Tee. Ja. Tere hommikust, kätte on jõudnud reedene päev,  kas pole mitte nii, Katrin? Ja ja mõnus vihm on väljas, selline värske vihma lõhnaline  hommik reedel võiks juba nädalavahetuse sisse juhatada. Ja selline kosutav vihm on tõesti vähemalt siin Tallinnas väljas,  ma ei tea, kuidas mujal Eestimaa peal on,  aga täna vist üleüldises plaanis tulebki selline pigem  vihmasem ilm. Ja aga tasub rõõmu tunda selle üle, sellepärast et kõik  hakkab vohama, kõik hakkab tohutu jõuliselt kasvama. Kõik need, kellel on peenrad ja porgand,  kuidagi tärgata ei taha, siis ma arvan, paari päeva pärast  on seal midagi üleval. Ma arvan, et rõõmus meil on ka nendel 7086-l noorel,  kes täna peavad istuma, siis kuskil klassitoas  ja tegema matemaatika riigieksamit. Ja nende vanematel ka, eks ju, kes kaasa elavad südames? No ma mõtlen lastel just sellepärast, et ei ole,  ütleme siis, või noortel eelkõige sellepärast,  et ei ole päiksepaistelist päeva, et saaks nii-öelda väljas  olla ja et ka selline tulitav päike ei paista klassiruumi  ja ei tekita sellist, hoopis muid mõtteid. Ei tea, aga see vihmane, selline natuke madal taevas võib  jälle jällegi kuidagi ka natuke niimoodi vastu lauda suruda,  rohkem et see mõte võib-olla ei ole nii lennukas,  siin on väga mitu aspekti, inimesed on väga erinevad. No see võib nii olla, just et nurkade arvutamine võib minna  natukene kehvemini, sest et väljas on pilvine ilm. Kes seda teab? Aga Reimo, sina oled meil tegelikult väga tubli looduse vaatleja,  ma tahtsin küsida, kas sul on olemas oma mingi väike minisoo,  sellepärast et täna me saame sinu vesilike vaadata,  me oleme vaadanud tohutut putukate kollektsiooni,  mida sa oled pildistanud ühe vahva kivi peal. Noh. No vot siin vesilikud on, palun üks vist on emane vesilik,  kui ma nüüd ei eksi, tähnikvesilik korra vaatas ekraani  pealt vastu ja näed, siin on, on isane, lipsas parasjagu läbi,  teine kohe järele läheb. Et need on jah vesilikud, neil on praegu pulmaaeg siin just  mai juuni sõltuvalt kevadeoludest veetemperatuur on umbes  selline 10 kraadi, nüüd ema nösiis korra üles hingata,  hingab õhku, siis tuleb tagasi vette taga. Siin jälle üks isane läheb läbi, nii et ühesõnaga väikestes  tiikides nad praegu tegutsevad täie hooga,  et pulmamängud on niimoodi parasjagu hoogsalt käimas. Tead, kus nad toimetavad või see on puhas juhus? Ei, ma tean, ma tean, et nad selles tiigis toimetavad selles piirkonnas,  Sa oled ikka loodusvaatleja, no ma olen neid seal enne näinud,  no kui teid on nii palju ka seal parasjagu nagu mulle tundub,  et on hea vesi aasa just, just siis sa näedki neid seal näed  ja mõned need hobukaanidki seal neid parasjagu niimoodi jälitavad,  vaatavad, piidlevad selle pilguga ja mis on tore,  kui sa nüüd vaatad korra ekraanile, isane vesilik on selles  mõttes ilus loom. Et ta värvub ju erkorantsiks ja helesiniseks. Noh, kui me nüüd linnurii kõrvale jätame,  siis ma arvan, üks ilusamaid värvilahendusi  siis Eestimaa looduses, mida leida just,  just nii Aga üks ilusamaid lahendusi on täna meil  ka siin televisioonis muusikat tegemas. Elerin Tiit, millised nad välja näevad, näete kohe,  aga väike aimusa siis ka sellest, millist muusikat nad teevad. Täna hommikul saame Eleriniga juttu ka jada. Vot selline väike maitse andmine praegu hetkel toimus,  me kohtume saate jooksul veel põhjalikumalt  ja pikemalt. Foobiatest me räägime täna hommikul sellepärast et ahhaa  keskuses Tartus siis selline näitus avatakse. Mai tea vesiliku foobiat on olemas, äkki ikka on mõni? No küllap mõni ikka pelgab, kui sa juba pelgad,  ütleme mingit siselikku ja konna näiteks,  siis siis võib-olla on selga vesiliku pelgus just just kuigi  täiesti alusetu. Võin, võin kinnitada. Jah, aga on inimesi, kes ikkagi põrgulikult kardavad näiteks  ämblikke või kõrgust, selliseid asju, nii et kõik see on  siis ahhaa- keskuses kuidagi eksponeeritud. Kuidas hommikul saame teada, täna? Aga me küsime ka, kuidas läheb Rootsil praegusel hetkel me teame,  Rootsi pisut teistsuguse tee valis kui ülejäänud Euroopa  riigid siin koroonaviirusega võitlemises,  ülejäänud Euroopa riigid järjest nii-öelda lõdvendavad  hetkel igasuguseid piiranguid, kuidas läheb Rootsi,  seda enam, et me teame ka, et et üksjagu juhtumeid just  koroona juhtumeid on Rootsis ka siis Eestisse jõudnud,  et see küsimus on õigustatud. Kuidas läheb Rootsi praegu? Autovabaduse puiesteest räägime ka täna hommikul Tartusse,  selline puiestee, siis tuleb sinnasamasse kesklinna,  kus väga paljud autojuhid on ikkagi harjunud sõitma  ja on poolt ja vastu argumendid ja vaidlused võivad minna  väga tuliseks selles sellel teelõigul. Aga räägime ka sellest, kuidas läheb suvistel kontsertidel  ja mõtleme siin just eelkõige Eesti Kontserdi erinevaid suveettevõtmisi,  mida tuhanded inimesed on saanud harilikul suvel nautida. Sel suvel on asjad natukene teistmoodi. Kuidas sellest me räägime? Tore hommik täna sellepärast, et reede on,  ma arvan, et väga paljudel on juba puhkused  ka alanud, sest juunikuu ikkagi on juba puhkuse kuu. Nojah, ja nii mõnegi jaoks võib ka tänane päev olla  vabanemise päev, kui sa mõtled nendele 7086-le õpilasele,  kes täna teevad matemaatika riigieksamit. Ja ma hoian neile tegelikult tõesti südamest  ja päriselt ka pöialt, ma ei tahaks ühtegi eksamit teha  praegu ja muidugi nende vanematele ka siis ma mäletan ka,  kuidas minu ema, ma arvan, pabistas rohkem kui mina. No eks see nii teinekord võib-olla on jah,  et vanemad suudavad rohkem pabistada kui need noored ise,  kes, kes võib-olla isegi on endas kindlad  ja teavad ja on õppinud ja käinud konsultatsioonidel  ja tunnevad selles vallas ennast hästi, neid on kindlasti  ka palju. Või siis ongi sellise külma närvi ga no lähme,  proovime, vaatame, mis saab. Jah. Tegemata jätmine oleks võib-olla veel hullem. No nii see on matemaatika riigieksamist me täna saates ei räägi,  sest et nõuande oleks juba selgelt liiga hilja. Küll aga räägime nädalavahetuse ilmast, sest nädalavahetus  ootab meid paratamatult ees nii või teisiti,  Di. No vot selline nädalavahetuse ilm on,  on vett, aga on ka päikest ja temperatuurid tõusevad sinna  20 kanti. Toredad soojakraadid tõesti pühapäeval ikkagi pluss 20,  mis tähendab seda, et see on ju keskmine,  et kuskil võib-olla ka ka ikkagi kaks-kolm kraadi enam. No kindlasti ja kuskil võib olla ka pühapäeval väike piisk  alla tulla, kui sa juba niimoodi Kuskil kindlasti positiivsema poole peale. Aga nii, see on selline nädalavahetuse, siis ilmaprognoos  ootab meid ees. Ahhaa keskuses, aga Tartus, noh, Tartus on tavaliselt  natukene soojem, avatakse täna aga üks uus näitus foobiatest. Tõepoolest mõned inimesed kardavad väga ämblike,  mõned ei taha kõrgele ronida, aga on ka üks selline uus  foobia nagu fomo ka sellest haigusi kardetakse,  mis hetkel siis väga selline aktuaalne teema. Milliseid foobiaid, kuidas saab eksponeerida,  mida siis kas peaks minemagi ahhaa-keskusesse hirmu tundma,  et mis selle näituse eesmärk on juba pärast multifilmi me  räägime sellest. Ühe teise jutuga me siirdume veel ka Tartus nimelt  siis Vabaduse puiestee est peaks saama suvel Tartus,  juulikuus autoVabaduse puiestee, aga see on tekitanud juba  päris palju arvamusi, muuhulgas ka kriitilisi arvamusi,  kas või kui kasvõi näiteks võtta ette tänane Tartu Postimees,  siis peatoimetaja Ranna raba on pealkirjastanud oma  mõtteavalduse ajuvabaduse puiestee ja võtame tartlastega  ühendust nii linnavalitsuse poolelt kui ka elanike seast  ja uurime siis, mida nad sellest kõigest arvavad. Aga Tartus käib diskussioon autovabaduse puiestee üle,  aga samal ajal ahhaa keskuses avatakse uus näitus ahhaa  ja pilvi Kolk sealtsamast näitusel ahhaa keskusest on meil  siis nüüd ka Skype'i teel siia televisiooni stuudiosse seina  peale ilmunud. Tere hommikust, pilvi, mis tuba see on, mida seal peaks kartma,  kus sa praegu hetkel oled? Tere hommikust, et tõepoolest siit otse Tartust  ja foobia näitustelt ja see on meie näituse tänav  ja see on siis selline ainus ruum, kus ei pea mitte midagi kartma,  sest et siin minu ümber on selline klassikaline mahajäetud  linn ja me käisime seda linna ehitamas lausa Ida-Virumaa  näidete varal, nii et see suur tänav, mis mu ümber on,  on nii-öelda kõige rahulikum koht siin näitusel. No seal võib muidugi võib-olla see üksinduse tunne äkki  peale tulla tulla, aga karta tõenäoliselt pole jah tarvis,  et see on selline rahunemise koht, aga kui palju neid  foobiaid on ja kas siis katsute ikkagi nende olukordade ga  seal tekitada inimestes? Tõesti seda? Ma ei tea, kõrgusekartust ämblikke kartust. Nofoobiaid kokku on terve tähestikutäis kindlasti,  et neid on nii nii palju, et kõiki neid siin meie  eksponeerida ei saa, aga sellel näitusel on vähemalt  siis 25 erinevat foobiat ära toodud ja just  ka need, mis on nimetatud kõrgusekartus ja pimedusekartus  ja ämblikud ja roomajad, need on kõik täiesti olemas,  aga minu selja taga paistab ka üks auto,  millega me näitame kõige moodsamad foobiad,  milleks on siis näiteks pomo ehk siis hirm millestki ilma jääda. Räägi sellest fomost natukene sellest tegelikult tõesti  palju praegu ka maailmas kirjutatakse see hirm ilma jääda  seostub sotsiaalmeedias olemisega ja üleüldse internetis  kogu aeg nii-öelda järje peal olemisega. Absoluutselt, et see on, ma ütleks, et hirm,  mida me ise ei tajugi ja selle hirmuga seostub kõik võimalik  millestki kõige lihtsam on tõesti, et kui sa paned telefoni  ära ja ei suuda peale seda mõnda aega millelegi muule mõelda  kui sellele, et huvitav, mis seal toimub  ja millest ma praegu ilma jään, siis see on juba esimene märk,  et selle hirmuga on tegemist ja ma ütleks,  et väga paljudel tänapäeva noortel on see probleem,  eriti et nad ei suuda üldse ilma siis sotsiaalmeedias  olemata kuidagi toimida, et nad lähevad kohe rahutuks  ja kurjaks ja, ja see eksponeerikultuu sud üks liiklusõnnetus,  kus siis isa on parasjagu olnud sotsiaalmeedias  või siis uudiseid lugenud roolis olles ja sõitnud vastu posti,  siis