuleb selline muru,  selline pügatud ja niidetud muru. Ja loomulikult võib ka selline olla, et see on jälle madalam  ja tema seal kõrgem, siis jälle kontrast on olemas. No kui ühel hetkel on mul lastud see muru niimoodi kasvada kõrgeks,  kas ma saan temast siis veel ka sellise kena madala muru,  nagu see sagedasti niidetav variant on või on siin see  liigirohkus siis juba selline, et noh, põhimõtteliselt enam  korralikku no sellist korralikku muru sellest ei saa. No aga tegelikult ei olegi vajagi, et kui me kohe piiritleme  need alad ära, et kus on tihedalt niidetav  ja mitte tihedamalt, siis meil polegi vaja. Kuidas ühe muru eest hoolitsema peab? Üks asi on see, et me laseme tal nüüd omasoodu kasvada,  aga teine asi on see, et kas peaks mingil hetkel  ka kastma. Võib-olla peaks tiheda muru saavutamiseks isegi  midagi sinna kastmisvette lisama? Kas te nüüd mõtlete muru või see niit, mis on kõrgem? Ma mõtlen ikkagi just muru, kui ma ikkagi tahan oma koduaeda,  vot sellist, kuhu oleks mõnus jalaga peale astuda  ja ma ei mõtlekski kohe, et seal mesimumm on jala all ja. Ja siin ongi see nüüd, et muru vajab rohkem hoolitsust,  et me saaksime seda tihedama ja, ja siledat muruvaipa. Ta vajab kevadel külmakergete vastu rullimist. Kui on kõrval taimed välja läinud, vajab uuesti külvamist. Silumist rehitsemist, samblast samblaste eemaldamist,  kui on põud kastmist aga selline või seal teie poole äärmine,  et need on sellised ise hakkama saavad nad nagu ise  reguleerivad ennast sellepärast et me ei lõika neid  tihedasti maha ja nende lehtedes ja juurtes säilib need  toitainete varud. Nad saavad neid kasutada. Mis teha selleks, kui ma tahaksin, et oleks noh,  niisugune korralik mahlakas lilleniit, sest kui ma lihtsalt  lasen oma soodu kasvada, siis on ju see variant,  et tuleb sinna natukene maltsa ja tuleb natukene nõgesti,  aga, aga see ei ole silmale üldse nii. Lilleniidu rajamisel ongi see kõige olulisem. Esimestel aastatel, et see tuleb, seda tuleb rohida need  maltsad ja siis need mittesoovitud rohttaimed nagu tõlkijad  ja võib-olla ka naadid, kui need seal leidub,  et lihtsalt välja kaevata. Nendest on päris keeruline lahti saada. Samas mürk ei ole kindlasti ka lahendus. Mürk ei ole lahendus, aga ei ole keeruline lahti saada,  lihtsalt tuleb natuke kaevata ja vaeva näha. Tuleb ikka päris kõvasti. No ei tule tegelikult sellise kõrgemakasvulise niidu korral  ei tule. Oleneb veel pinnasest muidugi, aga jah. Mis te ise ütlete, selline puhtalt subjektiivne meeldimine,  millises kõrguses muru siis kõige kihvtim on? Nagu ma täiesti alguses välja tõin, et tegelikult nendel  kõigil on oma koht meie koduaedades me peame ainult vaatama seda,  et millises proportsioonis mida on, et seda kõige rohkem  niidetavat regulaarselt niidetavad muru võiks  siis olla just hoonet ääres hoonete ligidal  ja teede servades. Et siis tekib see kontrast ja see, et me saame kujundada  loodusega oma aeda. Liivi Mäe Kallas, aitäh, jõudu teile ja Tallinna botaanika aial,  aitäh. Aga nüüd ühest uuest saatest, väike katke kalamehe  jutud ja seal on juttu muuhulgas ühe sellise mehega,  kelle elus on kalastamine väga tähtsal kohal,  aga ka vanatehnika. Ja. Olen Indrek Kääramees ja elan Hiiumaal. Olen kalur. Ja muidu elukunstnik. Ma olen põhimõtteliselt lapsest saadik käinud,  isa kaasas. Võeti kaasa ikka, siis oli rohkem võrgupüük. Sügiseti siiapüük, kevadeti säinas. Isegi et see paat, millega isa käis, on siin kuskil  toomingate all üsna loodusega üheks saanud,  juba väike neljameetrine puupaat oli ja kui me praegu seda  paati vaatan, siis ma ei kujuta ette, kuidas ma sinna Minasse ära mahtusin niimoodi, et vahest käis see aine  ka üle, et siis oli. See su kalurikurtkal üle pea, et vähegi mõni kuiv koht jääks. Kõrvalt vaatad siis kõik muu võib jääda tegemata,  aga kui on merele mineku päev või kord, siis,  siis see on nagu esmane, et see kui tema nagu muudab mingit  asja seoses kalale minekuga, siis see on nagu väga-väga  haruldane juba. Katastroof toimunud. T? Eestis on üle 2000 saare, nüüd on väike viktoriini küsimus,  mõelge kodus, mitmel te olete jõudnud oma senises elus ära käia. Tere hommikust, Sirje. Tere. Tõesti, inimestele on antud selle aasta soovitused,  puhake Eestis, avastage uusi paiku ja miks mitte avastada  uusi väikesaari lisaks juba suurtele saartele,  kus ilmselt väga paljud on ära käinud. No esiteks juba kasvõi see, et väikesaari on palju,  nagu te ütlesite, nad on kõik nii eriilmelised ja,  ja ei ole nii, et, et oled ühel käinud, et oled nagu palju näinud,  et võtame kasvõi ümber Eesti kõik erinevad kultuurid,  erinev loodus, et igal juhul tasub külastada. Kui palju Eesti inimene satub sellistele väikse väikestele saartele,  et enamasti käiakse ikka Saaremaa, Hiiumaa vormsi,  Kihnu, võib-olla. Mulle tundub, et järjest rohkem ikkagi tahetakse käia. Ja et tahetakse näha midagi muud ja kui arvestada kas  või seda, et ega paljud saared on ka olnud nõukogude ajal ju suletud,  siis seda enam on avastamist. No aga hakkame järjest minema, me oleme. Teie olete teinud valiku nelja saare kohta,  esimene on siis Prangli saar. Miks võiks külastada Prangli saart seal suvel näiteks? No Prangli saarega on kõigepealt see, et ta on ainukene,  ütleme selline Põhja-Eesti saar, mis siis ikkagi on  selle nurga alt nõukogude võimust nüüd puutumata jäänud,  et seal on ikkagi üle 600 aasta olnud järjest püsiasustus ja,  ja saarel ütleme ainus vaatamisväärsus, mis on üle Eesti  ainus on veel selline gaasipuurtorn mis siis ühesõnaga,  või puurauk, kus, kus veel tuleb täna ja. Sellist päris maagaasi, kuhu saabki panna tule otsa ja,  ja juba juba nagu põleb. Ja, ja ütleme kõik need nagu siin praegu pildiltki näha,  et sellised külavaheteed ja, ja selline nagu rannakaluri piirkond,  väga äge muuseum, tohutu vahva kirik. No väikesaarte puhul Eestis on tihti nii,  et neid püsielanikke on seal väga vähe, talveperioodil aga  suvel kuidagi tekib kahe või kolmekordistub saareelanike arv,  kas seal on ka nii? Pranglis on täpselt ka nii, et, et talvisel perioodil on  kuskil 70 inimese Ringis, aga suvesaarlased on ikka paarisaja ringis,  et jah, pluss siis külalised ja nende külalised,  et. Kui lihtne on sinna Prangli saarele pääseda? No ütleme, sinna on suhteliselt hea saada,  sest. Et sinna läheb laev rango ja, ja ta sõidab  ka mitu korda päevas ja suve ajal nagu tihemini,  aga pileteid sinna ütleme sellistel nädalavahetustel  ja kui on ka mingid üritused, on ikkagi suhteliselt  keeruline saada, et päris nii, et, et noh,  et lähed nagu sadamasse ja, ja kohe saad laeva peale siiski  vist peab tuttav paadimees olema. Kas on tuttav paadimees või jah, et on juba eelnevalt ikkagi broneeritud. Sellised lood siis, aga võtame järgmise saare,  on Piiris saar hoopis teises kandis Eestis just. Piirissaar asub ju Peipsi järves, et niimoodi võiks mõelda,  et noh, mis seal Lõuna-Eesti kanti või sinna üldse saari,  aga väga äge saar Piirissaarel, kus on vanausuliste  kogukonda