see näitab seda, et millest tunnevad kõik autos olijad  ilma jäänud olevat, kuna nad ei saa parasjagu midagi teha,  mida nad sooviksid. Kas see tähendab seda, et selle auto juures on  siis üks kirjeldus, et aru saada, kuidas täpselt seda  fomohirmu siis väljendab? Tegelikult ei ole kirjeldust, seal saab lihtsalt kuulata ja,  ja selle loo juures kõige põnevam on see,  et seal autos istub ka üks väike laps, kes ainsana ei oma  seda foobiat millestki ilma jääda ja saab aru,  mis tegelikult toimub parasjagu ja, ja temaga justkui ei  tegele keegi, et ma soovitan tõesti selle eksponaadi juures  seista ja kuulata kõik need tekstid ära ja mõelda,  mis on ühist minu enda päris maailmaga. No kirjelda näiteks ka seda, kuidas te sellesama ämblike  hirmuga tegelete, kas see on üks väike ruum,  kus sibab ringi väga palju ämblikke inimene,  kes sinna sisse astub, siis? Tõenäoliselt see inimene, kes päriselt ämblike kardab,  ei astugi sinna sisse. Tõepoolest, et meil on võimalik vältida neid tubasid,  kus inimene tunneb, et see on päriselt tema hirm,  et meil on üks tuba, kus on üle 100 ämbliku  ja seal on selline päris realistlik tunne,  et ämblikuvõrgud on olemas ja minu selja taga muideks siin  auto küljes on ka väga suur ämblik, et ma proovin seda  ka näidata. Aga aga see Aranho rahnofoobia, mis on siis ämblike hirm on  väga-väga levinud ja peamiselt kardavad ämblikke naised. Ja tuleb tunnistada, et evolutsiooniliselt on see väga õige  hirm ka, sest et kunagi ammu-ammu, kui me ei teadnud,  kas ämblikud kõik on päris turvalised katsuda,  siis said inimesed ka päris palju surma nende ämblike tõttu,  et ka tänapäeval on ju mürgised ämblikud täitsa olemas  looduses ja kui me neid instinktiivselt vältima,  siis me säästame ennast. Kas te kuidagi õpetate või aitate nende hirmudega hakkama  ka saada, et hirm on hirm, aga mis edasi? Tegelikult üks osa sellest hirmuga toimetulemisest ongi  selle hirmuga silmitsi seismine, et selline kognitiivne  käitumisteraapia ütlebki, et vähehaaval tasa  ja targu selle hirmuga tuttavamaks saamine  ja hirmuobjektiga tutvumine võib aidata sellest  siis pikas perspektiivis üle saada. Et näiteks inimestel, kellel on lennuhirm,  et neid siis tasapisi harjutatakse lennukite lendamisega  kuni lõpuks siis päris virtuaalreaalsuses välja,  et see on üks meetodeid, kuidas jagu saada oma hirmudest. No see kevad on selline eriline olnud, see tervisekriis  ja viirus on tekitanud paljudes inimestes  ka hirmu haiguste ees, kes võib olla varem,  ei ole sellesse teemasse üleüldse eriti süvenenudki on see  teema ka näitusel olemas? Ta. No kuna kuna see hirm, noh, selle nimi on lausa kermofoobia,  et sa tunned hirmu väikeste bakterite miniorganismide ees  siis see hirm on meis nii palju olemas, et me ei hakka siin  inimesi rohkem hirmutama, et piisab sellest,  kui kõik näevad neid desopudelivahendeid iga  kaubanduskeskuse sissepääsu juures ja ka meie majas on neid  väga palju, et meelde tuletada, et jah, me kardame silmale,  nähtamatuid, väikseid olendeid. Et me ei võimenda seda hirmu. Aga mis seal salata, ma olen täitsa kindel,  et pärast seda koroonakriisi on meie ühiskonnas palju rohkem inimesi,  kes kardavad baktereid ja pisikuid. Nii võib see tõepoolest olla, kas seesama kaks pluss kaks soovitus,  teie ka peate seda järgima ja valvama seal ukse peal,  kui inimesed näitusele hakkavad tormama? Ikka loomulikult kehtib kui kaks pluss kaks soovitust meie  majas aga me oleme täheldanud ka seda, et meid enamasti  külastavad pered, kus on siis lubatud rohkem inimesi koos viibida. Et siis me peame jälgima ka seda, et et see vahemaa siis,  et pered omavahel sassi läheks, vahemaa püsiks,  aga õnneks meie maja on piisavalt suur ja täna,  kui me selle saali siin avame, siis me saame rohkem inimesi  majja ka lubada, kui me siiani saime, et nüüd meie pindala  suurenes oluliselt ja, ja tänasest siis saab  ka 400 inimest korraga majas viibida. Aitäh, Pilvi Kolk, näitus Ahhaa keskuses,  siis ahhaa fobeat täna avatakse ja tundub põnev,  kes kardab, kes ei karda, minge ikka vaatama. Jaa. Ja meiega on nüüd liitunud Stockholmist Sirle Sööt,  kui mor on Sirle Kuma tere, tere. Me jätkame muidugi eesti keeles seda jutuajamist,  aga põhjus võib-olla ei ole nii naerusuine kui välja paistab,  sellepärast et, et Rootsis jätkuvalt on koroona väga tõsine teema,  mitte et Eestis enam ei oleks, tõsine on ikka,  aga Rootsi valis pisut teise tee kui ülejäänud Euroopa riigid,  ehk ta oli natukene avatum, võib-olla vähem otseseid piiranguid,  nii nagu siin Eestis ja mujal Euroopas oli. Mis see seis teil hetkel seal on, kuidas te kirjeldas Sirle  seda olukorda? Kui levinud koroona on, kui palju haigestumisi,  mida ühiskond sellest hetkel arvab? Jaa. No olukord on jätkuvalt väga tõsine Eile oli pressikonverents, oli peaminister sotsiaalminist. Ja veel teisi. Kes kõik panid inimestele südamele? Et see on iga inimese enda vastutus et suudaksime olla  kohustundlikud ja jätkuvalt Sotsiaalset. Ja siseminister võttis sõna eile. Et siin, mis juhtus? Eile ja üleeile Stockholmis Malmes kus noored kogunesid Suurele demoatsioonile Black Lisee Kus anti? Luba politsei poolt küll 50 inimesele aga reaalselt üle 1000 inimese. Umbes 8000. Et see on täiesti vastutustundetu käitumine,  see ei ole okei, ütles ministrile. Aga kuidas inimesed ise nii-öelda Rootsis,  teie kolleegid, sõbrad-tuttavad, rootslased,  Rootsis elavad eestlased seda asja praegu tunnetavad,  et kas, kas riik on tegelenud piisavalt hästi  selle kriisi lahendamisega, kas see, see tee,  mida Rootsi valis, et olla natukene avatum mitte  nii suurte piirangutega, et kas see oli õige tee,  mida inimesed ütlevad? Ta. Eks see sõltub ju sellest, kes need inimesed on,  kelle käest küsida. See on ju suhtumise küsimus ja hariduse küsimus. Intelligentsus. Et. See seltskond Kellega mina peamiselt läbi käin? Olles riigiametnik siis kõik on. Ülihoolikad ja, ja väga kuule, mida tervishoiuamet ütleb. Ja usaldus ikkagi suur. Kuigi ta nüüd viimasel ajal langenud Sest. Me näeme seda, et paljud inimesed ei suuda võtta vastutust. Nii et riik jätkuvalt peab selle probleemiga edasi tegelema,  aitäh Sirle Sööt selle lühikese jutuajamise eest sinna  Stockholmis se ja kena päeva jätku teile  ja püsige terved. Aitäh. Jätkame Katrin ajalehtedega. Nii me teeme õpetajate leht, esilehekülg,  näitan kohe, nimelt 29. mail tehti siis emakeeleeksami,  täna Viiendal juunil tehakse aga matemaatikaeksamit  ja just nimelt nendele aksessuaaridele, siis juhatatakse  meie pilku siin selles pealkirjas näo maskidele,  aga ütlevad siin Tartust siis Kristjan Jaak Petersoni  gümnaasiumi õpetajad ja ka direktor, et nüüd neil on juba  üks kogemus olemas, kuidas seda eksamit läbi viia,  et see matemaatikaeksam läheb kindlasti natukene lihtsamalt  ka nende jaoks nad ei pea jooksma, siis mõõdulint pihus  mööda neid klassi ruume mõõtma, täpselt seda vahemaad  ja matemaatika eksami tegijaid on natukene vähem  ka kui eesti keele eksami tegijaid. No meie saate üks järgmised pikemaid jututeemasid viib meid  Tartusse ja Tartus on, on, ma ei tea, kas nüüd lahvatanud just,  aga igatahes see linnavalitsuse idee sulgeda kuuks ajaks  juulikuuks Vabaduse puiestee osaliselt sealt Raekoja  platsist kuni turuni tekitanud väga palju vastakaid arvamusi  ja tänane Tartu Postimees kirjutab sellest siin arvamusküljel. Peatoimetaja Rannar Raba võtab oma mõtted kokku,  ma arvan, pealkirjaga ajuvabaduse puiestee. Ja siin selles loos ta, ta vaagib ka päris mitme külje pealt seda,  et mis siis on see, miks ta nii ütleb. No näiteks ta ütleb nii, et ükski atraktsiooni,  mida juulis Vabaduse puiestee asfaldile tuua lubatakse,  poleks mujal südalinna rohealadel või vanalinna tänavatel teostama. Näiteks, et seda Ruum ei ole justkui ei ole just just just seda. Ja, ja iga liikluse sulgemine, ka kõige läbimõeldum toob  kaasa segadust ja sunnib autojuhte oma masinatega tänavatel  ekseldas rohkem meetreid või koguni kilomeetreid läbima,  nii et rohkem liikluskoormust, ütleb ta. Ja muidugi ta ütleb siin lõpupoole ka, et aiman,  milliseks märklauaks ma end selle lausega asetan,  aga ütlen ikkagi ka igapäevastel autokasutajatel võiks olla  õigus sallivale ja arusaadavalt linnaruumile isegi kesklinnas. Ja muidugi sinna alla on tehtud ka küsitlus,  erinevaid inimesi Tartu Postimehes on, on küsitlenud,  et see arvamus ei ole ainult selline, nii nagu ranna raba  siin ütleb näiteks maastikuarhitekt Sten on siin sattunud  ajakirjaniku ette ja ta ütleb, et minule see mõte väga meeldib. Nii tekib rohkem uusi kesklinnas tegutsemise võimalusi  juurde ning minule sellised linnaruumiga seotud  eksperimendid meeldivad. Ma hoiaksin tänava kinni isegi pikemalt,  näiteks kolm kuud. Terve suve. Jalakäijatel on huvitav liikuda alal, mis muidu on nende  jaoks keelatud, nii et arvamusi on väga erinevaid. Eks see ongi selline selline ettevõtmine ka,  kus tõenäoliselt tekibki selline natuke mustvalge maailmapilt,  ehk et ühed ütlevad, et see on tore plaan  ja teised ütlevad ja raiuvad väga kindlalt,  et see ei ole absoluutselt üldse tore plaan,  aga võib-olla kuu aega katsetamist annab  ka sellele küsimusele vastuse, et see siis oli tore  või ei olnud või jäävad need mõlemad pooled  siis enda juurde ka pärast seda kuud aega. Võtame meelde, kuidas siin mõni aeg ju aasta täpselt tagasi  me arutasime selle üle, et kas Lasnamäe kanali sulgemine ühe  filmivõtte jaoks on ikka asjakohane lähenemine  või mitte seal ka umbes kuuks ajaks või mõneks nädalaks oli  ta kinni, nii et aga pärast uudiseid, mis on juba umbes kahe  ja poole minuti pärast me räägime sellest lähemalt  ja võtame Tartuga ühendust. LP Eesti Päevalehes on täna ka pikem intervjuu Hendrik Toomperega,  sest tal on täna sünnipäev, palju õnne ka,  aga tore kirjeldus selle kohta. Nimelt siis pärast kolmekuist pausi on ta tööl tagasi  ja tehakse proove kuriteo ja karistuse a Tiit Ojasoo,  seda lavastab Draamateatris ja Svidri Kailovet  siis Hendrik Toompere seal mängib. Aga mis tunne oli pärast