ainus saar, kuhu on laevaga sisse sõit nagu pikka  kanalit mööda, et võib jääda täiesti mulje,  et sa sõidad nagu oled seal kõrgemal nagu täiesti mööda maad. Ja, ja, ja noh, ütleme need kolm vahvad küla,  mis, millest õieti aru ei saagi järjest,  kui lähed, ongi nagu üks suur küla ja samamoodi väga äge muuseum. Mitu kalmistut? Piirissaarele vist on pisut lihtsam pääseda kui Pranglile? Jah, ütleme nii, et samamoodi par päev, Koidula läheb sinna. Ja. Võib-olla natuke lihtsam, võib-olla ei ole  nii ülerahvastatud. Piiri sellest on ka tihti räägitud sellest,  et see püsielanike arv ikkagi on suhteliselt kogu aeg langeb  ja langeb, et ühel hetkel seal ei olegi enam suisa inimesi,  kes seda saart elus hoiaks. Ja siiski eakad on jäänud, aga samas ikkagi muuseum on  ikkagi siin mõned aastad tagasi avatud, mis on nagu väga vahva,  sest et noh, kirik, palvemaja seal ikkagi põles. Pood on avatud, nüüd. Et täitsa eraldi kultuuriga saar Ka see eraldi ja. Nii ja kolmas saar on Ruhnu, Ruhnu on võib-olla  ka rohkem tuntud paljud, võib-olla on käinud  ka juba selline kõige kaugem Eesti saar,  selline pisikene tuntud ka Ruhnu karu poolest. Saar, ütleme, kust üldse ükskõik, kust ümbert vaatad,  ei ole ju seda maismaa piiri näha, et, et täiesti no  nii keset vett, kui veel olla saab. Aga väga äge saar, no ei ole teist sellist jälle Eestis,  kus võib kahte kirikut näiteks kõrvuti näha,  et, et on vana, see Ruhnu puukirik on veel alles. Mis on muide ka vanim ehitis puitehitus üldse. Siis legend räägib, et Ruhnu tuletorni projekteeris Gustav Eifel. No see ei ole päris tõestatud, aga et see oli selline väike  näpuharjutus enne suurt Pariisi Eifeli torni ehitust,  et ja projekteerimist, et et võib leida sarnasusi,  et tasub omal käel minna vaatama. Mis on see, mida Ruhnule tasub otsima minna peale nende kahe  kiriku looduslikult? Kahtlemata sellised laulvad liivad tohutut luited meeletu  ilusad mererannad, et see on selline loodussõbrapuhkama koht  selle nurga alt, et lisaks on väga äge, ainulaadne  talumuuseum ka, mis on korsi talu, millel ei ole korstent  ja mis on sellise ümara katuseehitusega,  mida on võimalik näha. Et. Mulle tundub, et Ruhnu on üks nendest saartest,  mida Eesti inimesed on siin viimaste aastate jooksul järjest  rohkem avastanud, et kuivõrd need kohalikud inimesed on  valmis turistide. Ma ei taha öelda, et masse massi kindlasti ei lähe ka,  aga ikkagi sellist suuremat hulka turiste seal võõrustama. No inimesed on igal pool ikka toredad, et on olnud ikka sõbralikud,  et jah, vot just nimelt, et kui nüüd just peaks nagu tegu  olema massidega Seda ei oska niimoodi praegu jah hinnata,  et aga üldiselt ikkagi mulle tundub ka, et saart saari  külastavad inimesed on ikka pigem sellised rahumeelsed  ja toredad ja sõbralikud. Ruhnu on päris kaugel ikkagi mandrist. Kui lihtne sinna pääseda on, et kui nüüd ikkagi paljudel  tekib mõte, et tahaks suvel ära käia, siis kuidas sinna pääseb? No Ruhnule saab praegu ütleme suure laevaga saab  siis kolmest erinevast sadamast ja, ja tegelikult niimoodi  nagu on, et saab lausa Saaremaalt Roomas saarest  ja saab, saab Pärnus saab munalaiust, et kombineerides,  kuid Ruhnu võib-olla selliseks probleemi kohaks on pigem see,  et on ilm ja tuuled, et, et mis võib, nagu sa saarele,  aga tagasi ei pääse, on juhtunud. Või on see, et oled juba sadamas kohal ja öeldakse,  et oi, sõbrad, täna ei lähe, täna on selline ilm. Nii ja viimane saar veel on manija saar üks selline,  mulle tundub, et