kolmekuist pausi tööl olla,  on siin ajakirjanik küsinud ja vastus algab,  nõnda oli selline tunne, et nüüd ongi sügis käes  ja suvepuhkus on läbi ja tagatipuks oli siis Toompere  proovis ka nii väsinud, et sealt tulles pani tekstiraamatu  korraks auto katusele, unustas sinna ja sõitis koju,  nii et tõsine pingutus pärast sellist kolme kunstteatris  eemal olemist aga tasub lugemist. Toredad vaated elule, perele, lastele. Tänasest õhtulehest ka paar nopet, no näiteks teisel  leheküljel siin on lugu sellest, kuidas Oliver Kruuda  kihutas end jalameheks ja ongi seitse kuud juhi loata,  siis selgub, et Kruuda kihutas möödunud septembris Raplamaal  170 kilomeetrit oli tema tunni kiiruseks,  mida siis mõõdeti ja tõesti asi käis ka kohtud läbi,  jõudis riigikohtussegi ja sealt tuli tulem. Kruuda on süüdi ja seitse kuud nüüd jala mees,  sest tal oli ka veel kaks siis kehtivat väärteo karistust  sel hetkel olemas. Aga samas õhtulehest põhimõtteliselt samal teemal. Üks üks õnnetuse kirjeldus on siin ka meeletu löök  ja õhu lend. Mikrobuss paiskas järve jalgrattaga poisikese. See räägib siis liiklusõnnetusest raskest,  mis juhtus Pindi Verijärve maantee kaheksandal kilomeetril,  kus tõesti üks mikrobuss sõitis otsa ühele lapsele  ja paiskas siis mikrobuss ise, järv, see lapsjärv oli õnn,  et oli täiskasvanud ligidal, kes said poisikese päästa,  kuigi ta hetkel on Tartus haiglas koomas. Sirbist lõpetuseks ajalehtede teemadele üks toredam lugu  rahast ikkagi kirjutatakse siin ja kunstihindade  siis 100000 eurot rohkem kui alghind. Piia ausman siin oksjonitel tuleb ikkagi sageli ette sellist  Andres ja peaaru võitlus, hinnad kerkivad lakke,  jutt käib siis või järelkaja Olev subi tööde müümisele kahel  oksjonil siis hinnad tõesti oota, oomatult kerkisid  ja kui teos ikkagi meeldib kahele inimesele  või isegi kolmele siis tekibki selline emotsionaalne hetk,  kus e eksegi üle pakkuma ja ütleb ta siin,  et tegelikult kunsti ostmine ongi selline emotsionaalne investeering. Tere hommikust, reedene päev on kätte jõudnud,  kas pole? Ja see kena hommik jätkubki teil terevisiooni vaatamisega praegu,  mis ongi üks väga tore ettevõtmine, meil on poolteist tundi  veel saadet, aga ette vaatavalt siis juba nädalavahetusel,  laupäeval, pühapäeval, milline ilm tuleb? No vot, milline see ilm tuleb, meil kohe siin seina peale  peaks ilmuma, aga ma tean, et ta tuleb selline. Noh, niimoodi vihmasem laupäeval, kui me vaatame öösel  mõnusasti soe, 11 kraadi, see on selline keskmine,  eks ole, nii et kuskil külmem kuskil soojem  ja päeval 18, vaatame pühapäeva peale päeva peale juba 20  kraadi sooja ja päike pisut pilvisust ka siin-seal. Suurepärane ilm. Ja ja taimi palja, kellega me rääkisime siin paar päeva  tagasi sellest suplusvee soojemaks minemisest,  siis arvas, et järgmine nädal võiks olla ikkagi see hetk,  kus tuleb ka pluss 25 väga oodatud. Temperatuuri kus lobi ei, ei, mitte lombis ei tule,  vaid õhutemperatuur tuleb pluss 25. Pea nüüd seda. Seda hoogu. Aga ma arvan, kui tuleb juba selline pluss 25  siis siseveekogud võiksid soojemaks minna küll,  kui seal praegu on juba pluss 18 võib-olla kuskil pluss 19. Nojah, nagu sellest jutuajamisest ma mäletan  ka siis, ega põhjarannikul see ilm on selline. Meri on selline, et just, et et see meri just väga nagu  soojaks jälle kipu minemagi. Mulle meenub, kas see oli eelmine suvi, oli ülemöödunud suvi,  kus põhjarannikul vesi oli kohati selline viis-kuus kraadi,  nii et inimesed olid küll päikese käes väljas. Rannaliiva aga vette läks ainult korraks  ja karastama. Jah, et see on tegelikult mõne tunniga võib toimuda,  kuidas soojast veest saab ka väga külm vesi meie põhjarannikus. Just, ja siis jälle tuleb see suvi, kus vesi on nagu supp  soe ja ei taha keegi seal rannavees ka väga palju olla nõndaks,  aga meil on saates tegelikult päris palju teemasid ees ootamas. Üks huvitav teema on see, et me oleme siin jaganud viimastel  nädalatel soovitusi, et kuhu minna Eesti peale,  sest noh, siseturismi aasta meil paraku paraku on,  võibolla see ei olegi nii paraku, sest tegelikult on  ka tore Eestit avastada üks, viis ja võimalust seda teha on  näiteks minna üles otsida Eesti uhkeimad. Ja sellised nagu kättesaadavamad rändrahnud  ja meil ongi tegelikult täna ka külas kaks inimest,  kes siis teevad ki seda suisa sellise harrastuse spordina,  et nad käivad ja ronivad nende rahnude otsas. No igal juhul on see täitsa põnev, mulle meeldiks selline  rahnu otsas ronimine rohkem kui kuskil siseruumides mööda  seda seina üles. Ronida just, aga, aga nemad on nii-öelda kaljuronijad  ja nad teevad seda sellises kaljuronimise stiilis,  et see ei ole nii, et nad otsivad kõige lihtsama viisi kivi  otsa saada, vaid vastupidi, nad otsivad kõige keerulisemaid viise,  kuidas kivi otsa saada. Sest see on selline sportlik harrastus ja hasart. Aga randadest me räägime täna hommikul ka veel nimelt see,  mis nüüd siis sellel nädalal terviseameti poolt teatena  välja öeldi, et ei ole justkui enam kohustuslik,  et rannas peavad olema siis need riietevahetuskabiinid,  prügikastid ja ka tualetid, mis siis nüüd juhtuma hakkab  ja kas me kõik oleme nagu sellest õigesti aru saanud,  et tõepoolest ei peagi olema, et kas kohalik omavalitsus  ka ei pea selle eest enam hea seisma ja me saame  siis teada, kas meie rannad, kui seal on olnud siiani need  prügikastid on siis olnud väga puhtad ja ilusad. Ühesõnaga, mis selle asja mõte on, mis selle sõnumi mõte on,  saame täna hommikul selge. Aga me räägime ka ühest huvitavast ideest,  mis peaks Läänemere puhtamaks tegema, kasutades neid samu karbilisi,  kes meil siin Läänemeres elavad, neid natukene tuleb  lihtsalt rohkem nii-öelda järele aidata,  et neid oleks rohkem, neid tuleb kasvatada ja,  ja võib-olla saab Läänemere kui palju selles jutus on tõtt sees. Vot sellest me katsume ka tänase saate jooksul aru saada,  aga rahvatantsuhuvilised ei pea täna televisioonis pettuma,  nagu nad ei pea seda muidugi igal hommikul. Sest et me rahvatantsime ka täna hommikul  ja räägime, kuidas rahvatantsijad suve vastu võtavad,  et nüüd mul on aimdus, et me saame pöörduda Tartusse oma  juttudega ja vaadata, kas, Saame sellest siis autovabaduse või ajuvabaduse puiesteest rääkida,  nagu tartlased seda nimetavad ja meiega on nüüd Tõnis Harjus,  Tartu linnaarhitekt. Tere hommikust, Tõnis. Tõnis selle, see teema on siin tekitanud väga palju juba erinevaid,  vastakaid arvamusi, aga, aga palun võtke nii-öelda mõne  sõnaga kokku, et mis see tegelik algne idee on,  mida te tahate seal Vabaduse puiesteel siis raeplatsist kuni  sinna turuhooneni tegelikult ette võtta ja ära teha. Ja tegelikult see tee algas isegi juba enne meie eriolukorda. Ja see mõte seisnes selles, et meil niikuinii Tartu linnas  juulikuus on niivõrd palju üritusi et enamus ajast seesama  lõik Vabaduse puiesteest on sulgetud. Pigem on seal tekkinud isegi suveti, selline problemaatiline olukord,  et üks üritus lõpeb, on ühtemoodi liiklusolukord  siis avaneb teine üritus on teistmoodi liiklus,  olukord ja see on tekitanud ka. Segadust. Aga aga mis te linnarahvale nii-öelda lubate,  et mis seal siis saab olema, mis, mis nii-öelda atraktsioon või,  või milline ala see on, et kas see on täis kohvikuid on see täis,  esinemisplats on see täis, mida? Noh, täna on meie eesmärk tegelikult eelkõige luua üks  selline orgaaniline avalik ruum, mis on osa  siis ülejäänud linnaruumist kesklinnas. Et kui me vaatame ka täna seda ruumilist olukorda seal meil  on seal värskelt renoveeritud kaarsild kohvikud jõe ääres  renoveeritud turuhoone ja, ja väga aktiivne küüni tänav  ja sealne park, siis hetkel see lõik Vabaduse puiesteest on  niivõrd lai asfaltväli, mida kasutatakse pigem  kiirendamiseks ja see lõikab ära sellise ruumilise terviku kesklinnas. Et mõnes mõttes me loome väga lihtsa ja kvaliteetse avaliku ruumi,  aga loomulikult sinna tuleb ka erinevaid sündmusi töötubasid. Üllataval kombel on väga palju huvitavat huvitatud partnereid,  kes tahab sellest projektist osa võtta. Aga arvestades tänast olukorda, siis me spetsiaalselt  sellist suurejoonelisi rahvakogunemisi pigem ei korralda,  mis muidugi ei välista seda, et siin tuleb mõni spontaanne  kontsert näiteks aga, aga mitte niimoodi traditsioonilisel  piletitega ja väljakuulutatud moel. Tõnis kõlab päris päris uhkelt ja, ja meenutab mõnes mõttes selliseid. Ma ei tea Kesk-Euroopa linnade ka jõeäärseid alasid,  kus on olgu siis erinevad õllesaalid, kui Saksamaa peale  mõelda või, või kus kus iganes, mida meil on telefonitsi nüüd. Mare Laur ka, kes on siis Tartu mitme kesklinna  korteriühistu juhatuse liige, tere hommikust,  Mare. No teil, Mare vist on pigem nii-öelda muremõtted meelel  seoses selle siis autovabaduse puiesteega  või kuidas lood? Ja. Jah, see on meie kohalikele elanikele ja ettevõtjatele,  see on kohutav, see on kohutav. Minu poole on pöördunud paljud inimesed,  nad paluvad abi, nad ütlevad, et peatage see kuritegelik otsus,  see kahjustab ettevõtlust, see kahjustab kohalikke huve. Selle noh, Öeldakse selle kohta, et see ei ole mitte heade  mõtete linn nüüd, vaid see on mõttetute mõtete linn. Mare, vabandust, ma niimoodi segan, segan vahele,  aga, aga mis see on, mis nüüd kohalike elanike,  neid inimesi, kes tõesti elavad seal, omavad kinnisvara,  mis see nende jaoks on see põhiprobleem,  mis, mis muutub, mis teeb asja keeruliseks? No nende jaoks on probleem see, et melu tuleb kesklinna juurde,  kuid elu kesklinnas hääbub palju. Sellel perioodil tehakse kohalike elanike äridele juurdepääs  elu ja äripiirkondadele äärmiselt keeruliseks. Lisa lisaks tulevad turvalisus, kaob ära olmeprobleemid,  meie siseõued muudetakse, nagu alati on muutunud prügimägedeks. Hoovid ütleme, hoovis on avalikud, tasuta käimlad,  seal on tõesti paksu ja vedelad, seinad on ära määritud. Kui see on üks nädalavahetus, siis inimesed suudavad seda taluda. Aga kui see on terve kuu, siis peaks linnavalitsus  organiseerima eelkõige kõikide kesklinna hoovide  ja