mis on väga hästi tuntud lambasaar vist. Maniaga on ju see lugu. Ta on ju väga Kihnu läheduses ja võidakse arvata,  et no mis seal nüüd nii erinevat on? Vaat just täpselt siit on väga hästi näha. Ta on. See täpselt ja ta on piklik, ta on üle kahe kilomeetri,  selles mõttes on ühest otsast teise ja ei ole sellist saart,  kus sa niimoodi pikalt jalutad ja sa võid kahelt poolt kogu  aeg näha nagu merd. Et see on nagu üks minu meelest. Väga-väga-väga huvitav kogemus selles saarelises osas. Ja ja lambad on lage, on lambaid. Ja, ja, ja ütleme, kes seal turismitalu peavad,  on erinevaid seal mägiveiseid ja Ja sinna pääsemine on võrreldes teiste saartega oluliselt. Sinna nüüd on nõnda, et läheb ka see suur praam Kihnu virve  paaril korral niimoodi nädalas ja lisaks on veel eritellimuslaevad,  et üldiselt jah, ja see vahemaa ei ole väga pikk. Sadamas hästi rääkida, siis pääseb paadi peale küll,  vast. Võib-olla ka nii, võib-olla ka nii. Me rääkisime, et Eesti inimesed võiksid avastada kiirelt,  küsin, et kas välisturistid on ka Eesti väikesaari,  just neid samu, millest praegu näiteks juttu on olnud,  ka kuidagi üles leidnud ja tahavad just neid avastada. Jah, eks nad ikka leiavad, et natuke raskelt,  natukene raskelt, sest võib-olla nad ei oska otsida täpselt,  et see nüüd on küll, et ja Eesti inimene on natukene hädas,  et meile tuleb väga palju küsimusi, just selliseid,  millele inimesed ei leiagi infot, et, et kuidas saada. Nii et lätlased vist on suures vaimustuses,  kuna neil ühtegi saart ei ole. Ja oi, lätlased on väga vaimustuses. Aitäh Sirje täna hommikul tulemast andma,  siis vähemalt neli soovitust, kus võiks suvel ära käia nende  saarte peal, kus te veel ei ole käinud lisaks suurtele Eesti saartele,  nii et ehk leidsite mõne mõtte tera siit. Kohe-kohe saab jälle ennast liigutada koos televisiooniga  ja abiks on seekord Kaja Tuisk, tere hommikust,  Kaja. Tere hommikust. Kuidas suhtlus inimestega näitab, kas inimesed praegusel  kriisi ajal, kas on tegelikult hakanud rohkem liikuma? No muudkui pakutakse võimlemise võimalusi  ja kõike seda või vastupidi, istuvad kodus,  ei viitsi midagi teha. Tegelikult, eks nii nagu inimesed oma päriselus ki on,  et osad on laisemad, teised vähem ja see sõltub jällegi oma  sinu sisemisest politseinikust, et kes on krapsti püsti,  kes teeb kohe kaasa, aga kes veeretab siis see teine variant  diivani diivanile, et ah täna ikka veel ei viitsi  ja nii need kilod siis tulevadki, et see sõltub ikka iseenesest,  et kui kui ei ole seda enesedistsipliini  nii nagu meil see kaks pool kuud oli, siis see kaks pool  kuud koguneb ka sulle siia ümarvormiks. No nüüd on ilmad juba sellised, et võiks ju õues  ka ennast liigutada, kui inimene mõtleb kas  või praegu, et ma lähen nüüd teen hoopis kajaga koos trenni,  õues, mida ta peaks arvestama, mis ta peaks teistmoodi tegema,  kui toas. Kõigepealt vaatama, täna on väga hea ilm vastavalt sellele  panema ka riidesse, sest kunagi ei ole halba ilma,  on see, et mis sa siis selga paned, mina muidugi isiklikult  jooksutüdruk ei ole, nii et minuga võib koos jalutama tulla  ja ma just ennem sain messi, et poksipoisid juba helistasid,  ahaa, padjaga asi oli tore küll, aga millal me poksime  nii et kõike saab tegelikult õues teha ja mul on selline  tore sait koduaeroobika.ee, kus siis on meil kõik erinevad treeningud,  nii et kui sa oled rattasõidu või oma Siis rulluiskudega või jooksmas käinud või kõik need  treeningud ära teinud, siis sa võid