majade puhastamise omal kulu, prügi äravedamise ei ole ju väljakäik,  ei ole mingeid võimalusi, niigi on ära reostatud  ja haisevad need võlvialused näiteks raekoja platsil. Rahu võetakse ära, need linnaametnikud võiksid seal ööbida. Kas Tartu linn peaks olema ainult siis selline läbude koht,  miks näiteks siin Via Raadil, kus on ei rahva ajalugu,  kus on muuseum, kus on looduslik järv võiks Narva maanteed laiendada,  mitte nagu arvatakse, terrada ära võtta,  elu peaks olema kesklinnas. Näiteks need raadi elanikud ei saa, kesklinna,  ummikud on kitsal, Narva maanteel. Nüüd siis ütlesid linnavalitsuse liikmed. Me käisime neid kohalike elanikega ja korteriühistu  esimeestega ja juhatust ega nende vastuvõtul abilinnapea  Laite vastuvõtul, et nende idee ongi sisuliselt sellest  jutust nad seda sõna ei kasutanud kesklinnas elu välja suretada,  et las need Raadi elanikud lähevad linnast väljapoole,  nad teevad mingit transiiditeed, lähevad lõunakeskusesse. Kas Tartu, mis peaks olema kultuuripealinn varsti? Saan saan Mare aru, teil on mure, on, on teie nägemuses  rohkem kui, kui rõõmu sellest, no Tõnis ütles just,  eks ole, Mare Laur meile seda, et mure on selles,  et melu tuleb, aga elu hääbub seal, et kohalike elanike  arvates juba täna on seal liiga palju prügisodi,  nende õued muutuvad avalikeks käimateks. Kui on avalikud üritused, liikumist piiratakse,  tekivad ummikud ja nii edasi. No mida te selle peale ütlete, kui inimesed ütlevad,  et neil on mure sellega seoses, kes seal elavad? Iseenesest Mare Lauri praktilised mured on täiesti  arusaadavad ja nendega iga kord avalike ürituste  ka tegeletakse. Aga mis puudutab elu ja melu, siis Tartu on selles mõttes  väga õnneliku kesklinnaga koht, et siin on  nii elukohti kui töökohti kui ka avalikke teenuseid,  siin on ülikoolihäll. Ja see muudab Tartu sellise mõnusa ja, ja mitmekesise  kesklinnaga koosluseks. Ja sealjuures see, mida me ka täna kavandame,  tegelikult see töötab väga hästi kogu selle kontseptsiooniga  kaasa ja selle eesmärk on just tugevdada kesklinna,  mitte seda nõrgestada. Me kindlasti ei taha seda, et inimesed kesklinnast ära  liiguksid ja, ja kõik sellised avaliku ruumi parandamise  projektid tegelikult toetavad meie laiema eesmärke. Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänases arvamusloos ütleb,  et tegelikult Tartus on neid paiku ja kohti,  kus täpselt neid samu atraktsioone, mida  siis juulis siin Vabaduse väljaku Vabaduse puiesteele pakutakse,  saaks teha sama hästi sama moodi, et miks on vaja just see  vabaduse puiestee, mis mõnes mõttes elu tuiksoon on  või autoliikluse tuiksoon on ka kinni panna. No Ranneri artiklit lugesin mina ka, et seal on palju  mõtteid ja mitme mõttega ma olen täiesti nõus,  näiteks see, et me peame arvestama ka laiemalt erinevate liiklejagruppidega,  me ei saa öelda seda, et auto on saatanast antud,  et ilmselgelt kõik liikumisviisid on oodatud  ja toetatud. Aga me peame seda vaatama siiski laiemas kontekstis kogu  seda teemat. Ja, ja noh, me võime kasvõi võtta eilse uudise,  et Eesti riik läheb edasi Euroopa Komisjoni pakutud  roheleppega täna Tartu linn tegeleb tõsiselt kliimakava  koostamisega ja samaaegselt liigub volikogu poole  ka Tartu üldplaneeringu, mis küsib kõiki neid samu mõtted,  et millist tuleviku linnaruumi me tahame  ja kuidas olla nii, et. Tõnis neid samu asju näiteks sealsamal raekoja platsil ei  saaks teha, et raekoja plats on, no ma võin nüüd eksida  ruutmeetrite mõttes, aga nii-öelda välisel vaatlusel umbes  samas mahus territooriumi, kui, kui on seesama Vabaduse  puiestee ja need piirnevad alad. Et miks seal näiteks ei või neid samu asju teha. No praktilise külje pealt, seda me oleme  ka varasematel suvedel tegelikult näinud,  et, et just seesama Vabaduse puiestee lõik ongi väga hea  ja kasulik ruum, kus üritusi korraldada,  et pargis on omad piirangud, raekoja platsil on tegevust  niigi väga palju kuid just ma rõhutaks seda,  et see auto vabaduse puiestee, jah, ta sisaldab kerget provokatsiooni,  aga see on täna vajalik selleks, et mõtestada laiemalt lahti,  millisest tulevikust me unistame. Aitäh Tõnis, Harju, nende harjus nende selgitust ja,  ja nende mõtete eest ja jõudu tööle. Tänud. Aga kontserdile tahaks minna, teatrisse,  tahaks juba ka minna ja Eesti Kontserdi juht Kertu Orra täna  hommikul taas terevisioonis, tere hommikust,  Kertu. Tere hommikust. No mõni aeg tagasi ajasime juttu ja sai selgeks,  et kõik asjad jäävad ära. Nüüd on olukord ikkagi natukene muutunud. 28. mail siin eelmisel nädalal tuli kultuuriministeeriumist  välja ka nii-öelda käitumisjuhend kultuuriasutustele. Ja teie nüüd Eesti Kontserdi, olete ikkagi plaani pidanud,  et natukene saab üht-teist korraldada. Ja vastab tõele, et meie tänane sõnum meie publikule on,  et vaheaeg on läbi. Palume saali, ehk et kogu selle kriisiperioodi oleme siin  läbi mänginud ja mõelnud ja planeerinud kõikvõimalikke  erinevaid stsenaarium. Ja tänaseks on nüüd teada, et me saame alates juulist  alustada oma täiesti teistmoodi suvehooaega. Sellist, millist meil ei ole kunagi olnud. Suvehooaeg tähendab ikkagi seda, et mitte te ei kutsu  sellesse saali, kus me praegu pilti näeme,  mis on ikkagi täitsa tühi vaid pigem on need vabaõhuetendused,  vabaõhukontserdid. Jah, meil on pigem vabaõhukontserdid, on  ka mõned kontserdid jõhvi kontserdimajas Estonia kontserdisaalis,  nüüd Eesti Kontsert ei planeeri suvel kontserte teha. Küll aga annab seal kontsert ERSO ja nagu pildilt on näha,  siis ongi selline hõre asetus pandud, millega me kõiki  piiranguid täidame ja, ja tagame siis publikule turvalise kontserdielamuse. Ja needsamad Saaremaa ooperipäevad taas tulen  selle eelmise jutu juurde, et jäävad täitsa ära. Nüüd ikkagi on üks üks tore plaan, kuidas inimesed,  kes neid Saaremaa ooperipäevi väga armastavad  ja ootavad saavad natukenegi osa, vähemalt ühel õhtul. Ja tõsi Meie suvefestivali reeglina on väga armastatud  ja oodatud ja sealhulgas Saaremaa ooperipäevad  ja ja me kuidagi ei suutnud oma publikut ooperipäevade  elamusest või puudutusest ilma jätta, ehk et  siis 25. juulil toimub täiesti teistsugune Saaremaa  ooperipäevade kummardus, muusikaline tervitus meie publikule  saab toimuma öine ooperipiknik Kuressaare lossi hoovis  ja selles mõttes täiesti teistsugune, et kui tavaliselt  ooperipäevadele tullakse ju väga pidulikult ja,  ja sündmus ongi väga pidulik ja. Nüüd me palume hoopiski, et inimesed võtaksid kaasa oma teki  ja padja, oma kalamehetooli või välivoodi kohe päris muru  peale leiaksid endale ilusa platsi ja me näitame linnuse  videomapime linnuse seinale ühe kena ooperiprogrammi,  mida siis mõnusalt suveõhtut nautides kuskil. Väga vabalt ennast tundes pikniku korviga oleks  siis väga meeleolukas jälgida, aga see ei ole sugugi kõik,  et kõigepealt. Ma küsin veel korraks sellesama pikniku kohta ka,  et no tõenäoline on, et võib-olla siis enam see kaks pluss  kaks soovitus ei kehti, aga kui kehtib, siis kuidas te teete,  kas ka sellised ringikesed muru peale, et oleks ikkagi see  kaks pluss kaks taga? Siis me kindlasti selle kaks pluss kaks tagame juhul kui see  juulikuu veel kehtib ja, ja oma publiku niimoodi ära organiseerime,  et kõigil oleks väga turvaline seal olla. Ehk et me märgistame jah, ära siis need platsid. Kui te vaatate oma tulude ja kulude ridasid nii-öelda  lihtsalt öeldes Exceli tabelis siis kas tegelikult sellise  asja korraldamine pigem läheb nii-öelda sellesse kulutuste  reale suurema numbriga, kui tulureale? Kõnealune sündmus läheb kindlasti kulutuste reale,  kuna ta on kõikidele tasuta ehk et me seal pileteid ei müü  ja et tulureal oleks midagi planeerida, selleks oleks ju  vaja ka pileteid müüa. Aga kui me räägime tuludest ja kuludest ja,  ja Excelist ütleme muusikaelu juures, et  siis ma tahaksin väga tsiteerida Eri Klassi,  kes kunagi on öelnud, et Tšaikovski ei kirjutanud  ja oma sümfooniaid selleks, et tal kaminapuud otsas olid  vaid et lihtsalt oli vaja teha midagi väga ilusat  ja luua. Ja samamoodi meie, et eks meil on ju  kontserdikorralduseks olemas ka teatud vahendid. Täna on nad küll väga, väga väiksele kitsal riiulil,  aga, aga ikkagi me me sealt natuke panustame,  et sellist suvist muusikaelu jaama festivalide tervitust  publikuni publikuni viia. Tšaikovski nimi juba kõlas siis tegelikult see Haapsalus  Tšaikovski festival ka ikkagi ühe kontserdiga. Ühe jah, muusikalise kummarduse me teeme  ka Haapsalu Tšaikovski festivali publikut 21. augustil,  kus siis on ka väga omanäoline kontserdipäev,  see koosneb kahest poolest, alustame Toomkirikus,  kus siis Tallinna kammerorkester esitab Tšaikovski serenaadi keelpillidele,  mis on imeilus teos, mis on Tšaikovski poolt südamest  kirjutatud publiku südamesse. Ta on väga, väga publiku poolt armastatud  ja kaunis siis me teeme väikese vahe, kolime Haapsalu  linnuse väikese linnuse hoovi ja seal siis Tallinna kammerorkester,  Tõnu Kaljuste ja Marko Matvere ning merelaulud. Kust ei puudu ka siis jutud meres, Tšaikovskist Haapsalust,  et ma arvan, et samamoodi publiku jaoks selline imeilus  suvine helge õhtuveetmise võimalus. Kertu aitäh täna hommikul tulemast, tore,  et nüüd on saanud ikkagi juba plaane teha  ja üht-teist toimuma hakkab ja vaadake siis Eesti Kontserdi  koduleheküljelt kõige selle kohta saate infot sealt,  milline see kontserdi suvi tuleb, aga vaheaeg on läbi,  palume saali selline tore hüüdlause neil  siis olemas. Aitäh. Jaa. Ja no me oleme siin juba lõbusalt ja naerusuiselt jutu otsa  üles võtnud, tere hommikust, Elerin Tiit,  tere hommikust. Kuidas läheb sul, mis sa parasjagu teed,  mõni inimene on su näo nüüd tuttavaks saanud ühest telesaatest? Loodame, et laulud on ka tuttavamaks saanud,  mis sa parasjagu teed, mis faasis su töö  ja tegemine on? Mul tuli just üks uus singel välja, mille pärast ma täna  olen ka siin, eksole. Aga, ja vaikin, aga ma tegelen laulude kirjutamisega ja,  ja mis siin veel, ega siin esinemisi ju ei,  ei ole. Ma ei usu, et muusikute ja lauljate elu on  nii igav, et nad kirjutavad ainult laule,  midagi nad muud teevad ka ikka. Päris igav on küll. Nali ei ole tegelikult. Eks see jätkub aega kõike teha, et tegeleda nende asjadega,  mida võib-olla varem ei ole jõudnud teha,  lugeda raamatuid, teha vahepeal mitte väga tihti trenni,  aga, aga saab teha selliseid asju ka, mida varem ei ole teinud. Aga ise laulude kirjutamine, see on sinu jaoks nüüd natukene  selline uus asi, et sa pigem oled sellest eemale hoidnud. Siiani. Ja ma olen nagu kaarega mööda kõndinud. Et ma ei kuidagi, ma ei tea, ma olen alati kartnud seda,  sest see on hirmus see hirmus endast midagi välja anda,  see on justkui võtaksid ennast paljaks kõigi ees  ja siis kõik näevad sinu nii-öelda seda,  seda loomingut ja sa kunagi ei tea, milline tagasiside  sellel on, et seal on hästi palju hirme. Aga nüüd ma ületangi oma hirmud ja kirjutan. No see lugu, mis täna kõlab ka see uus lugu,  vaikin, on selle siis pealkiri, mis lugu see selline on siis? See on lugu, mille ma kirjutasin koos Alexi Liskiga,  kes on siis Soomes üks produtsent ja, ja mind sõnadega aitas  ka minu korterikaaslane Rahe lollisaar ja laulja,  ta ei ole ainult korterikaaslane. Ja, ja see lugu juba mainisin, et, et hirmud,  millega ma tegelen, see on ka üks nendest,  et kui ei julge öelda välja, mida sa tunned. Tead, sa, mis, ärme nüüd enam ka pikem, pikemalt venita,  võta koht sisse, kuulame selle ja vaatame  selle laulu ära. Aitäh sulle. Niisiis, Elerin, Tiit ja vaikin on see, mis meie eetris kohe  kostub ja paistab. Ette. Taas su külmas taas vahel jää, kui kas. Saab õhtuks päev kui võlu Sul laan. Ja läbi. See hingan sind, sa hingad mind. Kuid hootaad murd. Äkki ma vangid, äkki sa vid? Vaadates silma mu meelest õigemas, siis on. Äkki ma vargin äkki? Sa valged vastaja. Teid on taas Ühe. Pala vaid suleti, on. See hinda sin hinda mind. Kui te murd Ja. Neile annaks. Äkki sa vaikid? Vaadates mul meeles Ka ja väike. Äkki ma vaikin? Tere, vastaja. Kes? Äkki sa keegi? Ei küsi keegi vasta ja lõpuni tagi. Elerin Tiit. Ja vaikin oli selle loo pealkiri ise on ta sõnad kirjutanud  ja viisi loomisel ka kaasa löönud. Just, aga korra võiks rääkida nädalavahetuse ilmast,  sellepärast et nagu pühapäeva temperatuur vaadata õhutemperatuuri,  siis kipub sinna ranna ilma poole minema küll 20 pluss kraadi,  see on tegelikult juba päris tore, iseasi muidugi,  kui soe see vesi on, aga, aga võib olla niimoodi kerge  jahutus juba karastunumal. Inimesel tuleb siiski juba mõttesse. No meri lähebki tegelikult kauem soojaks,  see merevesi, et oleks tõesti mõnusalt sinna suplema juba minna,  aga siseveekogud lähevad kiiremini. Sellel nädalal oli juba näiteks Anne kanalis 17 pluss 18  Türil tehisjärves ka samad temperatuurid  ja kui selline 20 ette lööb või rohkem, siis vesi läheb  päris ruttu soojaks. No nii, see on, meie järgmised jutuajamised on  ka sellised rannalähedased, nii võib öelda,  me räägime randade puhtusest, aga luba ma mainin,  võib-olla siis nii-öelda ülejärgmist teemat,  mis viib meid kivide otsa ronima, me oleme siin jaganud  soovitusi erinevaid, kuhu sel suvel Eestimaa peal minna. Ja üks soovitus nüüd täna, mis tuleb, viibki meid erinevate  Eesti rändrahnude juurde ja kuhu otsa saab  ka ronida. Eestis on olemas täitsa sellised kaljuronijad,  kes siis käivadki meie nende hiidrahnude otsas ronimas  ja nad ei otsi kõige kergemat teed, vastupidi ikka kõige  seda raskemat ja keerulisemat teed, kuidas sinna otsa ronida. Nemad veel täna soovitusi jagavadki. No ja natuke laba jalga ka ikkagi täna hommikul vastu nädalavahetus,  sellepärast et no rahvatantsijad on pidanud ikkagi  sellistest suurematest trennides ennast eemal hoidma,  aga ma arvan, et laba jalg igas kodus, kus mõni  rahvatantsija on ikkagi olnud päevakorras. Ja ütlen veel kiire vihjena, et üks teema viib meid veel  mere äärde ja me räägime Läänemere puhtusest  ja sellest siis kas näiteks karpidega õnnestuks merevett  Läänemeres nii hoogsalt puhastada, et me saaks öelda,  et et kas ongi kohe nagu puhas see vesi. Ma olen, vaatan ka. On nii-öelda valmis, kas tantsijad on tulnud  ja kivi ka sina saad jätkata rannateemaliste. Just nii, me teemegi terviseametis, Leena,  Albrecht tere hommikust, Leena. No see jutt nüüd, mis siis sellel nädalal siin avalikuks sai,  et terviseamet ütleb, et ei ole vaja avalikes randades enam tualette,  riietevahetus, kabiin prügikasti, kas me oleme millestki  valesti aru saanud? Tõepoolest tõepoolest on väga kahju, et meie sõnumist on  niimoodi aru saadud sugugi mitte absoluutselt. Kõik rannad peavad olema heakorrastatud,  peavad olema kasutamise võimalused, peavad olema  riietuskabiinid samuti ja peavad olema. Prügi ka prügi. Mõni kastid peavad olema ja saab panna prügi ära. Jaa, jah, prügi äraviimise võimalused, aga ei pea kõik olema  meie määrusega reguleeritud, see oli lihtsalt selline. Väike. Sõnastuse muudatus, ütleme niimoodi, aga põhimõte jääb samaks,  kõik, nii nagu oli, nii jääb, kõik peab olema korraldatud. Oota, aga, mis see muudatus siis, miks seda muudatust oli vaja,  kas ma saan õigesti aru, et tegelikult ikkagi ju kohalik  omavalitsus vaatab, et see prügikast seal oleks? Jah, kõik kohalik omavalitsus peab otsustama,  kuidas nad oma teenust organiseerivad, kuidas nad tagavad  oma territooriumil prügi aravedu. Samuti see on kogukonna küsimus. Rand peab olema puhas, see on. Väga oluline, see oli, see nii jääb ja ilmselt tulevikus see  ka jääb. Meie selles määruses ongi rohkem lihtsalt võib-olla  tähelepanu pööratud suplusvee kvaliteedile. Et see on oluline, et vesi peab olema piisavalt. Piisavalt uuritud neli korda hooaja jooksul. Jõuame kohe selle puhta veeni, ma veel kord kordan üle,  et oleks täiesti üheselt arusaadav. Kõik need riietuskabiinid, kõik need tualetid,  kõik need prügikastid peavad olema. Ja antud rohkem võimalusi kohalikule omavalitsusele otsustada,  kuidas ta seda teeb. Võib-olla siin tekkis väike selline arusaamatus,  sellepärast et noh Meil on väga palju erinevaid kohti,  on Tallinnas näiteks suured rannad, kus on ilmtingimata vaja  teatud sagedusega paigaldada kõik need konteinerid,  riietuskabiinid ja nii edasi. Meil on väga palju ilusaid looduslikke kohti,  kus võib-olla käib ainult teatud väike kohalik kogukond,  väike arv inimesi, kes on nõus, et nad ei paigalda riietuskabiinit,  Nad käivad võib-olla seal rätikuga ja ei ole,  ei ole nendele seda vaja. Määrus ei reguleeri seda enam. Kohalik omavalitsus otsustab, kas nad paigaldavad  või paigalda. Ahah ja nad võivad siis ka tegelikult määrata kindlaks  selle arvu, et kui ongi näiteks suurem randeks  siis nad võivad seda vähemaks või ka rohkemaks. Ja peamine asi, et see peab, see teenus peab olema  kvaliteetne ja ohutu, see annab rohkem võimalusi võimalusi  kohalikule omavalitsusele. Sellest oli. Sellest oli muudatuse mõte mitte dikteerida,  kui palju täpselt ei pea kõik määrusega reguleerima. See on lisaks sellele veel kohaliku, igal kohalikul  omavalitsusele on olemas hea korra eeskiri,  on olemas jäätmehoolduse eeskiri, seal on  ka täpselt samad nõuded, kõik peab olema puhas  ja korras. Ei ole vaja mitmes õigusaktis  ja sama asja reguleerida, selles oli põhimõte,  aga rannad peavad olema jätkuvalt puhtad  ja korrastatud. Et siit see arusaamatus tegelikult on lahendatud,  kõik jääb rannas nii nagu on, aga räägime nüüd tõesti  sellest vee kvaliteedist, see on nüüd küll terviseameti rida,  et seda vee kvaliteeti kontrollida, kui paljudes kohtades  ja kui sageli Määrus määrusega on öeldud, et vähemalt neli korda hooaja  jooksul ja ongi meil keskmiselt niimoodi. Ongi nii, et üks kord kuus keskmiselt võetakse need seireproovid. Sel aastal meile esitati 85 taotlust suplushooaja avimiseks  aga hetkel me oleme ära menetlenud ja 50 natuke üle 50. Ja kõik need seirekalendri on kooskõlastatud,  esimesed proovid on igal pool juba võetud  ja vesi on korras. Ohutu võib ujuma minna selles mõttes, et meie siin probleemi  ei näe. Vesi on küll külm, võib-olla sellepärast ei sobi. Ja võib-olla sellepärast seal ripuvad veel punased lipud,  aga vee kvaliteedi osas meil on kõik korras. Mida te kontrollite, kui te vee kvaliteeti kontrollida,  mis need näitajad on, mis peavad olema korras võivad mitte korras. On kaks sellist indikaatornäitajat, mikrobioloogilised  näitajad mis võivad viidata afikaalsele reostusele kui nemad. Kui nad on korrast ära, siis me võime kahtlustada,  et seal on mingisugune reostus. Dekaalne reostus siis, see tähendab tegelikult mingisugust reovett,  mis põhimõttelise reovesi karu. Sellist olukorda ei tohi olla, ei tohiks olla,  sest aga meil on loodus. Selles mõttes ja meil on inimesed, meil on inimesed,  meil on loodus. Meil on loomad ka, et võivad juhtuda mõned mõned probleemid,  meil on, aeg-ajalt juhtuvad. No milline olukord peaks siis olema, kui te ütlete,  et ohoo sinna vette tegelikult ei tohigi minna,  meie analüüsid näitavad seda ja seda Siis me anname informatsiooni oma kodulehe kaudu,  tegelikult on terviseameti kodulehel on olemas info,  me pidevalt uuendame nii, kui uus analüüs tehakse,  labori tulemus on teada, siis see info kohe läheb meie  kodulehele ja seal on värske info. Suplusvee kvaliteedi kohta on täiesti olemas,  praegu on hetkel kõik, seal on sellised rohelised,  näokesed. Kõik on korras, hetkel. No inimene, kes valib ki oma sellise väikese salakoha,  kus tegelikult terviseamet ei võta neid analüüse  ega ei ütle, et siin on nüüd see roheline näoke  ja vesi on väga puhas, siis see on ikka tema vastutusel  sinna vette ujuma minemine. Ja see on tema vastutus. Keelata me ei saa, aga inimene, kui tal on suur tahtmine ta  võib tutvuda, vaadata, kus on vesi kontrollitud võib sinna minna. Kas Eestis pigem suplusvesi on ka nende kontrollide  tulemusel siis eelmistel aastatel, kui selline väike  vahekokkuvõte teha pigem korras ja me tegelikult neid  probleeme ei a? Suuremas osas meil on väga hea vee kvaliteet,  Ma ei ütleks, meil on mõned probleemsed kohad,  kus on aeg-ajalt probleemid, on näiteks