kodus peale teha nendega. Kuidas erinevate treeningutega selles mõttes on,  et kas inimesed unustavad mingid kehaosad  või mingid lihasgrupid ära ka, et noh, ma lähen jõusaali  ja tahan endale korralikku piitsepsi saada,  aga tegelikult võib-olla miski kuskil ununeb. Ja keha on ikkagi üks tervik ja tegelikult,  kui sa ühel päeval ei jõua, siis peaks mõtlema  nii et nädala lõikes sa käid kõik lihasgrupid üle  ja muidugi mõeldakse praegu nüüd, et nagu eilegi oli lastekaitsepäev,  kõik manustasid mingid maitsvaid käkikesi,  võib-olla et ikkagi lapsega koos sa sööd  selle asja ära. Et normaalne, aga et tehakse siis nagu kõhulihased  ja unustatakse seljalihased ära, et peaks mõtlema nii,  et, et sa teed tasakaalustatult alati kõike kõiki lihasgruppe,  et kui sa teed kõhulihaseid, siis teed järelikult  ka samavõrdväärselt seljalihased või et kui sul on jalad töös,  siis siis kasutad ka reie tagumist osa ja tegeled  ka nendega. Täna tulevad harjutused padjaga, põhimõtteliselt saaks teha  ka tekiga linaga. Jääme täna siiski padja juurde, ole hea ja näita meile. Leia endale padi, kas on siis nüüd diivanipadi  või sa veel pikutad viskamegi pikali, siis on need,  kes on veel voodis, saavad tulla. Need laisemad inimesed ka minuga koos võta padja äärtest  kinni ja toeta pea mõnusalt padjale kergita mülakeha. Tunnetades kõhusirglihast järjest kõrgemale,  kui sa saad kontrolli, et sul oleks alaselg toetatud maha. Väga hea. Ja viimane kord vime padja enda ette. Minul on siin lapselapsepadi ja vii külje suunas. Ning ülepea ja me teeme kõhupõiki lihastele toreda töö. Otse üles. Püüa jälle pöörduda rahulikus tempos,  nii nagu sina saad. Ühelt küljelt teisele ning kui sa suudad,  paneme ka riisi tööle, ehk siis mul on see kerge padi,  aga kui sul on natukene raskem diivanipadi,  see võib ka diivanikaru olla siis tule ja tee minuga koos  neli korda veel pingutades hingata välja. Kolm käed jälle üle pea, kasutades triits kõhupõikilihaseid  ja kõhusirglihast. Annan siin ka veel raskema variandi, kui sul on jalad hoitud,  pisut kõverdatud, pöördu isegi, mul on raske tasakaalu hoida. Väikese hooga. Ja kaks korda veel duubli oled. Ja viimane kord, nüüd pane see padi kahe jala vahele  ning anna endale kätte. Vii ülepea. Pane jalgade vahele tagasi ja tule jälle ette järgi väga  tubli korda sama. Jalgade vahele ja tagasi, et jälle kõhusirglihas teeb tööd  ning katriitsepsid ja mis seal salata, Sa oled sunnitud seda  patja kinni hoidma, järelikult teeb ka reie lähendaja tööd. Ja viimane kord. Tubli pöördume külje suunas, pane teine kätest selja taha,  et nimme piirkonnas ei oleks liigset pinget  ja see on see va miniseeliku lihasgrupp. Ja tõsta ehk siis reie lähenda reie seesmise lihast teeb tööd. Kergita pisut väga tubli neli, kolm, kaks  ja kõverde jalad ning viime teises suunas  ja täpselt samavõrdne arv kord. Nii nagu me ühest jalast tegime pisut veel  ja kontrolli, et sul käsi oleks selja taga,  siis sul ei ole nimme piirkonnas jälle liigset pinget. Väga hea ja võta padi endale kätte, võta padi enda ette  ja nii hellalt, nagu me enne hoidsime, pöördu küljelt küljele,  tunnetades jälle piitsepsit riitsepsit. Tere keskosa külgmisi lihaseid. Ja ülevalt läbi. Siruta. Tore teisipäeva hommik paar korda veel. Tubli ja kaks jäi. Väga hea. Ja tubli, pane padi enda kõrvale. Tule rahulikult üles. Hinga sügavalt sisse, nii pikaks, kui sina saad,  pane kaks kätt kokku, tee endale pikk pai. Tubli teisipäeva hommiku eest. Kena kohtumiseni. Ta.