hetkel on meil  praegu hinnatud ainult piisavaks kvaliteediks Stroomi rand. Pärnus on üks rand Aga ülejäänud on kõik väga hea. Hinnang antakse jällegi seal on selline. Jaotus neli, neli klassi, väga hea, hea,  piisav ja halb. Meil on ikka väga hea, meil on väga hea ja hea suuremas osas  kaks kolmandikku on väga head head sellises kategoorias. Võib-olla siin natuke mängib rolli see, et temperatuur meil  ka ei ole nii kõrge nagu võib-olla Hispaanias  ja Itaalias. See on pigem meie kasuks, aga see on võib-olla meie kasuks ja. Aitäh täna hommikul Leena tulemast ja selgitamast,  siis ma arvan, et see arusaamatus nüüd on lahendatud,  et randadesse jäävad need riietevahetus,  kabiinid ja tualetid peavad jääma olema. Kooli nii peab jääma, sest kõik need Nõuded on mitmes kohas reguleeritud, ma ei usu,  et meie inimesed, inimesed ise peavad hoolitsema looduse  eest peavad olema väga kohusetundlikud, me arvame. Ja veel üks moment on see, et üldsus, kohalik kogukond,  kui nad arvavad, et nendel on mõni väike koht,  kus saaks avada supel randa. Nad võivad pöörduda kohaliku omavalitsuse  ja kohalik omavalitsus ka. Või peaks nagu reageerima kogukonna küsimusele  ja avaldusele. Ja järgmisel hooajal võib avada supluskoha seal. Aitäh täna hommikul tulemast. Me jätkame siit stuudiost nüüd väga huvitavat jutuajamist. Tohutult on siin kraami ja kaks toredat külalist ka,  tere hommikust, Marje. Tere hommikust, Ruslan. Me kutsume teid külla sellepärast et teil on selline hobi,  et ronite kivide otsa ja noh, te olete vist kaljuronit,  võib teie ta. Me oleme kaljuronijad ja et ei saa öelda,  et päris ainult kivide otsa, aga Eestis lihtsalt ei ole. Kaljusid. No vot ma tahtsingi sinnamaani jõuda, et Eesti kõige  suuremad kaljud on ju meie rändrahnud mõnes mõttes  pankrannikud jätame kõrvale ja kus saab ronitavad kahjuks. Ja sellepärast tulebki otsida neid need suured kivid,  mis olid kunagi siia toodud liustikuga siis nende peale ronida. Ja kuivõrd te neid kive nii hästi tunnete  ja peaaegu igaühe otsas olete roninud, siis me kutsume teid  külla ka väikese sellise eesmärgiga, et inimesed,  kes võiksid ka nüüd suvel Eestimaa peal ringi käia,  võiksid neid kive kusi avastada. No ma ei tea, mis see kivi on, millest me võiksime  kõigepealt rääkida mardimiku, näiteks. Mille poolest see huvitav on, kus see üldse asub? Tasub Loksa linna suht külje all, et see on hästi nagu  ligipääsetav päris paljudel, nii et sa pead kuskil matkama  mitu kilomeetrit mardi Mikula sa saad põhimõtteliselt sõita  autoga sinna ette. Miks ta nagu võiks olla algajatele ka, kes tahab proovida hea,  sest on pealt hästi lauge. Sinna saab. Seal on nagu turvaline alla tulla, seal on turvaline olla. Ja kusjuures seal on vist isegi olnud mingit pikniku  jäänuseid näha seal peal. Ja meil on No siin on, me näeme kaadreid ka seina peal parasjagu,  kuidas te sinna otsa hakkate minema, et,  et see, kui kivi, eks ole, on on nüüd mitte päris kaljumõõtu,  siis ta on ikkagi selline majamõõtu ja sinna otsa ronimiseks  te kasutate neid kalju ronimise vahendeid. Noh, see ongi näha selle mati ja mida kasutatakse  ka videos, see on turvama turvama jah, et need kivid on juba  piisavalt suured, et ei tahaks niisama maa peale kukkuda,  sealt siis teine vajalik asi on ikka need sussid,  needsamad sussid, mis meil siin on ja mida. Meie sõber seal kannab jalgadel, et ilma nendeta ei saa väga  ronida kivi peal. Ja see on ikka selline mitme inimese koostööd,  vähemalt kaks inimest, see ei ole nii, et ma lähen üksinda,  ma panen oma mati maha ja siis ma näen, et siin teine sõber  muudkui aga järjest nii-öelda sätib seda mati vastavalt  siis alla. Pigem jah, sest see Mati on nii väike ja kui sa nagu üksi  sinna peale kukub mingi viie meetri kõrguselt,  siis tegelikult sa kukub siit nagu võib-olla jalgadega siia peale,  aga see võib nagu tasakaalu kaotada peaga maha,  et siis ongi, et see teine inimene nagu kuidagi toetab sind,  et sa. Teine inimene põhimõtteliselt peaks nagu püüdma sind natuke,  et kui sa kukud kuskilt kõrgelt, et ta jälgib seda,  et sa ei kukuks pea maha ja, või et sa ei kukuks nagu matist mööda. Aga kui palju te näiteks selliste Eesti rändrahnude puhul  kasutate seda, et on ka mingi turvaköis,  et, et kuidagi, et viskate üle kivi ja teiselt poolt keegi  hoiab igaks juhuks nööri otsa kinni. Me kasutame seda natuke, et põhimõtteliselt siin on,  tavaliselt on nende kivide puhul mõte selles,  et sa ronid seda ilma köieta, aga võib-olla kui marsruut on  liiga raske, et seda niisama kohe ronida,  et me võib-olla proovi, proovime alguses köiega,  et mitte kukkuda kuskil ja kui oleme kindlad,  et juba saame seda rasket marsruuti ronida,  siis proovime ilma. Ilmselt teie eesmärk on ju ronida ikka kõige raskemat teed  pidi sinna üles iga. Jah. No võtame järgmise kivi, mida, mida võiks soovitada,  kuhu inimesed võiks minna, on see Elland vahekivi,  et kus see asub, täpsemalt, ja miks see huvitav on,  see asub? Ka jälle Tallinnast mitte kaugel, need, kes Tallinna  inimesed võivad minna vaatama. Ja see on tegelikult niisugune huvitav kivi,  see on üks esimesed kive, mida üldse hakati nagu ronimiseks  kasutama siin Eestis vist. Ja. Seal on palju radu, see asub Tallinnale ligidal  ja siin on tegelikult näha, et kuidas me ise märgistame neid radu. See ei ole, ei ole nüüd kivi peale neid joonistanud,  vaid see on nii-öelda, on. See on Fotole joonistatud seda võib internetis leida,  et kui keegi läheb näiteks kivilat ja leiab seda veebisaidi,  vaatab, et mis rajad seal on ja mida ta saab ronida,  et seal on ka raskusastmed kirjas, et iga inimene saab valida,  et mis raskus talle sobiks, et valida nagu vastavat rada. No kui palju teil jääb seal kivi juures olles aega  ka nii-öelda ümbrust ja loodust nautida või te lähete kohale  ja olete nii-öelda fokusseeritud sellele ühele kivikamakale  ja ülessaamisel. Ei, tegelikult see on niisugune väga, nagu sa lähed sinna,  sa võtad pikniku korvi kaasa, siis sa oled seal võib-olla  mingi mitu tundi, et see ronimine tegelikult on sõrmedel  hästi koormav ja see üks rada, võib-olla ta on mingi viis  meetrit kõrge, aga võib-olla sa ei saagi sealt kohe üles. Ja ta ongi niisugune, et sa proovid ühe korra  ja siis võib-olla 10 minutit lihtsalt istud  ja puhkad. Kui palju ühe sellise kivi otsa on kõige raskem rada,  mis sellel kivil on seal Ellanud vahekivil aega võtab,  et sinna üles saada. Aega ta võtab võib-olla poolteist minutit aega ja,  aga näiteks meie ei ole kumbki sinna saanud,  et võib-olla Eestis on mingi 10 inimest. Tuleb proovida mitu, mitu korda, enne kui mingi raskem rada  tuleb välja ja siin on tegelikult üks Eesti nagu  kuulsamatest radadest sellel kivil. Et selle nimeks on Eesti mandela. Aga kas on mingi numbri ka praegu siin ka pildil näha? Kas juures, kas see võiks olla number viis  või kuus? Selles. Tegelt teisel poolel selle pildi peale aga siit ei ole näha. Keeruliseks teeb selle. Ta on niisuguse täiesti vertikaalse seina peal  ja neid nukid on üliväiksed ja ütleme nii,  et nad on suht kaugel üksteisest ja sul on vaja ikka teada  nagu väga täpselt seda järjekorda, et mida sa võtad. No vaatame augukivi ka, see ei ole mitte auku,  ta ei roni mitte allapoole, vaid vaatavad ikka ülespoole. Aga lihtsalt koha nimi on selline augukivi  ja asub jälle siin põhjarannikul. Seal kabereeme Haapsaluis. Mis selle kivi selline eripära on, miks seda võiks minna  vaatama ja noh, osa omad, siis harjutanud inimesed. Ta on tegelt hästi hea koha peal, ta on nagu ta ei ole rannas,  ta on metsa sees, aga see rand on seal kõrval,  sinna saab jälle hästi mugavalt ligi, seal on see redel,  et kes tahab nagu kivi otsa minna, siis saab redelist minna,  kui muidu ei saa peale. No tavainimene ütleb, läheb redeliga, eks ju? Alla minna pigem redeliga, et kui sa ronid üles,  siis tahad ka alla kuidagi saada. Aga kusjuures huvitav küsimus, kumb see keerulisem on,  kas allatulek või ülesminek? Tegelikult alla tulek on vahel isegi keerulisem. See oleneb muidugi, et on ju, kus sa üles lähed. Aga sealt, kus ma üles lähen, ma kindlasti ei tahaks alati  alla tulla, ütleme nii. Et see nüüd alla tuleku rada ei ole täpselt samasugunegi. Niisugune lauge, kust me otsime, et alla tulla? Üles ronimine on loomulikum inimese jaoks  ja siis kui tulla alla, siis see on juba kuidagi on hirmsam  siis või? On hirmsam siis ei ole harjunud  ka sellega, et alla minna ja tavaliselt noh,  tava sa otsid nii kõige lihtsama rae, et alla tulla. No Viinistus asub ka üks kivi, mille te olete välja valinud,  noh, see on tõesti, näeb uhke välja, ta on,  on kõrge ka mille poolest see veel huvitav on,  kui nüüd ronija pilgu läbi vaadata? Aga kusjuures nagu tavainimesele, siis seal filmiti see  röövli rahnu Martin, sinna ehitati see maja peale,  siis ma pärast guugeldasin, mis kivi see on,  et seal olid mingid hullud trahvid selle eest,  et nad selle maja tegid sinna? Nüüd see maja on sealt ära võetud. Noh, tegelikult siin on näha meie võistlusi,  et teibiga on märgitud täpselt rajad, mida inimesed ronisid  ja siis on ka nende inimeste jaoks, kes ei tahtnud võib-olla  nii kõrgele ronida, panime ka köied ülesse,  nad saaksid julgestusega ronida. Aga see on huvitav selle poolest, et seal on väga palju  lihtsaid radu ja väga palju niisuguseid suuri reljeefe  selle kivi peal. Et isegi kui Just mingi 10 aastat ei tegele kalju ronimisega,  saab ka sinna minna ja proovida neid lihtsaid asju. Mul on väga hea meel, et te täna hommikul tulite  ja sellist soovitust jagasite, no muidugi siin peab olema  kerge hoiatus, et kui te ei ole tegelenud mägi ronimisega  nagu nagu teie Marie ja Ruslan, siis ilmselt ei tasu hakata  kohe ronima otsa. Et pigem otsiks mingi sõbra, kes juba tegeleb sellega,  kes ütleks, et mida teha. Just aga igatahes need kivid on ka silmailuks väga toredad,  kui on redel lihtne üles ronida, miks mitte sinna otsa  ronida ja seda ümbrust ka vaadelda? Tere hommikust, reede on viis minutit, on kell pool üheksa  läbi ja seda 20 kraadist soojust jagub nädalavahetuseks ka. Tõsi, jagub jah, võib-olla mitte päris öödeks veel,  nii soe see olukord meil ei ole, et saaks öelda,  et suvesoe on ka nüüd öösel? No küll see aeg ka tuleb. Ja kui kuule 11 kraadi öösel on ka päris hea mus no hõlma  alla saab käia juba vähemalt telgis magada rahulikult  ja mitte selle magamiskoti sees, mis, kas lubada esmaspäeva  hommikul terevisioonis? Ei luba reportaaži ei mul selleks nädalavahetuseks seda teised. Plaanid on, et sa ööbid telgis, siis haara kaamera kaasa  ja tee üks selline öine telgireportaaž. Magab Katrin ei no kuidas eluolu on, mis loodushääli sa kuuled? Selline loodusvaatluste maraton, mis ka laupäeval toimub,  muuseas Eestis vot kui sul on, võivad siis sellest  loodusmaratoni osa võtta. Ma saan aru küll, jah, just üle Eesti igal pool,  kõik saavad teha Tartu Ülikooli loodusmuuseum,  sellega tegeleb nii, et tasub selle kodulehele minna  ja sealt leida selle loodusmaratoni täpsed asjaolud. No aga kui teil ongi see loodusmaraton selline tore ettevõtmine,  siis tehke video, saatke meile, me saame vaadata  ja teistele näidata, järgmisel nädalal. Jah, ja video, saatke siis nii, et me saame  selle alla laadida lingi kujul. Nõndaks, aga meie üks järgmine jutuajamine ei ole  ka loodust mitte kaugel, vaid sõna otseses mõttes ongi loodusest. Nimelt me räägime sellest, milline on Läänemere olukord  ja kas Läänemere puhtust saaks kuidagi edendada,  nii et me hakkame rohkem karpe kasvatama. Kas sa tead vastust juba ei või jaa. Ma ei taha vastust ära öelda, sest ma olen kutsunud selleks  siia merebioloogi onne Kotta, kellega ma kohe rääkima hakkan,  sest ma olen kuulnud lihtsalt väga mitut arvamust  selle kohta. Kohe kuulame ühte neist arvamust. Aga kuidas on läinud rahvatantsijatel see kevad,  kus trennis tegelikult käia ju pole olnud võimalik,  aga liikumine on inimese väga loomulik osa,  nii et natukene laba jalga ja rahvatantsujutu  ka täna hommikul. Aga nüüd siis tõesti? Mereolukorrast meie Läänemere olukorrast  ja kas nendesamade karpidega, mis meil siin  ka laua peal on, õnnestuks seda merd päästa. Tere hommikust, Janne Kotta, tere hommikust. Ja siin hiljuti ilmus ka üks ajaleheartikkel,  mis kuidagi niimoodi lõi ruskiga vastu lauda  ja ütles, et miks ma juba ei tee seda karbikasvatus,  et Läänemerd puhtamaks teha, on selles siis tibake tõtt sees  või tegelikult? Ei. Ajakirjandus alati armastab draamat, see on selge ju,  et kui on konflikt, siis on ka tähelepanu rohkem,  aga et me oleme valmis selleks tegelikult praegu,  et meil on kogunenud juba piisavalt palju teadmisi,  et osata selle karbi kasvandusega Läänemeres edasi minna. Et see on võib-olla see oluline sõnum. Hakkame võib-olla nagu mingi baasfaktide paikapanekuga,  kui must see Läänemere siis on ja mis selle mustaks teeb? Võibolla peakski välja tooma selle, et ütleme,  et Läänemeri on tegelikult üle väetanud väetatud,  et see on vast olulisem sõnum ehk siis sinna on  aastakümnetega ladestunud palju fosforit,  lämmastikku ja, ja see tuleb sealt merest lihtsalt kätte saada. Ja see on ladestunud sinna siis nii, et see on nagu suur  põllumajandus on seda kasutanud maismaa peal vee kaudu on  see kandunud lõpuks mörr. Põhimõtteliselt jah, see on ajalooline seal nõukogude ajal  seal lennukitega väetati põlde ja igasuguseid trikke tehti ja,  ja võib-olla teistsugused keskkonnahoiustandardid. Ühesõnaga, see on nüüd ajalugu, millega tuleb lihtsalt nagu  edasi minna ja leppida, mõneti aga et aga see võib olla  näiteks karbi kasvanduse jaoks ressurss,  sest nii nagu kõikidele põllukultuuridele väetis on ju  põldudele pannaksegi väetist. Te nüüd tahate öelda mulle siis, et on olemas meie  Läänemeres sellised karbid juba, mis kogu seda värki  nii-öelda armastavad, neile meeldib see väetise suur kogus ja,  ja kui neid niimoodi natukene hoogsamalt  ja teadlikult kasvatada, siis me saaksime sellest väetise  koguses lahti. Jaa, meil on omal Läänemeres olemas selline liik nagu söödav  rannakarp seesama ja mis laua peal ja ja nagu nimigi ütleb,  et no seda võib ka nii-öelda pannile panna ja,  ja süüa ja, ja teda on siin tuhandete ruutkilomeetrite Aladel Läänemeres kasvamas ja ta ei, teda piirab tegelikult substrat,  ehk siis, et selleks, et ta saaks kasvada,  tal on vaja kivist või niisugust tahket kõvat kõvat pinnast  ja nüüd, mida me nagu selle karbi kasvandusega teeme,  me viskame merre köied, ehk siis me tegelikult püüame karpi. Me needsamad köed ka. Mis seal laua peal paistavad, et me tegelikult noh,  ütleme, kui tavaline püük on see, et viskame võrgu sisse  järgmine päev välja siis noh, karbi kasvatuse me peame  ootama lihtsalt poolteist aastat, kaks aastat  ja siis need karbid, pisikesed vastased kinnitavad sina  peale kasvavad suureks, korjame välja. Mitte kuidagi ei meelita ma muudmoodi ei,  peaaegu lihtsalt üks selline kiri. Jaa, täpselt, ja siis me korjame selle köie välja koos  karbiga ja ühtlasi koos karbiga oleme eemaldanud süsteemist  väga palju toitaineid, et see ongi nagu see trikk,  aga ühtegi teist nagu sellist head lahendust tegelikult juba  Läänemeres olevate toitainete eemaldamiseks lihtsalt ei ole. Mingit mehaanilist võimalust kuidagi kokku korjata mingi  masina aparatuuriga lõhub. Toime me teeksime mere katki, et ma arvan,  et see ongi nagu see asi, sest see on ikkagi,  siin on tuhanded ruutkilomeetrid, kui me hakkaksime  merepõhja seal võib-olla seal kaevama neid setteid välja,  see on kohutav energiakulu. No milleks võiks lasta loodusele teha seda,  mida loodus oskab kõige paremini? See on niisugune tavaline nii-öelda üldköis. Spetsiaalne karestus selline. Ongi nüüd see nagu asi, mis selle teeb asja nagu keeruliseks,  ehk me teame, et on head kalamehed, halvad kalamehed,  et et mõned saavad rohkem saaki, mõned vähem saaki  ja Läänemeres ei ole varemalt karpi kasvatatud,  karpi kasvatatud noh muudes ookeanites ja Läänemere on  nii teistsugune süsteem, et selleks, et teada saada,  mis seda karpi kõige paremini püüab ja kus ta kasvab kõige paremini,  seda peaks testima ja see ongi nüüd võib-olla see sõnum,  et et miks mitte kasutada meie siinset ressurssi,  leiame need paremad lahendused, kuidas see karp noh,  eriti hästi meil siin kasvab, on ju ja, ja  siis teeks temast mingeid vahvaid tooteid. Kaua läheb aega, et selline üks karp kasvaks valmis. No kuskil sõltub eeshoolsusest, et meil on natukese vähem,  võib-olla seal Läänemere lääneosas, suurem mere Läänemeres  Läänemere lääneosas, näiteks seal Taanis,  Rootsis võib-olla noh, ongi, piisab sellest,  et ootame kolmveerand aastat aasta Meil võib-olla poolteist  aastat juba on. Ja põhimõtteliselt küll jah, aga nad selliseks kasvavad  ka meil ütleme seal läänesaarte piirkonnas,  kus on tõesti soolsus, on suurem ja kui me läheme näiteks  Liivi lahte või, või Soome lahe mingisuguse keskossa nad  väga palju väiksemad, aga ka selliseid väiksemaid karpe  tegelikult saaks ju kasutada, et me ei pea ilmtingimata neid noh,  kohe nagu pannile panema. Aga me võime toota neist midagi väiksed,  liiga, et ütleme, need, mis on seal Liivi lahe  või maa väe süüakse lusikaga. Nojah, aga et ikkagi, et kalamarjas ei ole seda kõva kesta,  mis võib olla, hakkab nagu niimoodi nagu segama kala. Aga neist saab igasuguseid muid vahvaid tooted,  olete roovi ja loomulikult ja, ja. Tegelikult, kui me läheme poodi ja vaatame leti peal on  kirjutatud niisugune vahva nimi nagu sinimerekarp,  see on seesama Läänemere söödav rannakarp lihtsalt. See on tõenäoliselt Norrast toodud, võib-olla  ka Saksamaalt, aga et, aga põhimõtteliselt see on sama riik,  et lihtsalt, et eksootiline nimi on pandud kaubanduskettides. Võib olla inimesed ostavad, ostavad eksootikat nagu meelsamini,  aga see on sama asi. Täna keegi Eestis kasvatab neid. Ja selles mõttes meil on hea uudis Reets Torm,  selline firma kalakasvataja, neil on ka esimene töönduslik  karbi farm üles pandud ja see on nagu väga vahva  ja seal on võimalik igasuguseid eksperimente teha  ja katsetada erinevaid neid just kasvatus,  tehnoloogiaid, et saada nagu väga hea tulemus. No hea küll, kui nüüd inimtoiduks, võib-olla on tõesti liiga  palju karpi siin ümber ja mehkeldamist liiga palju,  et et see hea asi siit sees kätte saada,  söödav kraam siis mida nendega muidu saaks teha üldse,  kellele nad siis kõlbaks söögiks või, või milleks? No isegi, et inimtoit on ka, et see ei pea ilmtingimata  olema nagu terve karp, aga me võime sealt ju välja  ekstraheerida midagi, mis mis meile meeldib,  näiteks, et teeme mingid pasta, mingit põhjasid puljongit. Võime seal seda lihamassi lihtsalt eraldada,  teha sellest mingisugused proteiinibatoonid sportlasele,  ühesõnaga see võimalus on nagu meeletu linnu looma sööt. Rootsis ma tean, et näiteks kasutatakse jahvatatakse sama  karpi antakse Kanadale ette tuleb ökomunad,  mille nõudlus on suurem, kui pakkuda. Ei vist ei ole isegi, et nad muidu on, öeldakse küll,  et jah, et kui anname liiga palju karpi,  et siis tuleb nagu heeringamaitsega muna,  et see võib olla noh, teinekord läheb hästi kokku. Võib-olla nagu kaks ühes, et võib ka ka proovida. Ja, ja siis on muidugi kõrge igasugused väärtuslikud komponendid,  et noh, mingi hüpotauriinid erinevad valgulised komponendid,  et, et meil on potentsiaali tohutult ja,  ja noh, sõnum ongi ise pigem nagu positiivne,  et kasutame selle potentsiaali ära. Aga kas mina võin ka nii-öelda hankida endale sellise köie  ja ütleb, et mul on mereäärne maatükk, sõidan oma väikse  paadikesega või lihtsalt lähen, ma ei tea puusadeni vette,  viskan köied sisse ja hakkan rõõmsaks karbikasvatajaks. Põhimõtteliselt, ühesõnaga selle meie nagu riigijuhtide  meelsus on muutunud positiivseks selle tegevuse suhtes,  ehk siis keskkonnaministeerium annab selleks noh,  päris kergesti loa probleemiks on seadus,  see on natukene veel aela jalgu jäetud, ehk  siis kõik, mis me merest teeme. Üldjuhul on nagu suur ehitus. Ja nüüd kujutage ette, et paneme karbi kasvandusega  selle paar ankrut sisse, aga me peame taotlema igasuguseid lubasid,  umbes samamoodi, nagu me teeksime tuuleparki. See ei ole nii-öelda siis kalapüügiga võrdne,  et, et kalamees viskab oma konksu õnge otsast sisse tamiiliga,  et siis nüüd viskan lihtsalt köie sisse. See ongi nagu üks lahendus, mille poole me nagu üritamegi jõuda,  et ongi, paneme selle püügiseadusesse kirja,  et karbikasvatus ongi nagu kalapüük ja see lahendajaks  tegelikult väga palju probleeme, sest noh,  sisult ongi noh, lihtsalt ta Nad ei vaja mingit hool, hooldamist, nad ei vaja mingit lisatoitu,  mitte mingeid ravimeid ega asju. See on ka tore asi. Ja meres on need toitained, lämmastik, fosfor,  ega ta otse lämmastikufosforit ja tarbida. Põhimõtteliselt toitub see pisihõljumist,  mis on omakorda seda fosforit lämmastikku endasse haaranud. Et mingisuguseid ravimeid. Ei, ei, absoluutselt mitte midagi ei. Hoita isegi juba värske värsked mereannid ongi apetiitsed,  et nende neid üldiselt ei tulekski rikkuda millegagi,  aga et mis on nagu oluline, et kui teda väga palju kasvab,  et noh, tuleks poisid juurde panna, muidu see lihtsalt  kujutage ette, see farm lihtsalt vajub merepõhja,  et noh, me peame nagu ikkagi tasakaalustama aega. Tuleb teada, et seal meres on ja kätte saada kiire küsimus veel,  kui palju meil peaks olema selliseid köiejuppe meres  ja kui kaua? Läänemere Meil on erinevad eesmärgid, et kui me tahame  saavutada neid eesmärke, mida riik on näiteks lubanud praegu,  et vähendama reostust teatud mingi koguse võrra  siis on selles mõttes väga lihtne, et me arvutame,  mitu tonni me tahame vähendada reostuskoormust,  arvutame välja, palju on karpides seda lämmastiku fosforit sees. Kui suur saagid saaki on meil vaja saada,  et nii-öelda eesmärgid täita, ehk siis ma arvan,  et me räägime võib-olla et seal Eesti mõistes võib olla  mõnest võib-olla 10-st ruutkilomeetrist,  aga no see ei ole ainukene lahendus, et noh,  me, Selge see üks kiire küsimus veel, kas see karp endasse ei kogu,  kui ta kõike seda ta mere saastet ära sööb,  ka ühtlasi mingit raskemetallmürkaineid,  midagi sellist? Selle saastaga ongi, et see on mulle, et ongi eksitav  inimesed räägivad kogu aeg reostamisest ja mõtlevad,  et reostamine on, et tegelikult Me meri on üleväetatud  ehk siis lämmastikfosforit ja see karp kasvab niivõrd kiiresti,  et need raskemetallid ja muud toksiinid sinna lihtsalt ei mahu. Tegime hiljuti uuringud ka, kus me mõõtsime kõik Läänemere  olemasolevatest karbifarmidest karpide toksiinide sisaldusi  ja sööge palju jaksate ei ole mingisugust muret  ega hirmu. Seni veel, kuni me siis karbikasvatusega siin kõik tegelema hakkame,  aitäh, Janne Kotta selle intervjuu eest. Ja. Ja. Milline on olnud rahvatantsu kevad, selline see märksõna  järgmiseks jutuajamiseks on, tere hommikust,  Agne. Tere hommikust, Kaido, tere. Igaüks on pidanud teie kaasa arvatud ja muidugi kõik  rahvatantsijad lihtsalt kodus nagu kandja varvas kõpsutama. Maido. No see tuli kõik nii äkki. Ja esimene nädal me ei teadnud, mida teha,  kuidas teha? Ja siis tuli päästev suum. Ja läbi suumi tegime me esmaspäeval ja neljapäeval Leega trenni. Ikka päris trenn, päris trenn kohe, mina kohe üle. Kõik ei, Maria tegi tundi ja mina olin. Siis see kuri õpetaja, kes vaatas neid lahtreid  ja siis pärast seda andis Maria mulle sõna ka,  siis ma ütlesin, kes tegi halvasti, kes tegi hästi,  tegime isegi paaris tantsu, poisid keerasid parema külje  meie poole. Tüdrukud vasakud külje ja liikusid täiesti niimoodi,  noh. Nägin kõik, kuidas kõik elavad. Nii toakord. Kas lilled on vaasis, mis jälle täna taustale pandud,  on, nii et selline kodu hästi-hästi huvitav elu,  aga aga. Ei väsitas ära, ikka, see tants on loodud ikka tantsima. See koos Agne. Kuidas teil see asi oli üles ehitatud? Atan siit Maido jutujärje üle, et meie, mina isiklikult oma  tantsurühmadega esitan, esindan seda teist poolt,  kes võtsid aega rahulikult ja, ja tõmbasid tagasi nii-öelda. Jalgu päris seina peale õnneks ei saanud panna,  see pole loomuses, siis oleks nagu asi läinud päris kurvaks,  endal enda sees. Aga jah, tantsuansambel sõprus näiteks võttis natuke  rahulikumalt aega ja leppisime sellega, et,  et elu on teistmoodi ja, ja tegelikult ega me ei maganud,  toimetasime sellel ajal tõesti teist teiste asjadega,  mis, mis ühe koosluse ansambliga vaja toimetada on,  et, et alati on seda sisukust muud poolt  ka päris palju juures ja, ja see jääb siis kuhugi kahe vahele,  et me saime sellele keskenduda. Kui jalgpallur pastat, pastat jalgpall, öeldakse. Teil on see mure, et nüüd olid ka, eks ole pausi,  et neil see kuidagi muru ja pallitunnetus on kadunud  jalgpalluritel siis kuidas rahvatantsijal ka,  kes on ju muru peal suurtel pidudel tantsib,  et kas selline nagu tunnetus te nägite, kadus  ka inimestel jalgade ära, kes siis ei teinud? No vaat, ega me ju ei tea, eks ju, aga tegelikult on huvitav see,  et üks on nüüd see tantsija puhul, aga mida me võime  omavahel Maidoga küll öelda on, et, et kui ühel hetkel  rääkima hakkasime, et, et, et varsti saabub see aeg,  kui me tõesti saame sinna saali juba minna  ja me väga särinal seda ootame. Aga natuke tekib nagu endal see, et kas me oleme hakkama saanud,  et kuidagi ikkagi sa oled nagu loodud, et sul on vaja seda  vahetult otsest kontakti ja ja sa tunned sellest nagu  tegelikult ikkagi väga puudust ja tekitab kõhedust,  kui sa oled sellest vallist kuidagi välja astunud,  aga ma usun, et me saame hooga sinna sisse tagasi. Kummiga ei saa ju eriti ju kontrollida, kui ta näitab ühte kohta,  ütled, et heitke selili ja. See harjutus sa ei näegi, näed jalgu või? Või hippot siis? Jah, aga no vähemalt see on lahendus. See on nagu väga tore, aga labajälg ikka oli kontrollitav  või Zuteel ka hulkseis. Polkseisu said kontrollida. Jah no ütleme niimoodi, et vaata, see on nüüd see koht,  kus tuleb nagu loota sellele, mida sa kõik enne teinud oled,  kui see aeg meieni jõudis, eks ju ja kui süda on rahul,  et enne oled andnud endast kõik, et laba jalg tuleks,  siis, siis tuleb ta kindlasti ka siis kui,  kui ütleme niimoodi, et, et mõni tantsija võib-olla saab  alles jaanikul esimest korda üle selle aja labajalaga liikuma,  aga ma usun, et polkseis on paigas. Tegelikult rahvatants on juba hästi füüsiline tants üldse  hästi füüsiline, et kas te andsite kuidagi soovitusi  ka mingi trenni jaoks, et noh, et võib-olla neid tava,  eks ole, treeninguid ei saanud teha harjutamist,  aga noh, et tõesti keha liiguks, lihas oleks. Et kõik lihasgrupid oleksid No meie püüdsime ikka läbi Zoom'i, kuigi nüüd,  kui need reeglid läksid natukene lõdvemaks,  siis me nüüd juba tegime isegi torni väljakul kahemeetrise  vahega üheksa poissi ja mina ja Maria siis tegi üheksa tüdrukut,  kujuta ema niimoodi. Et et siis me juba saime nagu, noh, juba mitte füüsiliselt  me kokku ei saanud, aga me lihtsalt nägime kahe meetri  kauguselt oma inimesi ja ja tõesti siis sai  selle labajalale pandud. Ega see labajalg on üks väga raske samm. Üks tõsi. Keegi jõusaalis ikka teha jalakohastele erinevatele keha  hoiak ja me võime teiega pärast proovida seda kohe. Pärast saadet. Täna hommikul on teil see suurepärane võimalus  ka tegelikult ju seda laba jalga nii-öelda meile õpetada  ja näidata meie alguses siis lihtsalt nagu teoreetiliselt vaatame. Ja ja just just. Just just tahaks lugeda erialast kirjandust kõigepealt  ja me lugema. Kirjanduse ise ka läbi, et oleks ikka kõik õige. Väga tore, me näeme teid hetke pärast kohe  ka seal ette näitamas ja, ja kes tahab, võib seda võtta  ka sellise hommikuse võimlemistrennina täitsa kaasa teha  kodudes siis ka. Ja. No nii, meie Maidoga tahame teile täna tutvustada sellist  Eesti rahvatantsu põhisammu nagu seda labajalg,  mis on hästi eestlastele omane ja milleks  siis sellepärast, et laba jalga tantsitakse väga sirge seljaga,  tantsitakse pisut põlvist all ilma üles-alla kõikumata  ja hoitakse ennast niisuguses mõnusas uhkes hoiakus,  mis teevad käed, käed, asetsed rusikas puusale,  niisugune väikene eestlaslik jonn tuleb sisse,  panen nagu sangad siia kõrvale ja lükkan,  aga nina taeva poole, lavajalavalsiga saab liikuda pikalt  edasi saab keerutada, kohapeal saab teha ümber paarilise  ja tegelikult kui aeg lubab, saab tantsida  ka paarilisega tantsu võttes. Jaanipäevad saabuvad ja mis muud tuleb lõke,  tuleb seltskond ümber lõkke, pillimees tõmbab lõõtsa laiali  ja labajala valsiga keerutamine, toob tuju ülesse,  näitame, kuidas käib. Paned siis käed puusale, selg sirgu, oled põlvist all  ja nagu ütleb sammu nimi, siis samm käib täis talla peal  plaksti edasi. Nüüd astud teise jalaga, vaata siia poole peale  ja vot see on üks huvitav, ma näitan külje pealt ka. Kang kas võib olla maas või tõstan kanna hoogsamalt liikudes üles. Ja teate, mis selle seisu nimi on? Maido polk, selle nimi on polkseis ja seda seisu teavad kõik  rahvatantsijad une pealt, isegi kui keegi peaks kuskil  pimedas vastu tulema ja küsima, mis seis on,  vastab rahvatantsija polkseis ja sellest tuleb kindlasti  kinni pidada. Vot nii ja nüüd järgmise sammu astud samuti täis talla peal  ja ikka mööda maad edasi. No proovime korra tagant ette liikuda, enne kui me näitame  ühe toreda kombinatsiooni, millega jaanikul tantsima hakata. Üks, kaks, kolm, kaks, kaks, kolm Ma arvan,  me peame tagurpidi ka liikuma, muidu me oleme kaamerast  välja nii, aga meie poolt tuleb teile üks labajala väikene kombinatsioon. Mis siis, kui tunned, et laba jalg tahab peale tulla,  siis võtad aga ette ja kuku aga tantsima. Põlves all. Paarilise poole üks kaks kolm, kaks, kaks,  kolm, kolm, kaks, kolm, neli, kaks. Kaks kolm nüüd läheb Kaido kohapeale ja mina ümber tema üks,  kaks, kolm, kaks, kaks, kaks, kolm, kolm,  kaks, kolm, neli, kaks. Vesti toksi ja toksi ja toksi. Mina lasen, ma ei too ümber enda, vaata. Paneme. Kokku ja teine Kolmas ja. Teine. Otsast peale üks-kaks-kolm kaks. Aida ümberja. Veel kord ümber enda. Sellega võib ümber lõkke liikuda rahulikult. Kui jõuab Oi, jaksu on, tantsin veel. Kasu. Eks? Aitäh rõõmsat jaanikut ja labajalaga edasi.
